Haldusasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-18-58 3. september 2018, Tartu Janar Jäätma Ander Sagadi kaebus Viru Vangla tegevuse peale Kaebaja Ander Sagadi Vastustaja Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 3. oktoober (k.a) 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla karistas 24. oktoobri 2017. a käskkirjaga nr 6-3/1046-1 Ander Sagadit kaheksaks ööpäevaks kartserisse paigutamiseks kuue kuulise katseajaga. Käskkirjas märgiti kokkuvõtlikult järgmist: 1) kinnipeetav võttis 28. septembril 2017 kella 9.21 paiku kaks sigaretti. Kinnipeetavale anti korraldus üleliigne sigaret tagastada, mille peale kinnipeetav ärritus ning ütles: „Ükspäev ma kellelegi veel molli panen, üle hakkab viskama see asi juba.“; 2) kinnipeetavale anti 8. oktoobril 2017 kella 13.15 paiku korraldus liikuda tagasi oma kambrisse, mille peale kinnipeetav ütles: „Mis sa otsustad nüüd näkku nussima hakata, jah?“; 3) kinnipeetav rikkus oma tegudega Viru Vangla kodukorra p 1.12.8, mille kohaselt on kinnipeetaval keelatud käituda ebaviisakalt, sh kasutada ebaviisakaid ning ähvardava sisuga
3-18-58 väljendeid. Kinnipeetav suhtles valvuriga ähvardaval viisil, samuti kasutas ta sündsusetut ja roppu sõna; 4) kinnipeetavat on varasemalt karistatud kolmel korral, sh kahel korral ebaviisaka käitumise eest. Kinnipeetav ei ole asunud käituma õiguskuulekalt. Kinnipeetavale tuleb anda selge signaal, et vangla ei aktsepteeri sellist käitumist. Karistamine omab preventiivset mõju üldiselt kõikidele kinnipeetavatele. Karistus on proportsionaalne.
2.Viru Vangla karistas 24. oktoobri 2017. a käskkirjaga nr 6-3/1047-1 A. Sagadit seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamiseks kuue kuulise katseajaga. Käskkirjas märgiti kokkuvõtlikult järgmist: 1) kinnipeetav ei allunud 3. oktoobril 2017 kella 8.12 paiku valvuri korraldusele tõusta voodist loenduse ajaks püsti. Kinnipeetav jäi teki alla ning väitis, et selg valutab ja talle tuleb kutsuda valveõde. Valvur nägi, kuidas kinnipeetav 8.24 paiku jalutab osakonnas päevaruumi suunas; 2) vangistusseaduse (VangS) § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma ametniku seaduslikule korraldusele. Viru Vangla kodukorra p 6.2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud loenduse ajaks püsti tõusma; 3) kinnipeetavat on varasemalt karistatud kolmel korral, sh seadusliku korralduse täitmata jätmise eest. Kinnipeetav endiselt ei käitu seaduskuulekalt. Varasem karistus ei ole isikule mõju avaldanud. Kinnipeetavale tuleb anda selge signaal, et vangla ei aktsepteeri sellist käitumist. Karistamine omab preventiivset mõju üldiselt kõikidele kinnipeetavatele. Karistus on proportsionaalne.
3.Viru Vangla karistas 24. oktoobri 2017. a käskkirjaga nr 6-3/1048-1 A. Sagadit neljaks ööpäevaks kartserisse paigutamiseks kuue kuulise katseajaga. Käskkirjas märgiti kokkuvõtlikult järgmist: 1) valvur andis kinnipeetavale korralduse osakonnas liikudes hõlmad kinnitada. Kinnipeetav ei allunud korraldusele. Kui teda hoiatati ettekande koostamisest, ütles kinnipeetav: „Ähvardad vä, minu pärast võid sa teha kas või kümme tahakannet.“ Pärast seda allus kinnipeetav korraldusele, kuid jättis ülemise nööbi lahti; 2) kinnipeetav rikkus oma tegudega Viru Vangla kodukorra p 1.12.8, mille kohaselt on kinnipeetaval keelatud käituda ebaviisakalt, sh kasutada ebaviisakaid ning ähvardava sisuga väljendeid. Kinnipeetav suhtles valvuriga ebaviisakalt; 3) kinnipeetavat on varasemalt karistatud kolmel korral, sh kahel korral ebaviisaka käitumise eest. Kinnipeetav endiselt ei käitu seaduskuulekalt. Varasem karistus ei ole isikule mõju avaldanud. Kinnipeetavale tuleb anda selge signaal, et vangla ei aktsepteeri sellist käitumist. Karistamine omab preventiivset mõju üldiselt kõikidele kinnipeetavatele. Karistus on proportsionaalne.
4.Viru Vangla jättis 28. detsembri 2017. a vaideotsusega nr 6-12/567-2 A. Sagadi vaide käskkirjade nr 6-3/1046-1, nr 6-3/1047-1 ja nr 6-3/1048-1 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
5.A. Sagadi esitas kaebuse, milles nõuab Viru Vangla käskkirjade nr 6-3/1046-1, nr 63/1047-1 ja nr 6-3/1048-1 ning vaideotsuse nr 6-12/567-2 tühistamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised väited: 1) kaebaja tegu pole tõendatud. Kaebaja ei ole väidetud väljendeid kasutanud; 2) kuna valvurid olid protsessi osalised, ei saanud nad menetleda kaebaja esitatud vaiet; 3) kaebaja ei tõusnud voodist püsti, kuna tal oli radikuliit ja ta ei saanud hetkega voodist püsti. Kaebaja ajas ennast tasapisi püsti, et meditsiiniõe juurde minna.
3-18-58
6.Viru Vangla palub vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja märgib kokkuvõtlikult järgmist: 1) kõikides asjades viis menetluse läbi ametnik K. Roots, kelle pädevus otsust teha tuli justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 17 lg-st 1. Ametniku taandamise aluseid ei esinenud. Vastustaja möönab, et vaide lahendas inspektor-kontaktisik M. Saar, kes asendas eemal viibivat üksuse juhti. Kuigi M. Saar tegi kaks ettekannet kaebaja kohta, ei ole kaebaja õigusi vaidemenetluses rikutud. Vastustajale ei ole teada ühtegi asjaolu, mis kinnitaks, et M. Saarel esineks isiklik huvi asja lahendamise vastu; 2) asjaolud on tõendatud mh video vaatluse protokolliga, meditsiiniõe seisukohaga ja ettekannetega, samuti kaebaja seletustega.
KOHTU SEISUKOHT
Kaebaja on seisukohal, et ta ei ole käskkirjades märgitud tegusid toime pannud.
8.Vangla karistas käskkirjaga nr 6-3/1046-1 kaebajat Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 rikkumise eest, kuna esimese episoodi kohaselt ütles kaebaja ametnikule pärast korralduse andmist üleliigne sigaret tagastada järgmist: „Ükspäev ma kellelegi veel molli panen, üle hakkab viskama see asi juba.“ Teise episoodi kohaselt ütles kaebaja ametnikule järgmist: „Mis sa otsustad nüüd näkku nussima hakata, jah?“ Vangla hinnangul käitus kaebaja ähvardavalt ning oli sündsusetu ja kasutas roppu sõna.
8.1.Halduskohtu hinnangul ei ole vangla asjaolude tuvastamisel eksinud. Käskkirja aluseks olevad teod on tuvastatud ametnike ettekannetega (käesolev otsus, p 1 alap-d 1 ja 2) (tl 13 pöördel ja tl 15). Vaidlusaluse esimese episoodi toimumist kaebaja jaatab enda seletuses vanglale. Seletuse kohaselt ei olnud kaebaja nõus ettekandes märgitud sõnastusega, vaid tema hinnangul väitis kaebaja: „Selle peale lõpuks tõdesin et jah nüüd kus suitsetamist hakatakse keelustama ja suitsunorme vähendama, on poisid e. kinnipeetavad närvilisemad kui tavaliselt ja ei ole midagi imestada kui varsti teist (valvuritest) keegi vastu hambaid saab.“ (tl 14). Halduskohtu hinnangul ei ole seejuures määrav, kas kaebaja kasutas fraasi „molli panen“ või „vastu hambaid saab“. Määrav on, kas tegemist on kodukorra p 1.12.8 mõttes ähvardusega või mitte. Kohtule esitatud dokumentide põhjal ei ole alust vanglale ette heita, et vangla oleks tõendite hindamisel menetlusreegleid rikkunud teises episoodis kasutatud väljendite kasutamise tuvastamisel. Kohtule esitatud dokumendid ei anna alust kahelda ametniku seletuse usaldusväärsuses (tl 15). Küll aga nähtub vanglale esitatud seletustest kaebaja suhtumine ametnikesse „Selle peale väljendas valvur [---] tüüpilist naiselikku negatiivset korduvat vingumist [---] Ka näitab M. Saar välja oma rumalust [---]“. Usutav on, et sarnaselt käitus kaebaja ametnikega ka suulises vestluses.
8.2.Halduskohtu hinnangul on vastustaja õigesti kvalifitseerinud vaidlusalused teod Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 rikkumisena (käesolev otsus, p 1 alap-d 1 ja 2). Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 kohaselt on kinnipeetaval keelatud mh käituda ebaviisakalt ning kasutada ebatsensuurseid ja ähvardava sisuga väljendeid. Kohus nõustub vastustajaga, et käesoleva otsuse p 1 alap-des 1 ja 2 märgitud teguviis on ähvardava sisuga ning sõnad ebatsensuursed. Kohtu hinnangul ei mõelda kodukorra p 1.12.8 all konkreetset nimelist vanglateenistujat, vaid selleks võivad olla ka vanglateenistujad üldiselt.
3-18-58 Seega rikkus kaebaja kodukorra p 1.12.8, kui ta kasutas vanglateenistujaga suhtlemisel ebatsensuurseid ja ähvardavaid väljendeid.
9.Vangla karistas käskkirjaga nr 6-3/1047 kaebajat VangS § 67 p 1 rikkumise eest, kuna ametniku korralduse peale ei tõusnud kaebaja voodist püsti, vaid jäi voodisse.
9.1.Halduskohtu hinnangul ei ole vangla asjaolude tuvastamisel eksinud. Menetlusosaliste vahel pole vaidlust asjaolu üle, et kaebaja jättis täitmata ametniku korralduse tõusta voodist püsti (vt käesolev otsus p 5 alap 3; kaebaja seletused, tl 21). Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas korralduse täitmata jätmiseks esines objektiivne põhjus, s.t sellise tasemega seljavalu, mis välistas voodist tõusmise. Ametniku ettekande kohaselt anti kaebajale korraldus kella 8.12 paiku, kuna kaebaja soovis seljavalu tõttu valveõde, läks valvur meditsiinitöötajat kutsuma. Ettekande kohaselt nägi valvur kaebajat 8.24 paiku osakonna trelluste juures liikumas osakonna päevaruumi suunas (tl 22). Vangla tugines videokaamera salvestisele, millest nähtus, kuidas kaebaja kell 8.31 jalutas normaalse kõnnakuga S2 osakonnas, seejuures kõndis ta tavaliselt ilma kõrval nähtudeta. Ühtlasi nähtus kaamera salvestisest, et kaebaja istus toolile 8.31 ja tõusis 8.55 ning seejärel jalutas valveruumi poole ilma raskusteta (tl 20 pöördel). Vangla tugines asjaolude tuvastamisel pereõe tõendile, mille kohaselt kõndis kaebaja õe vastuvõtule kramplikult, hoides tugevalt kubemepiirkonnast kinni. Tõendi kohaselt väitis kaebaja, et kannatas tugeva seljavalu käes, mistõttu ei saanud liikuda ega loenduse ajal püsti tõusta. Tõendi kohaselt soovis kaebaja valuvaigistavat süsti, mille õde talle tegi. Samas on tõendis märgitud, et kuna üksusest tuli hiljem teave, et kaebaja liikus osakonnas ilma komplikatsioonideta, tõendit püsti tõusmata jätmise õigustamiseks ei antud (tl 20). Vangla on käskkirja andmisel kogunud tõendeid ning arvestanud nendega. Halduskohus peab vajalikuks märkida, et kaebaja ei ole kohtule ega vanglale esitatud dokumentides selgitanud, kuidas ta sai osakonnas ilma komplikatsioonideta liikuda, samas õe vastuvõtule minnes kõndis ta kramplikult ja hoidis tugevalt kubemepiirkonnast kinni. Pereõde ei teinud süsti objektiivse mõõtmistulemuse, vaid kaebaja väidete alusel. Ühtlasi ei oodanud kaebaja pereõde, vaid lahkus kambrist. Seetõttu ei saa halduskohus pidada usutavaks kaebaja väidet selle kohta, et tal esines objektiivne põhjus korralduse täitmata jätmiseks.
9.2.Halduskohtu hinnangul on vangla õigesti kaebaja tegevusetuse kvalifitseerinud VangS § 67 p-st 1 tuleneva allumiskohustuse rikkumisena. Julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud mh alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele (VangS § 67 p 1). Kaebaja jättis täitmata allumiskohustuse ilma objektiivse põhjuseta ning seeläbi ohustas ta vangla julgeolekut.
10.Vangla karistas käskkirjaga nr 6-3/1048-1 kaebajat Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 rikkumise eest, kuna kaebaja ütles valvurile pärast korralduse kinnitada hõlmad: „Ähvardad vä, minu pärast võid sa teha kas või kümme tahakannet.“
10.1.Halduskohtu hinnangul ei ole vangla asjaolude tuvastamisel eksinud. Menetlusosaliste vahel pole vaidlust asjaolu üle, et kaebajal olid hõlmad lahti (vt kaebaja vaiet, tl 29 pöördel-30). Vaidlus on asjaolu üle, kas kaebaja käitus ametnikuga nii nagu käskkirjas märgitud. Ettekande kohaselt andis valvur kaebajale korralduse kinnitada hõlmad, mille kaebaja jättis täitmata. Ettekandest nähtub, et seejärel hoiatas valvur ettekande koostamisega, mille peale kinnipeetav vastas järgmist: „Ähvardad vä? Minu pärast võid sa teha kas või kümme tahakannet.“ (tl 27 pöördel).
3-18-58
Kohtule esitatud dokumentide põhjal ei ole alust vanglale ette heita, et vangla oleks tõendite hindamisel menetlusreegleid rikkunud. Kohtule esitatud dokumendid ei anna alust kahelda ametniku seletuse usaldusväärsuses. Samas ei ole kaebaja vanglale esitatud vaides selgitanud väidetavat sõnakasutust, vaid märkinud: „Aga see mida Mikk Saar sinna juurde veel kirjutab, on tema enda fantaasia. Mis ilmestab ilmekalt tema intellektuaalset küpsust ja väljendab ettekandest lähtuvat ambitsiooni [---] Tõenäoliselt on mõne ametniku EGO suurem, kui vormiriietus.“ (tl 29 pöördel–30). Vaides märgitud sõnakasutusega on kaebaja üles näidanud halvakspandavat suhtumist ametnike adressaadil, mistõttu ei ole välistatud, et kaebaja tegi seda ka korralduste andmisel.
10.2.Halduskohtu hinnangul on vastustaja õigesti kvalifitseerinud vaidlusaluse teo Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 rikkumisena. Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 kohaselt on kinnipeetaval keelatud mh käituda ebaviisakalt. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja teguviisi tuleb pidada ebaviisakaks.
11.Kohtu hinnangul on vangla õigusvastased teod õigesti omistanud kaebajale, kuna ta oli tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega ja ta pidi teadma, et oma tegevusega paneb ta toime nii VangS § 67 p 1 kui ka kodukorra p-d 1.12.8 rikkumise.
12.Kohtu hinnangul ei ole vangla eksinud distsiplinaarmenetluse läbiviimise muude reeglite vastu. Distsiplinaarmenetluse viis läbi vanglateenistus, kaebajale anti võimalus esitada selgitusi, talle tutvustati distsiplinaarkaristuse protokolli ja võimaldati esitada enda vastuväited. Distsiplinaarkaristus määrati kuue kuu jooksul rikkumise toimepanemise päevast arvates. Käskkirja on põhjendatud.
13.Eeltoodust tulenevalt oli vanglal alus karistada kaebajat distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest.
14.Kohtu hinnangul ei ole vangla rikkunud karistuse liigi ega määra valikul kaalutlusreeglite ega proportsionaalsuse põhimõtte vastu. Distsiplinaarkaristuseks on mh kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks (VangS § 63 lg 1 p 4). Praegusel juhul karistati kaebajat kolmel korral neljaks ja seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamiseks kuue kuulise katseajaga. Seega ei pöörata määratud karistusi täitmisele, kui kaebaja ei pane toime uusi rikkumisi. Uute rikkumiste ärahoidmine on kaebaja enda võimuses. Halduskohtu hinnangul on vangla arvesse võtnud lubatud kaalutlusi, s.t kaebaja eelnevat käitumist ja tema karistamist sarnaste teguviiside eest, teo raskust, samuti asjaolu, kuidas kinnipeetav ise enda tegevust hindab.
15.Asjaolu, et vaideotsuse koostas ametnik ja allkirjastas ametnik, kes tegid ettekanded, mis olid käskkirjade andmise aluseks, ei mõjuta vaidlustatud käskkirjade õiguspärasust. Eespool nimetatud asjaolu pole aluseks ka vaideotsuse tühistamiseks, kuna selle asjaoluga ei rikuta iseseisvalt kaebaja õigusi.
16.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.