lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-1329/27

Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

HaldusasiJõustunudRiigikohtu halduskolleegium · 21.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-1329/27
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1404
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKTS § 3 lg 2, 4Haldusülesande täitmiseks volitamineÜTS § 15 lg 2, 3HKMS § 151 lg 1Kaebuse läbi vaatamata jätmise alusedHKTS § 13 lg 11Isikuga halduslepingu sõlmimise kordHMS § 96 lg 1Halduslepingu pooledKOKS § 6 lg 1ÜTS § 13 lg 1

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
C-280/00

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-17-1329/29Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium07.02.20193-17-1329/36Riigikohtu halduskolleegium19.12.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (37)

lahend.ee
3-24-2875/18Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja02.12.20243-23-2418/21Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja18.10.20243-23-1294/7Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja30.09.20243-24-849/11Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja12.08.20243-22-287/22Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium12.07.20243-22-1452/14Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium25.10.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi

Menetlusosalised

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine

3-17-1329 21. november 2018 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Nele Parrest AS Atko Bussiliinid kaebus Narva Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti 14. novembri 2016. a tasusumma vähendamise akti ja Narva Linnavalitsuse vaideotsuse tühistamiseks ning 2016. a novembri eest täiendava 1800 euro tasumisele kohustamiseks Kaebaja AS Atko Bussiliinid, esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Vastustaja Narva linn, esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev Tartu Ringkonnakohtu 6. juuli 2018. a määrus AS Atko Bussiliinid määruskaebus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 6. juuli 2018. a määrus haldusasjas nr 3-17-1329.
3.Saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet ning AS Atko Bussiliinid sõlmisid

Sarnased lahendid

Majandushaldusõigus
  • 17.08.20263-26-2032/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20263-22-2368/31Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20263-26-1953/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-956/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-25-1049/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1071/4
3-23-301/9
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
18.09.2023
3-22-1124/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja09.06.2023
3-21-2546/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium05.01.2023
3-20-120/49Riigikohtu halduskolleegium24.11.2022
3-19-2108/81Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium20.10.2022
3-21-2057/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja12.09.2022
3-21-1718/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja09.09.2022
3-21-568/67Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja31.05.2022
3-20-1807/27Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja18.03.2022
3-20-2656/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja19.11.2021
3-18-1946/70Riigikohtu halduskolleegium11.11.2021
3-20-1152/25Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium04.11.2021
3-20-120/41Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium04.11.2021
3-20-1116/21Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja20.09.2021
3-20-1698/20Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja09.09.2021
3-20-1464/48Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja24.05.2021
3-21-588/7Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja10.05.2021
3-20-1959/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja16.04.2021
3-18-1946/63Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium20.01.2021
3-19-1853/8Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja14.01.2021
3-19-312/19Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium26.11.2020
3-19-2108/57Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja29.10.2020
3-18-123/21Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium29.09.2020
3-20-387/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium26.06.2020
5.oktoobril 2015 Narva linna avaliku bussiliiniveo teenindamise lepingu nr 179.
14.novembril 2016 saatis vastustaja kaebajale teate lepingu rikkumise kohta nr 1-13/4602 koos teenuse kvaliteedi mittevastavuse ja toetussumma vähendamise aktidega. Nende kohaselt rakendati kaebaja suhtes kokku 36 rikkumise eest leppetrahvi 1800 eurot.
25.jaanuari 2017. a korraldusega nr 64-k kinnitatud 12. jaanuari 2017. a vaideotsusega jättis vastustaja rahuldamata kaebaja vaide toetussumma vähendamise akti kehtetuks tunnistamiseks.
2.AS Atko Bussiliinid esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Narva Linnavalitsuse
14.novembri 2016. a teate nr 1-13/4602 lisaks 2 oleva akti ja vaideotsuse ning kohustada vastustajat tasuma talle 2016. a novembrikuu toetussummana täiendavalt 1800 eurot.

