Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata seoses puudutatud isikutele hüvitatavate menetluskulude puudumisega. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Juri Kolesnikov (avaldaja) esitas 29. augustil 2016 Tartu Maakohtule avalduse seoses täiteasjadega nr 084/2015/2715 (kohtutäitur Oksana Kutšmei) ja 171/2016/205 (kohtutäitur Janek Pool). Avaldusest ja selle lisadest nähtuvalt on kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses täiteasi, milles avaldaja on võlgnik, ja kohtutäitur Janek Pooli menetluses oli täiteasi, milles avaldaja oli sissenõudja. 4. juulil 2016 arestis kohtutäitur Oksana Kutšmei avaldaja rahalise nõude, mis oli täitmisel kohtutäitur Janek Pooli poolt läbiviidavas täitemenetluses. Avaldaja kirjutas Oksana Kutšmeile kaks kirja, milles pidas tema otsust ebaõigeks. Oksana Kutšmei 18. juuli 2016 ja
24.augusti 2016 vastuste järgi otsustab arestimisakti täitmise üle kohtutäitur Janek Pool. Avaldaja palus kohtutäitur Janek Poolil arestimisakti mitte täita. Kohtutäitur Janek Pooli
9.augusti 2016 vastuse järgi on ta kohustatud isik ja arestimise peale tuleb kaebus esitada kohtutäitur Oksana Kutšmeile. Avaldaja leidis, et olukord on ebaõige ja ebaõiglane. Avaldaja on pidanud maksma kohtule riigilõivu ja kohtutäiturid saavad oma töö eest tasu ja avaldaja ei saa midagi, kuigi kohus tegi tema kasuks otsuse. Samuti leidis avaldaja, et need, kes esitasid oma nõuded varem, peavad raha saama enne. Avaldaja palus kohtul teha otsuse, et ta peab saama raha, mille kohus on talle määranud, ning margid, ümbrikud ja paberid, mida ta kulutas. Avaldaja palus ennast vabastada riigilõivust ja määrata endale õigusabi.
2.Kohtutäitur Janek Pool selgitas vastuses, et tema menetluses oli avaldaja täitmisavaldus Zoja Golovina vastu. Kohtutäitur Janek Pool kandis Zoja Golovinalt laekunud 25,56 eurot avaldajale ja pärast arestimisakti kättesaamist laekunud 24,44 eurot kohtutäitur Oksana Kutšmeile. Avaldaja nõue nelja ümbriku, margi ja A4 lehe kohta jääb arusaamatuks. Janek Pool ei ole avaldajalt postikulusid ega täitekulu ettemaksu nõudnud.
3.Kohtutäitur Oksana Kutšmei vastuse järgi tuleks avalduse menetlusse võtmisest keelduda, kuna avaldaja ei ole eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitanud. Kui kohus siiski vaatab kaebuse läbi, ei pea kohtutäitur Oksana Kutšmei seda põhjendatuks. Kohtutäitur Oksana Kutšmeile sai teatavaks, et avaldajale kuulub täitedokumendist tulenev rahaline nõue, mis on täitmisel kohtutäitur Janek Pooli poolt läbiviidavas täitemenetluses. Talle teadaolevalt ei olnud tegemist nõudega, millele ei saa sissenõuet pöörata ning nõude arestimine oli lubatud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus jättis 5. oktoobri 2016 määrusega menetlusse võtmata avaldaja avalduse seoses täiteasjaga nr 171/2016/205 ja jätkas menetlusse võtmise otsustamist avaldaja avalduses seoses täiteasjaga nr 084/2015/2715. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja riigi õigusabi taotluse ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse.
5.Maakohtu põhjenduste kohaselt ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et avaldaja oleks esitanud enne kohtusse pöördumist kaebuse kohtutäitur Janek Pooli tegevuse või otsuse peale kohtutäiturile endale. Kuna avaldaja ei pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korras, keeldus maakohus tema avalduse menetlusse võtmisest osas, mis puudutab täiteasja nr 171/2016/205.
6.Maakohus leidis, et avaldaja 11. juuli 2016 ja 4. augusti 2016 kirju kohtutäitur Oksana Kutšmeile täiteasjas nr 084/2015/2715 tuleb käsitada kaebustena kohtutäituri otsuse/tegevuse peale, mida kohtutäitur ei ole nõuetekohaselt lahendanud. Maakohus viitas Riigikohtu
13.oktoobri 2009 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-102-09, mille punkti 9 kohaselt võib neil juhtudel, mil on tuvastatud kaebuse kohtutäiturile esitamine, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule. Kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.
7.Maakohus leidis, et kuigi avaldaja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu ilmselt tasuda riigilõivu ega asjatundliku õigusteenuse eest, tuleb tema menetlusabi taotlused jätta rahuldamata. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu ühtegi asjaolu, mis annaks alust arvata, et avaldaja kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei otsuse/tegevuse peale oleks põhjendatud. Asjaolud, et avaldaja lootis tema kasuks väljamõistetud raha laekumist enda kontole ja tal on ka teisi võlausaldajaid, kelle ees ta soovib kohustuse enne täita, ei välista nõude arestimist. Seadusest ei tulene, et kohtutäitur peaks täitemenetluse osalistele saatma ümbrikuid, marke ja paberit ning avaldaja selline nõue on täiesti alusetu. Asjaoludest tulenevalt on avaldaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Avaldajale asjast tulenev võimalik kasu on maksimaalselt 24,44 eurot ning kahe ümbriku, margi ja paberilehe väärtus. Maakohus leidis, et asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Lähtudes justiitsministri 26. juuli 2016 määrusest nr 16 on ainuüksi advokaadi poole tunni tasu samas suurusjärgus avaldaja võimaliku kasuga. Eeltoodud põhjendusi arvestades leidis maakohus, et puudub alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine oleks edukas. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et esineks aluseid arestimise vaidlustamiseks ning samuti on alusetu avaldaja ümbrikute, markide ja paberi nõue. Seetõttu jättis maakohus rahuldamata ka avaldaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
8.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Maakohtu 5. oktoobri 2016 määruse punkt 4 ja vabastada ennast riigilõivu tasumisest. Samuti palus avaldaja vabastada ennast riigilõivu tasumisest käesoleva määruskaebuse esitamisel. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on avaldaja täiesti maksevõimetu ja sellepärast on erinevad kohtud sel aastal teda riigilõivust vabastanud; 2) ei ole avaldaja kaebus põhjendamatu. Kui kohtutäiturid saadavad avaldajale rahalisi nõudeid, nõuavad nad ka postikulu. Avaldajal ei ole võimalust marke ja ümbrikuid kuhjaga osta. Avaldaja andis kohtutäitur Janek Poolile oma vangla konto ja ei andnud muud kontonumbrit, et avaldajale rahalisi nõudeid mitte maksta; 3) on isegi 12,22 eurot avaldaja jaoks suur raha. Avaldajal ei ole vanglas tööd, kuna ta on 80 % keskmise puudega invaliid. Kohus võib riigilõivu nõuda kohtutäitur Oksana Kutšmeilt, kuna temal oli võimalus menetlust vältida.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
5.oktoobri 2016 määrus muutmata.
Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
10.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS § 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
11.TsMS § 181 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega hindab kohus TsMS § 181 lg 1 p 2 alusel menetlusabi taotluse lahendamisel ka menetluses osalemise perspektiivikust. TsMS § 181 lg 2 kohaselt menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Käesoleval juhul saab lugeda täidetuks menetlusabi saamise majandusliku eelduse, kuna avaldaja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda. Samas on maakohus asunud ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult seisukohale, et puudub alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine oleks edukas. Kuna kaebus ei ole õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud, ei saa praegusel juhul TsMS § 181 lg 2 alusel eeldada menetluses osalemise edukust. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu ka asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei tegevuse peale on põhjendatud. Kuna pole täidetud menetlusabi andmise kohustuslik eeldus, tuleb jätta avaldaja määruskaebus rahuldamata.
12.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 avaldaja kanda. Kohtutäiturid on ise (mitte esindaja kaudu) määruskaebusele vastanud, mistõttu ei ole neile eelduslikult menetluskulusid tekkinud. Seega puuduvad vastapoolele hüvitatavad menetluskulud ja ringkonnakohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.