lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-771/30

Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 08.07.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-771/30
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
08.07.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1543
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar 8. juuli 2020, Tartu 3-20-771 MTÜ Loodusvõlu kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 27.03.2020 korralduse (ehitusloa) nr 157 tühistamiseks MTÜ Looduvõlu määruskaebus Tartu Halduskohtu 25. mai. 2020. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale Kirjalik menetlus Kaebaja MTÜ Loodusvõlu, esindaja Henri Holtsmeier Vastustaja Narva-Jõesuu linn, esindaja v.adv Rait Sarjas Kolmandad isikud Enefit Energiatootmine AS ja Enefit Kaevandused AS, ühine esindaja Alan Paas Kaasatud haldusorgan Keskkonnaministeerium, esindaja Mari-Liis Kupri

RESOLUTSIOON

Jätta MTÜ Loodusvõlu määruskaebus Tartu Halduskohtu 25. mai 2020. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.MTÜ Loodusvõlu esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 27. märtsi 2020. a korralduse (ehitusloa) nr 157 tühistamiseks. Ühes kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud korralduse nr 157 kehtivuse peatamiseks kohtumenetluse ajaks.
2.25. mai 2020. a määrusega Tartu Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni punkt 1), võttis kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks NarvaJõesuu linna (resolutsiooni punkt 2) ning kaasas menetlusse kolmanda isikuna Enefit

Energiatootmine AS-i ja Enefit Kaevandused AS-i (resolutsiooni punkt 3) ning kaasatud haldusorganina Keskkonnaministeeriumi (resolutsiooni punkt 4). Halduskohus leidis, et kaebajal on kaebeõigus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 27. märtsi 2020. a korralduse nr 157 vaidlustamiseks, kuna kaebaja on keskkonnaorganisatsioon keskkonnaseadustiku üldsosa seaduse (KeÜS) § 31 lg 1 p-i 1 tähenduses. Kaebaja on mittetulundusühinguna 2019. aastal registreeritud juriidiline isik ja tulenevalt kaebaja põhikirjast on tema põhieesmärgiks loodus- ja keskkonnakaitse. Kaebaja vaidlustab ehitusluba põhjusel, et selle alusel püstitatava õlitehase tootmine omab mõju kliima muutumisele ja säästvale arengule, mistõttu ehitusloa elluviimine ei võimalda täita kliima muutumise osas rahvusvaheliste kokkulepetega võetud kohustusi. Kaebaja põhjendas esialgse õiguskaitse taotlust sellega, et ehitusloaga kavandatu kahjustab pöördumatult kogu Eesti ja laiemal rahvusvahelisel tasandil kliimaeesmärkide täitmist ning tekitab pöördumatult kahju Eesti elanikele ja kogu keskkonnale. Halduskohus asus seisukohale, et hetkel puudub kaebajal esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Kõik kaebuses esitatud väited kliimale avalduva negatiivse mõju kohta ning suutmatuse kohta täita Pariisi kliimaleppega võetud kohustusi, aga samuti väited seoses säästva arengu põhimõtte rikkumisega, on seotud tehase funktsioneerimise käigus tekkivate kõrvalmõjudega. Kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses puuduvad etteheited just tehase ehitamise ajal tekkivatele negatiivsetele keskkonnamõjudele. Vastuses kohtunõudele teatasid Enefit Energiatootmine AS ja Enefit Kaevandused AS, et õlitehas alustab eeldatavalt tööga alles aastast 2024. Järelikult, kaebaja poolt nimetatud negatiivsed mõjud keskkonnale võivad tekkida alles 2024. aastal.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.MTÜ Loodusvõlu esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 25. mai 2020. a määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamiseks, taotledes ühtlasi uue määruse tegemist, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kaebuse üheks eesmärgiks selgeks teha, et olemuslikult ei ole võimalik õlitehase püstitamine, rikkumata rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid kohustusi. Juba ehitusloa realiseerimisel viiakse ellu laiemat õlitööstuse edendamise eesmärki, mis realiseerub just vastava ehitusloa alusel planeeritava ehitise rajamisel ja selle hilisemal käitamisel. Muud funktsiooni kui õlitööstuse edendamine vaidlusalune ehitis ei oma. Seetõttu ei vaadelda kaebusest tulenevaid etteheiteid kui vaid etteheiteid konkreetse tehase funktsioneerimise käigus tekkivatele kõrvalmõjudele, mida ehitise rajamise üle otsustamisel vajalik arvesse võtta ei ole. Saabuvaks pöördumatuks ja kahjulikuks tagajärjeks on juba püstitatud ehitis ise, sest selle rajamine on olemuslikult vastuolus Eesti võetud rahvusvaheliste kohustustega. Kõnealusel juhul ei saa eristada tehase rajamist ja selle funktsioneerimise käigus tekkivaid negatiivseid mõjusid. Planeeritava tehase rajamiseks oleks selle võimaliku õigusvastasuse tuvastamise hetkeks kulutatud märkimisväärne summa Eesti riigi maksumaksjate raha. Sellest tulenevalt on kaebajal avalikele huvidele tuginedes põhjust nõuda esialgset õiguskaitset, et riigieelarvest eraldatud vahendid saaksid kulutatud eesmärgipäraselt. Juba rajatud ehitise püstitamise järgne lammutamine on ebatõenäoline.
4.Vastuses määruskaebusele Narva-Jõesuu linn vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastustaja osutas, et kaebaja ei ole määruskaebuses selgitanud, mil viisil on tehase rajamine vastuolus rahvusvaheliste kokkulepete ja eesmärkidega. Põhjendatud ei ole samastada tehase rajamist ja tehase käitamist ning kuna kaebaja ei ole välja toonud tehase rajamisega kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid, ei ole kaebaja argumendid asjakohased. Riigieelarveliste vahendite kasutamise üle otsustamine ei ole keskkonnaorganisatsiooni pädevuses ning kaebaja sellekohane käsitlus tuleb jätta tähelepanuta. Maa-ala osas, millele õlitehase rajamiseks