3-17-1329

3.Tartu Halduskohus rahuldas 14. detsembri 2017. a otsusega kaebuse, tühistas
14.novembri 2016. a teate koos selle lisaks oleva toetussumma vähendamise aktiga ja vaideotsuse.
4.Narva linn esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata.
5.Tartu Ringkonnakohus tühistas 6. juuli 2018. a määrusega halduskohtu otsuse ning lõpetas haldusasja menetluse. Määruse põhjendused on järgmised: 1) halduskohus käsitas kaebaja ja Narva linna vahel sõlmitud avaliku bussiliiniveo teenindamise lepingut halduslepinguna ning 14. novembri 2016. a teadet haldusaktina. Ringkonnakohus peab põhjendatuks asuda teistsugusele seisukohale; 2) seadusandja ei ole ühistranspordiseaduses (ÜTS) kindlaks määranud, kas avaliku teenindamise leping on haldusleping või eraõiguslik leping. Seega tuleb lepingulise suhte iseloomu kindlakstegemisel lähtuda lepingu sisust; 3) vaidlusaluse lepingu sätete järgi on vastustajal õigus kehtestada sõiduplaanid ja muuta veomahtusid (p-d 2.4 ja 6.1.5), kontrollida mh kaebaja raamatupidamisdokumente (p 6.1.2), teha muudatusi liinivõrgus, sõiduplaanides, sõidupiletite hindades ja liinikilomeetri maksumuses (p 6.1.4). Vastukaaluks on vastustaja kohustatud maksma kaebajale toetust (p 6.1.1) lisaks viimase saadavale piletitulule. Ringkonnakohtu hinnangul on olemuselt tegemist eraõigusliku kokkuleppega; 4) kohalikul omavalitsusel on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 järgi kohustus korraldada ühistransporti oma territooriumil. See on avalik-õiguslik ülesanne. Ühistransporditeenuse osutamine on aga vedaja ülesanne, kellele avaliku teenindamise kohustus on pandud selleks sõlmitud lepinguga. Kohaliku omavalitsuse jätkuv vastutus ühistranspordi korraldamise eest osutab, et ta ei ole üle andnud talle seadusega pandud ühistranspordi korraldamise kohustust, st pole volitanud kaebajat enda asemel haldusülesannet täitma, vaid on kaebaja üksnes kaasanud avalik-õigusliku ülesande täitmisesse, tellides temalt avaliku liiniveoteenuse ja sellega kaasnevate teenuste osutamise; 5) halduslepinguks, mida käsitleb halduskoostöö seaduse (HKTS) § 3 lg 2, on nii HKTS § 13 lg 11 p-s 24 kui ka ÜTS § 15 lg-s 2 nimetatud üksnes leping, millega volitatakse piirkondlikku ühistranspordikeskust täitma asjakohaseid ÜTS §-des 13 ja 16 nimetatud ülesandeid, s.o ühistranspordi korraldamisega seonduvaid ülesandeid (sh kohustus kujundada liinivõrk, kinnitada sõiduplaanid, kehtestada piletihinnad, valida teenuse osutaja ja sõlmida temaga leping, korraldada lepingu alusel teostatava liiniveo rahastamist, korraldada järelevalvet lepingu täitmise üle). Nende kohustuste reserveerimine vastustajale näitab, et linn soovis ise täita ühistranspordi korraldamise avalikku ülesannet ega volitanud kaebajat seda täitma; 6) praegusel juhul on täidetud Euroopa Kohtu otsusest asjas C-280/00 (p-d 88–93) tulenevad tingimused, mille esinemise korral avaliku teenindamise lepingu järgi vedajale lisaks piletimüügist saadavale tulule makstav hüvitis ei ole riigiabi. Seega tuleb seda pidada tasuks teenuse eest, mis taas osutab halduslepingule iseloomuliku tunnuse puudumisele; 7) samuti pole leping suunatud kolmandate isikute avalik-õiguslike subjektiivsete õiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Kuigi lepingust tulenevad kaebajale kohustused reisijateveoteenuse tingimuste ja kvaliteedi kohta, ei ole lepingut avaldatud linna transpordivaldkonna teemalehel ega muul moel elanikkonnale kättesaadavaks tehtud. Seega ei olnud poolte tahteks anda lepingu tingimustest tulenevaid õigusi kolmandatele isikutele. Isegi kui see oli poolte tahe, võivad ka eraõiguslikest lepingutest tuleneda õigused kolmandatele isikutele. Eristamise kriteeriumiks saaks olla kolmandale isikule kohustuste panemine, kuid seda pole vaidlusaluse lepinguga tehtud; 8) eraõigussuhtest tulenev kohtuasi vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses, mistõttu tuleb kaebus jätta läbi vaatamata.

2(4)

