Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-21-924 11. november 2022 Eesistuja Villu Kõve, liikmed Heiki Loot, Kaupo Paal, Nele Parrest ja Urmas Volens X kaebus arsti tegevusega tekitatud tervisekahju hüvitamiseks Kaebaja X Tartu Ringkonnakohtu 18. mai 2021. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus
tervishoiuteenuse osutamisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine. Seega tuleb kaebajal pöörduda oma murega maakohtusse.
2(4)
selgitas, et põhiseaduse (PS) § 28 lg 1 ning vangistusseaduse (VangS) §-de 49 ja 53 järgi on riigil avalik-õiguslik kohustus tagada kinnipeetavate ravi (p 24). Kinnipeetavatele vabatahtliku tervishoiuteenuse osutamisel on tegu era- ja avalik-õiguslike suhete kompleksiga (p 22). Lepinguga vangla ja kinnipeetava vahel tegu ei ole, kuna kinnipeetaval puudub lepingule omane vabadus valida teist lepingupoolt, ka on teenuse osutamise rahastamine korraldatud lepingule mitteomaselt. Seega on õigem rääkida seaduse alusel tekkivast kinnipeetava ja riigi vahelisest lepingulaadsest võlasuhtest, mille raames on kinnipeetaval õigus saada tervishoiuteenust ja riigil kohustus tagada kinnipeetavate ravi. Muus osas saab aga sellele võlasuhtele kohaldada tervishoiuteenuse osutamise lepingu sätteid (p 25). Kuna kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisel tuleb alati silmas pidada avalik-õiguslikku raamistikku (PS § 28 lg 1, VangS § 49 jj, valdkonda reguleerivad määrused) ja raviteenuse osutamine erineb eraõiguslikule vormile vaatamata tavapärastest tervishoiuteenuse osutamise lepingutest, tuleb HKMS § 4 lg 1 kohaldamisel kõik kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlused lugeda avalik-õiguslikeks (p 27).
3(4)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.