väljastatud ehitusloa üle on poolte vahel vaidlus, kehtib Narva-Jõesuu Linnavolikogu 28. augusti 2019. a otsusega nr 105 „Kehtivat üldplaneeringut muutva Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala detailplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud detailplaneering. Planeeringu kehtestamise otsust kaebaja ei vaidlustanud.

5.Vastuses määruskaebusele Enefit Energiatootmine AS ja Enefit Kaevandused AS vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kolmandad isikud märkisid, et kaebaja on määruskaebuses kinnitanud, et kaebuse eesmärgiks on tuvastada vaidlustatud korralduse vastuolu rahvusvaheliste kokkulepetega ja vältida tehase käitamist. Samas ei ole kaebaja välja toonud, miks muutuks ehitusloa tühistamine võimatuks või raskendatuks ilma esialgse õiguskaitse kohaldamiseta. Seega ei ole kaebaja endiselt põhjendanud esialgse õiguskaitse vajadust. Lisaks on kaebuse eduväljavaated vähesed, kuna kaebus põhineb pea tervikuna üksnes väitel, et vaidlustatud korraldus on vastuolus Pariisi kokkuleppega ja dokumentidega, mis ei ole õigusaktid.
6.Keskkonnaministeerium esitas seisukoha määruskaebuse kohta, milles leidis, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Keskkonnaalased kaalutlused on vaid üks aspekt majanduspoliitiliste otsuste tegemisel riigis ning rahvusvahelised kohustused ei luba ega välista riigi jaoks ühtegi konkreetset tegevust, vaid seavad eesmärgid kogumis. Nende eesmärkide täitmine on riigis strateegiliselt planeeritud ja kaebaja väide rahvusvaheliste kohustuste mittetäitmise kohta on üldsõnaline ning põhistamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel jätab need kordamata.
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu määruse tühistamiseks. Kaebaja tugineb määruskaebuses samadele argumentidele, mis ta on välja toonud halduskohtule esitatud kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses. Uusi asjaolusid või põhjendusi, miks on äärmiselt vajalik peatada ehitusloa kehtivus kohtumenetluse ajaks pole kaebaja määruskaebuses esitanud.
9.Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel selgitas halduskohus põhjendatult, et kuna MTÜ Loodusvõlu ei esitanud kaebust oma õiguste kaitseks, vaid avaliku huvi kaitseks keskkonnaorganisatsioonina KeÜS § 31 lg 1 p 1 tähenduses, siis tuleb esialgse õiguskaitse vajaduse tuvastamiseks hinnata, kas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1 ls 2). Halduskohtule esitatud kaebuses märkis kaebaja, et vaidlustatud ehitusloa alusel õlitehase püstitamine on õigusvastane, täpsustades, et ehitusloa realiseerumisel ja õlitehase rajamisel ja käitamisel muutub võimatuks Pariisi kliimaleppega Eestile võetud kohustuste täitmine, tehase käitamine on vastuolus EL strateegilise kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgiga ja ülemaailmse säästva arengu eesmärkidega. Lisaks on ehitusloa väljaandmiseks läbiviidud mõjuhinnang KeHJS § 40 nõuetele mittevastav, selles on ebaõigesti hinnatud tehase mõju kohalikule tööhõivele, tervisemõjude hindamisel ei ole lähtutud ettevaatuspõhimõttest ning mõju kliimale ei ole nõuetekohaselt hinnatud. Seega tõepoolest seonduvad need kahjulikud mõjud ja tagajärjed, mille ärahoidmiseks kaebus esitati, õlitehase käitamisega, s.o õlitehase sihipärase kasutamisega pärast ehituloa realiseerimist ja tehase valmimist. Kaebuses ei ole esile toodud selliseid ebasoodsaid mõjutusi või keskkonnahäiringuid, mis vahetult seonduvad ehitustegevusega või saabuvad enne tehase käivitamist. Kolmandate isikute kinnitusel on tehase käivitamine planeeritud 2024. aastaks ja kaebaja ei ole seda väidet kahtluse alla seadnud. Halduskohtumenetluse tavapäraseid tähtaegu

arvestades võib eeldada, et menetlust lõpetav lahend käesolevas asjas on selleks ajaks jõustunud. Seetõttu ei näe ka ringkonnakohus sellist kahjuliku tagajärge, mis võiks saabuda koheselt või vähemalt kohtumenetluse ajal ja mille tõttu kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine kohtotsusega ei oleks enam võimalik. Kui olukord kohtumenetluse ajal selles osas muutub, siis on kaebajal võimalik taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist ka hiljem kohtumenetluse igas staadiumis.

10.Määruskaebuses on kaebaja küll asunud väitma, et juba ehitusloa realiseerimisel viiakse ellu laiemat õlitööstuse edendamise eesmärki ning saabuvaks pöördumatuks ja kahjulikuks tagajärjeks on juba püstitatud ehitis ise, sest selle rajamine on olemuslikult vastuolus Eesti võetud rahvusvaheliste kohustustega. Ringkonnakohtu hinnangul vaatab kaebaja seejuures aga mööda tõsiasjast, et ta ei ole isegi väitnud, et õlitehase hoonel või selle ehitamisel oleks oluline negatiivne mõju kliimaeesmärkide ja säästva arengu eesmärkide saavutamisele. Ka määruskaebuses ei ole kaebaja selgitanud, milline on ehitustegevuse vahetu kahjulik mõju. Kaebaja väidetest võib aru saada, et juhul, kui õlitehast sihtotstarbeliselt kasutama ei asuta, siis ei saabu ka kahjulik mõju kliimaeesmärkidele, kuid tehase püstitamiseks kasutatavad avalikud vahendid on kulutatud asjata. Kaebaja väide, et sedavõrd ilmselt Eesti rahvusvaheliste kohustustega vastuolus oleva ehitise püstitamiseks riigi eelarveliste vahendite panustamine ei ole avalikes huvides otstarbekas, ei ole asjakohane. Esiteks kaebaja KeÜS § 30 lg-st 2 tulenev erandlik kaebeõigus piirdub üksnes keskkonnaasjadega ulatuses, milles need on seotud kaebaja keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. Seega ei ole kaebaja õigustatud kaitsma halduskohtus avalikku huvi muus valdkonnas. Teiseks, kui Vabariigi Valitsus või Riigikogu otsustab panustada rahaliselt õlitehase rajamisse, siis on tegemist rahanduspoliitilise otsusega, mille otstarbekus ei ole halduskohtus kontrollitav. Halduskohtul ei ole pädevust teha riigile ettekirjutust eelarveliste vahendite kulutamise kohta, v.a arvatud juhul, kui isikul on subjektiivne avalik õigus nõuda enda kasuks avalikest vahenditest makse tegemist. Kaebusest ilmneb, et sellise olukorraga ei ole tegemist.
11.Seega ka määruskaebuse väited ei kummuta halduskohtu järeldust, et käesoleval ajal ei esine sellise kahjuliku tagajärje saabumise ohtu, mille tõttu võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kaebuse rahuldamise korral ei ole võimalik õlitehase rajamist lõpule viia, kliimaeesmärke kahjustavat tegevust ei saa alustada ja kahjulik tagajärg jääb seega saabumata. Kui kolmandad isikud ja projekti rahastajad soovivad seda riski arvestades ehitamisega jätkata, siis see iseenesest ei kahjusta kaebusega kaitstavat avalikku huvi ega anna alust esialgse õiguskaitse korras ehitusloa kehtivuse peatamiseks.
12.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus MTÜ Loodusvõlu määruskaebuse Tartu Halduskohtu 25. mai 2020. a määruse peale rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja