lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-1837/40

Muud

HaldusasiOsaliselt jõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 04.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-1837/40
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.06.2020
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
1241
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 45 lg 1Kaebeõiguse piirangudHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-19-1837/25Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium16.12.20193-19-1837/52Riigikohtu halduskolleegium18.02.20213-19-1837/81Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium20.04.20213-19-1837/109Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja21.10.20213-19-1837/139Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium31.01.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (56)

lahend.ee
3-26-480/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium20.05.20263-26-1400/6Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja15.05.20263-26-900/8Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja31.03.20263-24-3298/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium02.03.20263-25-2076/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium14.01.20263-25-4247/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium19.12.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOH TU MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 4. juuni 2020, Tartu 3-19-1837 X kaebus Viru Vangla keelamiseks kohaldada tema suhtes üksikvangistust Tartu Halduskohtu 10. veebruari 2020. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10. veebruari 2020. a määruse resolutsioon muutmata, muutes määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib osas, mis puudutab kaebuse tagastamist, esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. Riigi õigusabi andmisest keeldumise osas ei ole käesolev määrus edasi kaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 3. juulil 2019 Viru Vanglale taotluse, et psüühikahäire tõttu teda edaspidi kartserisse ei paigutataks. Viru Vangla märkis 6. augusti 2019. a vastuses nr 6-10/26239-2 X taotlusele, et kuigi taotluse esitamise ajal ei olnud X kartseris kandmata ühtegi distsiplinaarkaristust, määrati talle 15. juuli 2019. a käskkirjaga distsiplinaarkaristuseks 15 ja 13 ööpäevaks kartserisse paigutamine. Lähtudes psühhiaatri 5. augusti 2019. a arvamusest on X võimeline kandma kartserikaristust ning põhjus taotluse rahuldamiseks, s.o tema kartserisse paigutamata jätmiseks puudub. X esitas seepeale Viru Vangla 6. augusti 2019 vastusele nr 6-10/26329-2 vaide, milles palus viivitamata lõpetada tema piinamine Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonna kartserikambris, kuna see seab ohtu tema tervise. Psühhiaatri arvamus psühhiaatrilise ravi vajaduse puudumise kohta ei tähenda veel seda, et teda võib kartserisse paigutada. Viru Vangla jättis 12. septembri 2019. a vaideotsusega nr 6-12/279-2 X vaide rahuldamata.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
3-25-2709/11
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
19.12.2025
3-25-2532/58Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja27.11.2025
3-25-4284/6Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja20.11.2025
3-25-3212/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja14.11.2025
3-25-2839/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja14.11.2025
3-25-2968/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium03.11.2025
3-25-3859/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja30.10.2025
3-25-2775/29Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium15.10.2025
3-25-2243/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja03.10.2025
3-25-2829/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja28.08.2025
3-25-2817/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja28.08.2025
3-25-2028/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja20.06.2025
3-25-1310/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium20.06.2025
3-25-316/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium16.05.2025
3-21-2726/61Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium08.05.2025
3-24-2887/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja02.05.2025
3-22-946/47Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium21.03.2025
3-24-397/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium26.02.2025
3-24-397/7Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja29.11.2024
3-24-1455/25Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium21.10.2024
3-24-625/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium12.07.2024
3-24-1298/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium09.07.2024
3-21-2726/49Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja27.06.2024
3-24-823/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium27.05.2024
2.X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus keelata Viru Vanglal kohaldada tema suhtes üksikvangistust. X esitas ka taotluse riigi õigusabi saamiseks.
3.Tartu Halduskohus tagastas 10. veebruari 2020. a määrusega X kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-e 1 ja 2 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus ning kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Määruses märkis halduskohus järgnevat.
3.1.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, milles palus keelata vanglal tema suhtes üksikvangistuse kohaldamine. Kaebaja on sisuliselt palunud abstraktselt keelata tema suhtes koostatavate kartserikaristusi määravate või täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirjade täitmisele pööramine. Halduskohus leidis, et kaebajal puudub kaebeõigus sellise abstraktse kaebusega kohtusse pöördumiseks.
3.2.Isegi kui kaebaja sooviks toimingu sooritamise keelamist, puuduks tal lähtudes HKMS § 45 lg-st 1 kaebeõigus, kuna keelamiskaebuse saab esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Kaebajal on võimalik kaitsta samu õigusi, mida ta soovib kaitsta keelamiskaebusega, muude kohaste kaebustega. Näiteks saab kaebaja vaidlustada tema suhtes tehtavaid distsiplinaarkaristuse määramise või täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirju ning vajadusel taotleda nende täitmise peatamist esialgse õiguskaitse korras, seda ka juba vaidemenetluse ajal. Keelamiskaebus ei ole HKMS § 45 lg-ga 1 mõeldud olukordadeks, kus isik ei ole kasutanud tühistamiskaebust või see on jäetud rahuldamata. Ka abstraktse keelamiskaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, sest distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjad või käskkirjad, mille alusel on kaebaja suhtes rakendatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, on kehtivad ja täitmiseks kohustuslikud. Seetõttu esineb asjas ka HKMS § 121 lg 2 p-s 2 sätestatud alus kaebuse tagastamiseks. Halduskohus leidis, et kaebaja saab talle määratavaid kartserikaristusi ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist vältida õiguskuuleka käitumisega.
3.3.Kaebaja on soovinud riigi õigusabi määramist enda esindamiseks käesolevas haldusasjas. Halduskohus asus seisukohale, et kaebajale puudub alus riigi õigusabi määramiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-e 1 ja 5 alusel, kuna kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma ning asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kuna halduskohus leidis, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus ja kaebuse rahuldamisega pole võimalik saavutada selle eesmärki, ning tagastas kaebuse, saab kaebaja võimalust asjas oma õiguste kaitsa pidada ilmselt väheseks. Lisaks lasub halduskohtumenetluses kohtul ka uurimis- ja selgitamiskohustus, mistõttu ei ole kaebajale esindaja määramine vajalik ning ta saab ka ise oma õiguste kaitsmisega hakkama.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.X esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 10. veebruari 2020. a määruse tühistada. Kaebaja on seisukohal, et tal on olemas õigus esitada kaebus tema suhtes üksikvangistuse kohaldamise keelamiseks. Täidetud on HKMS § 45 lg-s 1 sätestatud keelamiskaebuse esitamise eeldused, kuna esineb reaalne oht kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Kaebaja hinnangul ei ole tal teisi nii efektiivseid võimalusi oma õigusi kaitsta kui keelamiskaebuse esitamisega, sest vangla paigutab kaebaja üksikvangistusse koheselt pärast käskkirja koostamist ega oota vaidemenetluse lõppu äragi. Kaebajal on keeruline oma käitumist korrigeerides hoiduda ükskikvangistusse sattumast, sest ta ei saa asjakohast ravi ja ei suuda enda käitumist seetõttu kontrollida. Lisaks paigutatakse teda üksikvangistusse ka valeettekannete alusel. Kaebaja soovib endale jätkuvalt riigi õigusabi korras esindaja määramist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
6.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus tagastas kaebaja lõppkokkuvõttes keelamiskaebuse õiguspäraselt. Keelamiskaebuse esitamine on lubatud vaid väga piiratud juhtudel ning keelamiskaebuse lubatavuse kontrollimisel tuleb lähtuda HKMS § 45 lg-st 1, mis sätestab, et keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.
7.Seega on keelamiskaebuse eelduseks muuhulgas oht, et kaebaja õigusi tulevikus rikutakse. Kuna psühhiaatri 5. augusti 2019. a hinnangu järgi ei ole kartserisse paigutamine kaebaja puhul vastunäidustatud, ei ole kaebajal subjektiivset õigust nõuda, et teda kartserisse ei paigutataks, kui selleks esinevad alused. Järelikult ei oleks kaebaja kartserisse paigutamine eraldivõetuna õigusvastane ega rikuks kaebaja õigusi. Vastavalt on täitmata keelamiskaebuse lubatavuse üks kohustuslik eeldus – õiguste rikkumise oht – ning keelamiskaebuse tagastamine on põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub siinkohal ka halduskohtu seisukohaga, et kaebaja saab enda kartserisse või üksikkambrisse paigutamist vältida ise õiguskuuleka käitumisega. Kaebaja väited, et tal on keeruline oma käitumist korrigeerida ravi puudumise tõttu ning et tema paigutamisel tuginetakse valeettekannetele, on oletuslikud. Asja materjalidest järeldub, et kaebajat on psühhiaatri poolt kontrollitud ning pole alust arvata, et kaebajale ei ole tagatud vajadusel asjakohast ravi. Kaebaja osalemine kohtumenetluses viitab samuti sellele, et ta suudab oma tegudest endale aru anda ning neid juhtida. Seetõttu pole alust arvata, et kaebaja ei suuda oma käitumist kontrollida.
8.Ringkonnakohus ei jaga siiski halduskohtu seisukohta selles, et kaebusega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Halduskohus on põhjendanud seda seisukohta sellega, et kaebaja suhtes tehtud kartserikaristusi või täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldavad käskkirjad oleks hoolimata käesolevas asjas tehtavast otsusest kehtivad ja täitmiseks kohustuslikud. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista kehtiva haldusakti kohustuslikkus seda, et selle haldusakti täitmiseks tehtavat toimingut ei saaks keelamiskaebuse rahuldamisel keelata. Haldusakti siduvuse põhimõttest sellist järeldust teha ei saa. Haldusakt jääb keelamiskaebuse rahuldamisel küll kehtima, kuid selle täitmine oleks keelatud. Vastasel juhul muutuks keelamiskaebuse mõte paljuski sisutuks. Keelamiskaebuse regulatsioonist halduskohtumenetluse seadustikus ei tulene, et keelata ei saaks kehtiva haldusakti täitmist. Ka Riigikohus on keelamiskaebuse tähendust mõistnud selliselt, et keelata saab kehtiva haldusakti täitmist (vt nt RKHKo 3-3-184-11, p 28; RKHKo 3-3-1-3-04, p 12). Seetõttu tuleb vastavas osas halduskohtu põhjendusi muuta.
9.Kaebaja on määruskaebuses vaidlustanud ka talle riigi õigusabi andmata jätmise. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldustega vastava taotluse rahuldamata jätmise osas.
10.Kuna puudub oht kaebaja õiguste rikkumiseks ning kaebajal on võimalik väidetavat ohtu endal vältida, ei ole keelamiskaebuse lubatavuse eeldused täidetud ning halduskohus on lõppkokkuvõttes õigesti kaebuse tagastanud. Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid määruse põhjendusi tuleb vastavalt käesoleva määruse põhjendustele muuta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Riigikohtu lahend 18.02.2021

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 4. juuni 2020. a määrus ja Tartu Halduskohtu 10. veebruari 2020. a määrus osas, millega kaebus tagastati. Saata kaebus Tartu Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja