Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5) Peale projekteerija ettepanekut leping ennetähtaegselt lõpetada leppisid kaebaja ja kolmas isik kokku, et kaebaja korraldab ise hanke projekteerija leidmiseks. Kaebaja leidis sobiva hinnapakkumise, kuid ta ei saa kolmanda isiku otsuste valguses jätkamises kindel olla. 6) Kaebaja oli tellijana kohustatud projekti kulgu ja õigsust jälgima. Tegemist on kaebaja kinnisvaraga, mille õige dokumenteerimine on oluline. Valmivast rekonstrueerimisprojektist esitati kaebajale viimati 15.01.2019 seletuskiri ja 2. korruse joonis, millel oli katusekorruse välisseinte lammutamine suuremas osas näidatud, kuid puudus kamin. Ka seletuskirjas olid olulised vead korteriomandi ja ühiskasutatavate pindade arvutamisel, millele kaebaja viitas. 7) Vastustaja vastuses kohtunõudele lisas 1 on valeandmed. Mõõdistusprojekt allkirjastati 29.10.2018. 8) 23.07.2020 avaldas projekteerija soovi veel kord kohapeale minna ja andmeid kontrollida. Pärast seda oli pooltel projekteerijaga kokkulepe, et projekteerija esitab kaasomanikele korrektse ehitusprojekti, kuid projekteerija seda ei teinud. 20.10.2020 küsis kaebaja projekteerijalt, kas ehitusprojekt on juba ametile esitatud. Vastuseks viitas projekteerija väidetavalt septembris saadetud e-kirjale, mida aga ei kaebaja ega ka kolmas isik kätte saanud ei ole. Projekteerija lubas saata ehitusprojekt uuesti, kuid seniajani ta seda teinud ei ole. 9) Ettekirjutuses etteheidetavad ehitustööd on Rebase tn 22 kinnistul teostatud ja lõpetatud enne ehitusseadustiku jõustumist 01.07.2015. Kuna ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse („EhSRS“) § 29 lg 2 koosmõjus ehitusseadustiku lisaga 2 näeb ette võimaluse, et ehitustegevuse seadustamiseks piisab ka kasutusteatise teavitatuks lugemisest, siis koormab ehitusprojekti ja ehitusteatise nõue kaasomanikke asjatult, kuna nii või teisiti tuleb ametile lõpuks esitada ka kasutusteatis. TLPA tegevus on kaebaja hinnangul vastuolus haldusmenetluse eesmärgipärase ja efektiivse läbiviimise põhimõttega. 10) Olukorras, kus kaebaja ise ei ole ühtegi ettekirjutuses etteheidetavat ebaseaduslikku ehitustegevust teostanud, ning tal ei ole võimalik nõuda kolmanda isiku projekteerijalt ehitusprojekti korrektset koostamist, on õigusvastane nõuda kaebajalt ehitusprojekti esitamist. Kaebajal endal ei ole ka võimalik teostada ehitusprojekti teise korruse osas, kuid just teisel korrusel toimunud ehitustööd on ettekirjutuse järgi kaasomanikele etteheidetavad. Sõltumata sellest, et kolmas isik ei olnud ehitustööde teostamise ajal korteri omanik, on tal rikkumisega tihedam seos, sest korteri ostmisel teadis või pidi kolmas isik teadma, et korteriga seoses on teostatud ehitustöid. 11) Nõuetekohase ehitusprojekti koostamine ja selle ametile esitamine ei ole viibinud kaebajast tulenevatel põhjustel. Seega ei saa sunniraha suurendamine või selle korduv rakendamine olla kuidagi eesmärgipärane. Proportsionaalne ja eesmärgipärane ei ole ka sunniraha suurus 1000 eurot, eriti võttes arvesse asjaolu, et ühe sunniraha on kaebaja juba tasunud ning kaebaja on pensionär. 12) TLPA-l on võimalik ettekirjutust muuta selliselt, et kumbki kaasomanik esitab ametile ehitusprojekti, mis käsitleb omanikule kuuluvat ehitise osa. Tegemist ei ole tavapärase lähenemisega, kuid kuna kolmanda isiku projekteerija ei soovi hetkel tööd lõpuni viia, siis on kaebajal võimalik talle kuuluva korteri osas esitada ametile eraldiseisvalt ehitusprojekt.

