Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-17-749 25. oktoober 2017 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister, Viive Ligi, Nele Parrest ja Jüri Põld Rene Vainiku kaebus justiitsministri 6. oktoobri 2016. a määruse nr 21 tühistamise ja õigusvastasuse tuvastamise nõudes Kaebaja Rene Vainik Vastustaja Justiitsministeerium Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2017. a määrus Rene Vainiku määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 5. aprilli 2017. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-749 muutmata.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
Rene Vainik esitas 2. aprillil 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada justiitsministri 6. oktoobri 2016. a määruse nr 21 osas, millega keelatakse alates 1. oktoobrist 2017 Viru Vangla territooriumil suitsetamine, ning tunnistada see õigusvastaseks. Koos kaebusega esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus, et halduskohus peataks määruse kehtivuse ning keelaks kehtestada absoluutse suitsetamise keelu kuni asjas kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebaja põhjendused olid järgmised.
1.1.Suitsetamise absoluutne keelamine on vastuolus põhiseaduse §-ga 19. Vastustaja on leidnud, et suitsetamise keelamine aitab kaitsta tervist, vabaneda sõltuvusest ning toob kaasa riiklike ressursside säästmise ning tagab julgeolekut. Need väited on paljasõnalised.
1.2.Kuigi vanglas keelatakse suitsetamine, säilib see võimalus arestimajades ja avavanglas.
1.3.Suitsetamise keelamine kahjustab tervist, sest suitsetamine aitab vähendada stressi. Kaebaja on seisukohal, et kinnipeetavatele ei tagata suitsetamisest loobumise järel nõustamist ega ravi. Ühtlasi ei paku vangla mingeid vaba aja sisustamise võimalusi ega lisatoitlustust.
1.4.Suitsetamise keelamine ei aita kaasa vangistuse eesmärgi saavutamisele, milleks on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine (vangla sisekorraeeskirja § 6 lg 1).
2.Tartu Halduskohus tagastas 5. aprilli 2017. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel ning jättis seetõttu esialgse õiguskaitse taotluse läbi
3-17-749 vaatamata. Halduskohus leidis, et vaidlustatud määrus on õigustloov akt, mille tühistamiseks ja õigusvastasuse tuvastamiseks puudub halduskohtul tulenevalt HKMS § 5 lg 1 p-dest 1–6 volitus. Kaebajal on võimalik vaidlustada pärast vangla sisekorraeeskirja muudatuste jõustumist kaebaja suhtes antud haldusakt või toiming ning taotleda selle vaidluse raames põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamist. Samuti võib kaebaja esitada õiguskantslerile avalduse kontrollida vaidlustatud määruse kooskõla põhiseaduse ja seadustega.
3.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 5. aprilli 2017. a määruse peale.
4.Tartu Ringkonnakohus jättis 9. mai 2017. a määrusega määruskaebuse rahuldamata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et vaidlustatud justiitsministri määrus ei ole haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, vaid õigustloov akt (Vabariigi Valitsuse seaduse § 51 lg 1). Sellise vaidluse lahendamine ei ole tulenevalt HKMS § 4 lg-st 1 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 2 p-st 1 halduskohtu pädevuses.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Kaebaja esitas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2017. a määruse tühistamiseks. Kaebaja leiab, et võimalus pöörduda oma õiguste kaitsel õiguskantsleri poole, ei ole asjakohane, sest õiguskantsler ei saa alustada põhiseaduspärasuse kontrolli enne määruse rakendumist. Õiguskantsler on avaldanud arvamust tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta ning leidnud, et vanglates suitsetamise täielik keelamine ei pruugi olla proportsionaalne meede. Isiku õigused ja vabadused on kaitstud kõige paremini juhul, mil neid õigusvastaselt piirav akt ei jõustugi. Selleks peaks isik saama kohtusse pöörduda esialgse õiguskaitse ja põhiseaduspärasuse kontrollimise taotlusega. Kui isik saab tema õigusi piiravat õigusakti vaidlustada alles siis, kui see on juba jõustunud, on regulatsioon puudulik ja põhiseadusega vastuolus, kuna asetab isiku võimaliku riigivõimu omavoli alla.
6.Justiitsministeerium palub vastuses määruskaebusele jätta see rahuldamata.
6.1.Kaebaja vaidlustab õigustloovat akti. Tema eesmärgiks on saavutada vangla sisekorraeeskirja sätete, millega muudeti suitsetamise korraldust alates 1. oktoobrist 2017, põhiseadusvastaseks tunnistamine. Halduskohtul on HKMS § 158 lg 4 kohaselt õigus jätta asja lahendamisel kohaldamata seadus või muu õigustloov akt, kui see on põhiseadusega vastuolus, kuid see eeldab konkreetse vaidluse lahendamist. Vangla sisekorraeeskirja muudatustele eelnenud olukorra taastamiseks peaks vangla võimaldama osta sigarette, neid tarbimiseks väljastama ning määrama kohad, kus kinnipeetaval on õigus suitsetada. Kaebajal tuleks vanglalt nõuda just nende toimingute sooritamist.
6.2.Esialgset õiguskaitset ei saa kohaldada, kuna esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel ei olnud pooleliolevat menetlust HKMS § 249 lg-te 1 ja 2 mõistes. Vanglates oli suitsetamine piiratud ka enne 1. oktoobrit 2017. Viru Vangla kodukorra kohaselt oli 16. maist 2016 kuni 30. juunini 2017 kinnipeetavatel võimalik suitsetada kuni kolm sigaretti päevas ja seda vaid ajal, kui nad viibisid kohas, mis oli suitsetamiseks määratud. Alates 1. juulist 2017 lubati kinnipeetaval jalutuskäigule võtta kaks sigaretti ning alates 1. septembrist 2017 üks sigaret. Sedavõrd väikese koguse sigarettide suitsetamine päevas ei tekita sõltuvust, mistõttu ei kaasne suitsetamise ärajäämisega ka tavapäraselt kaasneda võivaid ebameeldivusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole mõeldud igasuguste ebamugavuste vältimiseks. Suitsetamine on keelatud ka mõningates Ameerika Ühendriikide osariikide vanglates ja kõigis föderaalvanglates üle riigi, samuti Kanada föderaalvanglate territooriumil. Euroopas on suitsetamine täielikult keelatud Mani saare vangla sise- ja välisterritooriumil. Seega ei ole tegemist uudse või seni lahendamata küsimusega.
2(4)
3-17-749
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kaebaja vaidlustab justiitsministri määrust, millega muudeti vangla sisekorraeeskirja alates
1.oktoobrist 2017. Kaebaja on kohtusse pöördunud selle määruse tühistamise ja õigusvastasuse tuvastamise nõudega.
8.Sisekorraeeskirja § 82 (redaktsioon kuni 30. septembrini 2017) reguleeris paragrahvi pealkirja kohaselt suitsetamise korraldust ning lõike 2 kohaselt võis kinnipeetav vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval oli õigus seal viibida. Sisekorraeeskirja § 82 lg-d 21 ja 3 sätestasid nõuded suitsetatavatele sigarettidele ja nende hoidmisele. Sisekorraeeskirja 1. oktoobril 2017 jõustunud redaktsioonis kannab § 8 pealkirja "Suitsetamisest loobumise korraldus". Selle paragrahvi lõige 1 kehtib muutmata kujul, kohustades vanglat kinnipeetava vastuvõtmisel selgitama välja, kas kinnipeetav suitsetab ja kas ta soovib suitsetamisest loobuda. Ühtlasi on kinnipeetavale tagatud loobumissoovi korral vanglasisene nõustamine. Vaidlustatud määrus tunnistas kehtetuks eeskirja § 82 lg-d 2 ja 21. Sama paragrahvi lõige 3 reguleerib nüüd vaid sigarettide hoidmist avavanglas ja kinnise vangla avavangla osakonnas. Sisekorraeeskirja § 641 p-de 3 ja 31 järgi kuuluvad nüüdsest keelatud esemete ja ainete loetellu ka süütamisvahendid, samuti suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada.
9.Kolleegium nõustub kohtutega, et kaebaja vaidlustab õigustloovat akti. Halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord (HKMS § 4 lg 1, PSJKS § 2 p 1). Seega ei ole kaebaja esitatud nõuded lubatavad.
10.Halduskohus selgitas kaebajale kooskõlas HKMS § 2 lg-ga 5 põhjendatult, et kaebajal on võimalik halduskohtus vaidlustada justiitsministri määruse 1. oktoobrist 2017 jõustunud redaktsiooni alusel antavaid haldusakte ja toiminguid (HKMS § 6). Haldusakti või toimingu õiguspärasuse hindamisel on halduskohtul võimalik kontrollida ka selle aluseks oleva õigustloova akti põhiseaduspärasust ning jätta määrus põhiseadusvastasuse korral kohaldamata (põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 teine lause ja § 152 lg 1, PSJKS § 9 lg 1, HKMS § 158 lg 4). Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et kaebus on esitatud ennatlikult.
