Määruse tegemise aeg ja koht 22.06.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-16-19017
Kohtuasi
X (füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi PÄIVILA TALU) hagi Piiratud Vastutusega SCE E-Piim (Piimandusühistu E-Piim õigusjärglane) vastu juhatuse ja üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 29.12.2020 kindlaksmääramise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus Piiratud Vastutusega SCE E-Piim määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi PÄIVILA TALU, registrikood 10210980), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alar Eiche Kostja Piiratud Vastutusega SCE E-Piim (Piimandusühistu E-Piim õigusjärglane, registrikood 14922341), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Sandra-Kristin Kärner, Arne Ots ja Sven Papp
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
menetluskulude
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde X 30.03.2022 menetlusdokumendiga esitatud dokumentaalsed tõendid (õigusabikulude arved).
2.Jätta rahuldamata Piiratud Vastutusega SCE E-Piim 13.06.2022 taotlus kohustada X esitama kohtule esitatud õigusteenuse arvete spetsifikatsioonid.
3.Pärnu Maakohtu 29.12.2020 määrus tühistada osas, milles maakohus mõistis pärast vastastikuste nõuete tasaarvestamist Piiratud Vastutusega SCE-lt E-Piim välja X kasuks menetluskulude hüvitise 26 993,24 eurot ületavas osas. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi.
5.1.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Piiratud Vastutusega SCE-lt E-Piim välja X kasuks menetluskulud 30 703,20
2-16-19017 eurot ning X-lt Piiratud Vastutusega SCE E-Piim kasuks menetluskulud 3709,96 eurot.
5.2.Tasaarvestada punktis 5.1 nimetatud vastastikused nõuded ja mõista Piiratud Vastutusega SCE-lt E-Piim X kasuks välja menetluskulude hüvitisena 26 993,24 eurot. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Asjaolud
1.Pärnu Maakohtu menetluses oli X (füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi PÄIVILA TALU, hageja) hagi Piiratud Vastutusega SCE E-Piim (Piimandusühistu E-Piim õigusjärglane, kostja) vastu juhatuse ja üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks.
2.Pärnu Maakohtu 18.06.2018 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.01.2020 otsus jõustusid Riigikohtu 02.03.2020 menetlusse mittevõtmise määrusega. Ringkonnakohtu 08.01.2020 otsusega jäeti maakohtus kantud menetluskulud 75% ulatuses kostja ja 25% ulatuses hageja kanda, apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda ja Riigikohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Riigikohtu 02.03.2020 määrustega jäeti hageja kassatsiooniastme kulud tema enda kanda. Seega omavad menetluskulude kindlaksmääramisel tähtsust üksnes kulud maakohtus ja apellatsiooniastmes.
3.Hageja esitas maakohtu menetluses 07.05.2018 ja 10.05.2018 menetluskulude nimekirjad ja 01.04.2020 täiendavad selgitused ning apellatsioonimenetluses menetluskulude nimekirjad 12.11.2018 ja 25.11.2019. Hageja menetluskulude nimekirjade järgi koosnes tema menetluskulu maakohtus õigusabikulust 214,3 tunni eest tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 32 145 eurot. Ringkonnakohtus koosnes hageja menetluskulu õigusabikulust 130,3 tunni eest, millest 63,2 tundi tunnihinnaga 150 eurot (9480 eurot) ja 67,1 tundi tunnihinnaga 195 eurot (13 084,50 eurot), kokku 22 564,5 eurot. Lisaks palus hageja välja mõista kostjalt riigilõivu 550 eurot (hagi esitamise eest 450 eurot, hagi tagamise eest 50 eurot ja määruskaebuse esitamise eest 50 eurot), transpordikulud 1074,60 eurot (552 + 552,60) ja hageja poolt tasutud ruumide rendikulu kompromissläbirääkimiste pidamiseks 58 eurot. Menetluskulud kokku 56 392,10 eurot.
2-16-19017
4.Hageja kinnitas, et kõik kohtule esitatud menetluskulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu palub menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta.
5.Kostja esitas maakohtu menetluses 07.05.2018 ja 10.05.2018 menetluskulude nimekirjad. Kostja kulud kokku on 19 687,18 eurot, millest ta palub hagejalt välja mõista 25% (4921,80 eurot). Kostja kinnitab, et kõik kohtule esitatud menetluskulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega ning palub menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta.
9.Pooled vaidlesid üksteise kuludele vastu.
10.Kostja esitas kohtule tasaarvestuse avalduse, milles palus jätta hageja menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata ja lugeda menetluskulude hüvitamise kohustus lõppenuks tasaarvestuse tulemusel. Maakohtu määrus
11.Maakohus määras 29.12.2020 määrusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse ja mõistis lõplikult vastastikuste nõuete tasaarvestamise korras kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 29 078,45 eurot (ilma käibemaksuta) ja viivise. Maakohus jättis rahuldamata kostja 07.07.2020 taotlused kohustada hagejat esitama 07.05.2018 ja 10.05.2018 maakohtu menetluse ning 12.11.2018 ja 25.11.2019 apellatsioonimenetluse menetluskulude nimekirjades nimetatud kulu tekkimist tõendavad dokumendid.
12.Maakohus leidis, et tegemist on keskmisest keerukama vaidlusega ja luges põhjendatud töötunni hinnaks maakohtus hageja esindajal 150 eurot, kostja esindajal Sandra-Kristin Noodil 120 ja 130 eurot, kostja esindajatel Arne Otsal ja Sven Papil 150 eurot ning ringkonnakohtu menetluses hageja esindajal 150 eurot ja 195 eurot.
13.Hageja maakohtus kantud menetluskulude osas leidis maakohus, et põhjendatud on hageja esindaja ajakulu 147,5 (119,5 + 27 + 1) tundi tunnitasuga 150 eurot, kokku 22 125 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks kuulus hüvitamisele riigilõiv hagi esitamise eest 450 eurot, transpordikulud 1104,60 (552 + 552,60) ja hageja tasutud ruumide rendikulu kompromissläbirääkimiste pidamiseks kostjaga 58 eurot. Kokku 23 737,60 eurot, millest kostja peab hagejale hüvitama 75%, s.o 17 803,20 eurot.
14.Hageja lepingulise esindaja maakohtus tehtud menetlustoimingute ajakulu hindamisel leidis maakohus järgmist.
14.1.Arvestades, et kohus jättis hageja hagi tagamise taotlused rahuldamata, kuna esitatud asjaolud ja põhjendused ei põhistanud hagi tagamise õiguslike eelduste esinemist, pidas kohus põhjendamatuks hagi tagamise taotlusega seotud ajakulu 8,3 tunni ulatuses ning ka hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu 100 eurot (hageja 01.04.2020 dokumendis märgitud määruskaebuse eest), kuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 169 lg 3 sätte mõtte järgi võib mh rahuldamata jäänud taotlusega seotud menetluskulud menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse on esitanud.
14.2.Hageja lepingulise esindaja kulude sissenõudmine seonduvalt hagiavalduse puuduste kõrvaldamisega on selgelt põhjendamatu ning kohus jättis selles osas 5,4 tundi (read 6 ja 7) kostjalt hageja lepingulise esindaja kulu sisse nõudmata.
14.3.Hageja esindaja kohtu toimikuga tutvumise ajakulu (read 10 ja 14) 2 tundi luges kohus vajalikuks ja põhjendatuks.
2-16-19017
14.4.Hageja esindaja ajakulu kostja 27.02.2017 hagi vastusega tutvumisele ning kliendisuhtlusele (rida 11) oli kohtu hinnangul põhjendatud osaliselt. Arvestades dokumendi mahtu ja sisu, sh dokumendis sisaldus ka taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks koos lisadega, võis kuluda hageja esindajal sellega tutvumisele kokku 7 tundi.
14.5.Hageja esindaja ajakulu seonduvalt kompromissi läbirääkimistega luges kohus põhjendatuks ja vajalikuks 20 tunni ulatuses.
14.6.Ajakulu kostja 09.11.2017 menetlusdokumendiga (sisuline maht ca 14 lk ja lisad) tutvumisele ja analüüsile (seisukoht hageja 05.10.2017 menetlusdokumendi osas) (rida 18) pidas kohus põhjendatuks ja vajalikuks 5 tunni ulatuses. Samuti pidas kohus põhjendatuks tabeli rea 20 all kirjeldatud toimingu ajakulu 0,5 tunni ulatuses.
14.7.Ajakulu seoses hageja 06.03.2018 menetlusdokumendi koostamisega (rida 20) pidas kohus põhjendatuks 15 tunni ulatuses, arvestades sh viidet, et TsMS § 169 lg 3 järgi peab menetlusosaline ise kandma kulud, kui taotlus jäi rahuldamata.
14.8.Ajakulu 13.03.2018 kohtuistungiks ettevalmistamiseks (rida 21) luges kohus põhjendatuks ja vajalikuks 5 tunni ulatuses, arvestades kostja vastuväidet, et hageja on esitanud enne istungit uue seisukoha, mis nõudis asjaga kurssi viimist.
14.9.Hageja menetluskulude nimekirja tabeli ridadel 23–25 on kajastatud hageja esindaja ajakulu seonduvalt 13.03.2018 kohtuistungiga (13.03.2018 istungi protokolliga tutvumine ja parandamise taotluse esitamine, kostja esitatud parandustaotlusega tutvumine, arutelu kliendiga). Ridade 23 ja 24 ajakulu kokku 4 tundi pidas kohus põhjendatuks, kuid rea 25 ajakulu 1,3 tundi põhjendamatuks, kuivõrd tegemist oli kliendisuhtlusega asjaolude üle, mis ei nõudnud kliendiga kooskõlastamist.
14.10.Hageja menetluskulu seoses 07.05.2018 istungiks valmistumise ja kohtuvaidluse teeside koostamisega (07.05.2018 nimekirjas rida 30 ja 10.05.2018 nimekirjast 3,5 h) oli maakohtu hinnangul põhjendatud osaliselt. Kohus märkis, et teesid sisaldavad lehekülgede viisi osaliselt kopeeritud lõike. Arvestades istungi pikkust ja hageja selgitusi kostja vastuväitele, pidas kohus ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks kokku 18 tundi.
14.11.Kohus luges põhjendatuks hageja esindaja 07.05.2018 kohtuistungil osalemise (10.05.2018 nimekirjas) ajakulu 8 tundi.
14.12.Kohus, analüüsinud kõigi hageja menetluskulude nimekirjades märgitud ülejäänud toimingute (read 8, 9, 12, 15-17, 19, 22, 26-29) põhjendatust ja vajalikkust, leidis, et need on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud, s.o kokku 27 tunni ulatuses.
14.13.Hageja maakohtus kantud menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 1 tund on põhjendatud.
14.14.Kuivõrd kohtuistungitel osalenud hageja ja tema lepingulise esindaja elu- ja/või tegutsemiskoht ei asu asja menetlenud kohtu ega kohtumaja tööpiirkonnas, hindas kohus nii hageja kui tema lepingulise esindaja sõidukulu vajalikuks ja põhjendatuks. Sõidukulu kuulub hüvitamisele taotletud ulatuses, s.o 552 eurot.
14.15.Täiendavate transpordikulude, mis kaasnesid kompromissläbirääkimistele sõitmisega, ja ruumi rentimisega seonduvate kulude osas nõustus kohus hagejaga. Toimiku materjalidest nähtuvalt leidsid viidatud kohtumised aset, mistõttu kuulub sõidukulu hüvitamisele taotletud ulatuses, s.o 522,60 eurot, lisaks ruumi rent 58 eurot.
15.Hageja ringkonnakohtus kantud menetluskulude osas leidis maakohus, et põhjendatud on menetluskulud 14 985 (5475 + 9165 + 345) eurot.
15.1.Vajalik on 18.06.2018 otsuse analüüsimise ajakulu 2 tunni ulatuses.
15.2.Põhjendamatu on tervikuna ajakulu 2,8 tundi kohtuotsuses kajastamata asjaolude analüüsimiseks (rida 2).
2-16-19017
15.3.Põhjendamatu on tervikuna ajakulu tegevuskava analüüsimiseks seoses kliendi sooviga saata kohtuotsus nõukogule (rida 4) ning suhtluseks kliendiga seoses Äripäevas 22.06.2018 avaldatud artikliga (rida 5).
15.4.Apellatsioonkaebuse analüüsile, edasise tegevuskava koostamisele ja kliendisuhtlusele (read 7 ja 8) kulunud aeg on ülepaisutatud, põhjendatud on ajakulu 4 tundi.
15.5.Apellatsioonkaebuse vastuse koostamisega seonduvaid toiminguid tehti ajavahemikus 10.–27.08.2018 kokku 32,8 tundi (read 9-12, 15 ja 17-19). Kohus asus seisukohale, et apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele kulunud aeg on ülepaisutatud, kuna mitmeid toimiguid on märgitud korduvalt ja osaliselt korratakse juba maakohtus avaldatut. Seetõttu luges kohus vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks kokku 20 tundi.
15.6.Toimikuga tutvumise ajakulu (rida 16) 1,3 tundi luges kohus vajalikuks ja põhjendatuks.
15.7.Kohus, analüüsinud kõigi hageja 12.11.2018 menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud toimingute põhjendatust ja vajalikkust, leidis, et need on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud, s.o kokku 9,2 tunni ulatuses.
15.8.Riigikohtu 05.06.2019 otsuse analüüsi (rida 1) ajakulu luges maakohus põhjendatuks 4 tunni ulatuses, kuid Riigikohtu otsuses kajastamata asjaolude analüüsimise (rida 2) kulu ei ole põhjendatud ega vajalik TsMS § 175 lg 1 mõttes.
15.9.Hagejaga vastuväite esitamise arutamise (rida 7) ja hageja vastuväite koostamise (rida 8) ajakulu ei ole TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud, kuna olukorras, kus ringkonnakohus oli juba tähtaega mõlemale poolele pikendanud, ei olnud põhjendatud tähtaja pikendamisele 21.06.2019 vastuväite esitamine.
15.10.Kostja 10.07.2019 täiendavate seisukohtadega tutvumise (lisatud uued tõendid) ja kliendiga arutelu (rida 11) ajakulu pidas kohus põhjendatuks 5 tunni ulatuses.
15.11.Toimikuga tutvumise ajakulu ringkonnakohtus (rida 12) 1,2 tundi luges kohus vajalikuks ja põhjendatuks.
15.12.Kostja 24.07.2019 menetlusdokumendiga tutvumist ja arutelu kliendiga (rida 15) pidas kohus põhjendatuks 3 tunni ulatuses.
15.13.25.11.2019 kohtuistungi ettevalmistusega seotud toimingute vahemikus 23–25.11.2019 (read 20 ja 21) ajakulu pidas maakohus, arvestades menetluse mahtu, vajalikuks 9 tunni ulatuses.
15.14.Hageja ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirjade koostamise ajakulu kokku 2 tundi on põhjendatud.
15.15.Kohus, analüüsinud kõigi hageja 25.11.2019 menetluskulu nimekirjas märgitud ülejäänud toimingute põhjendatust ja vajalikkust, leidis, et need on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud, s.o kokku 24,8 tunni ulatuses.
16.Kostja maakohtus kantud menetluskulude osas leidis maakohus, et põhjendatud on kostja esindaja ajakulu 114,2 (42,6 + 48 + 23,6) tundi, sellest 25,1 tundi tunnihinnaga 120 eurot; 77,6 tundi tunnihinnaga 130 eurot ja 6,4 tundi ja 5,1 tundi tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta), kokku summas 14 825 (3012 + 10 088 + 1725) eurot, lisaks registripäringuga seonduv kulu summas 4 eurot ja sõidukulu 10,84 eurot. Seega kokku 14 839,84 eurot, millest hageja peab kostjale hüvitama 25%, s.o 3709,96 eurot.
17.Kostja lepingulise esindaja maakohtus tehtud menetlustoimingute ajakulu hindamisel leidis maakohus järgmist.
17.1.Kohus pidas põhjendatuks vandeadvokaadi Arne Otsa ajakulu 1,1 tundi 21.02.2017 nõupidamiseks (p 9.1.4). Lisaks pidas kohus põhjendatuks hagi läbivaatamata jätmise taotluse koostamiseks ja hagile vastuse koostamiseks (p 9.1.5) vandeadvokaadi Arne Otsa ajakulu 2,5 tundi ja vandeadvokaadi Sandra-Kristin Noodi ajakulu 20 tundi.
2-16-19017
17.2.Vandeadvokaadi Sven Papi osutatud õigusabi, mis peamiselt seondus kompromissi läbirääkimistega, ajakulu pidas maakohus vajalikuks ja põhjendatuks 6,4 tunni ulatuses.
17.3.Kohus pidas täielikult põhjendamatuks ajakulu seoses kostja taotluse p-des 9.1.2 ja 9.1.4 nimetatud toimingutega, kuivõrd kohus ei rahuldanud taotlust pikendada hagile vastamise tähtaega ning jättis vastuväite rahuldamata.
17.4.Taotluse punktis 9.1.23 nimetatud menetlustoimingu ajakulu pidas maakohus põhjendatuks 10 tunni ulatuses, arvestades menetlusdokumendi mahtu ja sisu, ning seda, et ka punktis 9.1.22 toodud kulu on seotud selle toiminguga.
17.5.Täielikult põhjendamatu on kostja ajakulu kokku 1,3 tundi taotluse p-des 9.1.24 ja 9.1.32 nimetud toimingutele, mis on seotud suhtlusega TSga ja tõendite kogumisega.
17.6.Kohus luges põhjendatuks menetluskulude nimekirjade koostamise ajakulu (p-d 9.1.36 ja 9.1.56) kokku 1,9 tundi ja p-s 9.2.10 märgitud 0,7 tundi.
17.7.Bussiga reisimise ajakulu 2,6 tundi (p-d 9.2.2 ja 9.2.4) ei ole põhjendatud vastaspoolelt välja mõista, kuna Riigikohtu praktikas on leitud, et TsMS ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Kostja esindaja sõidukulu 10,84 eurot (pileti maksumus) on vajalik ja põhjendatud kulu.
17.8.Kohus, analüüsinud kõigi kostja menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud toimingute põhjendatust ja vajalikkust, leidis, et need on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud, s.o kokku 71,6 (48 + 23,6) tunni ulatuses.
18.Maakohus tasaarvestas TsMS § 445 lg 1 teisele lausele ja Riigikohtu praktikale tuginedes hageja ja kostja vastastikused välja mõistetavad menetluskulud. Hageja määruskaebus
19.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus vähendas hageja menetluskulusid ja arvestas kostja menetluskulusid, ja teha uue määruse, mille tegemisel arvestada menetluskulude jaotuse proportsiooniga, jätta väljamõistetavad kulud tasaarvestamata, kohaldada kulude kindlaksmääramise menetluses TsMS § 163 lg 2 ja vähendada kostja menetluskulud nullini. Lisaks esitas hageja taotluse, milles palub võtta ringkonnakohtul seisukoht, kas kohtujuristil on õigus TsMS § 176 lg 6 alusel kohustada menetlusosalist esitama menetluskulusid tõendavad dokumente.
20.Hageja ajakulu esitatud nimekirjade järgi oli maakohtus 214 tundi ja ringkonnakohtus 130,3 tundi. Kohus arvestas ebaõigesti kostja taotlusega, et hageja kasuks määratav õigusteenuse ajakulu ei ületaks kostja oma, mistõttu on menetluskulu määramine olnud sisult hageja ajakulu mehhaaniline sobitamine kostja ajakuluga, mis on diskretsiooniõiguse rikkumine.
21.Kostja on teadlikult vähendanud oma ajakulu, kuna kostja ei ole lepingulise esindaja ajakulu hulka arvestanud kahte olulist toimingut: 1) nimekirjades puudub ajakulu, mis on otseselt seotud hageja väljaarvamise teate koostamisega; 2) nimekirjades puudub ajakulu, mis on otseselt seotud käesolevas menetluses hageja vastu kasutatud tõendite (21.04.2016 ja 18.11.2020 üldkoosolekute protokollide) koostamisega Raidla Ellex Advokaadibüroo advokaatide poolt. Nende dokumentide koostamise eest on kostja tasunud väljaspool kohtumenetlust.
22.Hageja etteheited maakohtule hageja esindaja maakohtus kantud ajakulu osas.
2-16-19017
22.1.Hageja ei nõustu maakohtuga, et hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks on põhjendatud ajakulu 35 tundi. Maakohus on mitmed menetlustoimingud ühte sidunud. Kohus ei saa väita, et kolmel erineval ajal kliendiga nõupidamist oleks saanud läbi viia lühema aja jooksul. Hagiavaldus koos 36 lisaga on kokku 245 lehel. Ettevalmistamise käigus oli vaja kuulata helifaile.
22.2.Kohus jättis ebaõigesti arvestamata esialgse õiguskaitsega seotud ajakulu 8,3 tundi ja riigilõivu 100 eurot.
22.3.Kohus jättis ebaõigesti arvestamata hagiavalduse puuduste kõrvaldamise ajakulu 5,4 tundi. Kohus ei järginud TsMS § 162 lg 1 reeglit, et kaotaja maksab.
22.4.Hageja ei nõustu ajakulu vähendamisega seoses õigusabiteenusega, milleks on kostja 27.02.2017 hagi vastusega tutvumine ja analüüs. Tegemist on 31-leheküljelise dokumendiga, millel oli 7 lisa, mis vajasid läbitöötamist. Kohus ei saa kohaldada diskretsiooniõigust tegelikust ajakulust 43% mahaarvamisega ilma asja sisuliselt kaalumata.
22.5.Kompromissiga seotud läbirääkimiste osas määras kohus põhjendatud ajakuluks 20 tundi, ajakulu vähendamine 50% ulatuses ei ole põhjendatud. Kohtu põhjenduseks ei saa nimetada kohtu väidet, et kohus ei saa aru, kumma süül jäi kompromiss sõlmimata. Mis puudutab kostja ajakulu seonduvalt kompromissi läbirääkimistega, tuleb kostja taotlus jätta täies ulatuses rahuldamata viitega TsMS § 163 lg-le 2.
