T.V.i ja T.V.i kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tekitatud kahju hüvitamiseks ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks seoses J. Kappeli 7 korterelamu vundamenditöödega
Menetlusosalised
Kaebajad – T. ja T.V., volitatud esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja – Tallinna linn (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaudu), volitatud esindajad Eva Vanamb ja Katrin Pillak Kolmas isik – OÜ Kappeli Kodu, volitatud esindajad v.adv Eerik Entsik, adv Liisi Kents
Asja läbivaatamine
20.09.2016 kohtuistungil ja kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Mitte anda nõusolekut muuta kaebust ja täiendada seda järgmiste nõuetega: a) tuvastada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevuse õigusvastasus J. Kappeli 7 korterelamu ehitustööde käigus lammutatud J. Kappeli 9 elamu välisseina ja tulemüüriga seoses; b) tuvastada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevuse õigusvastasus seoses J. Kappeli 7 korterelamu ehitamisest tingitud lumekoormusega J. Kappeli 9 elamu katusele ja kandekonstruktsioonidele.
2.Anda nõusolek kaebust muuta ning asendada heastamisnõue tuvastamisnõudega järgmises sõnastuses: tuvastada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevuse õigusvastasus J. Kappeli 7 korterelamu vundamenditöödega seoses, sh tuvastada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevuse õigusvastasus J. Kappeli 7 vundamenditöödel kasutatud nõuetele mittevastava deformatsioonivuugiga seoses ning tuvastada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevuse õigusvastasus J. Kappeli 7 korterelamu vundamendi rostvärkidega seoses J. Kappeli 9 elamu vahetus läheduses.
3.Võtta asja juurde kaebajate 18.10.2016 ja 25.10.2016, vastustaja 20.10.2016 ja kolmanda isiku 24.10.2016 esitatud menetlusdokumendid koos lisadega. Mitte võtta asja juurde kolmanda isiku 31.10.2016 esitatud täiendavaid seisukohti ja dokumentaalset tõendit.
4.Jätta kaebus rahuldamata.
5.Jätta rahuldamata T. V.ja T.V.i taotlus trahvida OÜ-d Kappeli Kodu.
3-16-1050
6.Mõista T.V.ilt ja T.V.ilt solidaarselt Kappeli Kodu OÜ kasuks välja menetluskulud summas 3000 eurot (kolm tuhat eurot).
7.Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 02.12.2016 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.T.V. ja T.V. on J. Kappeli 9, Tallinn asuva korterelamu omanikud. J. Kappeli 9 naaberkinnistul (J. Kappeli 7) on toimunud alates veebruarist 2016 ehitustegevus, mille käigus OÜ Kappeli kodu kui J. Kappeli 7 omanik püstitab J. Kappeli 7 krundile 16 korteriga 3korruselist korterelamut.
2.T.V. ja T.V. esitasid 25.04.2016 Tallinna Halduskohtusse kaebuse (haldusasi nr 3-16-799) Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) kohustamiseks algatada järelevalvemenetlus J. Kappeli 7 kinnistul toimuva ehitustegevuse suhtes ning TLPA kohustamiseks kohustada OÜ-d Kappeli Kodu taastama J. Kappeli 9 elamu välissein ja piirdeaed. Nimetatud haldusasja menetlusse võtmine on kohtute infosüsteemi kohaselt 02.11.2016 seisuga otsustamisel.
3.Tallinna Halduskohtusse saabus 26.05.2016 T.V.i ja T.V.i kaebus, milles nimetatud isikud nõuavad TLPA tegevuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist ning kahjulike tagajärgede kõrvaldamist. Algselt taotlesid T.V. ja T.V. Tallinna linnalt (TLPA kaudu) kahju hüvitamist summas 840 eurot. Kaebajate õigusi rikuti väidetavalt TLPA õigusvastase tegevusetusega järelevalvemenetluse algatamata jätmise läbi. Kaebuse kohaselt puudutas hüvitamisnõue kulusid J. Kappeli 7 välisseina nõuetele, sh tuleohutusnõuetele vastavusse viimiseks (välisseina taastamise projekt ja ehitustööde maksumus, ehituseksperdile makstav tasu). Lisaks hüvitamisnõudele sisaldas kaebus heastamisnõuet. Kaebuse kohaselt olukorras, kus TLPA tegevuse tõttu ei vasta J. Kappeli 9 välissein enam tuleohutusnõuetele, on T.V. ja T.V. riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 alusel õigustatud nõudma TLPA-lt J. Kappeli 9 elamu välisseina osas õiguspärase olukorra taastamist. Heastamisnõude kohaselt pidi TLPA kohustama viima J. Kappeli 7 elamu vundamendilahendus vastavusse kehtiva ehitusprojektiga selliselt, et oleks tagatud J. Kappeli 9 elamu ohutus.
4.Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse (EÕK) taotlus, milles T.V. ja T.V. palusid peatada J. Kappeli 7 kinnistul toimuvad ehitustööd, kuni on tagatud, et J. Kappeli 9 elamu välissein 2(16)
3-16-1050 vastab tuleohutusnõuetele ning kuni J. Kappeli 9 elamu on stabiilne ja ohutu tulenevalt J. Kappeli 7 vundamenditöödest. Tallinna Halduskohus jättis 10.06.2016 määrusega EÕK taotluse rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohus 07.07.2016 määrusega halduskohtu määruse muutmata.
5.Tallinna Halduskohus võttis 22.06.2016 määrusega menetlusse hüvitamisnõude ja 27.07.2016 määrusega heastamisnõude (haldusasi nr 3-16-1050). Tallinna Halduskohus tunnistas mõlema nõude osas vastustajaks Tallinna linna (TLPA kaudu) ja kaasas kolmanda isikuna OÜ Kappeli Kodu.
6.Asja läbivaatamine toimus 20.09.2016 kohtuistungil. Kaebajad teatasid kohtuistungil, et soovivad heastamisnõudest loobuda ja esitada selle asemel tuvastusnõuded. Menetlusosaliste nõusolekul otsustas kohus istungi järel üle minna kirjalikule menetlusele. Kohus andis kaebajatele võimaluse esitada täiendavaid seisukohti ja avaldusi kuni 27.09.2016.
7.T.V. ja T.V. esitasid 27.09.2016 taotluse muuta HKMS § 49 lg 1 alusel kaebust ning menetleda lisaks hüvitamisnõudele järgmisi nõudeid: 1) tuvastada TLPA tegevuse õigusvastasus J. Kappeli 7 korterelamu vundamenditöödega seoses, sh: a) tuvastada TLPA tegevuse õigusvastasus J. Kappeli 7 vundamenditöödel kasutatud nõuetele mittevastava deformatsioonivuugiga seoses; b) tuvastada TLPA tegevuse õigusvastasus J. Kappeli 7 korterelamu vundamendi rostvärkidega seoses J. Kappeli 9 elamu vahetus läheduses.; 2) tuvastada TLPA tegevuse õigusvastasus J. Kappeli 7 korterelamu ehitustööde käigus lammutatud J. Kappeli 9 elamu välisseina ja tulemüüriga seoses; 3) tuvastada TLPA tegevuse õigusvastasus seoses J .Kappeli 7 korterelamu ehitamisest tingitud lumekoormusega J. Kappeli 9 elamu katusele ja kandekonstruktsioonidele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kaebajate õigusi on rikutud TLPA õigusvastase tegevusetusega järelevalvemenetluse algatamata jätmise läbi. Kaebajad juhtisid korduvate pöördumistega TLPA tähelepanu asjaolule, et J. Kappeli 7 kinnistul toimuv ehitustegevus ei ole kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga (DP) ning on vastuolus ehitusloa aluseks oleva ehitusprojektiga. TLPA aga ei reageerinud pöördumistele ega peatanud vaatamata kaebajate taotlustele J. Kappeli 7 kinnistul ehitustegevust. Selle tulemusena lammutati õigusvastaselt J. Kappeli 9 välissein ning tulemüür. J. Kappeli 9 välisseina tekkisid avad. Lammutusjärgne olukord ei vasta tuleohutusnõuetele, mistõttu on vajalik seina taastamine. 2) Kaebajate õiguste rikkumise heastamiseks on vastustaja kohustatud tegema kolmandale isikule ettekirjutuse J. Kappeli 7 vundamendilahenduse muutmiseks selliselt, et oleks tagatud J. Kappeli 9 elamu stabiilsus ja ohutus, ning ettekirjutuse J. Kappeli elamu välisseina taastamiseks, tagamaks J. Kappeli 9 elamu tuleohutus. 3) Nõuetele mittevastava J. Kappeli 7 vundamendilahenduse tõttu on ohus J. Kappeli 9 elamu ohutus ja stabiilsus. Olukorras, kus J. Kappeli 7 elamu betoonist vaivundament on valatud vastu J. Kappeli 9 elamu paekivist madalvundamenti, ei ole tagatud J. Kappeli 7 korterelamu eraldiseisev vajumine J. Kappeli 9 elamust. Seega suurenevad J. Kappeli 7 korterelamu vajumise tagajärjel olulisel määral J. Kappeli 9 elamule avalduvad koormused, mida aga J. Kappeli 9 elamu ei ole valmis vastu võtma, mistõttu on loodud eeldused hoonetel suurenenud koormuste tagajärjel tekkivateks pragunemisteks ja/või varinguteks. 3(16)
3-16-1050 4) J. Kappeli 7 korterelamu rostvärgid on risti toetatud vastu J. Kappeli 9 elamut. Risti J. Kappeli 9 elamu vundamendi külge kinnitatud Kappeli 7 elamu rostvärgid põhjustavad aga J. Kappeli 7 korterelamu vajumisel J. Kappeli 9 elamule oluliselt suurenenud ristkoormuseid, mille tagajärjel tekivad J. Kappeli 9 elamul täiendavad praod ja/või varingud. Kolmanda isiku seisukoht, et naabri majast tekkivat külgsurvet võtavad vastu ristuvad rostvärgid, viitab üheselt sellele, et J. Kappeli 7 korterelamu vundamendilahenduse puhul ei ole kasutatud nõuetele vastavat deformatsioonivuuki, kuivõrd nõuetekohase deformatsioonivuugi kasutamise korral ei oleks võimalik olukord, et J. Kappeli 9 elamu külgsurvet võtavad vastu J. Kappeli 7 korterelamu ristuvad rostvärgd (külgsurvet on võimalik vastu võtta üksnes juhul, kui vundamendid on omavahel ühendatud). J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 vundamentide vahel puudub nõuetele vastav deformatsioonivuuk. 5) J. Kappeli 7 vundamendilahenduse nõuetele mittevastavuse on tinginud vastustaja õigusvastane tegevus (sealhulgas tegevusetus). Vastustaja on asunud seisukohale, et ta on algatanud järelevalvemenetluse 01.03.2016, tuginedes sellel kuupäeval läbiviidud paikvaatlusele. Vastustaja poolt 01.03.2016 läbiviidud vaatluse näol ei saanud tegemist olla riikliku järelevalvega, vaid üksnes tavapärase haldusmenetlusega, mida reguleerib haldusmenetluse seadus (HMS). Haldusmenetlus ning riiklik järelevalvemenetlus ei ole samastatavad, sest riiklik järelevalvemenetlus on haldusmenetluse eriliik. Riikliku järelevalve korral on kõige olulisemaks eelduseks asjaolu, et peab eksisteerima oht. 6) Kuivõrd J. Kappeli 7 vundamendilahendusest tulenevalt on kaebajad kaotanud võimaluse ehitada tavapärasel viisil endale kuuluvale elamule peale DP-järgne kolmas korrus, on J. Kappeli 7 vundamendilahenduse mittevastavuse tõttu rikutud muuhulgas ka kaebaja omandiõigust, kuivõrd ei saa kaebaja realiseerida kehtestatud DP-d ilma oluliste täiendavate kulutusteta. Sisuliselt tuleb kolmanda korruse ehitamisel rajada maja sisse uus vundament (vaivundament), millele toetada kogu maja täies ulatuses, jättes olemasoleva välisseina ainult fassaadiks (nn ühe maja sisse teise maja ehitamine, kasutatakse muinsuskaitseliste majade rekonstrueerimisel). Samuti rikub nõuetele mittevastav Kappeli 7 vundamendilahendus kaebajate õigusi osas, kus vundamendilahenduse tõttu on ohtu sattunud Kappeli 9 elamu ohutus ja stabiilsus. 7) Ehitusprojekti käigus on jäänud lahendamata J. Kappeli 7 elamust tingitud mõju J. Kappeli 9 elamu katusekonstruktsioonidele suureneva koormusolukorra tõttu. Nimelt on J. Kappeli 7 korterelamu projekti kohaselt J. Kappeli 7 elamu J. Kappeli 9 elamust 3.52 meetri võrra kõrgem. Kuivõrd hooned paiknevad kõrvuti, tekitab selline kõrguse erinevus J. Kappeli 9 elamule täiendava lumekoormuse. J. Kappeli 7 elamu projekteerimisel ei ole arvestatud selle mõjusid J. Kappeli 9 elamule, sealhulgas enam kui kolmekordset lumekoormuse kasvu J. Kappeli 9 elamule. On selge, et Kappeli 9 elamu katuse- ja kandekonstruktsioonid ei ole loodud taluma enam kui 3 korda suuremat lumekoormust, mis on tingitud Kappeli 7 korterelamu ehitamisest. Kappeli 7 elamust tingitud enam kui kolmekordne lumekoormuse kasv Kappeli 9 elamule seab ohtu Kappeli 9 elamu ohutuse ja stabiilsuse ning võib põhjustada kaebajatele nii isiku- kui ka varakahju.
9.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. 1) Kaebajad pöördusid esimene kord vastustaja poole palvega alustada järelevalvemenetlust 26.02.2016 ning järelevalvemenetlust alustati juba 01.03.2016, kui esimese menetlustoiminguna teostati paikvaatlus. Seega on väär kaebajate väide, et vastustaja ei ole reageerinud kaebajate taotlusele algatada järelevalvemenetlus. Järelevalvemenetluse alustamine ei eelda sellekohase eraldi haldusakti või muu protsessuaalse dokumendi koostamist. Seega ei ole vastustajal otsest kohustust eraldi teavitada kaebajaid järelevalvemenetluse alustamisest. Vastustaja teavitas osapooli 1. märtsil 2016, kui esitas 4(16)
3-16-1050 vastavasisulise teavituse e-kirjaga. Paikvaatluse toimumise päevaks oli kaebajate poolt ebaseaduslikuks lammutamiseks nimetatud seina lammutamine juba toimunud. Seega on väär kaebajate väide, et kohene ehitustegevuse peatamine oleks aidanud kahju ära hoida. Riiklikku järelevalvet teostav kohalik omavalitsus (KOV) ei saa oma äranägemise järgi ehitusluba peatada. Ehitusluba on kolmandale isikule väljastatud 24.07.2015, seda aga ei vaidlustatud. Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. 2) Kolmandale isikule väljastati ehitusluba eelprojekti raames. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 8 lg 1 kohaselt on eelprojekt ehitusprojekti staadium, milles esitatakse ehitise arhitektuurilahendus ja insener-tehniliste lahenduste põhimõtted, mida tellija kooskõlastuse korral detailiseeritakse projekteerimise järgmistes staadiumites. Sama määruse § 13 lg 1 kohaselt esitab ehitusloa taotleja ehitusloa taotlemisel ehitusprojekti enda valitud staadiumis, s.o kas eel-, põhi- või tööprojektina. Vaidlusalune ehitusprojekt vastas kõigile ehitusloa väljastamiseks vajalikele nõuetele. Projekteeritud hoonele on koostatud konstruktiivne põhiprojekt, mis täpsustab eelprojekti, mille koostamisel on aluseks võetud kaebajate tellitud geoloogiline uuring. Esitatud on vaiatööde päevik ja teostusjoonised. Seega ei ole võimalik kohustada vastustajat tegema ettekirjutust ehitajale vundamenditööde vastavusse viimiseks ehitusprojektiga, kuna vundamenditööd on juba vastavuses ehitusprojektiga. Projekteeritud lahendus tagab naaberkinnistul paikneva hoone konstruktiivse stabiilsuse ja püsivuse. 3) Asjaolu, et J. Kappeli 9 ja J. Kappeli 7 hoonete näol on tegemist kahe erineva hoonega, kinnitab mõõdistusprojekt ja 1938. a-st pärinev viimane muudatusprojekt, mille kohaselt asub kinnistu piir J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 majade vahel. Maa-ameti 1997. aasta piiriprotokollist nähtub üheselt, et J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 kinnistutel paiknevad hooned on alati olnud täiesti eraldiseisvad ning kinnistu piir on kahe välisseina vahel. Seega on kaebajad eksitanud kohut väitega, justkui oleks lammutatud J. Kappeli 9 kinnistu poolne välissein/tulemüür. On alust arvata, et kaebajatele on tekkinud kahju seetõttu, et J. Kappeli 9 ruume on ilma vastava projektita laiendatud. Orvad kaebajatele kuuluva J. Kappeli 9 välisseinas on varasemalt küll olemas olnud, kuid need orvad ei olnud vastustajale esitatud 1938. a projekti kohaselt seina läbivad, vaid moodustasid üksnes poole seina paksusest. Seega on paljastatud avaused seinas mitte ehitaja tegevuse, vaid kaebajate endi tegevuse tulemus. 4) Kaebajad on käesolevas kohtuasjas taotlenud ekspertarvamuse ja ehitusprojekti kulude väljamõistmist vastustajalt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 129 lg 3 mõistes on ekspertarvamus tõend, millega tõendatakse oma väiteid ning on vajalik kahju kindlaks tegemiseks ja kahju nõuetega seotud nõuete esitamiseks. Ekspertarvamus ise ei saa kahjuks olla. J. Kappeli 9 välisseina taastamistööde ehitusprojekti tellimist oleks kaebajad saanud vältida, kui J. Kappeli 9 elamu laiendust oleks tehtud kooskõlas seadusega. Kui J. Kappeli 9 sein vastaks olemasolevale projektile, vastaks see ka tuleohutusnõuetele. 5) Ükski vastustaja käes olev eksperthinnang ei kinnita seda, et J. Kappeli 9 hoone sein või hoone üldiselt on ehitustegevuse tõttu ohustatud. 6) Kaebajad toetuvad järjepidevalt A. Hirve ekspertarvamusele, et hetkel olemasolev deformatsioonivuuk ei vasta nõuetele, aga siiamaani ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, missugused nõuded olema peavad või millistele nõuetele vuuk ei vasta. 20. septembril toimunud kohtuistungil ilmnes, et A. Hirve arvamus deformatsioonivuugi laiuse osas tugineb 5(16)
3-16-1050 Soome ehituspraktikale, ent see ei saa olla eksperdi ainuke argument. Eestis on väljakujunenud enda ehituspraktika, millele projekteerijad tuginevad. Põhimõtteliselt on võimalik esitada küsimus sellest, et miks ei ole deformatsioonivuugi tegemisel kasutatud vineeri nagu Soomes, tagamaks vajalik vuugi laius (eksperdi enda mõtted, mida ta avaldas istungil), aga kaebaja ei saa nõuda endale meelepärase riigi ehituspraktika/-standardi kasutamist, sest see sobib või meeldib rohkem. 7) Tallinna linna heakorra eeskirja § 5 lg 1 p 9 sätestab, et kinnistu ja ehitise omanik on kohustatud kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms ning tagama ohu korral ja ohu kõrvaldamise tööde ajal tänaval ja kõnniteel ohutu liiklemise, piirates ohuala ajutise piirdeaiaga ning paigaldades nähtavale kohale infotahvli, millele on märgitud ohu liik, ohu likvideerimise eest vastutava isiku nimi ja telefon, töö algus- ja lõpptähtaeg. Piirdeaed paigaldatakse viisil, mis tagab selle püsivuse. Piirdeaia ja infotahvli paigaldamine ei vabasta käesolevas sättes nimetatud ohu kõrvaldamise kohustusest. Ohu kõrvaldamise töö tehakse avariitööna, teatades sellest linna infotelefonile 1345. Pärast töö lõpetamist peab heakorrastama ümbruse. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et kaebajad ei saa lasta tekkida enda ehitise katusele 3-meetrist n-ö lumemütsi, kuivõrd Tallinna linna heakorra eeskiri näeb ette ehitiselt lume ja jääpurikate eemaldamist, kuna nõude eiramine seab ohtu kolmandate isiku tervise – tegemist on heakorra ja selle nõuetest kinnipidamise küsimusega.
10.Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. 1) Väär on kaebajate väide, et kolmas isik on lammutanud J. Kappeli 9 elamu välisseina ja tulemüüri ning et tegemist on õigusvastase ehitustööga. Tegelikult asub T.V.i ja T.V.i omandisse kuuluval J. Kappeli 9 kinnisasjal elamu, millel on oma välissein, mis eksisteerib kuni käesoleva hetkeni. Kolmanda isiku omandisse kuuluval J. Kappeli 7 kinnisasjal asus kunagi samuti ehitis, mis lammutati ca 10 aastat tagasi. Lammutamisest jäi järgi ca 1,0-1,5 m kõrgune paekivist müürilõik, mis asus terviklikult J. Kappeli 7 kinnisasjal ja oli selle oluliseks osaks ning lammutati ehituse käigus, kuid seda õiguspäraselt kooskõlas kehtiva DP-ga ning ehitusloa saanud ehitusprojektiga. 2) TLPA-l on ehitusjärelevalve teostamisel järelevalvemenetluses kogutud andmete põhjal menetlustoimingute tegemisel või tegemata jätmisel ulatuslik diskretsioonivolitus. See tähendab, et TLPA-l on ulatuslik hinnanguruum (kaalutlusõigus) otsustamaks, kas teatud toimingut järelevalvemenetluses teha või mitte. Sealjuures ei ole haldusvälistel isikutel abstraktset õigust nõuda TLPA-lt järelevalvemenetluses teatud konkreetsete toimingute tegemist. Juhul, kui TLPA ei tuvasta järelevalvemenetluses rikkumisi, siis ei saa haldusväline isik pöörduda halduskohtusse vastupidise tuvastamiseks. Juhul kui kohus asuks käesoleval juhul kontrollima seda, kas TLPA oleks pidanud mõne J. Kappeli 7 korterelamu ehitustehnilise lahenduse puhul tegema ettekirjutuse ehituse peatamiseks või mitte, asub kohus paratamatult teostama kaalutlusõigust haldusorgani eest. 3) J. Kappeli 7 korterelamu ehitus ei halvenda ühelgi viisil J. Kappeli 9 hoone seisundit. Vastupidi, J. Kappeli 7 korterelamu ehituslahendustega on J. Kappeli 9 hoone ehitustehnilised tingimused ja võimalused tegelikult paranenud. Täielikult väär ning kohut eksitav on T.V.i ja T.V.i kaebuse täienduses toodud väide sellest, nagu oleksid J. Kappeli 7 korterelamu rostvärgid risti toetatud vastu J. Kappeli 9 elamut ning et risti J. Kappeli 9 elamu vundamendi külge kinnitatud J. Kappeli 7 elamu rostvärgid põhjustavad J. Kappeli 7 korterelamu vajumisel J. Kappeli 9 elamule oluliselt suurenenud ristkoormuseid. Mitte ühtegi J. Kappeli 7 rostvärki ei ole kinnitatud J. Kappeli 9 hoone külge. J. Kappeli 7 korterelamu on rajatud 7-10 meetri sügavusele vaivundamendile, mis omakorda toetub ca 6-8 m sügavamal olevale kõvale pinnasele. Kirjeldatud vundamendi lahendus tagab selle, et J. Kappeli 7 korterelamu ei vaju. Erinevalt J. Kappeli 9 hoone ehitamisel kasutatud lintvundamendi lahendusest kannavad 6(16)
3-16-1050 vaivundamendid J. Kappeli 7 hoone koormuse ülevalt J. Kappeli 7 hoone katuselt mööda J. Kappeli 7 hoone kandvaid seinu alla J. Kappeli 7 vundamendi peale ja sealt mööda J. Kappeli 7 vaiu kandvasse pinnasesse. Ükski Kappeli 7 koormus ei lähe Kappeli 9 hoonele ei paralleelselt ega risti. Võimalik vajumine saab toimuda ainult J. Kappeli 9 hoonest tingituna, kuivõrd J. Kappeli 9 hoone lintvundament surub pinnase enda all kokku ning tekitab külgsurve. Niisiis selline külgsurve tuleb just J. Kappeli 9 hoone poolt J. Kappeli 7 hoonele. J. Kappeli 7 hoonele on projekteeritud ristuvad röstvärgid ainult selle jaoks, et vähendada võimalikku tekkivat J. Kappeli 9 survet J. Kappeli 7 hoonele. 4) Kohut eksitav, väär ning otsitud on kaebajate väide sellest, et tulenevalt J. Kappeli 7 korterelamu vundamendilahendusest on kaebajad kaotanud võimaluse ehitada tavapärasel viisil endale kuuluvale elamule peale DP-järgse kolmanda korruse. Tuleb möönda, et J. Kappeli 9 elamu tehniline seisukord ei pruugi olla piisavalt hea J. Kappeli 9 hoonele kolmanda korruse peale ehitamiseks ning hoone võib seetõttu vajada vundamendi tugevdamist, kuid nimetatud asjaolud ei ole seotud J. Kappeli 7 korterelamu ehitustegevusega. 1Partner Ehitus OÜ (J. Kappeli 7 ehitaja) on paigaldanud sulundseina J. Kappeli 7 korterelamu ja J. Kappeli 9 hoone vahele. Sulundseina ehitamise eesmärgiks J. Kappeli 9 vundamendi äärde oli tagada J. Kappeli 9 hoone vundamendi säilimine J. Kappeli 7 soklikorruse ehitustööde ajal. Kuivõrd sulundsein ulatub J. Kappeli 9 hoone vundamendist allapoole, on sulundseina paigaldamisega loodud J. Kappeli 9 hoone jaoks sobilikud eeldused, et kui J. Kappeli 9 hoone elanikud peaksid tõepoolest otsustama kunagi kolmanda korruse ehitamise kasuks, siis on J. Kappeli 9 hoone vundament tugevam. 5) Heastamisnõude asendamine tuvastamisnõuetega ei vii kaebajaid sihile, kuivõrd TLPA tegevus, s.o ehitusjärelevalve käigus järelevalvemenetluse meetmete rakendamata jätmine ei olnud õigusvastane ega ei ole rikkunud kaebajate õigusi. Ehitustegevus J. Kappeli 7 kinnistul toimus ja toimub siiani vastavalt ehitusloa saanud ehitusprojektile ning TLPA-l puudus alus mistahes riikliku järelevalve meetmete rakendamiseks. TLPA on riikliku järelevalve käigus täitnud ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg-st 2 tulenevaid ülesandeid nõuetekohaselt. T.V.i ja T.V.i kaebuse täiendamisel esitatud uued väited ja tõendid on põhjendamatud ning otsitud. T.V.i ja T.V.i kaebuse täienduses esitatud väidete osas ei ole tegemist uute asjaoludega, millele kaebajatel ei olnud võimalik varem tugineda. T.V.i ja T.V.i seni esitamata väidete ja uute tõendite eesmärk on takistada ja venitada haldusasja kiiret ja seaduslikku menetlust. 6) Täielikult väär, arusaamatu ning asjakohatu on T.V.i ja T.V.i kaebuse täienduses toodud väide, nagu oleks J. Kappeli 7 korterelamu ehitustegevusest tingituna pääsenud sadevesi J. Kappeli 9 välisseina soojustuselementide vahele. Vesi ei ole pääsenud soojustuselementide vahele. 1Partner Ehitus OÜ on hoidnud vahe kaetuna ja iga kord koheselt, st samal päeval reageerinud, kui on vajadus olnud midagi parandada. Samas jääb arusaamatuks kaebajate väide soojustuse kahjustamisest OÜ Kappeli Kodu jaoks, kuivõrd kaebuse täienduses viidatud fotolt nähtuvalt oleks võimalik rääkida üksnes sadevee pääsemisest J. Kappeli 7 hoone enda välisseina soojustuselementide vahele. Käesoleval juhul ei saa rääkida ka J. Kappeli 7 korterelamust tingitud mõjust J. Kappeli 9 elamu katusekonstruktsioonidele suureneva koormusolukorra tõttu. Eksitavad on kaebajate väited sellest, et J. Kappeli 7 hoone sein sulgeks J. Kappeli 9 katuse ääre, mistõttu tekiks paralleelselt Kappeli 7/9 piiriga kulgeva katuseharja ja Kappeli 7 hoone vahele süvend, millesse hakkab kogunema lumi ehk tekib nn „lumekott“. J. Kappeli 7 hoonelt ei liigu J. Kappeli 9 hoonele lund, vett vms, kuna J. Kappeli 7 katus on kalletega J. Kappeli 7 hoone keskele. Tegelikkuses jääb J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 hoone piiriga kulgeva katuseharja ja J. Kappeli 7 hoone vahele ehituslahenduse kohaselt hoopis aste, mis välistab lumekoti tekkimise võimaluse. J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 hoone vahe ühendatakse veekindlalt ja arendajale antakse 2-aastane garantii. J. Kappeli 9 elamule on rajatud väikese kaldega viilkatus, millele niikuinii ka praegu suurte lumesadude korral koguneb lund, mis võib muutuda osaliselt jääks ning mida J. Kappeli 9 elamu omanik või valdaja peab suurte 7(16)
3-16-1050 lumesadude järel lumest ja jääst koristama. 1Partner Ehitus OÜ on kinnitanud, et J.Kappeli 7 korterelamu ehituse käigus tagatakse J. Kappeli 7 korterelamu ja J. Kappeli 9 elamu vahelise ala veekindlus, st J. Kappeli 7 korterelamu valmimise järel on välistatud võimalus, et sadevesi pääseb soojustuselementide vahele. Seega on J. Kappeli 7 korterelamu ehituse käigus tagatud kõikide kehtestatud ehituseeskirjade ja -standardite täitmine.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.HKMS § 51 lg 4 kohaselt menetleb kohus hilinenult esitatud avaldusi ja tõendeid, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist. Kohtu hinnangul tuleb haldusasja juurde võtta kaebajate 18.10.2016, vastustaja 20.10.2016 ja kolmanda isiku 24.10.2016 esitatud menetlusdokumendid koos lisadega. Need materjalid on asjakohased ja nende arvesse võtmine ei põhjusta menetluse viibimist. Asja juurde tuleb võtta ka kolmanda isiku 24.10.2016 ja kaebajate 25.10.2016 menetluskulude nimekiri. Kohus ei pea võimalikuks asja juurde võtta kolmanda isiku poolt 31.10.2016 esitatud täiendavaid seisukohti ja lisatud dokumentaalset tõendit, kuna sellega tutvumiseks oli kohtul ja teistel menetlusosalistel liiga vähe aega. Nimetatud menetlusdokumendi aktsepteerimine tähendanuks kohtuotsuse teatavaks tegemise aja teistkordset edasilükkamist, mida ei saa pidada põhjendatuks. Esmalt selgitab kohus välja menetluses olevad nõuded ja võtab seisukoha nõuete muutmise kohta.
12.Algses kaebuses sisaldus hüvitamisnõue summas 840 eurot (menetlusse võetud Tallinna Halduskohtu 22.06.2016 määrusega, kd III, tl 49–50) ja heastamisnõue (menetlusse võetud Tallinna Halduskohtu 27.07.2016 määrusega, kd III, tl 101–102) . Kaebajad soovisid 22.07.2016 menetlusdokumendis suurendada hüvitamisnõuet 1632 euro võrra (J. Kappeli 9 välisseina taastamistööde kulud), seega on TLPA-lt nõutavaks hüvitiseks 840+1632=2472 eurot. Kaebajad kinnitasid kohtuistungil, et peale J. Kappeli 9 seina taastamistööde lõpule viimist ei ole kaebajatel enam probleeme nimetatud seina tuleohutusega.
13.Kaebajad esitasid 20.09.2016 kohtuistungil taotluse asendada heastamisnõue tuvastamisnõudega. Kaebajate 27.09.2016 taotlus sisaldab kolme tuvastamisnõuet: 1) tuvastada TLPA tegevuse õigusvastasus J. Kappeli 7 korterelamu vundamenditöödega seoses (tuvastada TLPA tegevuse õigusvastasus J. Kappeli 7 vundamenditöödel kasutatud nõuetele mittevastava deformatsioonivuugiga seoses ja tuvastada TLPA tegevuse õigusvastasus J. Kappeli 7 korterelamu vundamendi rostvärkidega seoses Kappeli 9 elamu vahetus läheduses (tuvastamisnõue nr 1); 2) tuvastada TLPA tegevuse õigusvastasus J. Kappeli 7 korterelamu ehitustööde käigus lammutatud J.Kappeli 9 elamu välisseina ja tulemüüriga seoses (tuvastamisnõue nr 2); 3) tuvastada TLPA tegevuse õigusvastasus seoses J. Kappeli 7 korterelamu ehitamisest tingitud lumekoormusega J. Kappeli 9 elamu katusele ja kandekonstruktsioonidele (tuvastamisnõue nr 3).
14.Nõude asendamise ja uute nõuete lisamise näol on tegemist kaebuse muutmisega ning kohtul on kohustus kontrollida, kas HKMS §-s 49 sätestatud kaebuse muutmise eeldused on täidetud. HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS kohaselt lubatav. Tuvastamiskaebuse lubatavuse hindamisel tuleb juhinduda HKMS § 45 lg-st 2, mille kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.
15.Kohtu hinnangul ei saa HKMS § 45 lg 2 alusel lubatavaks pidada tuvastamisnõuet nr 2, sest kaebaja käsutuses on tõhusam õiguskaitsevahend hüvitamisnõude näol, mille kaebaja on ka esitanud. Hüvitamisnõude raames tuleb hinnata ka seda, kas TLPA tegevus ehitustööde käigus 8(16)
3-16-1050 lammutatud J. Kappeli 9 elamu välisseina ja tulemüüriga seoses oli õigusvastane. Seega on tuvastamisnõue juba hõlmatud hüvitamisnõudega ning eraldiseisva tuvastamisnõude menetlemist ei saa pidada põhjendatuks ega lubatavaks. Seetõttu ei anna kohus luba täiendada kaebust tuvastamisnõudega nr 2.
16.Tuvastamisnõue nr 3 on uus nõue, mida algne kaebus ei sisaldanud. Probleeme J. Kappeli 9 katusega on kaebajad haldusasja nr 3-16-1050 raames asunud väitma 16.09.2016 menetlusdokumendis (kd III, tl 135–136), s.o ajal, mil kaebuse esemeks olnud TLPA järelevalvemenetlus oli juba lõppenud (TLPA järelevalvemenetlus lõppes 24.08.2016, vt kd III tl 107). Kaebajad viitavad nimetatud menetlusdokumendis, et esitasid vastustajale 13.09.2016 järelevalve uuendamise taotluse, mis oli muuhulgas ajendatud J. Kappeli 9 elamu katuse ning J. Kappeli 7 korterelamu välisseina vahel valitsevast olukorrast. Kaebajate 13.09.2016 järelevalve uuendamise taotlus (kd III, tl 145) ei sisalda aga mingit viidet sellele, et järelevalve uuendamise tinginuks probleemid J. Kappeli 9 katusega: järelevalvemenetluse uuendamist on põhjendatud üksnes asjaoluga, et TLPA on tuginenud kaebajate hinnangul ebaõigetele faktilistele asjaoludele (TLPA väitis, et kahju on tekkinud kaebajate enda elamu ebaseadusliku laiendamise tagajärjel). Kaebajate 16.09.2016 menetlusdokumendist nähtuvalt pöördusid kaebajad ehitaja poole sooviga teada, kuidas on tagatud, et vihmavesi ei pääseks soojustusse (vt p 1.4). Ka 27.09.2016 menetlusdokumendi lisana 7 (kd III, tl 210–211) esitatud e-kirjavahetus puudutab kaebajate ja J. Kappeli 7 ehitaja vahelist suhtlemist mh katuse vee- ja lumepidavusega seonduvates küsimustes. Kohtule ei ole mingit infot aga esitatud selle kohta, et vastava probleemiga üldse TLPA poole on pöördutud ning et kaebajad katuse teemat ehitusjärelevalve käigus on tõstatanud. Kohus sedastab, et esitatud kujul tuleb nõuet pidada ilmselgelt perspektiivituks, sest kui katuste probleemidest TLPA-d teavitatud ei ole, ei saa ka olla TLPA tegevus või tegevusetus õigusvastane. Sellisena kuuluks nõue HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt tagastamisele. Kohus sedastab, et isegi, kui ilmneb, et kaebajad on J. Kappeli 9 katusega seoses TLPA poole pöördunud, eeldaks tuvastamisnõude nr 3 edasine menetlemine täiendavate tõendite kogumist, mis omakorda tähendaks haldusasja nr 3-16-1050 menetluse venimist. Tuvastusnõue nr 3 ei ole seotud varasemalt esitatud hüvitamis- ja heastamisnõuetega ning tähendab kaebusele uue ning eraldiseisva teema lisamist. Kohus ei pea ka seetõttu kaebuse muutmist tuvastusnõude nr 3 lisamise näol otstarbekaks. Kaebajal ei ole mingil moel takistatud hilisem kohtusse pöördumine TLPA jäerelevalvemenetluse õigusvastasuse tuvastamiseks seonduvalt J. Kappeli 9 katusega. Vastavat nõuet on võimalik menetleda olukorras, kus järelevalvemenetlus on lõppenud ning on võimalik hinnata TLPA tegevust järelevalve teostamisel. Seega tuleb taotlus täiendada kaebust tuvastusnõudega nr 3 jätta rahuldamata.
17.Tuvastamisnõuet nr 1 saab kohtu hinnangul käsitada heastamisnõuet asendavana. J. Kappeli 7 vundamendi ohutuse teema oli üheks 01.03.2016 alanud järelevalvemenetluse teemaks, samuti on see olnud üheks peamiseks vaidlusküsimuseks kaebuse menetlemisel. Tuvastamisnõuet saab pidada lubatavaks, nt hilisema hüvitamiskaebuse esitamise eesmärgil (HKMS § 45 lg 2). Kaebajad on 27.09.2016 menetlusdokumendis seisukohal, et nõuetele mittevastava J. Kappeli 7 vundamendilahenduse tõttu on kaebajatele tekitatud kahju, sealhulgas rikutud kaebajate omandiõigust, muutes kaebajate jaoks võimatuks kaebajatele kuuluvale elamule kolmanda korruse pealeehitamise, ning kaebajatel on kavatsus esitada selles osas vastustaja vastu kahju hüvitamise nõue. Samuti rikub nõuetele mittevastav Kappeli 7 vundamendilahendus kaebajate hinnangul nende õigusi osas, kus vundamendilahenduse tõttu on ohtu sattunud J. Kappeli 9 elamu ohutus ja stabiilsus. Hilisemat hüvitamiskaebust ei ole käesoleval juhul põhjust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Sellele, et J. Kappeli 9 hoone võib olla varisemisohtlik, viitab mh asjaolu, et juba1995. aastal tekkis seoses Türnpu tn ehitustöödega oht J. Kappeli tn 9 elumajale, kui nii maja välis- kui ka siseseintesse tekkisid olulises ulatuses praod (vt V. Jaaniso 09.10.1995 ekspertiis, kd II, tl 284). 9(16)
3-16-1050 Ka kolmas isik ja J. Kappeli 7 ehitaja on menetluses viidanud J. Kappeli 9 seinte ja vundamendi ebastabiilsusele. RVastS § 8 lg 1 koosmõjus VÕS § 128 lg-ga 3 võimaldab nõuda ka tulevikus tekkida võiva kahju hüvitamist, kuid sellel peab olema siiski piisavalt otsene seos kahju tekitanud tegevusega (Riigikohtu 26.03.2015 otsus nr 3-3-1-86-14, p 25). Seega ei saa kaebuse muutmisest keelduda pelgalt seetõttu, et käesolevaks hetkeks ei ole kahjulikud tagajärjed veel ilmnenud. Kaebajatel on kohtu hinnangul põhjendatud huvi tuvastada TLPA tegevuse õiguspärasus. Seetõttu annab kohus loa muuta kaebust, asendades heastamisnõude tuvastamisnõudega nr 1. Kohus peab siiski vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et edaspidise hüvitamisnõude esitamiseks võib olla vajalik kaebajate eelnev pöördumine Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) poole. Nimelt teostab KOV EhS § 130 lg 2 p 2 kohaselt ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrolli, TJA aga EhS § 130 lg 3 p 2 kohaselt ehitise kasutusjärgse ohutuse kontrolli. Kui ühe hoone ehitamise käigus kahjustatakse teist hoonet, millel on kasutusluba, on vastava hoone ohutuse tagamine EhS § 130 lg 3 p 2 kohaselt eelkõige TJA pädevuses. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebajad küll TJA poole pöördunud, kuid TJA ei menetlenud taotlust sisuliselt põhjendusel, et TLPA viis antud hetkel ise järelevalvemenetlust läbi (kd II, tl 25).
18.Ehitustegevus J. Kappeli 7 kinnistul algas 17.02.2016 (vt kaebajate esindaja A. Kuninga 15.03.2016 e-kiri, kd I, tl 38). Kaebajad pöördusid TLPA poole järelevalvemenetluse algatamiseks ja ehitustegevuse peatamiseks 26.02.2016 (kd I, tl 37). Poolte vahel on vaidlus selles, millal järelevalvemenetlus algas. Vastustaja väitel algas järelevalvemenetlus 01.03.2016, mil vastustaja ametnik V. Urb käis objektil J. Kappeli 7 olukorraga tutvumas. Kaebajad aga väidavad, et 01.03.2016 läbiviidud vaatluse näol ei saanud tegemist olla riikliku järelevalvega, vaid üksnes tavapärase haldusmenetlusega, mida reguleerib haldusmenetluse seadus (HMS). Kaebajad leiavad, et haldusmenetlus ja riiklik järelevalvemenetlus ei ole omavahel samastavad, vaid riiklik järelevalvemenetlus on haldusmenetluse eriliik. Riiklikku järelevalvet ehitamise valdkonnas teostab ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg-te 1 ja 2 kohaselt KOV, kellel on pädevus rakendada riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud alusel ja korras. Kohus nõustub TLPA-ga, et riikliku järelevalve menetlus algas 01.03.2016, kui kohapeal käis olukorraga tutvumas vastustaja ametnik. Puudub mistahes alus väita, et TLPA ametnik ei teostanud seal EhS § 130 lg-s 2 nimetatud riikliku järelevalve alaseid funktsioone, vaid viis läbi mingit muud (n-ö tavapärast) haldusmenetlust. Asjaolu, et vaatluse järel ei kohaldanud TLPA järelevalvemeetmena ehitustegevuse peatamist, ei tähenda seda, et järelevalvemenetlust ei alustatudki. Järelevalvemenetluse alustamist ja järelevalvemeetme kohaldamist ei saa samastada. Haldusorgan algatab järelevalvemenetluse kaalutlusõiguse alusel, sealjuures ei ole menetluse alustamiseks vaja vormistada eraldi dokumenti, vaid järelevalvemenetlus võib alata ka esimese menetlustoimingu tegemisega. Selline lähenemine on kooskõlas KorS-ga ja EhS-ga. KorS-s ja EhS-s sätestatud haldusmenetlusele (milleks on ka riiklik järelevalve ehitamise üle) kohaldatakse HMS-i regulatsiooni KorS-s ja EhS-s sätestatud erisustega (vt KorS § 1 lg 2, EhS § 2 lg 4). Riikliku järelevalve läbiviimise menetlusele ehitamise valdkonnas ei kehtesta KorS-s ega EhS-s erinõuded, mistõttu saab menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrata haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Vaidlust ei ole selles, et 01.03.2016 alanud järelevalvemenetlus lõppes 24.08.2016, mil TLPA teavitas kaebajaid järelevalvemenetluse lõpetamisest.
19.Järgnevalt tuleb kontrollida hüvitamisnõude põhjendatust. RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Küsimus on siinjuures konkreetse järelevalvemeetme – ehitustegevuse seiskamine – kohaldamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamises.
10(16)
3-16-1050
20.Esmalt tuleb peatuda küsimusel, kes on hüvitamiskaebuse osas vastutavaks avaliku võimu kandjaks. Kohtu hinnangul on selleks EhS § 130 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel Tallinna linn (TLPA kaudu). Nimetatud sätete kohaselt teostab KOV riiklikku järelevalvet, täites selleks järgmisi ülesandeid: ehitise ehitamise või ehitusprojekti detailplaneeringule, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, projekteerimistingimustele või muudele ehitise asukohast tulenevatele nõuetele vastavuse kontrollimine; ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine, sealhulgas ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimine. Tallinna linn on korrakaitseorgan KorS § 6 lg 1 tähenduses ning EhS-ga omistatud riikliku järelevalve pädevuse raames on tema ülesandeks ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada õigusrikkumine (vt KorS § 2 lg-d 1 ja 4). Tallinna linnal on riikliku järelevalve raames pädevus kohaldada nii riikliku järelevalve üldmeetmeid (nt õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus – KorS § 128 lg 1) kui ka KorS §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid (nt valduse läbivaatus – KorS § 51).
21.Riigivastutuse tekkimise esmaseks eelduseks on kahju tekkimine. RVastS § 7 lg‐te 1–4 kohaselt hüvitatakse avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega või tegevusetusega avalikõiguslikus suhtes põhjustatud otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisele lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtu hinnangul on põhjendatud käsitada kahjuna kulusid J. Kappeli 9 välisseina kahjustuste kindlaks tegemiseks (nt ekspertarvamused), samuti kulusid seina korrastustöödeks lähtuvalt J. Kappeli 9, Tallinn seina remonttööde tegevuskavast (kd III, tl 36–38). Vaidlust ei ole olnud selles, et J. Kappeli 9 välissein on ehitustööde käigus kahjustusi saanud. Vaidlust ei ole ka selles, et J. Kappeli 9 seina taastamistööd on tänaseks päevaks lõpule viidud.
22.Järgnevalt tuleb kontrollida, kas esines avaliku võimu kandja õigusvastane tegu. Tegu saab pidada õigusvastaseks siis, kui haldusorganil oleks lasunud õiguslik kohustus ehitustegevus peatada ning sellise kohustuse täitmine oleks olnud võimalik. Kohus leiab, et TLPA tegevust ei saa pidada õigusvastaseks.
22.1.Esiteks puuduvad asjas tõendid selle kohta, et ajal, mil TLPA-d võimalikust õigusterikkumisest teavitati, oli võimalik kahju (J. Kappeli 9 seina kahjustamine) üleüldse ära hoida. Haldusasjas esitatud tõenditest nähtuvalt teavitasid kaebajad TLPA-d oma õigusi rikkuvast ehitustööst esmakordselt 26.02.2016 (lisatud e-kirjade metaandmetest nähtuvalt on pöördumine TLPA-le saadetud 26.02.2016 kl 12:47:55 ja korduvpöördumine samal päeval 14:42:32, kd I, tl 37). Tegemist oli reedese päevaga. Haldusasjas esitatud muudest tõenditest nähtuvalt oli vaidlusalune müüriosa lammutatud vähemalt 29.02.2016 (vt Selektor Projekt OÜ ekspertarvamus ja selles sisalduvad dateeritud fotod, kd II, tl 323–325). Seda kinnitab ka kaebajate esindaja A. Kuninga 29.02.2016 kl 12:42 e-kiri (kd II, tl 320), mille kohaselt peatas ta pool tundi tagasi (seega 29.02.2016 ca kl 12.12) kopaga tehtavad kaevetööd J. Kappeli tn 7, Tallinn objektil vahetult J. Kappeli tn 9 vundamentide ääres. Nimetatud e-kirjas on väljendatud: „Arendajale ja ehitajale on teada antud, et J. Kappeli 9, Tallinn vundament on ebastabiilne. Ehitaja on omavoliliselt eemaldanud J. Kappeli tn 9 elamu tugimüüri ja asunud müüritise ääres tegema kopaga väljekaevetöid“. Seega oli vaidlusalune müüritis 29.02.2016 ennelõunaks juba kõrvaldatud. Asjas ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et 26.02.2016 pöördumiste esitamise ajal vaidlusalune müüriosa veel alles oli ning et ehitamistegevuse seiskamine 26.02.2016 pealelõunal oleks võimaldanud kahju tekkimist ära hoida. Kohus leiab, et 11(16)
3-16-1050 järelevalvemeetme rakendamine, kui sellega piiratakse kolmandate isikute õigusi, peab olema põhjendatud. See aga eeldab, et haldusorganil on meetme kohaldamise otsustamiseks ja asjaolude väljaselgitamiseks mõistlik reageerimisaeg. Selline reageerimisaeg ei saa piirduda mõne tunniga, vaid riigivastutuse tekkimiseks peab reageerimise aeg olema pikem. Kohus leiab, et nimetatud asjaolude valguses ei ole tõendatud, et TLPA jättis kaebajate 26.02.2016 pöördumisele õigusvastaselt reageerimata. Oluline oli ka see, et 26.02.2016 pöördumine oli adresseeritud eelkõige kolmandale isikule ja J. Kappeli 7 ehitajale, kirja päisest nähtuvalt oli TLPA-le esitatud kirja ärakiri. Esimesena nimetatud adressaatidelt nõuti ehitustegevuse viivitamatut peatamist, samal ajal, kui TLPA-lt paluti keelata ehitustegevus kuni kahjustava tagajärje kõrvaldamiseni (kd II, tl 124–125). See kinnitab täiendavalt, et TLPA kohest sekkumist kaebajad TLPA-lt algselt ei oodanud ning TLPA tegevust ei saa ka selle tõttu pidada õigusvastaseks.
22.2.Teisalt on õiguspärane vastustaja ja kolmanda isiku seisukoht, et lammutatava müüriosa näol ei olnud tegemist J. Kappeli 9 hoone juurde kuuluva müüritisega ega ka mitte piirirajatisega. J. Kappeli 7 kinnistu ja lähiala DP seletuskirja (kd I, tl 11–16) järgi „J. Kappeli tn 7 kinnistul olnud hoone on praeguseks lammutatud, säilinud on osa J. Kappeli tn 9 kinnistu poolsest tulemüürist ja K. Türnpu tänava poolsest soklist.“ Sellest tuleneb üheselt, et J. Kappeli 7 hoone ei ole (terviklikult) säilinud, vaid säilinud on osa J. Kappeli 7, mitte J. Kappeli 9 hoone juurde kuulunud tulemüürist. Vastavat järeldust kinnitavad haldusasjas esitatud fotod (kd I, tl 41 foto nr 2, kd II, tl 15 foto nr 1, kd II, tl 259 foto nr 1, kd III, tl 118 foto nr 4). Fotolt nr 4 (kd III, tl 118) on selgesti näha, et säilinud paekivimüüritis moodustab allesjäänud osa J. Kappeli 7 hoone „karbist“. Seda, et tegemist on kahe erineva hoonega, kinnitavad ka Ehitusekspertiisibüroo OÜ poolt läbi viidud ekspertiis „J. Kappeli tn 7 välisseina seotis J. Kappeli tn 9 seinaga“ (kd III, tl 117–118) ja Selektor Projekt OÜ „Ekspertarvamus (ehitustehniline hinnang) lubjakivimüüri lammutamise kohta“ (kd II tl 13–15). Nimetatud ekspertarvamuste kohaselt on likvideeritud müüritise ja J. Kappeli 9 välisseina näol tegemist kahel erineval krundil paikneva erineval ajal laotud müüritisega. Seda näitavad sidekivide puudumine, samuti vuuk kahe müüri vahel. J. Kappeli tn 7 ja J. Kappeli tn 9 kokkupuutekohas ei ole asunud kahe hoone konstruktiivselt seotud seinu. Vastavat järeldust toetavad ka haldusasjale lisatud fotod (kd II, tl 15 pöördel foto nr 3, kd II, tl 261 foto nr 7). Tegemist ei ole kohtu hinnangul piirirajatisega AÕS § 151 mõttes, kuna oli kaks omavahel sidumata välisseina. J. Kappeli 7 ehitusprojekti seletuskirja p 1.3.1.3 (kd I, tl 20–36) kohaselt hoone põhjakülg, mis piirneb J. Kappeli tn 9 kinnistul asuva olemasoleva hoonega, on projekteeritud tulemüürina (REI 120). Sellest tuleb kohtu hinnangul aru saada selliselt, et ehitatava J. Kappeli 7 hoone põhjakülg projekteeritakse tulemüürina. Kaebajad on viidanud ehitusprojekti seletuskirja p-le 1.2.2.1.2, mille kohaselt J. Kappeli 7 kinnistu on hoonestamata ning lammutatavad ehitised puuduvad. Nimetatud lause on igati kooskõlas DP seletuskirjaga, mille kohaselt J. Kappeli tn 7 kinnistul olnud hoone on praeguseks lammutatud, säilinud on osa J. Kappeli tn 9 kinnistu poolsest tulemüürist ja K. Türnpu tänava poolsest soklist. St krundil puuduvad iseseisvat funktsiooni täitvad ehitised või rajatised. On arusaadav, et varasemast hoonest säilinud müüriosi ei ole ehitusprojekti seletuskiri pidanud ehitisteks, sest vastasel korral ei oleks seletuskirjas kajastatud, et J. Kappeli 7 kinnistu on hoonestamata. Kuna tegemist ei olnud iseseisvat funktsiooni täitva ehitisega, pidanuks kohtu hinnangul selle säilimise, mitte lammutamise alus tulenema DP-st. Ehitise säilinud osa ei ole käsitatav ei ehitise ega rajatisena, kuna tal puudub iseseisva kasutuse funktsioon. EhS § 1 lg 1 kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnaga ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise eesmärk, kasutamise viis või kestus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Hoone varemetel üldjuhul puudub kasutuse eesmärk. Seetõttu ei saa hoone varemeid käsitleda ehitisena. Sellisena pidanuks müüritise säilitamine tuleneme DP-st.
12(16)
3-16-1050 Kaebajad on viidanud TTÜ ehitustootluse instituudi emeriitdotsent Toomas Lauri hinnangule (kd I, tl 64 ja pöördel). A. Laur leidis, et möödunud sajandi esimestel aastatel ehitatud J. Kappeli 9 hoone oli algselt olnud kokku ehitatud J. Kappeli 7 asunud hoonega, mis sai tugevaid kahjustusi II maailmasõja ajal ja hiljem lammutati. Mõlemad hooned omasid ühist paekivimüüritisest seina – tulemüüri (p 1). Seoses J. Kappeli 7 kortermaja ehitamisega tulemüüri paksem osa lammutati. Lammutamise käigus paljastunud seina pind oma struktuurilt ei saa olla iseseisva seinaosa välispinnaks, vaid A. Lauri hinnangul paksema müüritise täidiseks. A. Laur püstitas küsimuse lammutatud müüriosa juriidilise kuuluvuse kohta – kas J. Kappeli 7 või J. Kappeli 9 hoone juurde. T. Lauri ja Selektor Projekt OÜ arvamusest järeldub, et kunagi võisid J. Kappeli 9 ja J. Kappeli 7 majad olla kokku ehitatud, kuid ehitustööde teostamise hetkel sellist funktsionaalset seost hoonete vahel enam ei esinenud. Kohtu hinnangul tuleb aluseks võtta ehitamistööde teostamise aegne reaalsus, mitte kunagi kinnistutel valitsenud olukord. A. Laur viitab õigesti vajadusele selgitada välja lammutatud müüriosa juriidiline kuuluvus. Maa-ameti 1997 a piiriprotokollist (kd II, tl 222) nähtub, et kinnistute piir kulgeb kahe müüri vahel (vt piiripunktide nr 5 ja 6 vaheline joon) ning vaidlusalune J. Kappeli 7 müüritis asus J. Kappeli 7 kinnistul. Ka J. Kappeli 9 restaureerimise ja laiendamise eskiisjoonistel ei kuulu vaidlusalune müüriosa restaureeritava J. Kappeli 9 hoone juurde (restaureeritava hoone piirid tähistatud musta randiga – kd II, tl 227). Seega ei ole ka kaebajad varasemas suhtluses TLPAga käsitanud lammutatud müüriosa nende elamu külge kuuluvana. DP seletuskirja p 4.4 kohaselt krundile Pos 1 planeeritud hoone on kavandatud ehitada vastu krundil Pos 2 paiknevat tulemüüri. Sellest lausest ei tulene, et lammutatud müüritis kuulus J. Kappeli 9 tulemüüri juurde ja tulnuks säilitada. DP p-s 4.1.20 on viidatud, et ehitusprojekti koostamise staadiumis täpsustada J. Kappeli 9 ja J. Kappeli 7 kinnistute piiril oleva paekivimüüri säilimise küsimus. Tegemist ei ole vaidlusaluse lammutatud müüriosaga, vaid eraldiseisvat funktsiooni kandva kivimüüriga (vt kd I, tl 104, kd II, tl 259 foto nr 1, kd IV, tl 32). Ka kaebajad on viidanud 27.09.2016 menetlusdokumendis J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 kinnistute vahelisele 5 meetri kõrgusele paekivimüürile, mis on hetkel ehitustegevusest hõlmamata (vt menetlusdokumendi p 1.3). A. Hirve ekspertarvamuse „Ekspertarvamus hoone otsaseina ohutusest tulenevalt planeeritavast ehitustegevusest naaberkinnistul Kappeli tn 7“ (kd I, tl 62-63) kohaselt eraldab Kappeli tn 7 ja 9 vahel paiknev paekivimüür kinnistutel olevaid hooneid, olles kandeseinaks Kappeli tn 9 kahekorruselisele paekivist välisseintega elamule (005 Olukorra kirjeldus). Selline väide on põhistamata ning ei ole usutav, arvestades, et lammutatud müüritis oli J. Kappeli 9 välisseinaga sidumata ning omas iseseisvat vundamenti. Samuti kahandab A. Hirve ekspertarvamuse tõenduslikku väärtust asjaolu, et A. Hirve on viidanud, et üldine hinnang J. Kappeli tn 9 elamu seisukorrast on saadud fotodelt ega põhine hoone tehnilise seisukorra hinnangul ja kohapealsel ülevaatusel. Kokkuvõtvalt leiab kohus põhjendamatu olevat kaebajate väite, et vaidlusalune müüriosa kuulus J. Kappeli 9 elamu juurde ja selle lammutamine oli vastuolus DP-ga ning ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektiga. Seega käitus vastustaja õiguspäraselt, kui ei peatanud DP-ga ja ehitusprojektiga kooskõlas olevat ehitustegevust. Ülaltoodut arvestades ei olnud TLPA tegevus õigusvastane ning hüvitamisnõue tuleb jätta rahuldamata. Vajalik ei ole analüüsida, kas täidetud on teised riigivastutuse kohaldamise eeldused.
23.Vaidlust ei ole selles, et J. Kappeli 9 hoone välissein sai ehitustööde käigus kannatada. Sellisel juhul on kaebajatel võimalik esitada tsiviilõiguslik nõue kolmanda isiku vastu. Kohus juhtis 10.06.2016 ja 22.06.2016 määrustes kaebajate tähelepanu sellele, et RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada kohaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Selliseks õiguskaitsevahendiks on ka isiku käsutuses olev tsiviilõiguslik nõue kahju tekitaja 13(16)
3-16-1050 vastu. Kaebuses väidetu kohaselt on OÜ Kappeli Kodu õigusvastaselt lammutanud J. Kappeli 9 välisseina ja tulemüüri. Sellisel juhul tuleb kohtu hinnangul kahju tekitajaks pidada OÜ-d Kappeli Kodu, mitte Tallinna linna. J. Kappeli 7 ehitusluba ei saa reguleerida ehitamist J. Kappeli 9 kinnistul. Kahjuhüvitist võib RVastS alusel vähendada kuni nullini, kui kannatanu oleks saanud või saab kahju tekkimist täielikult ära hoida (Riigikohtu 15.03.2016 otsus nr 3-31-82-15, p 25 ja seal viidatud lahend). Kuna kolmas isik lammutas temale kuulunud müüriosa, oli ehitustegevus selles osas õiguspärane. Seetõttu ei ole vaja ka hinnata seda, kas J. Kappeli 9 elamut on omavoliliselt ümber ehitatud. See asjaolu võiks tähtsust omada vastava tsiviilnõude lahendamise menetluses.
24.Kohus leiab, et vastustaja tegevus ei olnud õigusvastane ka J. Kappeli 9 vundamendi ohutuse tagamise seisukohalt. Vaidlust ei ole selles, et J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 elamud asusid ja asuvad ka tulevikus lähestikku. Sellest tulenevalt oli vajalik J. Kappeli 7 vundamendi kaevetöid teostada J. Kappeli 9 välisseina ja vundamendi läheduses. Kaevetööd olid DP, ehitusloa ja ehitusprojekti kohased ja kaevetööde toimumist iseenesest ei saa pidada õigusvastaseks. Ohutõrjumise meetme (sh ehitustegevuse seiskamine) kasutusele võtmine on haldusorgani kaalutlusotsustus. Kohtule ei nähtu, et TLPA oleks kaalutlusreegleid rikkunud. Asjaoludest nähtuvalt võttis TLPA järelevalve teostamisel arvesse ka asjaolu, et kaebajate, kolmanda isiku ja J. Kappeli 7 ehitaja vahel toimus tihe suhtlemine kaebajate kinnistu jaoks ohutu ehituslahenduse leidmisel (ülevaade sellest nt kolmanda isiku 29.04.2016 menetlusdokumendis haldusasja nr 3-16-799 juures, kd I tl 123–132). Sealjuures mitmetes episoodides kaebajad, kolmas isik ja J. Kappeli 7 ehitaja TLPA-d omavahelistesse aruteludesse ei kaasanudki. Asjaoludest nähtuvalt peatati peale vaidlusaluse müüritise lammutamist ehitustegevus ning vaidluse osapooled said esitada omapoolseid seisukohti ja ekspertarvamusi teostatud tööde ja edasise ehitamise ohutuse kohta. Kohtule nähtub, et edasine ehitamine toimus õiguspäraselt, s.o projekti alusel, milles oli erinevaid riske arvesse võetud, ning mille kiitsid heaks omanikujärelevalve ja kaasatud eksperdid (vt ülevaadet kolmanda isiku 29.04.2016 menetlusdokumendis haldusasja nr 3-16-799 juures, p-d 2.20–2.22). Asjaolu, et kaebajad ei nõustunud edasise ehitustegevusega, ei anna alust pidada TLPA tegevust õigusvastaseks. A. Hirve ja T. Lauri tõstatatud küsimustele ja etteheidetele on J. Kappeli 7 ehitaja vastanud ja nendega mittenõustumisel oma seisukohta põhjendanud (vt haldusasja 3-16-799 juures, kd I, tl 134, kd II, tl 94–96, tl 128–129) . Valdavalt oli siiski tegemist üldiste probleemide tõstatamisega ning ebaselgusega ehitusprotsessis ja projektijoonistes, kuid väiteid ja põhistusi selle kohta, et J. Kappeli 7 vundamendi ehitamine kujutaks endast vahetut ohtu J. Kappeli 9 elamule, kaebajate esitatud ekspertarvamustest kohtu arvates ei nähtu. Sellist ohtu ei tuvastanud halduskohus ka haldusasja nr 3-16-799 raames 31.03.2016 läbi viidud paikvaatlustel ega haldus- ja ringkonnakohus kaebajate EÕK taotluse lahendamisel käesolevas haldusasjas, mil kohtud hindasid kaebajate väiteid ja asjas esitatud tõendeid. Ohu tekitamist ehitamise käigus, arvestades J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 hoonete paiknemist, ei saanud kohtu hinnangul lõpuni välistada ning sellist olukorda ei saa pidada õigusvastaseks. Oluline on see, et ohtu teadvustati ja tarvitusele võeti kohased ettevaatusabinõud kahjulike tagajärgede vältimiseks ning nende kompenseerimiseks. Asjaoludest nähtuvalt oli kolmas isik fikseerinud J. Kappeli 9 elamus ehituseelse olukorra ning oli informeerinud kaebajaid, et kaebajatele kompenseeritakse ehitamise käigus tekitatavad võimalikud kahjud (J. Kappeli 7 ehitaja oli selleks sõlminud vastutuskindlustuse leping). Sellisena oli täiendavalt tagatud, et kaebajate õigused ei jääks kaitseta, kui ka kahju kõigele vaatamata peaks tekkima.
24.1.Tallinna Halduskohus sedastas 10.06.2016 määruses käesolevas haldusasjas, et J. Kappeli 7 ehitusprojekt vajumisvuuki kahe hoone eraldamiseks ei nõudnud (vt ka A. Hirve 03.06.2016 selgitus, kd III, tl 27). Kohus leidis viidatud määruses, et kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda ehitusprojektis fikseerimata ehitustehniliste lahenduste kasutamist J. Kappeli 7 ehitustöödel, samuti õigus nõuda selliste lahenduste tagamiseks esialgse õiguskaitse korras 14(16)
3-16-1050 ehitustegevuse seiskamist (p 13). Tallinna Ringkonnakohus nõustus 07.07.2016 määruses halduskohtuga, märkides, et olenemata sellest, kas paekivist müüritise ja betoonist rostvärgi vahele kahekordse ehituskile paigaldamise (mis on näidatud 31.05.2016 kaasajastatud joonisel nr K-01-03 „Rostvärkide lõiked“ – II kd, tl 23) eesmärk oli funktsionaalselt asendada vajumisvuuki või mitte, ei ole alust väita, et ehitatud J. Kappeli tn 7 hoone vundamendilahendus oleks vastuolus ehitusprojektiga ja rikuks seeläbi ehitusloa nõudeid (vt EhS § 38 lg 1). Ehitusjärelevalve menetluse raames ei saaks TLPA kohustada kolmandat isikut ehitusprojektist kõrvale kalduma (vt EhS § 130 lg 2 p-d 1 ja 2), vaid järelevalve teostaja ülesandeks on kontrollida ehitamise vastavust selle aluseks olevatele dokumentidele ja õigusaktides ettenähtud nõuetele (p 15). Kuivõrd vastustaja on õiguspäraselt leidnud, et ehitamine on toimunud kooskõlas projektdokumentatsiooniga või ei saa sellest toimunud kõrvalekaldumine (st algselt üldse mitte ette nähtud kilematerjali paigaldamine) olla kahjustanud kaebajate õigusi, ei ole TLPA järelevalvet teostades rikkunud õigusnorme. Kaebajad ei ole viidanud ehitusnormidele või standarditele, mille kohaselt oleks vastustajal olnud kohustus kolmandalt isikult nõuda just A. Hirve pakutud lahendust deformatsioonivuugi osas.
24.2.Vaidlust ei ole selles, et J. Kappeli 7 hoone on projekteeritud injektsioonpuurvaiadele, mis on puuritud 8–10 m sügavusele läbi pinnase kandvasse kihti. Sellisena ei saa projekteerimislahenduse kohaselt J. Kappeli 7 hoone vajudes kaasa tõmmata J. Kappeli 9 hoonet. Asjaoludest nähtuvalt tellis kolmas isik Reaalprojekt OÜ-lt hüdrogeoloogilise hinnangu, mille kohaselt normist suuremaid vajumeid ei teki. Asjas esitatud materjalidest nähtub, et J. Kappeli 7 ehitaja on täiendavalt tellinud vaitugiseina lahenduse, mis tagab J. Kappeli 9 olemasoleva olukorra säilimise. Projekti kohaselt eraldati J. Kappeli 9 ja J. Kappeli 7 vaitugiseinaga ehk J. Kappeli 9 pinnase olukorda ei muudetud ega seotud J. Kappeli 9 elamut J. Kappeli 7 hoonega. Asjas ei ole esitatud ühtegi projektdokumenti, joonist või tõendit selle kohta, et J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 vundamendid või rostvärgid oleksid omavahel kokku valatud või ühendatud. Ü. Hinno 04.04.2016 e-kirjast (kd III, tl 198) tulenevalt võimalikku külgsurvet naabri majast võtavad vastu ristuvad rostvärgid, mis on 80 cm sügavamal naabermaja vundamendist. Kuna ristuvad rostvärgid on J. Kappeli 7 ehitajalt pärineva info kohaselt valatud vastu pinnast allpool naabermaja vundamenti, puudub kohtul alus järeldada, et rostvärgid on paigaldatud J. Kappeli 9 elamu külge. Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis vastavaid kaebajate hirme kinnitaksid. Seega ei ole võimalik sedastada, et J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 hoone vundamendid on ühendatud ning üks hoone tõmbab vajudes kaasa teise. Kuna vastav asjaolu ei ole kinnitust leidnud, ei saa TLPA tegevust J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 rostvärkide osas pidada õigusvastaseks.
25.Eelnevast tulenevalt tuleb esitatud tuvastamisnõuded jätta rahuldamata.
26.HMS § 50 lg 2 kohaselt peavad menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta olema tõesed. Menetlusosalist, kes esitab kohtule teadvalt või raskest hooletusest faktiväite, mis ei ole tõene, võib kohus trahvida ilma eelneva hoiatuseta. Kohtule ei nähtu, et kolmas isik oleks kohtule esitanud teadvalt valesid faktiväiteid. Kolmas isik on haldusasja raames esitanud erinevaid väiteid ja neid põhistanud. Asjaolu, et kaebajad ei ole nõustunud esitatud väidete või nende põhjendustega, või mõni esitatud faktiväide ei ole leidnud kinnitust, ei anna alust menetlusosalist trahvida. Kaebajate taotlus määrata kolmandale isikule rahatrahv tuleb jätta rahuldamata.
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Kolmas isik oli TLPA poolel ning seetõttu tuleb kaebajatel
15(16)
3-16-1050 vastavaid kohtukulusid kanda. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. OÜ Kappeli Kodu on 24.10.2016 esitanud kohtule taotluse mõista kaebajatelt tema kasuks välja menetluskuluna õigusabukulu kokku summas 7920 eurot koos käibemaksuga (kd IV, tl 45–54). Kaebajad ei ole esitanud kolmanda isiku menetluskuludele vastuväiteid. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus peab kolmanda isiku põhjendatud menetluskuluks 3000 eurot (koos käibemaksuga). Kohtuasja tuleb pidada keskmisest mahukamaks ja keerulisemaks, kolmanda isiku huvi osaleda menetluses ja vastata põhjalikult kõigile kaebaja väidetele eelduslikult suureks, kuna kaebuse ja EÕK taotluse rahuldamine võinuks põhjustada kolmandale isikule olulist majanduslikku kahju (ettekirjutus J. Kappeli 7 vundamendilahenduse muutmiseks võinuks tähendada nt püstitatud hoone ümberehitamise vajadust). Kohus leiab, et menetluskulusid tuleb vähendada oluliselt seetõttu, et haldusasi 3-16-1050 on sarnane haldusasjaga 3-16-799, kolmas isik on käesolevas haldusasjas esitanud kattuvaid seisukohti ja tõendeid viimati nimetatud menetluses esitatuga. Samuti esineb kordusi sama haldusasja raames esitatud menetlusdokumentides. Seega tuleb T. ja T.V.ilt OÜ Kappeli Kodu kasuks välja mõista menetluskuluna 3000 eurot (koos käibemaksuga). Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda. TLPA ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.