lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-799/55

Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 22.03.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-799/55
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.03.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1228
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

22. märts 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-16-799

Haldusasi

T. V. ja T. V. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks algatada järelevalvemenetlus xxxxxxxx kinnistul toimuva ehitustegevuse suhtes ning tuvastada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevusetuse õigusvastasus riikliku järelevalvemenetluse läbiviimisel

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus T. V. ja T. V.
2.Tagastada kaebuselt haldusasjas nr 3-16-799 tasutud riigilõiv summas 30 eurot.
3.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
4.Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri teadmiseks menetlusosalistele. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

Edasikaebamise kord

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1.25.04.2016 esitasid T. V. ja T. V. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks algatada järelevalvemenetlus xxxxxxx kinnistul toimuva ehitustegevuse suhtes ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks kohustada OÜ-d Kappeli kodud taastama xxxxxx, Tallinn asuva elamu välissein ja piirdemüür. Koos kaebusega esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse taotluse, milles palusid peatada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 24.07.2015 väljastatud ehitusloa nr 1512219/08736 kehtivus ja peatada xxxxxxx asuval kinnistul toimuv ehitustegevus kohtu poolt määratud tähtajaks.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Kohus lahendas esialgse õiguskaitse taotluse vastavalt oma 02.05.2016 ja 16.05.2016 määrustega.

2.Pärast mitmeid menetlustoiminguid ja poolte seisukohtade vahetamist jättis kohus kaebuse oma 22.06.2016 määrusega käiguta ja andis seoses kohtule teatavaks saanud faktilistel asjaolude muutumise tõttu kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks so kaebuse nõude ja eesmärgi täpsustamiseks kaebajatele aega 15 päeva. Kaebajad vastasid kohtumäärusele 07.07.2016 paludes: 1) lõpetada käesoleva haldusasja menetlus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks algatada järelevalvemenetlus põhjusel, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet on algatanud järelevalvemenetluse 04.07.2016. 2) Anda menetlusosalistele tähtaeg menetluskulude kuludokumentide esitamiseks. 3) Alternatiivselt, kui kohus leiab, et punktis üks esitatud taotlus ei kuulu rahuldamisele, tuvastada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevusetuse ning tegevuse õigusvastasus riikliku järelevalvemenetluse läbiviimisel. 12.07.2016 esitasid kaebajad kohtule menetluskulude hüvitamise taotluse. Vastustaja ja kolmas isik ei nõustunud menetluse lõpetamisega kaebaja poolt märgitud alusel ja viisil. Vastustaja ja kolmas isik leidsid, et haldusasja menetlus tuleb lõpetada kohustamisnõudes järelevalvemenetluse läbiviimiseks kaebusest loobumise tõttu. Ühtlasi leidis kolmas isik, et kaebajate poolt esitatud alternatiivne tuvastamiskaebus on põhjendamatu ja selle esitamiseks puudub õigus, kuivõrd vaidlustada ei saa menetlustoimingut vaid lõplikku otsust. Ühtlasi esitas kolmas isik taotluse menetluskude hüvitamiseks (vt tl 38-44, III kd). Vastustaja palub jätta menetluskulud kaebaja kanda, kuna kaebaja on sisuliselt kaebusest loobunud.
3.11.12.2017 esitas kolmas isik kohtule menetluse kiirendamise taotluse.
4.22.12.2017 kohtunõudega palus kohus kaebajatel 5 päeva jooksul arvates Riigikohtu otsustuse langetamisest kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest või sellest keeldumisest haldusasjas nr 3-16-1050 esitada oma seisukohad käesoleva kaebuse edasise menetluse otstarbekusest ja soovi korral menetlust jätkata anda vastus kolmanda isiku 27.07.2016 esitatud taotlusele menetluse lõpetamiseks.
5.08.02.2018 esitasid kaebajad kohtule taotluse menetluse peatamiseks kuni haldusasja nr 316-1050 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Vastustaja kaebajate taotlusele vastu ei vaielnud. Kolmas isik kaebajate taotlusega ei nõustunud ning leidis, et käesoleva menetluse peatamiseks puuduvad igasugused alused.
6.08.03.2018 määrusega jättis kohus kaebuse korduvalt käiguta ning andis tähtaja kaebuse esitajatele kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajatel: 1) Teatada kohtule üheselt ja selgelt, millise nõude(d) kaebajad kohtule esitavad; 2) Kas kaebajad loobuvad kohustamisnõudest või taotlevad selles osas menetluse lõpetamist HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel arvestades kohtumääruse p 6.1. antud selgitusi; 3) Tuvastamiskaebuse esitamisel näidata ära, miks on tuvastamiskaebuse esitamine vajalik kaebajate õiguste kaitseks; Menetlustoimingu vaidlustamisel tuvastamiskaebusega näidata ära, milliseid mittemenetluslikke õigusi rikub menetlustoiming sõltumata lõplikust haldusaktist. Kohus hoiatas, et kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastab kohus kaebuse läbivaatamatult.

Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebajate taotluse menetluse peatamiseks ja vastustaja ning kolmanda isiku taotlused menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel. Kaebuse esitajate esindaja on kohtu 08.03.2018 määruse kohtute infosüsteemist nähtuvalt kätte saanud 09.03.2018. Seega tuli kaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt 19.03.2018. Kaebajad ei ole kohtumäärusele vastanud. Samuti ei ole kaebajad teatanud, et vajaks täiendavat aega kohtumäärusele vastamiseks.

8.HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kuna kaebuse esitajad ei ole kaebuse puudusi kõrvaldanud, kaebuse nõuded ei ole selged, siis tuleb kaebus selle esitajatele HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.
9.HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lõike 2 alusel. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebuse esitajatele nende poolt kaebuselt tasutud riigilõiv tagastada. Menetluskulud
10.Arvestades asjaoluga, et pooled on kandnud menetluskulusid seoses esialgse õiguskaitse taotluse menetlusega enne kaebuse menetlusse võtmist, tuleb kohtul lahendada menetluse lõpetamisel seoses kaebuse tagastamisega ka poolte menetluskulude kandmise küsimus. HKMS § 108 lg 4 (kuni 31.12.2017 kehtinud redaktsiooni) kohaselt kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja. Kuivõrd praeguses asjas tagastas halduskohus kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu, siis lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu varasemast praktikast tuleb arvestada seisukohaga, et kaebuse tagastamine ei olnud samastatav kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamisega, vaid HKMS tähenduses on tegemist erinevate menetlustoimingutega, millel on erinevad alused, sisu ja õiguslikud tagajärjed. HKMS § 151 asetusest seadustiku struktuuris ja § 151 lg 1 p 1 tekstist järeldub, et läbi saab jätta vaatamata juba menetlusse võetud kaebust. Seetõttu ei anna HKMS § 108 lg 4 (kuni 31.12.2017 kehtinud redaktsioon) kaebuse tagastamise korral alust vastustaja ega kolmanda isiku menetluskulude kaebajalt väljamõistmiseks. Menetluskulude väljamõistmine kaebajalt on võimalik vaid juhul, kui kohus on kaebuse menetlusse võtnud. Vastustaja või kolmanda isiku poolt menetluskulude kandmine enne kaebuse menetlusse võtmist on erandlik ja leiab aset eelkõige juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustatakse enne kaebuse puuduste kõrvaldamist või halduskohus peab vajalikuks enne kaebuse menetlusse võtmise otsustamist HKMS § 120 lg 4 alusel ära kuulata ka vastustaja ja kolmanda isiku. Eelnevast ei järeldu siiski, et vastustaja või kolmas isik saaks nõuda menetluskulude väljamõistmist kaebajalt juhul, kui kaebus tagastatakse enne selle menetlusse võtmist. Samuti leidis ringkonnakohus, et isegi kaebaja käitumise võimalik pahatahtlikkus ei anna HKMS § 108 järgi alust menetluskulude temalt väljamõistmiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2012 määrus nr 3-12-248; 19.06.2012 määrus nr 3-12-932, p 21; 02.07.2012 määrus nr 3-12-607; 14.03.2013 määrus nr 3-12-2617, p 8; 22.03.2013 määrus nr 3-13-276, p 10; 16.08.2013 määrus nr 3-13-146, p 12; 26.08.2013 määrus nr 3-12-2591, p 18; ning 01.11.2017 määrus nr 3-17-1526).

Kehtiva HKMS § 108 lg 4, millest tuleb juhinduda käesoleval juhul sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lg 11 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab arvestades kõige eeltooduga sh asjaoluga, et vahepeal on muutunud õiguslik regulatsioon osas, mis puudutab menetluskulude kandmist seoses esialgse õiguskaitse taotluse menetlusega enne kaebuse menetlusse võtmist ning sellega, et kaebajal oli kaebuse esitamisel ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 25.04.2016 võimalik lähtuda tol hetkel kehtinud seadusest ja kohtupraktikast, et menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus isikutel kaebuse esitamisel ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ei olnud võimalik ette näha, et nende kanda võivad jääda menetluskulud ka olukorras, kus kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, ei oleks põhjendatud ega õiglane kaebajatelt välja mõista kolmanda isiku menetluskulusid. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust kohtule esitanud. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja