Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. mai 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-443 Mahefarm OÜ kaebus Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskuse 27. oktoobri 2014. a kontrollakti nr 01-218-14/089, selle alusel koostatud lisalehtede ning Veterinaar- ja Toiduameti 22. jaanuari 2015. a vaideotsuse nr 2 tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 9. veebruari 2016. a otsus
Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Mahefarm OÜ, esindaja Kerli Kase Vastustaja – Veterinaar- ja Toiduamet ning Veterinaarja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskus, esindaja v.adv Jaanus Tehver
Menetluse alus ringkonnakohtus
Mahefarm OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Mahefarm OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 9. veebruari 2016. a otsus haldusasjas nr 3-15-443 osas, millega kaebus jäeti rahuldamata Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskuse 27. oktoobri 2014. a kontrollaktis nr 01-218-14/089 sisalduva ettekirjutuse punktide 1, 3, 4 ja 7 tühistamise, vastavas osas Veterinaar- ja Toiduameti
22.jaanuari 2015. a vaideotsuse nr 2 tühistamise ning Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskuse kontrollakti nr 14-0241-VTA lisalehtede 1 ja 38 tühistamise nõude osas. Teha selles osas uus otsus, millega kaebus rahuldada.
Tühistada Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskuse 27. oktoobri 2014. a kontrollaktis nr 01-218-14/089 sisalduva ettekirjutuse punktid 1, 3, 4 ja 7 ning neid ettekirjutuse punkte puudutavas osas Veterinaar- ja Toiduameti 22. jaanuari 2015. a vaideotsus nr 2.
4.Tühistada Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskuse kontrollakti nr 14-0241-VTA lisalehed nr 1 ja 38.
3-15-443
Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
6.Mõista Veterinaar- ja Toiduametilt ning Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskuselt kummaltki Mahefarm OÜ kasuks välja menetluskulud summas 617 (kuussada seitseteist) eurot.
Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 22. juunil 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskus teostas 22.10.2014 ja 26.10.2014 järelevalvetoiminguid Mahefarm OÜ tegevuse üle ja koostas 27.10.2014 kontrollakti nr 218-14/089. Kontrollitavaks valdkonnaks olid söödad, loomatervis, nõuetele vastavus ning sisse- ja väljavedu. Kontrollaktis sisaldusid järgmised ettekirjutused: -
esitada hiljemalt 30.11.2014 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) andmed kitsede ja küülikute pidamise lõpetamise kohta;
-
koostada ja esitada hiljemalt 30.11.2014 arvestus farmis peetavate sigade ja nende liikumise kohta 2013. ja 2014. aastal;
-
esitada hiljemalt 30.11.2014 PRIA-le tõesed ja kontrollitud andmed sigade arvu kohta seisuga 01.05.2014;
-
esitada kõigi lammaste märgistamise korral PRIA-le taotlus lamba andmete kandmiseks loomade registrisse seitsme päeva jooksul lamba märgistamisest arvates;
-
pidada alates 20.11.2014 nõuetekohast arvestust põllumajandusloomadele manustatud ravimite kohta ning tagada aruande kättesaadavus kaebaja tegutsemiskohas;
-
teavitada piirkonda teenindavat veterinaararsti või riiklikku järelevalvet loomade ulatuslikust haigestumisest või hukkamisest;
-
luua tingimused haigete loomade tervetest loomadest eraldi hoidmiseks;
-
tagada, et kõigi hukkunud või hädatapetud loomade korjused jm loomsed kõrvalsaadused viiakse farmist välja selleks tunnustatud ettevõttesse ilma asjatu viivituseta, samuti tagada nõuetekohaste saatedokumentide koopiate kättesaadavus tegutsemiskohas;
2(13)
3-15-443 -
tagada nõuetekohane loomade fikseerimine ja abistamine, et läbi viia riikliku loomatauditõrje programmi rakendusmeetmete raames teostatavad diagnostilised uurimised;
-
võimaldada regulaarselt ja vastavalt vajadusele läbi viima riikliku järelevalve toiminguid Mahefarm OÜ-s ja tagada igakülgne abi järelevalveametniku õigusaktidega ettenähtud ülesannete täitmisel.
Kontrollaruandele nr 14-0214-VTA koostati lisalehed loomade identifitseerimise ja registreerimise nõude kohta, veterinaarravimite kasutamise nõude kohta, toiduohutuse nõude kohta, loomatervise nõude kohta ja loomaheaolu nõude kohta, milles on kirjeldatud tuvastatud puudusi. Lisalehtedega tehti PRIA-le ettepanek Mahefarm OÜ kõigi toetuste vähendamiseks 30% ulatuses.
2.Mahefarm OÜ esitas 05.12.2014 Veterinaar- ja Toiduametile vaide eelnimetatud kontrollakti tühistamiseks. Veterinaar- ja Toiduameti 22.01.2015 vaideotsusega nr 2 jäeti vaie rahuldamata, kuid korrigeeriti lisalehti. Asjaolu, et kohapealse kontrollimise käigus ei pandud tulemusi kirja, ei tähenda, et hiljem koostatud dokumendid on võltsitud. Vaide lahendamisel tuleb arvesse võtta esialgsest kontrollist möödunud aega ja asjaolu, et vahepeal võivad asjaolud vaide esitaja farmis olla muutunud. Loomapidajal on tulenevalt loomatauditõrje seaduse (LTTS) § 196 lg-st 6 kohustus teavitada PRIA-t andmete muutumisest. See kohustus hõlmab nii teatud loomaliigi pidamise lõpetamisest teavitamise kohustust kui ka ebaõigete andmete parandamise kohustust. PRIA loomade registrist nähtuvalt peetakse kaebaja farmis lambaid ja sigu, mitte aga kitsi ja jäneseid, nagu registrist nähtub. Määravat tähtsust ei oma, millisel põhjusel ebaõiged andmed registrisse kanti. Farmis peetavate sigade ja nende liikumise kohta arvestuse pidamise kohustus tuleneb põllumajandusministri 21.12.2009 määruse nr 128 „Identifitseerimisele kuuluvate põllumajandusloomade liikide loetelu, põllumajandusloomade identifitseerimise ning nende kohta andmete registreerimise viisid ja kord, registreerimistunnistuse väljastamise kord ja veisepassi vorm ning põllumajandusloomade arvestuse pidamise kord“ §-st 12. Sigade kohta peavad arvestuses kajastuma määruse § 12 lg-s 3 nimetatud andmed. Kontrolltoimingu tegemisel nõuetekohast arvestust vaide esitaja poolt järelevalveasutusele nõudmisel ei esitatud. Tulenevalt määruse nr 128 § 7 lg-st 8 peab loomapidaja esitama PRIA-le korra aastas teatise tema peetavate sigade kohta 1. mai seisuga sama aasta 15. maiks. Kontrolli käigus tuvastati, et Mahefarm OÜ ei ole nimetatud kohustust täitnud. Määruse nr 128 § 7 lg 1 kohaselt peab loomapidaja esitama lamba märgistamise korral PRIA loomade registrile lamba andmete registreerimiseks taotluse seitsme päeva jooksul lamba märgistamisest arvates. Vaide esitaja ei ole seda kohustust täitnud. Põllumajandusloomale manustatud ravimite kohta arvestuse pidamise ja selle kättesaadavuse tagamise kohustus tuleneb põllumajandusministri 23.02.2005 määruse nr 21 „Ravimite ja ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord“ §-st 15. Vaide esitajal nõuetekohane arvestus puudus. 2014. aastal on esitatud ravimiarvestuse kohaselt esimest korda ravimit manustatud 05.07.2014. Ravimiarvestuses ei kajastunud ravitud loomade identifitseerimisnumbrid, mille asemele oli loomapidaja lisanud ravitava grupi nimetuse (nt SW talled Hollandist, Maainvesteeringute talled), kuid ravimi arvestusest ega mujalt polnud 3(13)
3-15-443 võimalik tuvastada ravitud loomade arvulist kogust ega identifitseerimisnumbreid. Ravimi tulbas on märgitud ära ravimi nimetus ja selle annustamine (ravimi kogus kehakaaluühiku kohta). Veterinaararst on enne 05.07.2014 väljastanud parasiitidevastase ravikuuri läbitegemiseks vaide esitajale ravimit, mis ei kajastu ravimiarvestuses. Kohustus teavitada veterinaararsti või riiklikku järelevalvet loomade ulatuslikust hukkumisest tuleneb LTTS §-st 9 ja põllumajandusministri 25.11.1999 määrusest nr 34 „Teatamiskohustuslike ja registreerimiskohustuslike loomataudide loetelu kinnitamine“. Vaide esitaja farmis hukkus 2013.–2014. aastal 47 lammast (see arv ei kajasta registrisse kandmata kuni 6 kuu vanuseid tallesid). Selles koguses loomade hukkumine on ulatuslik. Loomapidaja ei ole teatamiskohustust täitnud. Vaide esitajal puudub võimalus hoida haigeid loomi eraldi tervetest loomadest. See kohustus tuleneb loomapidajale põllumajandusministri 27.08.2009 määruse nr 91 „Nõuded lamba ja kitse pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta“ § 2 lg-st 4 ning 03.12.2002 määruse nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistamisele“ § 5 lg-st 2. Varjualustes peetavate loomade puhul oli üks haige loom eraldatud teistest tervetest lammastest. Tarastatud karjamaal ei olnud loomade eraldamiseks tingimusi loodud. Korjuste ja loomsete jäätmete käitlemisega seotud kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1069/2009 art-st 21. Loomapidaja on seda kohustust täitnud osaliselt. Diagnostiliste uurimiste ja riikliku järelevalve menetluse käigus abistamise kohustused tulenevad korrakaitseseaduse (KorS) § 23 lg-st 3. Pole alust kahelda, et järelevalveametnike poolt on asjaolud õigesti tuvastatud.
3.Mahefarm OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskuse 27.10.2014 kontrollakti nr 01-218-14/089, selle alusel koostatud lisalehtede ning Veterinaar- ja Toiduameti 22.01.2015 vaideotsuse nr 2 tühistamiseks. Kontrollaktis märgitud asjaolud ei vasta tegelikkusele. Tähelepanuta on jäetud kaebaja esitatud täiendavad selgitused ja märkused. Kohapealse kontrolli läbiviimist reguleeriva Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori 26.08.2014 käskkirjaga nr 132 kinnitatud „Nõuetele vastavuse üle järelevalve teostamise juhend“ p 2.5 kohaselt peab kontrollija olema osalenud Veterinaar- ja Toiduameti ning PRIA poolt läbi viidud kohustuslike majandamisnõuete kontrolli koolitusel. Puuduvad andmed, et kontrolli läbiviimisel osalejad oleksid sellised koolitused läbinud. Kontrolli läbiviimisel ei ole täidetud kontrollakti, kontroll-lehti, liikumiste ettetrükke ja nõuetele vastavuse kontrollakti ja sellele lisatavaid lisalehti. Rikutud on 26.08.2014 käskkirja p-st 3.3.3 tulenevat kohustust selgitada kontrollitavale isikule kontrolli eesmärki ja seda, mida parajasti kontrollitakse. Kontrolli tulemusi ei ole enne kontrollakti allkirjastamist kaebajale tutvustatud. Vaidlustatud lisalehed esitati kaebajale alles PRIA päringu järel. Lisalehed on koostatud alles 18.11.2014, kuigi need tuli koostada kohapealse kontrolli käigus. Need on allkirjastanud isik, kes kohapealset kontrolli läbi ei viinud. Kaebajale ei ole kuulunud ühtegi kitse ning küülikute osas on kaebaja esitanud igal aastal vormid, millest nähtub, et küülikute arv on null. Kaebajal ei olnud teavet, et andmed registrites 4(13)
3-15-443 on ekslikud. Kaebaja ei ole ettekirjutust täitnud, vaid PRIA ametnikud parandasid andmed ise vigastest andmetest teada saades. Kaebajal on kogu aeg olnud sigade arvestus olemas (säilinud on koopiad alates 20.07.2012) ja see on ka varem küsimisel esitatud. See oli olemas ka Põllumajandusameti samal ajal teostatud kontrolli ajal. Andmed sigade arvu kohta seisuga 01.05.2014 on esitatud e-pria andmetel 19.10.2014, seega enne kontrolli. Kontrolli käigus tuvastati, et kaebaja pidi esitama andmed sigade arvu kohta seisuga 01.05.2014 hiljemalt 30.11.2014 ning kontrolli hetkeks oli nimetatud andmed ka esitatud. Andmete esitamisega hilinemine oli toimunud minevikus ega kestnud enam. Ettekirjutus oli vastuolus PRIA arvamusega loomade arvulise täpsuse suhtes. Kaebaja ei olnud farmis 2014. aastal sündinud tallesid kontrolli hetkel veel märgistanud. Tallede märgistamine toimus pärast kontrolli. Kaebaja oli enne kontrolli läbiviimist sisse ostnud märgistatult 200 samal kevadel sündinud nummerdatud talle, kelle ümbermärgistamise juures viibisid kontrolli teostanud isikud. Ettekirjutuse tegemine toimus otsitud põhjusel. Ettekirjutusega kohustati kaebajat pidama põllumajandusloomale manustatud ravimite kohta arvestust ja tagama selle aruande kättesaadavuse. Põllumajandusministri määruse „Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord“ § 1 lg 3 ei nõua kõigi meditsiiniliste materjalide käsitamist ravimiarvestuses. Seda tuleb teha üksnes juhul, kui ravimil võib olla loomse toidu tarbimise läbi kahjulik mõju tarbija tervisele. Kaebaja on kasutanud kaaliumpermanganaati ja briljantrohelist nahapinna puhastamiseks ning desinfitseerimiseks, mitte loomade raviks. Kõik ravimid ei lähe kohe pärast ravi kasutusse ja mõned jäävad ravist välja. Vastustaja väitel jäi ravimiarvestusest välja vaktsiin Covenix keeluajaga 0 päeva. Selle ravimi kasutamine lükkus 2015. aastasse. Kaebaja peab ravimiarvestust alates 05.07.2014. Veterinaararstilt saadud kirjalike selgituste ja retseptide kogumine kausta on arvestuseks piisav. Kaebaja säilitab ravimiarveid, mis sisaldavad ka andmeid müüdud ravimi nime, koguse ja tarnija kohta. Isegi kui kaebaja on teinud ravimiarvestuses vea, ei ole selline rikkumine tahtlik. Ettepaneku tegemine toetuse vähendamiseks sellisel määral ei ole põhjendatud. Kaebaja on loomade hukkumistest alati teatanud piirkonna volitatud veterinaararsti, kes on kõigi hukkumiste kohta ise kirjutanud tõendi. Lisaks on teostatud kümneid karjatervise uuringuid Veterinaar- ja Toiduameti laboris. 2013. ja 2014. a jooksul 47 lamba (s.o 7% kogu lambakarjast aasta jooksul) hukkumine ei ole loomade ulatuslik hukkumine ning seega ei pidanud kaebuse esitaja esitama ka vastavat teavitust loomatauditõrje seaduse § 9 lg 1 alusel. Loomade suremus on ühtlaselt jaotunud ja jääb korrelatsiooni vanadussurmadega. Analüüsides ei ole tuvastatud ühtegi epideemiale viitavat asjaolu. TSE-d ei ole Eestis senini esinenud ning OÜ Mahefarm kasutab üksnes TSE resistentseid ARR/ARR genotüüpi jäärasid. Tõele ei vasta väide, et puuduvad võimalused haigete loomade tervetest eraldamiseks. Karjamaad on eraldatud ja jagatud kopliteks. Loodud on ka muud arvukad võimalused tervete ja haigete loomade eraldi hoidmiseks. Ettekirjutusega pandi kaebajale kohustus tagada, et kõikide hukkunud või hädatapetud loomade korjused jm loomsed kõrvalsaadused viiakse farmist välja selleks tunnustatud ettevõttesse ilma asjatu viivituseta, samuti tagada nõuetekohaste saatedokumentide koopiate kättesaadavus tegutsemiskohas. Vastustaja ei ole välja toonud mitte ühtegi konkreetset juhtumit või looma,
5(13)
3-15-443 mille puhul oleks tuvastatud nimetatud rikkumine. Mahefarm OÜ-l on arhiveeritud ja hoiul 59 veterinaartõendit ja kokku 110 loomade utiliseerimist tõendavat dokumenti. Veterinaar- ja Toiduamet andis oma 21.10.2014 e-kirjas teada, et soovib võtta proove umbes kahekümnelt lambalt, kuid e-kirjas ei täpsustatud lammaste valimit. Vastav arv loomasid toimetati ka proovide võtmiseks kogumisaeda ja tehti võimalikuks analüüside võtmine. Seega on kaebaja võimaldanud Veterinaar- ja Toiduameti töötajal vastavad analüüsid teha ning ei ole teinud ühtegi takistust proovide võtmiseks. Ettekirjutuse tegemine tagada nõuetekohane loomade fikseerimine ja abistamine, et läbi viia riikliku loomatauditõrje programmi rakendusmeetmete raames teostatavad diagnostilised uurimised, samuti ettekirjutusega kohustuse panemine võimaldada regulaarselt ja vastavalt vajadusele läbi viia riikliku järelevalve toiminguid Mahefarm OÜ-s ja tagada igakülgne abi järelevalveametniku õigusaktidega ettenähtud ülesannete täitmisel, on alusetu.
4.Veterinaar- ja Toiduamet ning VeterinaarVeterinaarkeskus palusid jätta kaebus rahuldamata.
ja
Toiduameti
Harjumaa
22.10.2014 kontrollkäik, mille tulemused fikseeriti kontrollaktis nr 01-218-14/089, oli tingitud 18.08.2014 läbi viidud kontrollist (järelkontroll) ja PRIA saadetud pöördumistest, milles paluti kontrollida kaebaja tegevuse vastavust õigusaktidele (probleemid loomade üle arvestuse pidamisel). Kontrolli ei viidud läbi üksnes Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) §-s 25 sätestatud nõuetele vastavuse hindamiseks. Seetõttu ei tulnud juhinduda Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori 26.08.2014 käskkirjaga nr 132 kinnitatud nõuetele vastavuse üle järelevalve teostamise juhendist. Juhend reguleerib sellist nõuetele vastavuse kontrolli, mille järgimisest sõltub põllumajandustootjal toetuste saamine (kohustuslikud majapidamisnõuded). Kontrollaktis ei kajastatud kaebaja vastuväiteid, ent see vormiviga ei õigusta haldusakti tühistamist. Kaebaja oli ise deklareerinud PRIA-le, et tema peetavate loomaliikide hulgas on kitsed ja küülikud. Kaebaja väitel lõpetas ta küülikukasvatamise 2011. aastal ja kitsi pole talle kunagi kuulunud. Andmed registris ei olnud õiged. Ettekirjutus esitada PRIA-le andmed kitsede ja küülikute pidamise lõpetamise kohta on täidetud ja ettekirjutus sellega kehtivuse kaotanud. Ettekirjutuse kehtivuse lõppemine välistab selle peale esitatud tühistamiskaebuse rahuldamise. Sigade ja nende liikumise kohta arvestuse pidamise kohustust ei ole kaebaja täitnud ja kontrolli teostamise ajal seda järelevalveametnikele ei esitanud. Kaebaja väitel unustas ta õigeaegselt sigade arvu kohta seisuga 01.05.2014 PRIA-le andmete esitamise. Tähtaegselt seda kohustust ei täidetud, mistõttu on ettekirjutus õiguspärane. 2014. aastal sündinud tallesid ei olnud õigeaegselt registrisse kantud. Kaebaja väitis 04.11.2014 selgituses, et selleks ajaks on talled PRIA registrisse kantud. Järelikult on määruse nr 128 § 7 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumine õigesti tuvastatud. Ravimite manustamise arvestamise ja selle kättesaadavuse tagamise kohustust ei olnud kaebaja nõuetekohaselt täitnud, sest andmed olid ebapiisavad. Arvestus kajastas vaid ühe parasiitide tõrjeks ette nähtud preparaadi kasutamist. Peetavate loomade arvu ja neil esinevaid vigastusi silmas pidades ei olnud usutav, et muid ravimeid ei kasutatud. Kaebaja möönis 04.11.2014
6(13)
3-15-443 selgitustes puudulikku ravimiarvestust, viidates haavaravil kasutatud kaaliumpermanganaadile ja briljantrohelisele. Mõlemad on ravimid ravimiseaduse § 2 lg 1 tähenduses. Kaebaja rikkus loomade ulatuslikust haigestumisest teatamise kohustust. 2013.–2014. aastal hukkus kaebaja lammastest 14%, kuid loomade ulatuslikust hukkumisest polnud veterinaararsti teavitatud. Ekslik on kaebaja väide, et tegemist ei olnud loomade ulatusliku hukkumisega. Kaebajal puudus võimalus hoida haigeid loomi tervetest eraldi. Kaebaja ei eitanud seda 04.11.2014 selgitustes. Kontrollaktiga tuvastati kaebaja esitatud dokumentide alusel, et nõuetekohased dokumendid olid olemas vaid üksikute surnud loomade jäätmekäitlusettevõttesse edastamise kohta ja esitatud dokumentide hulk ei vastanud farmis hukkunud loomade arvule. Nõuetekohase loomade fikseerimise ja abistamise tagamise kohustus ning riikliku järelevalve toimingutel abistamise kohustus tulenevad KorS § 23 lg-st 3. 26.10.2014, mil kaebaja ettevõtet külastas volitatud veterinaararst proovide võtmise eesmärgil, ei olnud kaebaja proovivõtmiseks eraldanud nõutavat arvu tingimustele vastavaid loomi ning seetõttu ei saanud vajalikus mahus uuringuid teostada. Kaebaja ei ole sellele asjaolule vastu vaielnud. Kontrollaruande nr 14-0241-VTA lisalehed on koostatud vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori 26.08.2014 käskkirjaga nr 132 kinnitatud dokumendi „Nõuetele vastavuse üle järelevalve teostamise juhend“ p-le 3.5 koos alapunktidega. Viidatud juhendi p 3.5.4 sätestab, et kui kontrollitava isiku näol on tegemist toetuse taotlejaga ja kontrollija avastab nõuetele vastavuse nõude rikkumise, täidab ta tavakontrollaktile lisaks p-s 3.2.3 nimetatud lisalehe(d) rikutud nõuete kohta ja sisestab kontrolli tulemused CCS infosüsteemi 5 tööpäeva jooksul pärast kohapealse kontrolli läbiviimist. Tegemist on Veterinaar- ja Toiduameti teavitusega PRIA-le selle kohta, et toetust taotlenud ettevõttes on nn tavakontrolli käigus avastatud ka selliste nõuete rikkumisi, mis on käsitatavad ELÜPS §-s 23 viidatud nõuete rikkumisena ning mis võivad olla aluseks ELÜPS § 26 alusel toetuste vähendamisele või taotluse rahuldamata jätmisele. Lisaks rikkumise fakti kirjeldamisele annab VTA lisalehe vormis PRIA-le hinnangu rikkumise ulatuse, tõsiduse ja püsivuse kohta, kasutades hindamispunkte 1–4. Infosüsteemis CCS vastavad hindamispunktid liidetakse ja saadud koondhinde alusel otsustab PRIA rikkumise sanktsiooni ehk toetuse vähendamise ulatuse. Kontrollaruande nr 14-0241-VTA lisalehtede näol on tegemist eelhaldusaktiga HMS § 52 lg 1 p 2 tähenduses. Vaidemenetluse tulemusel jäi infosüsteemi 4 lisalehte. Lisalehed on õiguspärased ja tuginevad kontrollaktis tuvastatud asjaoludel ja kolmel tehtud ettekirjutusel.
Tallinna Halduskohtu 09.02.2016 otsusega jäeti kaebus rahuldamata.
Käskkirjaga nr 132 kinnitatud juhendis on kehtestatud nõuded kohapealse kontrolli läbiviimiseks. Juhendi eesmärk on määrata kindlaks otsetoetusi ja maaelu arengukava II telje toetusi taotlenud põllumajandustootjate üle teostatavad järelevalvetoimingud nõuetele vastavuse raames kontrollitavate kohustuslike majapidamisnõuete täitmise osas. Kuna kontrollkäigu eesmärgiks ei olnud toetustega seonduvate kohustuslike majapidamisnõuete plaaniline kontroll, vaid kontrolliga oli hõlmatud ja erinevatest seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest tulenevate VTA järelevalvepädevusse kuuluvate nõuete täitmine, siis ei tulnud juhinduda käskkirjast nr 132. Vastustaja juhindus õigesti ühtse kontrollakti koostamise juhendist.
7(13)
3-15-443 Kuna tegemist oli valimivälise kontrolliga, lähtus Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskus õigesti käskkirjaga nr 132 kinnitatud juhendi p-st 3.5. Kaebajale anti võimalus esitada kontrollakti suhtes vastuväiteid ja selgitusi. Kontrollaktis neid ei kajastatud ja nende arvestamata jätmist ei põhjendatud. Vaidemenetluses on aga teostatud 13.01.2015 kontrolltoimingud kohapeal ja hinnatud kaebaja vastuväiteid. Vaideotsuse põhjendused on õiged. Halduskohus ei pidanud vajalikuks neid kohtuotsuses korrata. Rikkumised on õigesti tuvastatud. Hilisem kontrollaruanne nr 15007-164-VTA ja kontrollakt nr 01/26/2015/021 ei tõenda, et 22.10.2014 aset leidnud kontrolli käigus puuduseid ei leitud. Põllumajandusameti poolt rikkumiste mittetuvastamine mahepõllumajandusliku loomakasvatuse kontrollimisel oktoobris 2014 ei ole oluline vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse kontrollimisel, sest Veterinaar- ja Toiduameti ning Põllumajandusameti pädevused ja ülesanded erinevad.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Mahefarm OÜ apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 09.02.2016 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Halduskohus leidis ekslikult, et lähtuda ei tulnud käskkirjaga nr 132 kehtestatud nõuetest, vaid ühtse kontrollakti koostamise juhendist. Kaebaja juures toimus kohustuslike majandamisnõuete kohapealne kontroll. Mingi muu menetluse läbiviimist ei ole kaebajale selgitatud. Tõendatud ei ole, et kontrolli läbiviimine toimus PRIA-lt laekunud teabe põhjal. Allkirjastatud kontrollaktist ei nähtu, et kaebaja esitas sellele vastuväited. Andmed vastuväidete kohta on kustutatud. Sellest saab järeldada, et kaebaja arvamus ja vastuväited jäeti hindamata. Toetuse vähendamise taotlus on esitatud enne ettekirjutusega kaebajale antud tähtaja saabumist. Halduskohus rikkus menetlusnorme, kui nõustus mitte üksnes vaideotsuse põhjendustega, vaid ka vastustajate poolt kohtumenetluses esitatud põhjendustega. Kohtuotsus on nõuetekohaselt põhjendamata ja kaebuse väidetele ei ole vastatud. Halduskohus ei hinnanud kaebaja esitatud tõendeid, mis kinnitavad ettekirjutuste õigusvastasust. Põllumajandusameti poolt rikkumiste mitte tuvastamine näitab, et tegelikkuses ei ole vaidlusalused asjaolud haldusmenetluses õigesti tuvastatud ning arvestatud ei ole apellandi seisukohtade, selgituste ja tõenditega. Põllumajandusameti kontroll viidi vaidlusaluse kontrolliga läbi umbes samal ajal. Varem ega hiljem ei ole kaebaja tegevuses ühtegi rikkumist tuvastatud. See kinnitab, et vastustaja esindajad tegutsesid kontrolli läbi viies pahatahtlikult. Ettepaneku tegemine PRIA-le toetuste vähendamiseks on põhjendamatu.
7.Veterinaar- ja Toiduamet ning Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskus paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäävad oma varasemate seisukohtade juurde ning nõustuvad halduskohtu otsuse põhjendustega. Vastustajatele laekusid PRIA peetava loomade registri veateated kaebaja ettevõtte kohta. Lisaks sellele oli kontrollimise ajendiks PRIA 08.04.2014 kiri. Seega on tõendatud kontrolli läbiviimine PRIA asjakohase vihje põhjal.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8(13)
3-15-443
8.Halduskohtule ega vastustajale ei saa ette heita seda, et kaebajale ei ole selgitatud PRIA toetuse vähendamist puudutava haldusakti vaidlustamise vajadust. Vastustaja on 04.05.2015 vastuses kaebusele selgitanud, et praeguses asjas vaidlustatud lisalehed on eelhaldusakt PRIA haldusakti suhtes. Vaidlused PRIA haldusaktide üle alluvad Tartu Halduskohtule ning halduskohus ei pidanud selgitama, et kaebaja õiguste kaitseks on vajalik kohtumenetluses täiendavate nõuete esitamine. Seda ei oleks saanud teha praeguse haldusasja raames. Halduskohtule PRIA otsuseid ei esitatud.
9.Eelhaldusakti vaidlustamist ei saa samastada lõpliku haldusakti vaidlustamisega. Küll aga on kaebuse rahuldamise või osalise rahuldamise korral PRIA-l toetuse maksmise haldusmenetlus uuendada sõltumata sellest, kas HMS § 44 lg-s 1 nimetatud alusel menetluse uuendamine isiku taotluse alusel on võimalik või mitte. Samuti on kaebajal võimalik esitada Tartu Halduskohtule kaebus PRIA asjakohaste otsuste peale, taotledes kaebetähtaja ennistamist, kui selleks on mõjuvad põhjused.
10.Kaebajale tehtud ettekirjutuste tühistamist ei välista see, kui ettekirjutused on täidetud. Kuigi ettekirjutuste kehtivus on sellisel juhul lõppenud (HMS § 61 lg 2), kaotab ettekirjutus selle tühistamise korral kehtivuse ka tagasiulatuvalt. See saab olla nii aluseks toetuse vähendamise ümberotsustamisel kui olla aluseks kaebajale õigusvastase ettekirjutuse tegemisega põhjustatud kahju hüvitamisele. Pole välistatud, et ettekirjutustel võib olla õiguslik toime ka pärast nende täitmist.
11.Vastustaja ja halduskohus leidsid, et kohaldamisele ei kuulunud Veterinaar- ja Toiduameti 26.08.2014 käskkirjaga kinnitatud nõuetele vastavuse üle järelevalve teostamise juhend. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega ja halduskohtu vastavate põhjendustega ega pea vajalikuks neid kohtuotsuses korrata, tuginedes HKMS § 201 lg-le 4. Küll aga tuleb selgitada, et tegemist ei ole siduvate menetlusnormidega. Käskkiri on antud ELÜPS § 25 alusel, mis ei näe ette volitusnormi määruse andmiseks, millega kehtestada menetlusnormid riikliku järelevalve teostamisele. Tegemist on kontrolliga, mille läbiviimine on reguleeritud korrakaitseseadusega, kui teiste seadustega ei ole ette nähtud teisiti. Seetõttu ei tooks kaebuse rahuldamist kaasa olukord, kui kontrolli läbiviimisel kalduti kõrvale Veterinaar- ja Toiduameti käskkirjadest. Need on haldusesisesed aktid, mis ei anna õigusi kontrollitavale.
12.Kaebajale tema õiguste ja läbiviidava kontrolli eesmärkide selgitamise kohustus tuleneb HMS § 36 lg-st 1 ja KorS §-st 11. Kaebajal on olnud võimalik aru saada läbi viidud kontrollist vähemalt enne kontrollakti andmist ja lisalehtede koostamist toimunud menetluse käigus, samuti on kontrolli läbiviimist selgitatud vaideotsuses. Kaebajale on antud võimalus vastuväidete esitamiseks ning vaidemenetluses on neile vastuväidetele ka viidatud ja põhjendatud vastuväidete arvestamata jätmist.
13.Kontrollaktist nähtuvalt on kaebajalt kohapealse kontrolli käigus nõutud erinevate dokumentide esitamist. Tegemist on KorS §-s 30 nimetatud riikliku järelevalve meetmega, mida VetKS § 7 alusel tulenevalt LTTS §-st 5 ja LoKS § 601 alusel võib kasutada veterinaarjärelevalve ja loomakaitseseaduse nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamise käigus. Samasugused alused tulenevad ka muudest seadustest, mille alusel järelevalvemenetlus läbi viidi, nt toiduseadusest ja ravimiseadusest.
14.KorS § 12 näeb ette menetlustoimingu protokollimise HMS §-s 18 sätestatud alustel ja korras. HMS § 18 lg 1 p 3 näeb ette kohustuse menetlustoiming protokollida, kui menetlustoimingu sisuks on isiku ütluste, arvamuse või seletuse andmine haldusorganile. Kui haldusorgan nõudis kaebajalt kohapealse kontrolli käigus erinevate dokumentide (aruandluse) 9(13)
3-15-443 esitamist, tuli see menetlustoiming seega protokollida, kui kaebaja keeldus dokumentide esitamisest või selgitas, et tal selline aruandlus puudub. Protokollimine on oluline menetlustoimingu hilisemaks faktiliseks kontrollimiseks. Seetõttu tuleb haldusorganil koostada protokoll üldjuhul menetlustoimingu tegemise ajal või vahetult selle järel ning edastada see viivitamatult menetlusosalistele.
15.Kui kaebaja ei saanud menetlustoimingu käigus aru, et temalt nõutakse mõne dokumendi esitamist ja see kohustus nähtus protokollist, saab menetlust pidada õiguspäraseks juhul, kui kaebajale anti võimalus selle dokumendi täiendavaks esitamiseks. Samuti tuli haldusorganil toimida juhul, kui uuritav küsimus puudutas mõne paiga vaatlust või menetlusosalise selgituste andmist, sh tervete ja haigete loomade eraldi pidamise võimaluste olemasolu. Nii võib olla põhjendatud menetlusosalise vastuväidete põhjal täiendava kohapealse kontrolli läbiviimine, et selgitada ettekirjutuse tegemise aluseks olevad asjaolud õigesti välja. Vaidemenetluse käigus seda tehti. Kui ettekirjutuse aluseks olnud rikkumine võidi kõrvaldada pärast varasemat kohapealset kontrolli või ettekirjutuse tegemist ning faktiliste asjaolude selgitamine (dokumentide ja seletuste nõudmine või kohapealne vaatlus) ei toimunud õigeaegselt, võis ettekirjutuse tegemisel aset leidnud menetlusnormide rikkumine mõjutada selle tegemist ning ettekirjutus tuleb juhul, kui hilisema kontrolli käigus jääb kahtlus, et rikkumine kõrvaldati hiljem, tühistada.
16.KorS § 28 lg 1 näeb ette võimaluse isikule ettekirjutuse tegemiseks ohu või korrarikkumise korral. Seega sai kontrollaktiga teha kaebajale ettekirjutuse juhul, kui kaebaja ei olnud oma tegevust ettekirjutuse tegemise ajaks õigusaktide nõuetega kooskõlla viinud või esines oht, et kaebaja asub õigusaktide nõudeid rikkuma. Viimast ettekirjutuse põhjendusena näidatud ei ole. Seetõttu tuleb tuvastada, kas, arvestades kaebaja vastuväiteid, on piisavalt usutavalt tuvastatud kaebaja poolt ettekirjutuste tegemise ajaks rikkumiste jätkuv olemasolu.
17.Kontrollaktiga on kaebajat kohustatud esitama PRIA loomade registrile andmed kitsede ja küülikute pidamise lõpetamise kohta. Selline kohustus tuleneb vaideotsuse kohaselt LTTS § 196 lg-st 6. Viidatud säte on sõnastatud järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik peab teavitama Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete muutumisest seitsme päeva jooksul andmete muutumisest arvates.“ Sätet ei saa mõista nii, et registrisse valeandmete sattumise korral muul juhul kui lõikes 3 nimetatud isiku (loomapidaja) poolt valeandmete esitamise korral lasuks loomapidajal kohustus kontrollida registrisse kantud andmete õigsust ja kande ebaõigsuse ilmnemisel nende andmete parandamise kohustus. Kui loomapidaja on registrisse kantud ebaõigetest andmetest teadlik, ei tulene talle sellest sättest kohustust teatada registrisse kantud andmete ekslikkusest. Teatamiskohustus piirdub vaid andmete muutumisega, s.t lasub loomapidajal üksnes kas loomade pidamisest loobumise või registrile andmete esitamise korral enne loomade pidamisele asumist nende loomade pidamisele mitteasumise korral. Praegusel juhul puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et kaebaja on pidanud kitsi. Kaebaja väitel on ta pidanud küll küülikuid, kuid lõpetas nende pidamise 2011. aastal. LTTS § 196 sel ajal ei kehtinud. Kohustust teatada varem lõpetatud tegevustest loomade pidamisel seadusest ei nähtu. Kaebaja märkis õigesti, et vormil MT60D on esitatud andmeid küülikute puudumise kohta juba mitme aasta vältel. Kaebus on selles osas põhjendatud.
18.Kaebajale tehtud ettekirjutus koostada ja esitada hiljemalt 30.11.2014 arvestus farmis peetavate sigade ja nende liikumise kohta 2013. ja 2014. aastal tuleneb kohustusest, mis on sätestatud põllumajandusministri 21.12.2009 määruse nr 128 §-s 12. Sama määruse § 7 lg-st 8 tuleneb kohustus esitada hiljemalt 15. maiks andmed sigade kohta sama aasta 1. mai seisuga. Vaideotsusest nähtuvalt ei esitanud kaebaja kohapealse kontrolli käigus sigade arvestust ning 10(13)
3-15-443 ei ole täitnud määruse nr 128 § 7 lg-st 8 tulenevat kohustust. Kaebaja esitas PRIA-le 19.10.2014 läbi portaali dokumendi „Sigade arv ehitises 1. mai seisuga“. Kontrollaktis sisalduva ettekirjutuse p 3 põhjendus on seetõttu ekslik ja kaebaja on kohustuse – kuigi hilinemisega – järelevalve teostamise ning kontrollakti koostamise ajaks täitnud.
19.Nõustuda ei saa kaebuse väidetega seonduvalt ettekirjutustega, mis puudutavad sigade üle täpse arvestuse pidamist (ettekirjutuse p 2), hukkunud loomade korjuste vedamist ja seda puudutavate dokumentide hoidmist (p 8). Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid ettekirjutustes ja lisalehel nr 7 tuvastatud faktilised asjaolud ümber. Dokumentide olemasolust ei saa järeldada, et need olid nõuetekohased. Ringkonnakohus nõustub selles osas vaideotsuse põhjendustega ega pea vajalikuks halduskohtu seisukohti korrata.
20.Ettekirjutuse p 4, mis puudutab lammaste märgistamise järel PRIA loomade registrile sellekohaste andmete esitamist, ei ole faktiliselt piisavalt põhjendatud. Kaebaja väitel ei olnud ta 2014. aastal sündinud tallesid kontrolli läbiviimise ajal veel märgistanud. Ettekirjutusest ei nähtu, millised lambad olid märgistatud ega protokollitud ühegi konkreetse looma varasemat märgistamist. Ettekirjutus on selles osas ebapiisava põhjendamise tõttu õigusvastane.
21.Ravimiarvestust on kaebaja asunud pidama alates 2014. a juulist (kaebaja väitel samal aastal varem ravimeid ei manustatudki) ning ettekirjutuse tegemiseks varasem võimalik rikkumine alust ei anna. Usutavaks saab pidada kaebaja väidet, et varem veterinaararsti abil saadud ravim oli ettekirjutuse tegemise ajaks veel manustamata. Õigusaktidega vastuolus olevaks ei saa pidada parasiitide vastase ravimi manustamise kohta andmete talletamist mitte iga looma, vaid loomadegrupi lõikes. Küll aga on ettekirjutuse tegemine põhjendatud tulenevalt sellest, et kaebaja ise kinnitas mõningate ravimite nagu briljantrohelise kasutamist lammaste raviks, ent see arvestuses ei kajastu. Ekslik on kaebaja seisukoht, et selliste ravimite kasutamise kohta, mis inimese tervist ei ohusta, kasutamise kohta arvestuse pidamine ei ole vajalik. Kuna lisalehel nr 9 ei ole toetuse vähendamiseks ettepanekut tehtud, puudub vajadus selle tühistamiseks ka tulenevalt asjaolust, et ettekirjutuses on kaebajale ette heidetud selliste ravimite kasutamise märkimist, mille kasutamine pole usaldusväärselt tõendatud.
