Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-50-11 Tartu, 18. juuli 2011. a Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik Eli Ressaare hagi Korteriühistu Aretuse 1 vastu üldkoosoleku otsuse tühistamiseks Tartu Ringkonnakohtu 27. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-48918 Korteriühistu Aretuse 1 kassatsioonkaebus 1595 eurot (25 000 krooni) Hageja Eli Ressaar (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Karl Savo Kostja Korteriühistu Aretuse 1 (registrikood 80253235), esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein 30. mai 2011. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 27. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-48918 ja Tartu Maakohtu 14. aprilli 2010. a otsus samas tsiviilasjas.
2.Saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule osas, milles Eli Ressaar nõuab Korteriühistu Aretuse 1 29. juuni 2009. a üldkoosoleku otsuse p 6 tühistamist osas, millega kohustati korteris 8 keskküttesüsteemi taastama korteriomaniku kulul.
3.Jätta Eli Ressaare hagi läbi vaatamata osas, milles nõutakse Korteriühistu Aretuse 1 29. juuni 2009. a üldkoosoleku otsuse p 6 tühistamist osas, millega otsustati jagada uuest kütteperioodist küttekulud põhikirja kohaselt.
4.
Kassatsioonkaebus rahuldada.
5.Tagastada Advokadibüroole Lillo & Lõhmus kassatsioonkaebuselt 26. ja 27. jaanuaril 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eli Ressaar (hageja) esitas 24. septembril 2009 Tartu Maakohtule hagi Korteriühistu Aretuse 1 (kostja) vastu üldkoosoleku otsuse tühistamiseks. Hagiavalduse kohaselt kohustatakse hagejat korteriühistu 29. juuni 2009 otsuse nr 1/2009 punktiga 6 taastama oma korteris keskküttesüsteem ning otsustati edaspidi jagada küttekulud kõigi korterite vahel põhikirja kohaselt.
13.juulil 2001 esitas hageja isa Ants Ressaar OÜ-le Märja Soojus avalduse temale kuuluva korteri nr 8 väljaarvamiseks tsentraalsest küttesüsteemist alates 2001. a kütteperioodist. 2001. a juunis kinnitas vallavalitsus keskküttesüsteemi muutmise projekti. 30. aprillil 2003 väljastas Tähtvere Vallavalitsus ehitusloa nr 1 kamina ja suitsukäigu ehitamiseks. 16. aprillil 2003 andis projektile heakskiidu Tartumaa Päästeteenistus. 15. aprillil 2003 tegi OÜ Tartu Tuli suitsukanali uuringu ja kinnitas selle ohutust ja vastavust tuleohutuse nõuetele. 30. oktoobril 2003 väljastas Tähtvere Vallavalitsus kasutusloa nr 35. 13. aprillist 2004 on korteri omanik hageja. Korteriühistu on kantud
registrisse 28. mail 2007. Korteriühistu 14. mai 2007 otsusega kinnitatud kodukorra punkt 2.5 paneb ühistu liikmele kohustuse kütteseadet puhastada. Tähtvere Vallavalitsus kinnitas 1. septembri 2009 kirjaga 7-2/920 korteriühistule, et hageja on kesküttesüsteemist eraldunud seaduslikult. Hageja ei kasuta keskküttest saadavat soojust, mistõttu puudub ühistul õiguslik alus ka soojuse eest tasu nõuda. Korteriühistu saab nõuda keskküttesüsteemiga taasühinemist vaid juhul, kui ühinemata jätmine rikuks kolmandate isikute õigusi. Kui hageja eraldus keskküttesüsteemist 2001. aastal, oli iga korteriomanik iseseisev sooja ostja omaette lepinguga.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning leidis, et hageja korteri eraldamisega elamu üldisest küttesüsteemist on rikutud selle terviklikkust ja kahjustatud teiste korteriomanike huve. Korterelamu küttesüsteemi torustik läbib kogu maja, sh hagejale kuuluvat korterit. Kamina ehituseks lubade ja kooskõlastuste olemasolu ei muuda seaduslikuks elamu küttesüsteemi muutmist. Kuigi hagejale kuulunud korteris on eemaldatud radiaatorid, on korteri 8 omanikud saanud aastaid kaudselt tarbida maja keskküttesüsteemi toodetavat soojusenergiat selle eest tasumata. Küttesüsteemist eraldumise järel ei ole hageja osalenud küttekulude tasumisel. Keskküttesüsteemist väljumisel ei tasakaalustatud küttesüsteemi, millega on häiritud soojuse jaotumine korterites. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 sätestab, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kuna elamu küttesüsteem kuulub korteriomanike kaasomandisse, eeldab selle ümberehitamine teiste kaasomanike nõusolekut. Sellist nõusolekut ei ole teised korteriomanikud hagejale ega varasemale korteriomanikule Ants Ressaarele kunagi andnud. Kohalik omavalitsus ei saanud 2001 anda hagejale kooskõlastust kaugküttesüsteemi muutmiseks, sest Tähtvere Vallavolikogu 11. mai 1994 otsuse "Küttesüsteemide omavolilise ümberehitamise keelustamine" kohaselt oli küttesüsteemide ümberehitamine lubatud ainult kinnitatud projekti alusel ja elamu omaniku loal, kuid mitte enne erastamise lõppu ja korteriühistu moodustamist. Kostja põhikirja p 3.2.6.1 järgi jagatakse soojusenergia müüja iga kuu ühistule esitatava arve tasumise kohustus ühistu liikmete vahel vastavalt korteri ruutmeetrite arvule. Põhikirja on kinnitanud kostja üldkoosolek ja selle vastuvõtmise poolt hääletasid kõik kostja liikmed, sh hageja. Seega ei oma tähtsust, et hagejale kuuluv korter on ühtsest küttesüsteemist olnud eraldatud kaheksa aastat.
3.Tartu Maakohus rahuldas 14. aprilli 2010 otsusega hagi osaliselt ning tuvastas 29. juuni 2009 üldkoosoleku otsuse tühisuse osas, mis kohustas hagejat taastama korteris keskküttesüsteemi. Kohus jättis rahuldamata hagi osas, millega otsustati küttekulude jagamine põhikirja kohaselt. Tähtvere Vallavalitsuse 1. septembri 2009 kirja nr 7-2/719 järgi oli korteri omanik saanud nõusoleku muuta küttesüsteemi oma korteris. Tuleb eeldada, et korteriomanikul oli teiste kaasomanike nõusolek küttesüsteemi ümberehitamiseks. Kaasomanikest ei ole keegi kohaliku omavalitsuse väljastatud kasutusluba kuni praeguseni vaidlustanud. Ühistu kodukord kinnitab, et kaasomanikud olid teadlikud, et hageja on eraldunud keskküttesüsteemist, ning et kaasomanikele oli algusest peale selge hageja korteris toimuva ehituse eesmärk. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1, KÜS § 13 lg 4 ja korteriühistu põhikirja p 3.2.6.1 kohaselt
ning korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätetest tuleneb üheselt, et korteriomanik on kohustatud osa võtma kulutuste kandmisest kaasomandi esemele, st tasuma soojusenergia eest, mis kulub keldriruumide, torustike ja trepikodade soojendamiseks. Hageja väide, et kuna tema keskkütet ei kasuta, siis ei pea ta tasuma küttekulusid, ei ole kooskõlas korteriühistu tegevuse eesmärgiga ja on vastuolus KÜS § 151 lg-ga 1 ja KOS § 13 lg-ga 1.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ning tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisus küttekulude jagamise osas.
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega tunnustati keskküttesüsteemi taastama kohustava üldkoosoleku otsuse tühisust, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta E. Ressaare hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus tühistas 27. detsembri 2010. a otsusega maakohtu otsuse põhikirja kohaselt küttekulude jagamise osas hagi rahuldamata jätmise kohta ja rahuldas uue otsusega hagi ka selles osas. Ringkonnakohus tuvastas kostja üldkoosoleku otsuse p 6 tühisuse. Ringkonnakohus jättis kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluses kantud kulud kostja kanda. Ringkonnakohus leidis, et vaidlustatud üldkoosoleku otsuse punkt 6 on tühine ebaselguse tõttu. Kostja üldkoosoleku protokollis on p 6 järgmises sõnastuses: "Kohustame korterites 5, 7, 8 kesküttesüsteemi taastamiseks omal kulul, uuest kütteperioodist jagada küttekulud põhikirja kohaselt." Sama otsuse p 7 kohaselt kohustati eraldunud korteriomanikke esitama 1. septembriks dokumendid ahiküttesüsteemide nõuetekohasuse kohta. Seega ei ole üldkoosoleku otsusest üheselt arusaadav, millised toimingud peab hageja otsuse täitmiseks tegema. Ringkonnakohus leidis, et arvestades üldkoosoleku otsuse p-s 7 pandud tähtajalist kohustust ning kostja selgitusi vaidlustatud otsuse tegeliku sisu kohta, on otsuse p 6 tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 ja TsÜS § 138 lg 2 koosmõjus. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Üldkoosoleku otsusega määrati hagejale tähtaeg tõendada alternatiivküttekollete nõuetekohasust. Sama otsuse kohaselt kohustati hagejat taastama keskküttesüsteem. Käsitletava otsuse kirjalike selgituste kohaselt ei pea hageja elamu küttesüsteemiga ühinema, st ta ei pea hakkama kütet tarbima, küll kohustatakse hagejat tasuma põhikirja kohaselt keskkütte eest. Maakohus järeldas ekslikult, et hageja peab otsusest tulenevalt tasuma soojuse eest osaliselt. Kostja põhikirja ja vaidlustatud üldkoosoleku otsuse ebaselges sõnastuses p 6 kohaselt peab hageja tasuma keskkütte kulud, arvestades enda kaasomandi suurust. Seda seisukohta kinnitab ka vastustaja oma kirjalikus vastuses. Vaidlustatud otsuse p-ga 6 pandud kohustus tasuda keskkütte eest vastavalt kaasomandi osa suurusele sõltumata tegelikust tarbimisest on TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine. Pooled ei ole esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et elamu küttesüsteem oleks tasakaalust väljas. Juhul kui on, siis tuleb määrata, millised toimingud on tasakaalustamiseks vajalikud ja kas
selles on osa ka hagejal. Põhjendatud on nõue, et keskküttesüsteemist eraldunud korteri omanik osaleb teatud ulatuses kütte eest tasumisel, millises osas, seda on pädev otsustama kostja asjakohaste arvutuste põhjal. Vaidlustatud otsusest ei tulene osalise tasumise kohustust, samuti ei ole asjas esitatud põhjendusi, millistest lähteandmetest osaline tasumine oleks arvestatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-t 1, § 654 lg-t 4 ning lgt 5 ja ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 86 lg-t 1. Kohus tuvastas üldkoosoleku otsuse osalise tühisuse põhjustel, mida kostja apellatsioonkaebuses ei puudutatud ja millele ei tuginenud hageja oma hagis. Ringkonnakohus ei põhjendanud, milles seisneb üldkoosoleku otsuse p 6 ebaselgus, tuginedes asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Kohus on valesti kohaldanud TsÜS § 86 lg-t 1, mis ei ole kohaldatav juriidilise isiku organi otsuste kehtivuste hindamisel. Säte on kohaldatav üksnes tehinguid puudutavates vaidlustes. Korteriühistu üldkoosoleku otsus, mis näeb ette küttekulude jaotuse KÜS § 151 lg 1 kohaselt ja korteriühistu põhikirja samasugune regulatsioon ei saa olla vastuolus heade kommete või avaliku korraga. Ringkonnakohus on jätnud kassaatori põhikirjaga arvestamata. Hageja on esitanud hagi üldkoosoleku otsuse tühistamise, mitte tühisuse tuvastamise nõudes. Ringkonnakohus tuvastas otsuse resolutsiooni kohaselt üldkoosoleku otsuse p 6 tühisuse. Üldkoosoleku otsuse p-st 6 nähtuvalt on otsus keskküttesüsteemi taastama kohustamise osas võetud vastu kolme korteri, s.o korterite nr 5, 7 ja 8 kohta. Nimetatud otsuse vaidlustas üksnes hageja, kellele kuulub korter 8. Tulenevalt TsMS § 3 lg-st 1 saab üldjuhul hagi esitada üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks.
8.Hageja palus jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et nii maakohtu otsus kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule osas, milles hageja nõuab kostja 29. juuni 2009. a üldkoosoleku otsuse p 6 tühistamist osas, millega kohustati hagejat oma korteris taastama keskküttesüsteemi oma kulul. Kolleegium jätab hagi läbi vaatamata osas, milles hageja nõuab kostja 29. juuni 2009. a üldkoosoleku otsuse p 6 tühistamist osas, millega otsustati jagada uuest kütteperioodist küttekulud kostja põhikirja kohaselt.
10.Kolleegium peatub esmalt kostja vaidlustatud otsuse p 6 osal, millega hagejat kohustati taastama keskküttesüsteem. KÜS § 2 lg 1 määrab korteriühistu pädevuse, mille järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste
huvide esindamine. Mõtteliste osade ühine majandamine tähendab KÜS § 15 ja § 151 järgi nii majandustegevuse kava, aruandeid kui ka majandamiskulusid. KÜS §151 lg 2 järgi loetakse eluruumi hoolduseks KÜS-i tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks KÜS-i tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Nende kohustuste täitmisel peab korteriühistu arvestama korteriomanike kui korteriomandite mõtteliste osade kaasomanike õigustega. AÕS § 72 lg-s 1 sätestatakse, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Seadusandaja on siiski nimetanud ka juhtumid, mida saab lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel, mitte enamuse otsusega. Nii võib AÕS § 74 lg 1 alusel kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel (vt ka Riigikohtu 18. jaanuari 2011. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-10, p 10). Kolleegium leiab, et korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on ühtlasi ühise asja oluline muutmine, seega küsimus, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Selle kokkuleppega on võrdsustatav korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik korteriomanikud. Kõigi korteriomanike nõusolek on nõutav, kui majas on üks ühine küttesüsteem. Seega maja, eelduslikult ühe ja ühise küttesüsteemi muutmiseks 2001. a-l nii, et hageja korteril oleks võimalik sellest eralduda, oli hagejal vaja teiste kaasomanike nõusolekut. Maakohus luges tuvastatuks, et hagejal oli selline nõusolek küttesüsteemi ümberehitamist alustades. Teised korteriomanikud on alates 2001. a kütteperioodi algusest väidetavalt aktsepteerinud seda, et hageja korter on maja küttesüsteemist välja arvatud. Maakohtu otsus on ebaõige põhjusel, et kohus ei käsitlenud hageja nõuet üldkoosoleku otsuse tühistamise kohta, vaid luges otsuse p 6 osa tühisuse tuvastatuks. Ringkonnakohus jättis hindamata, kas maakohus tuvastas põhjendatult kaasomanike kokkuleppe hageja küttesüsteemist eraldamise kohta. Juhul kui kõigi kaasomanike nõusolek oli olemas, siis vajas kõigi kaasomanike nõusolekut ka küttesüsteemi taastamine selle esialgsel kujul. Järelikult sellisel juhul ei olnud kostja üldkoosolek õigustatud kohustama hagejat ilma kõigi korteriomanike nõusolekuta küttesüsteemi oma korteris taastama.
11.Kolleegium leiab, et üldkoosoleku otsuse p 6 osas, millega otsustati jagada uuest kütteperioodist küttekulud põhikirja kohaselt, ei saa rikkuda hageja õigusi ning hagi tuleb selles osas jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Hageja ei ole väitnud, et põhikiri on vastuolus seadusega. Põhikirjaga kooskõlas olevat üldkoosoleku otsust, kui põhikirjas endas puudub vastuolu seadusega, ei saa lugeda tühiseks ega tühistada. Samas ei ole välistatud, et korteriühistu üldkoosoleku otsust, mis on kooskõlas korteriühistu põhikirjaga, ei saa täita vastuolu tõttu hea usu põhimõttega (vt ka tsiviilkolleegiumi 25. mai 2011. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-28-11, p-d 12 ja 16).
12.Ringkonnakohus leidis, et vaidlustatud otsuse p-ga 6 hagejale pandud kohustus tasuda keskkütte eest vastavalt kaasomandi osa suurusele sõltumata tegelikust tarbimisest on TsÜS § 86 lg 1 alusel
tühine. Vastuolule heade kommetega, kui otsuse tühisuse alusele, ei ole kumbki pool menetluse käigus tuginenud. Seega on ringkonnakohus teinud üllatusliku otsuse, arutamata pooltega TsÜS § 86 lg 1 kohaldamist ning andmata pooltele võimalust väidete ja selgituste esitamiseks.
13.Ekslik on kassatsioonkaebuse väide, et TsÜS § 86 lg 1 ei kohaldu juriidilise isiku organi otsustele. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse selle vastuolu tõttu heade kommetega sätestab TsÜS § 38 lg 2. Ka korteriühistule KÜS § 1 lg 2 alusel kohaldatava MTÜS § 241 lg 1 järgi toob üldkoosoleku otsuse tühisuse kaasa see, kui otsus ei vasta headele kommetele. Heade kommete vastasus üldkoosoleku otsuse tühisuse alusena eeldab konkreetsete asjaolude esitamist ja kohtus tuvastamist. Kolleegium märgib, et korteriühistu üldkoosoleku otsuse ebaselge sõnastus ei ole TsÜS § 86 lg 1 järgi üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks. Samuti pole üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks TsÜS § 86 lg 1 järgi kohustus tasuda keskkütte kulud arvestades korterite reaalosade suurust sõltumata tegelikust tarbimisest. Pooled ei vaidlusta seda, et kostjal on põhikirja alusel hageja vastu küttekulude tasumise nõue, kuid on erineval seisukohal selles, mida põhikirjakohane küttekulude jaotus tähendab. Korteriühistu põhikirja p 3.2.6.1 järgi jagatakse soojusenergia müüja iga kuu ühistule esitatava arve tasumise kohustus ühistu liikmete vahel vastavalt korteri ruutmeetrite arvule. Kostja leiab, et põhikirja kohaselt tuleks hagejal tasuda küttekulusid vastavalt hageja korteri ruutmeetrite arvule. Hageja leiab, et kostja ei ole arvestanud põhikirja p-ga 3.2.6, mille kohaselt võetakse sihtotstarbeliste maksete aluseks korteri ruutmeetrite arv vaid siis, kui esinevad vastavad teenused ja kulutused. Kostja nõue oleks põhikirjaga vastuolus, kuna hagejal selliseid kulutusi ei ole. Hageja ei ole menetluse kestel vaidlustanud, et osa maja üldisest küttesüsteemist läbib tema korterit ning annab kaudselt sooja. Seega vaidlevad pooled põhikirja ja üldkoosoleku otsuse tõlgendamise üle. Kuidas korteriühistu põhikirja ja vaidlustatud üldkoosoleku otsust tõlgendada, seda on võimalik kohtus selgitada nt juhul, kui korteriühistu esitab küttekulude tasumise nõude, millega hageja ei nõustu. Samuti on hagejal võimalik esitada tuvastushagi temale langeva tasu suuruse kindlakstegemiseks.
14.Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et hagis on vaidlustatud üldkoosoleku otsuse kuupäevaks märgitud 29. juuni 2009. Hagile lisatud koosoleku protokollis on koosoleku toimumise ajaks 29. juuni 2008. Viite 2008. a koosoleku kohta leiab ka ringkonnakohtu istungi protokollist (I kd, lk 160). Menetluse käigus on pooled aga tuginenud koosoleku toimumisele 2009. a-l ning seda ei ole kumbki pool ka vaidlustanud, seetõttu lähtub kolleegium asjaolust, et vaidluse all olev üldkoosoleku otsus tehti 29. juunil 2009.
15.Kolleegium jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse ringkonnakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
16.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon. Tambet Tampuu, Henn Jõks, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.