3-17-1329

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse täies ulatuses tühistada. Määruskaebuse kohaselt on vaidlusalune leping haldusleping. HKTS § 3 lg-st 4 tuleneb kohalikule omavalitsusele õigus valida, kas sõlmida haldusülesande täitmiseks volitamise korral haldus- või eraõiguslik leping ning seejuures on primaarne haldusleping. Sellest on lähtutud ka senises kohtupraktikas. Samuti nähtub praegusel juhul lepingust endast poolte tahe sõlmida haldusleping – seda on öeldud lepingu preambulis. Ka ÜTS eelnõu seletuskirjas käsitleti avaliku teenindamise lepingut halduslepinguna. Lisaks on leping sisult väga sarnane Riigikohtu asjas nr 3-2-1-49-04 käsitletud lepinguga. Kaebaja märkis ka, et kui kohtuotsuse põhjendavas osas on ringkonnakohus käsitlenud kaebuse läbi vaatamata jätmise aluseid, siis resolutsiooniga on haldusasja menetlus lõpetatud. Asjakohasele õiguslikule alusele ringkonnakohus aga ei viidanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium nõustub kaebajaga, et puudus alus kohtuasja menetluse lõpetamiseks. Menetluse lõpetamist reguleeriv halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 ei sisalda ühtegi alust, mis oleks praeguses asjas kohaldatav. Juhul kui vaidlusalune leping oleks eraõiguslik ja vaidluse lahendamine ei oleks seetõttu halduskohtu pädevuses, tulnuks kaebus jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel.
8.Pooled vaidlevad Narva linna ja AS Atko Bussiliinid vahel sõlmitud avaliku bussiveo teenindamise lepingu rikkumise tõttu kaebajale makstava toetussumma vähendamise üle. Jõudmaks selgusele, kas vaidlus on avalik-õiguslik ja kuulub halduskohtu pädevusse, tuleb kindlaks teha, kas pooltevaheline leping on eraõiguslik või haldusleping.
9.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 95 järgi on haldusleping kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid. Vähemalt üks halduslepingu pool on riik, kohaliku omavalitsuse üksus, muu avalikõiguslik juriidiline isik, eraõiguslik juriidiline isik või füüsiline isik, kes seaduse alusel täidab avaliku halduse ülesandeid (HMS § 96 lg 1). HKTS § 3 lg 2 kohaselt võib kohalik omavalitsus talle seadusega või selle alusel pandud haldusülesannet volitada juriidilist või füüsilist isikut täitma seaduse alusel antud haldusaktiga või seaduse alusel HKTS-s sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga. HKTS § 3 lg 4 järgi võib haldusülesande täitmiseks volitamise korral sõlmida tsiviilõigusliku lepingu, kui seadus ei näe ette üksnes halduslepingu sõlmimist, lepinguga ei reguleerita avaliku teenuse kasutaja või muu kolmanda isiku õigusi ega kohustusi, riiki või kohalikku omavalitsust ei vabastata tal lasuvatest kohustustest ja ülesande täitmisel ei kasutata täidesaatva riigivõimu volitusi. Kui lepingust selgelt ei nähtu poolte tahe sõlmida tsiviilõiguslik leping, eeldatakse, et tegemist on halduslepinguga.
10.KOKS § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne mh korraldada valla- või linnasisest ühistransporti. Sellega hõlmatud ülesandeid täpsustab ÜTS § 13 lg 1, mille p-s 6 on käsitletud vedajatega avaliku teenindamise lepingute sõlmimist. Nagu ringkonnakohus õigesti selgitas, ei reguleeri ÜTS seda, millises õiguslikus vormis tuleb sõlmida avaliku teenindamise leping. Halduslepingu vormi on ÜTS § 15 lg-s 2 nõutud ainult piirkondlike ühistranspordikeskustega lepingute sõlmimisel ÜTS §-s 13 nimetatud ülesannete täitmiseks. Seejuures ei või piirkondlik ühistranspordikeskus ise täita vedaja funktsioone (ÜTS § 15 lg 3). ÜTS §-d 20–21, mis reguleerivad avaliku teenindamise lepingu sõlmimise korda ja sisu, lepingu liiki ei määratle.
11.Eeltoodust tulenevalt ei ole kolleegiumi hinnangul iseenesest välistatud avaliku bussiveo teenindamise lepingu sõlmimine eraõiguslikus vormis, eeldusel, et on täidetud HKTS § 3 lg-s 4 sätestatud tingimused. Sellele ei räägi vastu ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus asjas nr 3-2-1-49-04, 3(4)

3-17-1329 kus hinnati ainult konkreetse lepingu sisu. Näiteks on viidatud lahendis oluliseks peetud seda, et reguleeriti kolmandate isikute õiguslikku seisundit, mis ka HKTS § 3 lg 4 järgi välistab tsiviilõigusliku lepingu sõlmimise. HKTS § 3 lg-s 4 sätestatud tingimustel ei ole tsiviilõigusliku lepingu sõlmimine aga vältimatu, vaid haldusorgan saab valida, kuidas ta soovib haldusülesande täitmise üle anda, ning poolte tahte ebaselguse korral eeldatakse, et sõlmitud on haldusleping.

12.Praegusel juhul ei ole siiski vajadust lähtuda HKTS § 3 lg 4 eeldusest ega tuvastada lepingu iseloomu selle tingimuste analüüsi teel, kuna pooled on oma tahet lepingus selgelt väljendanud. Nimelt on lepingu sissejuhatavas osas märgitud, et „[pooled] sõlmisid käesoleva bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingu, mis on haldusleping“, ning lepingu p-s 12.2 on kokku lepitud, et kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus lepingu täitmise, muutmise, lõpetamise või vastutuse üle tellija asukohajärgses halduskohtus. Seega on ringkonnakohus ekslikult asunud seisukohale, et vaidlusalune leping on tsiviilõiguslik. Seadusega antud kujundusõigust kasutades on pooled otsustanud sõlmida halduslepingu.
13.Eeltoodud põhjustel kuulub vaidlus halduskohtu pädevusse. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu määruse ning asja menetlust tuleb ringkonnakohtus jätkata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20263-26-154/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-23-418/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium