lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-151-10

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 18.01.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-151-10
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
18.01.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1642
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 72 lg 1, 5Kaasomandi valdamine ja kasutamineKOS § 15 lg 6TsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineAÕS § 74 lg 1Kaasomandi käsutamine tervikunaKOS § 11 lg 1KOS § 12 lg 1KOS § 8 lg 1TsMS § 198 lg 1MenetlusosalisedTsMS § 3 lg 1Õigus pöörduda kohtusseTsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-151-10

Määruse kuupäev

Tartu, 18. jaanuar 2011. A

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve

Kohtuasi

M. G avaldus parkimiskorra kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 18. augusti 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-26944

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M. G määruskaebus

Menetlusosalised ja nende Avaldaja M. G (isikukood xxxxxxxxx esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev 20. detsember 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 18. augusti 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-26944 ja Pärnu Maakohtu 5. juuli 2010. a määrus samas tsiviilasjas. Saata parkimiskorra kindlaksmääramise avaldus maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada Adelion & Partnerid Õigusbüroo OÜ-le M. G eest 19. augustil 2010. a tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti (s.o 400 (nelisada) krooni).
TsMS § 476 lg 1Hagita menetluse algatamine
TsMS § 613 lg 2Hagita menetlus korteriomandi ja kaasomandi asjades
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 692 lg 1Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused
TsMS § 701 lg 3Määruskaebuse lahendamine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.M. G (avaldaja) esitas 7. juunil 2010 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus määrata kindlaks parkimiskord Pärnus Xxxxx x asuva korterelamu juurde kuuluval territooriumil. Avalduse kohaselt ei ole avaldajale pärast 7. oktoobrit 2009 võimaldatud parkida elamu ees.
28.jaanuaril 2010 edastas korteriühistu (KÜ) avaldajale 20. jaanuaril 2010 koostatud dokumendi territooriumi parkimiskohtade kohta, mis avaldajat ei rahulda. Vastuseks avaldaja 30. märtsi 2010. a e-kirjale teatas KÜ, et parkimiskorda ei ole ja selle väljatöötamisega tegeldakse. Praeguseks ei ole KÜ parkimiskorda kehtestanud ja elanikud loovad parkimiskohti omavoliliselt. Avaldaja palub määrata kohtul kindlaks parkimiskord, arvestades hagiavalduses esitatud ettepanekut. Parkimiskord peaks lähtuma järjestikulise parkimise põhimõttest, teenima kõigi kaasomanike huve ja võimaldama avaldajale kui liikumispuudega isikule parkimiskoha elamu ees.
2.Pärnu Maakohus keeldus 5. juuli 2010. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest ja tagastas

selle avaldajale. Määruse põhjenduste kohaselt ei võta kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 järgi hagi menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Avaldaja on korterelamus korteri nr 5 omanik ja korterelamu (ja seda teenindava maa) ühiseks majandamiseks moodustatud KÜ liige. Tulenevalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg-st 1 ja § 13 lg-test 3 ja 4 on parkimiskorra kehtestamine KÜ pädevuses, milles langetab otsuseid KÜ liikmete üldkoosolek. KÜ liige saab kohtusse pöörduda hagiga

KÜ

üldkoosoleku

ebaseadusliku

otsuse

tühistamiseks.

Seejuures

tuleb

järgida

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud vormi- ja sisunõudeid, sh esitada faktilised asjaolud, tõendid ja põhjendused üldkoosoleku toimumise ja selle ebaseaduslikkuse kohta ning tasuda hagihinnale vastav riigilõiv. Sellist hagi asjas esitatud ei ole, samuti pole vaidlustatud ühtegi üldkoosoleku otsust.

3.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Avaldaja leiab, et tema nõudeõigus tuleneb asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-st 5, mille kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutatakse kõigi kaasomanike huvides. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. augusti 2010. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ja ei pidanud vajalikuks neid TsMS § 654 lg 6 kohaselt korrata. Ringkonnakohus märkis, et kuivõrd elamus on asutatud KÜ, valitsevad korteriomanikud korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 1 teise lause kohaselt kaasomandi eset KÜ õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Maakohus leidis õigesti, et korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühise majandamisega seotud küsimustes on otsuseid pädev vastu võtma KÜ korteriühistuseaduses ja KÜ põhikirjas sätestatud korras, mitte kohus. Ühise omandi hooldus tähendab nii elamu kui ka selle ümbruse korrashoidu, sh parkimise korraldamist korteriomandite juurde kuuluval maatükil. Parkimist saab korraldada KÜ enda liikmete huvides. Maakohus leidis õigesti, et avaldaja saab oma õigusi kaitsta KÜ otsustusi vaidlustades.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Määruskaebuses palub avaldaja ringkonnakohtu ja maakohtu määruse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Kohtud jätsid põhjendamatult esitatud avalduse läbi vaatamata ja avaldaja õigused kaitseta. Kuivõrd KÜ ei ole parkimiskorda kehtestanud ja seda ei kavatsetagi kooskõlas õigusaktidega vastu võtta, on avaldajal kui kaasomanikul AÕS § 72 lg 5 kohaselt õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutatakse kõigi kaasomanike huvides. Kohtud ei ole põhjendanud, miks ei saa viidatud sätte järgi parkimiskorda kindlaks määrata. Ekslikult on tuginetud korteriühistuseaduse sätetele, sest KÜ ei ole parkimiskorda kehtestanud.
6.Vastuses määruskaebusele vaidleb KÜ Xxxxx x kaebusele vastu ja peab seda põhjendamatuks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 ning § 695 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
8.Avaldaja on majaelanikuna esitanud taotluse parkimiskorra kindlaksmääramiseks korterelamu juurde kuuluval territooriumil. Maakohus keeldus TsMS § 371 lg 1 p 1 järgi esitatud avalduse menetlusse võtmisest, sest kohus ei ole pädev asja lahendama ning avaldaja saab oma õigusi kaitsta KÜ otsustusi vaidlustades. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega.
9.TsMS § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 371 lg 1 p 1 ja § 477 lg 1 järgi ei võta kohus hagita menetluse avaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.
10.Avaldaja tugines oma taotluses asjaõigusseaduse sätetele, leides, et tal on kaasomanikuna õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Kolleegium leiab, et avaldajal on õigus taotleda asjaõigusseaduse ja korteriomandiseaduse sätetele tuginedes parkimiskorra kindlaksmääramist ning kohtud keeldusid ebaõigesti taotluse menetlemisest, jättes avaldaja sellekohased väited tähelepanuta. Kolleegium põhjendab oma seisukohta allpool. AÕS § 72 lg-s 1 sätestatakse, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Sama sätte lg 3 järgi on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei taksita teiste kaasomanike kaaskasutust, ja lg-s 5 kehtestatakse, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele ning kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega võivad kaasomanikud AÕS § 72 lg-st 1 tulenevalt kaasomandis oleva asja valdamist ja kasutamist reguleerida kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas (vt selle kohta Riigikohtu 17. aprilli 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-1208, p 8). Pidades ilmselt silmas, et kaasomandiga seotud kõige olulisemad küsimused tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel, on seadusandaja nimetanud ka juhtumid, mida on lubatud lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel, mitte enamuse otsusega (näit. AÕS § 74 lg 1). Ka korteriomandiseaduse sätete kohaselt võivad korteriomanikud kaasomandi eset kasutada omavahelise kokkuleppe või häälteenamuse alusel tehtud otsuse kohaselt. Samas piiritleb seadusandja küsimused, mille lahendamise reeglites võib kokku leppida ühel või teisel viisil, kasutades tavakasutuse mõistet.

Nii sätestatakse KOS § 12 lg-s 1, et korteriomanikud võivad korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega, sama sätte lg 2 viitab aga KOS § 11 lg 1 p-s 1 märgitud tavakasutusele, mille piires võivad korteriomanikud otsustada küsimusi häälteenamusega. KOS § 11 lg 1 p 1 järgi on tavakasutuseks korteriomandi reaalosa korrashoidmine ja hoidumine korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamisel tegevusest, mille toime teistele kaasomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomandi valitsemist reguleerib KOS § 15, mille lg-s 3 märgitakse, et korteriomanikud võivad kokkuleppeid arvestades häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. Tegevused, mis on käsitatavad tavapärase korteriomanike huvidele vastava valitsemisena, on mitteammendava loeteluna nimetatud KOS § 15 lg-s 6. Juhul kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitseb kaasomandit KOS § 8 lg 1 järgi korteriühistu, kes teeb seda korteriühistuseaduses sätestatud alustel ja korras. Kolleegium

leiab,

et

korterelamut

teenindaval

maal

korteriomanike

parkimiskohtade

kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. Seejuures on parkimisvõimalustes kokkuleppimine korteriomanike jaoks oluline küsimus, mis ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena. Selline kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb kolleegiumi arvates saavutada kõigi korteriomanike konsensus. Eeltoodud järeldust toetavad ka AÕS § 72 lg-d 3 ja 5, mis sätestavad kaasomanikele kohustuse käituda üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest ning kohustuse mitte takistada teiste kaasomanike kaaskasutust. Kolleegium märgib lisaks, et viidatud asjaõigusseaduse ja korteriomandiseaduse sätetest tulenev kaasomandi valdamine ja kasutamine on kaasomanike õigus. Seega ei ole korteriühistu majandustegevus samastatav kaasomanike kokkuleppega.

11.Kolleegium selgitab, et kui mõni kinnisasja kaasomanik keeldub kaasomandi kasutuskorra (praegusel juhul parkimiskohtade kindlaksmääramise) kokkuleppe sõlmimisest, võib iga kaasomanik nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses AÕS § 72 lg 5 esimese lause kohaselt (vt viidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-12-08 tehtud otsuse p 13 ja 8. veebruaril 2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-121-05 tehtud otsuse p 23). Kohtuotsus kasutuskorra kindlaksmääramise kohta asendab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 järgi kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduse. Eespool viidatud tsiviilasjades nr 3-2-1-12-08 ja 3-2-1-121-05 tehtud lahendites osutab kolleegium ka kohtu diskretsiooniõigusele kasutuskorra kindlaksmääramisel, märkides, et lähtuda tuleb hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestama peab mh kõigi kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi mõtteliste osade suuruse, senise kasutuskorra, pooltevaheliste suhete jm oluliste asjaoludega ning vajadusel tuleb eelistada ka vähemuse huvisid (vt vastavalt p 13 ja p 42).
12.Kuivõrd maakohus jättis avaldaja taotluse põhjendamatult menetlusse võtmata ning ringkonnakohus jättis maakohtu ebaõige määruse muutmata, tuleb eeltoodud määrused tühistada ning avaldaja taotlus parkimiskorra kindlaksmääramiseks tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
13.TsMS § 613 lg 2 järgi lahendatakse kinnisasja, millel asub elamu, kaasomanike maa kasutamisega seotud vaidlused hagita menetluses. Hagita menetluses on kohtul TsMS § 198 lg 1 p 2 ja § 477 alusel kohustus kaasata menetlusse kõik asjast puudutatud isikud. Kõikide kaasomanike kaasamine võimaldab muu hulgas välja selgitada kaasomanike enamuse seisukoha vaidlusaluses küsimuses AÕS § 72 lg 1 järgi, seejuures tuleb välja selgitada ka vähemuse huvid, mis võivad erandjuhtudel olla eelistatud enamuse huvidele (vt Riigikohtu 16. aprilli 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-03, p 14).
14.Riigikohus ei määra kindlaks menetluskulude jaotust, sest see sõltub avalduse menetlusse võtmise otsustamisest.
15.Avaldaja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud avaldaja eest Adelion & Partnerid Õigusbüroo OÜ. Avaldaja on kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 teatanud Riigikohtule, et kautsjon tuleb tagastada Adelion & Partnerid Õigusbüroo OÜ arvelduskontole. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Villu Kõve

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.