11.Tulenevalt võimude lahususe ja tasakaalu põhimõttest (PS § 4) on halduskohtulik kontroll täidesaatva riigivõimu tegevuse üle põhimõtteliselt järelkontroll. See tähendab, et üldjuhul ei suuna kohus täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust oma eelotsustega, vaid kohus hindab haldusorgani tegevuse õiguspärasust pärast seda, kui haldusakt või toiming on isiku suhtes juba antud või tehtud. Siiski näeb kehtiv õigus ette mõningaid võimalusi esitada haldusorgani õigusvastast tegevust ennetavaid kaebusi. Isikul on näiteks võimalik esitada keelamiskaebus haldusaktist või toimingust hoidumiseks, ennetav tuvastamiskaebus poolelioleva haldusmenetluse toimingu peale, ennetav tuvastamiskaebus õiguste rikkumise kordumise ohu korral, samuti tuvastamiskaebus haldusõigussuhtest tulenevate õiguste või kohustuste kindlakstegemiseks (HKMS § 37 lg 2 p-d 3 ja 6; riigivastutuse seaduse § 5; Riigikohtu erikogu 20. jaanuari 2014. a määrus asjas nr 3-3-4-2-13, p 15). Kõigi sedalaadi kaebuste esitamiseks peab isikul olema eriline preventiivne huvi. Isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (HKMS § 45 lg-d 1–3; Riigikohtu halduskolleegiumi 2. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-22-15, p 15).
3(4)
3-17-749
12.Viru Vangla direktor muutis 24. aprilli 2017. a käskkirjaga nr 1-1/55 vangla kodukorda alates
1.oktoobrist 2017. Kodukorra uue 1. oktoobrist 2017 jõustunud redaktsiooni p 2.3 kohaselt on suitsetamine vangla territooriumil keelatud. Halduskohtu määruses antud soovituse järgi talitades olnuks kaebajal võimalik see kodukorra muudatus aegsasti vaidlustada üldises korras tühistamiskaebusega. Täiendavalt võib olla asjakohane kohustamisnõude esitamine vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Kolleegium ei näe ühtki põhjust kahelda niisuguse kaebuse kui õiguskaitsevahendi tõhususes. Vangla kodukord on individuaal-abstraktse iseloomuga, st piiratud adressaatide ringile suunatud üldkorraldus. Niisugust üldkorraldust on isikul võimalik vaidlustada ka pärast 30-päevase kaebetähtaja möödumist, kui selle mõju avaldub isikule hiljem (Riigikohtu halduskolleegiumi 13. veebruari 2008. a määrus asjas nr 3-3-1-95-07, p 13–14). Kaebaja saaks tühistamis- ja kohustamiskaebuse lahendamisel taotleda justiitsministri määruse kohaldamata jätmist põhiseadusevastasuse tõttu. Ühes vaide või kaebuse esitamisega on isikul võimalik taotleda esialgset õiguskaitset (HKMS § 249 lg-d 1 ja 2).
13.Kaebaja peaks tühistamiskaebuse esitamiseks esmalt läbima kohustusliku kohtueelse menetluse (vangistusseaduse § 11 lg 5). Praegune juhtum erineb haldusasjas 3-3-1-92-16 esinenud olukorrast (kolleegiumi 26. aprilli 2017. a määruse p 24), kus isik oli algse nõude lahendamiseks läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ja tema algne kaebus oli menetlusõiguslikult lubatav.
14.On tõsi, et kaebuse esitamise ja halduskohtu määruse tegemise hetkel polnud vangla direktor oma käskkirja veel andnud. Samas polnud halduskohtul põhjust eeldada, et vangla ei anna enne
1.oktoobrit 2017 ühtegi sisekorraeeskirja rakendamist puudutavat haldusakti ega tee sellega seotud toiminguid, mida kaebaja saaks kohtus vaidlustada.
15.Kuna esitatud kujul ei ole kaebus lubatav, jätab kolleegium esialgse õiguskaitse taotluse selles asjas läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3 teine lause).
16.Määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb arvata riigituludesse (HKMS § 107 lg 4). Esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv tuleb taotluse läbi vaatamata jätmise tõttu tagastada (riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 5).
17.Kolleegium tagastab tõendid, mis Justiitsministeerium esitas koos vastusega määruskaebusele (HKMS § 62 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.