ettekirjutuse nõude. Vastustaja hinnangul võib oluliselt suurendatud sunniraha viia Rebase tn 22 omanikud kiiremini ettekirjutuse täitmiseni. 3) Käesolevas asjas ei ole vaidlusesemeks 23.02.2018 ettekirjutus nr 1812899/00058. Kaebaja ei ole ettekirjutust kunagi vaidlustanud ja see kehtib. Ka EhSRS § 29 ei võimalda ebaseaduslikku ehitist seadustada vaid kasutusteatise esitamisega, vaid seadustamiseks tuleb esitada ehitusprojekt. Ettekirjutuse nõue on esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Hilisem eeldatav kasutusteatise esitamine ei too kaasa olulist täiendavat menetluskoormust ega ka täiendavaid kulutusi. Kaebaja on läbivalt rõhutanud, et ehitusprojekt on tellitud kolmanda isiku poolt, nii et võib oletada, et ehitusprojekti eest maksja võib olla vaid kolmas isik. 4) Ettekirjutus peab ehitusnormide rikkumiseks mitte teise korruse ümberehitamist, vaid elamu katuse, akende ja fassaadiga seotud ebaseaduslikke töid. Vähemalt piirdekonstruktsioonide puhul on tegemist kaasomandiga ning need ei ole seostatavad vaid kolmanda isiku eriomandiga. Kuivõrd kaebaja ei ole 23.02.2018 ettekirjutust nr 1812899/00058 vaidlustanud ja on tasunud ka ettekirjutuses ettenähtud sunniraha, tuleb järeldada, et kaebaja on ettekirjutuse ja selles märgitud rikkumised omaks võtnud ja möönab oma kohustust ettekirjutuse nõue täita. 5) Lihtsa tualettruumi konstruktsiooni paigaldamine kolmanda isiku poolt oma korterisse ega varem olemas olnud ahju asendamine uue ahjuga ei pruugi üldse olla ehitustegevused EhS § 4 lg 3 p-i 3 mõistes. See, kas kolmas isik on suurendanud oma eriomandit üldkasutatava pinna arvelt, ei ole ehitusõiguslik küsimus, vaid tsiviilõiguslik küsimus, mida vastustaja ei lahenda. Kaebaja väidetud Rebase tn 22 korteri 2 „täielikku ümber ehitamist“ ei ole vastustaja hinnangul tegelikult toimunud. 6) Kaebaja väiteid, et temal ei ole võimalik ettekirjutust täita ja kõik on justkui ainult kolmanda isiku vastutada, ei saa kohaseks pidada. 31.01.2018 Ribbon Consult OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingu kohaselt on tellijaks nii kolmas isik kui ka kaebaja ise. Seega on kaebajal kõik võlaõigusseadusest tulenevad tellija õigused ja kohustused. Kaebajal oli võimalik ka ise tellida ebaseadusliku ehitustegevuse seadustamiseks ehitusprojekt selliselt projekteerijalt, kelle tööga ta saab rahul olla. Kuna ebaseaduslik ehitustegevus toimus tükk aega enne seda, kui teisel korrusel asuva korteri omandas kolmas isik, on kohatud kaebaja väited, justkui oleks kolmandal isikul ebaseadusliku ehitustegevusega tihedam seos kui kaebajal. Kui ehitis või selle osa on kaasomandis, siis lasub EhS § 19 lg 1 p-ist 2 tulenev kohustus kõigil kaasomanikel, mitte ainult ühel kaasomanikul. 7) Projekteerija on kaebajale 27. ja 29. oktoobril 2020 jooniseid saatnud. Vastustaja esindaja hinnangul nähtus nii kahel kompromissläbirääkimisel kui ka kohtulikul paikvaatlusel kaebaja märgatav vaenulikkus nii kolmanda isiku kui ka projekteerija suhtes. Vastustaja esindaja on arvamusel, et ilmselt vähemalt osaliseltki on just see vaenulikkus pärssinud konstruktiivset koostööd kaebaja, kolmanda isiku ja projekteerija vahel. 8) 04.10.2019 hoiatuses määratud uus sunniraha suurus ei ole lõplik otsustus ning seda tuleb käsitleda vaid sunniraha võimaliku maksimummäärana. On selge, et pärast käesoleva kohtuasja lõppu peab vastustaja mõlemale ettekirjutuse adressaadile määrama ettekirjutuse nõude täitmiseks uue mõistliku tähtaja. Kui ka selle tähtaja jooksul nõuet jätkuvalt ei täideta, tuleb vastustajal hoiatuses määratud sunniraha rakendamisel kontrollida sunniraha rakendamise eeldusi ning kaaluda ettekirjutuse täitmata jätmise ja muid sunniraha rakendamist mõjutavaid asjaolusid kummagi ettekirjutuse adressaadi osas eraldi, sh kas esineb asjaolusid hoiatuses märgitust väiksema sunniraha rakendamiseks või isegi sunniraha rakendamata jätmiseks.

kuid kaebaja leidis alati projektist vigu. Seejuures ei seletanud kaebaja arusaadavalt, milles vead seisnevad. Kolmas isik, kaebaja ja projekteerija ei ole projekti osas kokkuleppele jõudnud. Kaebaja on ka öelnud, et ei ole huvitatud, et linnavalitsuses oleks nende maja projekt. Kolmas isik on teinud kõik endast oleneva, et asjad korda saada ning usaldab projekteerijat. Projektis on hetkel tõesti puudu kolmanda isiku WC, mille asemel oli varem kapp. Vajaduse 2018. aasta lõpus WC ehitada tingis kaebaja pidev riidlemine kolmanda isiku lapsega.

KOHTU PÕHJENDUSED

piiridest. Lisaks ei tooks ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamine kaasa selle kehtetust. Sunnivahendi rakendamise õiguspärasus ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasusest. Kehtivat ettekirjutust on võimalik sundtäita, sõltumata adressaadi vastuväidetest ettekirjutuse õiguspärasusele (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 16). Seejuures nõustub kohus vastustajaga, et ka EhSRS § 29 lg 2 ja EhS lisa 2 kohaselt peaks kaebaja ja kolmas isik esitama ehitusprojekti, mistõttu ei saa hoiatuses toodud sunniraha ka seetõttu ebaproportsionaalseks pidada.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.