22.Ettekirjutusest ei nähtu, milliste lammaste hukkumisest ei ole kaebaja volitatud veterinaararsti teavitanud. Ettekirjutuse kohaselt oli neid aastatel 2013–2014 kokku 47. Haldusorganil on ulatuslik otsustusruum küsimuses, kas loomade hukkumist (kahe aasta kestel 14% lammastest) tuleb pidada ulatuslikuks või mitte. Kohtulik kontroll selle üle on piiratud. Kaebajale peab olema arusaadav, millises ulatuses hukkumist tuleb pidada ulatuslikuks, ent praegusel juhul ei ole loomade hukkumine sedavõrd vähesearvuline, et kaebaja poleks pidanud teatamiskohustusest aru saama. Kuigi osaliselt võib loomade hukkumise põhjuseks olla lisaks metsloomade rünnetele ka vanadussurm, ei saa seda loomakasvatuse eesmärki silmas pidades pidada usutavaks. Kaebaja väitel teavitas ta veterinaararsti loomade hukkumisest, ent kohtule ei ole sellekohaseid tõendeid ettekirjutuses käsitletud aja kohta esitatud. Ettekirjutuse tühistamiseks selles osas (p 6) pole alust.
23.Haigete loomade tervetest eraldamiseks võimaluste loomise kohustus tuleneb põllumajandusministri 27.08.2009 määruse nr 91 § 2 lg-st 4 ning 03.12.2002 määruse nr 80 § 5 lg-st 2. Pooled on erineval seisukohal küsimuses, kas kaebajal olid ettekirjutuse tegemise ajaks loodud võimalused tervete ja haigete loomade eraldi pidamiseks. Seejuures väidab kaebaja, et kopleid oli piisavalt (kokku 7), et paigutada haiged loomad eraldi; vaideotsusest nähtuvalt olid olemas haigete loomade eraldi hoidmiseks võimalused varjualustes. Määrustest, mille rikkumist 11(13)
3-15-443 kaebajale ette heidetakse, ei nähtu, et eraldihoidmine peab olema võimalik mitte üksnes varjualustes, vaid ka koplites (st haigeid loomi tuleb hoida koplites). Määruse nr 91 § 11 saab laieneda vaid tervete lammaste pidamisele, sest § 2 lg 4 näeb ette, et vajaduse korral eraldatakse haige või vigastatud loom teistest loomadest, paigutades ta eraldi ruumi, kus on kuiv allapanu. Sätet ei saa mõista nii, et eraldi paigutamine peab olema võimalik ka koplisse. Ettekirjutuse p 7 on seetõttu õigusvastane.
24.Lammaste fikseerimist taotleti kaebajalt 22.10.2014 kontrolli ajal järgmiseks kontrolliks. Kaebaja väitel tagas ta 20 lamba fikseerimise väikesesse aedikusse. Ettekirjutusest ei nähtu, et kaebaja abi ei osutanud ja ei taganud üldse loomade fikseerimist, vaid et fikseeritud loomadest mitmed ei olnud loomade registris arvel ning mitmed loomad ei olnud eelnevalt nõutud vanusegrupis. Kaebaja ei ole seda ettekirjutuse väidet tõenditega ümber lükanud. Ettekirjutuses väidetud faktilisi asjaolusid tuleb pidada usutavaks. Seetõttu on ettekirjutuse p-d 9 ja 10 õiguspärased.
25.Kontrollakti lisalehtedel (nr 38) on kaebajale ette heidetud loomade heaolu tagamata jätmist, märkides, et loomadel puudub võimalus varjuda, koplites on vaid mõned üksikud puud ning puudub varjualune. Kohtule esitatud kaardid (Maa-ameti kaardirakenduse väljavõtted) ja fotod kinnitavad, et loomade pidamisel on võimalik neid paigutada varjualustesse ja koplites on lagedate alade vahel arvukalt metsatukki. Õige on etteheide, et omaniku seletuse kohaselt ähvardavad noori isendeid rongad, rebased ja kährikud. Selliste ohtude ärahoidmiseks on loodud aga piisavad võimalused tihedate tarade paigutamise ja varjualuste rajamisega. Rikkumise faktilised asjaolud on vastustajate poolt ebaõigesti välja selgitatud.
26.Apellatsioonkaebus ja kaebus tuleb seetõttu rahuldada osaliselt, osas, mis puudutab ettekirjutuse punkte 1, 3, 4 ja 7, vaideotsust vastavas osas ning lisalehti nr 1 ja 38. Muus osas tuleb kaebus jätta rahuldamata.
27.Kaebaja taotles halduskohtus menetluskulude väljamõistmist summas 1865 eurot, sh riigilõiv 15 eurot ja esindajatasu 1850 eurot (ilma käibemaksuta). Apellatsioonimenetluses tasus apellant riigilõivu 15 eurot ja esindajatasu 1000 eurot (ilma käibemaksuta). Esindajatasu suurus on põhjendatud ja vajalik.
28.HKMS § 108 lg 2 kohaselt tuleb menetluskulud jagada proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kuna ringkonnakohus rahuldab kaebuse 6/14 osas (arvestades proportsiooni lisalehtede ja ettekirjutuse punktide arvust), tuleb menetluskulud vastustajatelt välja mõista kahe kohtuastme peale kokku 1234 eurot ulatuses, kummaltki pooles ulatuses.
29.Vastustajad ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega ole esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta.
(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 20.04.2018 otsusega
12(13)
3-15-443
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Mahefarm OÜ kassatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 23. mai 2017. a otsus ja Tallinna Halduskohtu
9.veebruari 2016. a otsus haldusasjas nr 3-15-443 osas, millega jäeti kaebus rahuldamata vaidlusaluse kontrollakti resolutsiooni p 5, 6, 8, 9 ja 10 ning lisalehti nr 7 ja 9 puudutavas osas.
3.Rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskuse kontrollakti nr 01-218-14/089 resolutsiooni p-d 6, 8, 9 ja 10 tervikuna ja p 5 20. novembrile 2014 järgnevate kohustuste osas ning Veterinaar- ja Toiduameti
22.jaanuari 2015. a vaideotsus nr 2 eeltoodud punkte puudutavas osas. Teha kindlaks lisalehtede nr 7 ja 9 õigusvastasus.
4.Ülejäänud osas jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ning haldus- ja ringkonnakohtu otsused muutmata.
5.Mõista Veterinaar- ja Toiduametilt ning Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskuselt kummaltki Mahefarm OÜ kasuks välja menetluskulud 1250 eurot.
6.Tagastada kautsjon.
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.