22.6.Hageja ei nõustu ajakulu vähendamisega seoses õigusabiteenusega, milleks on analüüs kostja 09.11.2017 seisukohale, mis on esitatud hageja 05.10.2017 menetlusdokumendile. Kostja dokumendi pikkus on 15 lehekülge, selle sisuks on nii seisukoha avaldamine hageja 05.10.2017 dokumendi kohta kui ka täiendava seisukoha esitamine, mis sisaldas kostja üllatuslikku versiooni ajakirjaniku TS ja hageja vahel toimunud suhtlusest. Kokku vajasid analüüsimist ja kliendile selgitamist kostja esitatud materjalid 30-l lehel.
22.7.Hageja ei nõustu ajakulu vähendamisega seoses esindaja teenusega, mis on seotud menetluslikes küsimustes kirjavahetuse pidamisega kohtu ja kostja esindajatega. Kirjavahetusega on seotud kokku 13 kirja ja 1 teade, mis tuli läbi lugeda ja nende olemasolust klienti teavitada.
22.8.Hageja ei nõustu ajakulu vähendamisega seoses õigusteenusega, milleks on hageja 06.03.2018 vastuväite esitamine, seisukoha esitamine kostja ja TS vahel peetud kirjavahetuse kohtule esitamise kohta, taotlused, 18.11.2018 koosoleku stenogrammi koostamine. Kohus pidas põhjendatuks ajakulu 15 tundi viitega TsMS § 169 lg-le 3. Hageja kohtu käsitlusega ei nõustu. Ükski menetlusdokumendis esitatud hageja kuuest taotlusest, millest suurema osa kohus rahuldas, ei ole seotud menetluse venitamisega TsMS § 169 lg 3 tähenduses.
22.9.Kohus vähendas põhjendamatult kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu. Kohus on istungiks ettevalmistamise aja sidunud muuhulgas istungi pikkusega, mis ei ole reaalne, sest ettevalmistamise ajal ei ole teada, kui kaua istung toimub ja seega istungi pikkus ei saa kuidagi mõjutada ettevalmistuse aja hindamist.
22.10.Kohus pidas ebaõigesti põhjendamatuks ajakulu, mis on seotud hageja ja kliendi vahelise suhtlusega pärast kohtu poolt hageja ja kostja poolsete 13.03.2018 istungi protokolli paranduste arvestamisega. Hageja märgib, et arutelu kliendiga puudutas mh analüüsi, milliste parandusettepanekutega oli kohus arvestanud, millistega mitte ja kliendile menetluse arengute selgitamist.
22.11.Kohus vähendas põhjendamatult ajakulu seoses esindaja teenusega, mis on seotud 07.05.2018 kohtuistungiks ettevalmistamisega ning hageja kirjalike teeside koostamise ja täiendamisega. Hageja ei nõustu kohtuga, et teesid sisaldavad lehekülgede viisi osaliselt kopeeritud lõikusid. Teeside eesmärgiks oli esitada terviklik käsitlus asjas kogutud materjalidest, mida oli ligi 1000 lehekülge. Arvestades, et ainuüksi kohtuistungi pikkus 07.05.2018 oli 8 tundi, tuli kohtuistungiks ette valmistuda piisava põhjalikkusega. Oluline osa
2-16-19017 istungiks ettevalmistamisel oli kohtuteeside kooskõlastamine kliendiga ja kliendi tehtud paranduste läbirääkimine ja teesidesse sisseviimine.
23.Hageja etteheited maakohtule hageja ringkonnakohtus kantud ajakulu osas.
23.1.Hageja ei nõustu ajakulu vähendamisega õigusteenusele, mis on seotud 18.06.2018 otsuse analüüsimisega. Hageja selgitab, et olukorras, kus ta oli sunnitud mitmete aastate jooksul ennast kostja ebaõigluse eest kohtus kaitsma ja seda paralleelselt mitmes kohtuasjas, on kohtuotsuse põhjalik analüüsimine hageja jaoks kriitilise tähtsusega.
23.2.Kohus pidas ebaõigesti põhjendamatuks ajakulu, mis on seotud 18.06.2018 otsuses kajastamata asjaolude analüüsiga. Hageja selgitab, et edasikaebamise kaalumisel on tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga, mis seondub kohustusega selgitada kliendile kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid.
23.3.Kohus pidas ebaõigesti põhjendamatuks ajakulu, mis on seotud asjaolude arutamisega, kas saata 18.06.2018 otsus kostja nõukogule. Hageja soov oli saata otsus kõigile nõukogu liikmetele, aga kuna mõned nõukogu liikmed olid teda verbaalselt rünnanud ja avaldanud, et neid ei huvita hagejaga seonduv, soovis klient seda lepingulise esindajaga arutada.
23.4.Hageja ei nõustu ajakulu vähendamisega õigusteenuse osas, mis oli seotud kostja apellatsioonkaebuse analüüsi, kliendisuhtluse ja edasise tegevuskava analüüsiga. Arvestades, et 11-leheküljelist apellatsioonkaebust on kostja koostanud 21,88 tundi, lisaks suhtlus kliendiga apellatsioonkaebuse projektiga seonduvalt 0,9 tundi, ei ole mõeldav, et dokument, mille koostamisel on tööd teinud kaks vandeadvokaati (Sandra-Kristin Kärner ja Arne Ots) kokku ligi ööpäeva, on ammendavalt ja adekvaatselt analüüsitav 4 tunniga, nagu väidab kohus.
23.5.Hageja ei nõustu ajakulu vähendamisega õigusteenusele, mis on seotud 27.08.2018 hageja vastuse koostamisega kostja apellatsioonkaebusele. Kohus tugines hageja ajakulu vähendamisel 32,8-lt tunnilt 20-le tunnile esiteks kostja ebaõigele tõlgendusele, justkui oleks hageja vastuse lehekülgedel 1-25 vaid ülevaade pooltevahelistest menetlustest ning maakohtu otsuse ümberjutustus. Kohus ei ole kontrollinud hageja vastuse tegelikku sisu.
23.6.Kohus pidas ebaõigesti põhjendamatuks ajakulu, mis on seotud kolme artikliga kostja tegevuse kohta ja sellega seonduva suhtlusega kliendiga (Äripäeva 22.06.2018 artikkel, 0,5 h, Maalehe 23.08.2018 artikkel, 0,2h ja Äripäeva 24.08.2018 artikkel, 0,5 h). Ajaleheartiklitega tutvumist saab käsitleda kui tõendite kogumist ja analüüsimist, otsustamaks, kas need esitada kohtule. Tõendite kogumise ajakulu on menetluskulu.
23.8.Kohus pidas ebaõigesti põhjendamatuks ajakulu, mis on seotud Riigikohtu 05.06.2019 otsuses kajastamata asjaolude analüüsiga.
23.9.Kohus pidas ebaõigesti põhjendamatuks ajakulu, mis on seotud hageja 21.06.2019 esitatud vastuväite arutamise ja hageja vastuväite koostamisega kostja vastamise tähtaja pikendamise taotlusele, kuna hageja poolne vastuväite esitamine ei olnud põhjendatud, sest kohus oli selleks ajaks tähtaega pikendanud. Maakohus ei olnud tähtaja pikendamist e-toimikus avaldanud ega hageja käest tähtaja pikendamise kohta seisukohta palunud.
23.10.Hageja ei nõustu ajakulu vähendamisega õigusteenusele, mis on seotud kostja 10.07.2019 täiendavate seisukohtadega tutvumisega. Kohus leidis, et hageja ajakulu 8,1 tundi ei ole põhjendatud, samas tõi kohus välja, et kostja 10.07.2019 dokument on mahukas ning sisaldab täiendavaid seisukohti uuel arutamisel ringkonnakohtus.
23.11.Hageja ei nõustu ajakulu vähendamisega õigusteenusele, mis on seotud kostja 24.07.2019 menetlusdokumendiga tutvumisega ja aruteluga kliendiga. Kohus leidis, et dokumendi ülevaatamisele ja analüüsile kulunud vajalik ja usutav aeg on 3 tundi, kuid jättis täielikult tähelepanuta kliendisuhtlusele kulunud aja.
2-16-19017
23.12.Hageja ei nõustu ajakulu vähendamisega õigusteenusele, mis on seotud hageja lepingulise esindaja 25.11.2019 kohtuistungiks ettevalmistusega, põhjendades seda üksnes menetluse mahuga. Istungil osalemiseks oli hagejal vaja läbi töötada mahuka tsiviilasja seitsme kohtutoimiku materjalid, lisaks valmistas hageja ette kohtuteesid. Kostja määruskaebus
24.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osaliselt ja teha uue määruse, millega vähendada hageja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid ja suurendada kostja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid. Lisaks palub kostja kohustada hagejat esitama menetluskulude tekkimist tõendavad dokumendid, s.o näidatud mahus õigusabi osutamist tõendavad arved.
25.Maakohus pidas hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks liiga suurt summat ning kostja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks liiga väikest summat. Seetõttu rajaneb määruses tehtud vastastikku hüvitatavate menetluskulude tasaarvestus valedel alustel ning kostjalt on hageja kasuks välja mõistetud põhjendamatult suur hüvitis.
26.Hageja maakohtus kantud menetluskulude osas leiab kostja, et maakohus pidas põhjendamatult vajalikuks hagiavalduse koostamise ajakulu 35 tunni ulatuses. Hagiavalduse koostamise ajakulu võib lugeda põhjendatuks maksimaalselt 27 tundi.
27.Hageja esindaja ajakulu 1 tund 22.02.2017 kohtutoimikuga tutvumiseks ja sellega seoses sõidukulu 57 eurot ei ole vajalik ega põhjendatud, kuivõrd selleks ajahetkeks oli toimikus üksnes hageja enda esitatud hagiavaldus ja hagi tagamise taotlus. Samuti ei ole põhjendatud ega vajalik hageja esindaja ajakulu 1 tund 23.10.2017 kohtutoimikuga tutvumiseks ja sellega seoses sõidukulu 57 eurot, kuivõrd perioodil 23.03.2017–26.06.2017 pidasid pooled kompromissläbirääkimisi ja kõik dokumendid olid nähtavad ka e-toimikust.
28.Kostja hinnangul ei ole põhjendatud hageja esindaja ajakulu kostja 09.11.2017 seisukoha analüüsimiseks 5 tunni ulatuses. Tuleb arvestada, et kohus pidas kostja seisukoha koostamise ajakulu põhjendatuks 10 tundi, seega seisukohaga tutvumiseks on piisav 2 tundi.
29.Kostja ei nõustu maakohtuga, et hageja kohtuvaidluste teeside koostamise ajakulu on põhjendatud 18 tundi. Teesid koosnevad ligi kolmandiku ulatuses kopeeritud lõikudest.
30.Hageja ringkonnakohtus kantud menetluskulude osas leiab kostja, et ringkonnakohtu 18.06.2018 otsusega tutvumise ajakulu on põhjendatud 1 tunni ulatuses, arvestades otsuse mahtu. Kostja apellatsioonkaebuse analüüsimiseks ja kliendiga suhtlemiseks on piisav ajakulu 2 tundi. Riigikohtu 05.06.2019 otsuse tutvumise ajakulu on põhjendatud 1 tunni ulatuses, arvestades otsuse põhjendava osa mahtu. Kostja 24.07.2019 menetlusdokumendiga tutvumise ja kliendiga arutelu ajakulu võiks olla maksimaalselt 1,5 tundi, arvestades dokumendi sisu.
31.Määruses puuduvad selgitused, miks kohtles maakohus hagejat soodsamalt kui kostjat, kui leidis, et ringkonnakohtu menetluses oli põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 195 eurot, samas kostja lepinguliste esindajate tunnitasu määra vähendas 150 euroni. Kostja leiab, et ka hageja lepingulise esindaja tunnitasu peaks olema 150 eurot.
32.Maakohus vähendas põhjendamatult kostja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid. Hagi vastuse koostamiseks põhjendatuks peetud ajakulu 20 tundi ei ole tasakaalus selle
2-16-19017 dokumendiga tutvumiseks põhjendatuks peetud ajakuluga 7 tundi. Samuti on põhjendamatu kohtu seisukoht, et kuivõrd kostja esindajal kulus hageja 05.10.2017 menetlusdokumendi analüüsimiseks 1,5 tundi, siis on põhjendatud sellele dokumendile vastuse koostamiseks 10 tundi. Hageja menetlusdokument oli 19 lk ja ei ole usutav, et kostja esindaja suutis 1,5 tunniga teha dokumendile süvaanalüüsi ning koostada 10 tunniga 14,5-lk vastuse. Menetluse edasine käik
33.Menetlusosalised vaidlesid teineteise määruskaebustele vastu ja palusid rahuldamata jätta.
34.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
35.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel osaliselt tühistada hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab pärast vastastikuste nõuete tasaarvestust välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 26 993,24 eurot. Määruskaebused tuleb osaliselt rahuldada. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
36.Kostja palus määruskaebuses kohustada hagejat esitama menetluskulude nimekirjades näidatud mahus õigusabi osutamist tõendavad arved, kuna samade poolte vahel on mitu kohtuvaidlust ja seega tuleb hagejal käesoleva vaidlusega seotud kulude kandmist tõendada. Ringkonnakohus selgitas hagejale 08.03.2022 kirjas, et ilma õigusabikulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulu vastaspoolelt välja mõista ning kohtul tuleb tuvastada õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu (Riigikohtu 10.02.2016 määrus asjas nr 3-2-1-173-15, p 13). Ringkonnakohus palus hagejal TsMS § 176 lg 6 alusel õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu tuvastamiseks esitada tõendid, s.o arved, mis on olnud aluseks käesolevas asjas kulude kandmisel ja millele on hageja viidanud ülekandeid tehes, et veenduda kulude tekkimises või nende kandmises käesolevas tsiviilasjas. Hageja esitas 30.03.2022 menetlusdokumendiga kohtu nõutud arved. Kolleegiumi hinnangul on esitatud dokumentaalsed tõendid asjakohased ja ringkonnakohus võtab need vaidluse lahendamisel aluseks (TsMS § 662 lg 3).
37.Kostja taotles 25.04.2022 menetlusdokumendis kohustada hagejat esitama kohtule esitatud õigusteenuse arvete spetsifikatsioonid, s.t selgitused selle kohta, milliseid toiminguid ja millises mahus sisaldas iga konkreetne hageja esitatud arve. Ringkonnakohus palus 04.05.2022 kirjas hagejal esitada õigusteenuse arvete spetsifikatsioonid, s.t selgitused selle kohta, milliseid toiminguid ja millises mahus sisaldas iga konkreetne hageja 30.03.2022 menetlusdokumendi lisana esitatud advokaadibüroo arve, et veenduda kulude tekkimises või nende kandmises käesolevas tsiviilasjas. Hageja arvete spetsifikatsioone ei esitanud, kuid esitas 17.05.2022 menetlusdokumendis veelkord selgitused kulude kujunemise kohta ning hageja ja tema lepingulise esindaja vahel 14.06.2016 sõlmitud kokkuleppe õigusabikulude kandmise kohta.
38.Kostja esitas 13.06.2022 korduva taotluse kohustada hagejat esitama kohtule esitatud õigusteenuse arvete spetsifikatsioonid. Ringkonnakohus jätab kostja 13.06.2022 taotluse
2-16-19017 täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata, kuna leiab, et asjas kogutud tõendid ja selgitused on piisavad vaidluse lahendamiseks. Hageja esitatud arvete selgituses on viidatud käesolevale tsiviilasjale ja ülekannetes omakorda arvetele, mistõttu saab hageja tehtud ülekandeid seostada käesolevas tsiviilasjas tekkinud õigusabikuludega. Lisaks on hageja esitanud õigusteenuse aruanded, mida kohus saab kulude hüvitamisel aluseks võtta, mistõttu puudub vajadus täiendavalt kulude spetsifikatsioonide esitamiseks. Menetluskulude hindamisel kõrvutab kohus kulude nimekirjas nimetatud toimingud toimiku materjalidega.
39.Seoses arvete esitamise ja nendes märgitud summadega peab ringkonnakohus usutavaks, et hagejal oli oma lepingulise esindajaga kokkuleppe, mille kohaselt koostati arveid kokkulepitud summades pika perioodi kestel teatud regulaarsusega, mis võimaldas hagejal hajutada õigusabikulude kandmisest tulenevat koormust. Ringkonnakohtus ei tekita kahtlust asjaolu, et hageja on palunud hüvitada menetluskulud 56 392,10 eurot (käibemaksuta summa), kuid on arvete ja kontoväljavõtete järgi tasunud õigusabi teenuse eest kokku 64 680 eurot (käibemaksuga summa). Summade vähene erinevus ei anna praegusel juhul alust kulude kandmises kahelda. Puudub vaidlus, et hagejat esindas menetluses vandeadvokaadist lepinguline esindaja, kelle teenus on tasuline, ja kohus saab hinnata asja materjalide ja menetluskulude nimekirjade alusel, millises ulatuses on hageja kulude hüvitamine põhjendatud, sh millises ajamahus ja kui suur on mõistlik tunnitasu.
40.Lisaks palus hageja võtta ringkonnakohtul seisukoht, kas maakohtu menetluses oli kohtujuristil õigus kohustada hagejat esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Asja lahendamist ettevalmistava või muu korraldava määruse, mille peale ei saa määruskaebust esitada, võib teha ka pädev kohtuametnik (kohtujurist) (TsMS §-d 640 ja 221). Määrus, millega kohus annab TsMS § 176 lg 6 alusel menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustab esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente, ei ole edasikaevatav. Ringkonnakohus leiab, et kohtujuristil oli õigus nimetatud määrus koostada ja allkirjastada, kuna tegemist oli asja lahendamist ettevalmistava määrusega.
41.Ringkonnakohus võtab järgnevalt seisukoha hageja ja kostja määruskaebuste väidete osas, mis puudutavad hageja menetluskulusid.
42.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb otsustuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 23.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (Riigikohtu 06.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8).
2-16-19017
43.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga hageja rahuldamata jäänud taotlusega seonduvate kulude hüvitamise osas. Maakohus kohaldas TsMS § 169 lg-t 3, mis reguleerib menetluskulude jaotust. See tähendab, et nimetatud sätte alusel saab edutust taotlusest tingitud kulud jätta taotluse esitaja kanda menetluskulude jaotamisel. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel ei saa enam TsMS § 169 lg-t 3 kohaldada. Maakohus on nimetatud sättele tuginedes lugenud põhjendamatuks kuluks hagi tagamise taotlustega seonduvad õigusabikulud 8,3 tunni ulatuses ja riigilõivu 100 eurot, kuna taotlused jäid rahuldamata (VIII kd, tl 106 pöördel teine lõik). Lisaks kohaldas maakohus TsMS § 169 lg-t 3, kui luges 06.03.2018 menetlusdokumendi koostamisega seonduvad kulud põhjendamatuks (VIII kd, tl 107 teine lõik). Menetlusosalise lepingulise esindaja ülesanne on esindada klienti parimal võimalikul viisil. Menetlusosalisel on õigus enda huvide kaitseks esitada erinevaid kaebusi ja taotlusi ning üldjuhul ei anna menetlusosalise taotluse rahuldamata jätmine alust pidada taotluse esitamisega seotud esindaja kulusid ebavajalikeks või põhjendamatuteks. Üksnes ilmselgelt asjakohatu menetlustoiming ei ole vajalik ja põhjendatud. Eelpool nimetatud taotluste puhul ei ole tegemist ilmselgelt asjakohatute menetlustoimingutega. Kulude suurust hindab kohus koos hagi esitamise kulude kohta esitatud väidetega.
44.Samuti ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga selles, et hagiavalduse puuduste kõrvaldamisega seotud kulud on selgelt põhjendamatud (VIII kd, tl 106 pöördel kolmas lõik). Menetlusdokumendi täpsustamist ei saa pidada selgelt põhjendamatuks ja ebavajalikuks, kuid menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamise kulu saab käesolevas asjas lugeda kaetuks menetlusdokumendi koostamise ajakuluga. Eeltoodud osas muudab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi.
45.Hageja taotles hagi koostamisega seoses 44 tunni, hagi tagamise taotlustega seoses 8,3 tunni ja hagi puuduste kõrvaldamisega seoses 5,4 tunni õigusabiteenuse kulu hüvitamist. Kostja leidis, et hagi koostamise ajakulu on põhjendatud 27 tunni ulatuses. Maakohus pidas hagi koostamise ajakulu põhjendatuks 35 tunni ulatuses. Kuivõrd ringkonnakohus leiab, et hagi tagamise taotlustega seonduv ajakulu on praegusel juhul hüvitatav, siis loeb kohus hagi koostamiseks, selle täpsustamiseks ning hagi tagamise taotluste koostamiseks põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 40 tundi. Lisaks tuleb täiendavalt hagejale hüvitada hagi tagamise taotlustelt tasutud riigilõiv 100 eurot.
46.Hageja on 07.05.2018 menetluskulude nimekirjas märkinud, et esindajal kulus 20 tundi 06.03.2018 vastuväite esitamiseks, seisukoha koostamiseks kostja ja TS vahel peetud kirjavahetuse kohtule esitamise kohta, taotlusteks ja 18.11.2018 koosoleku stenogrammi (helisalvestiselt üleskirjutamise teel) koostamiseks. Maakohus pidas põhjendatuks nendeks toiminguteks 15 tundi. Kuigi maakohus ei pidanud nende toimingute hulgas hüvitatavaks taotluste koostamise ajakulu, leiab ringkonnakohus, et 15 tundi on piisav ajakulu kõigi loetletud toimingute tegemiseks.
47.Hageja vaidlustas maakohtu määruse osas, milles kohus luges istungiks ettevalmistamise ja hageja kohtukõne teeside koostamise ajakulu põhjendatuks taotletud 25,5 tunni asemel 18 tunni ulatuses (VIII kd, tl 107 viies lõik). Hageja rõhutas, et maakohtu istung kestis 8 tundi, mis eeldas põhjalikku ettevalmistust. Kostja palub nimetatud kulu vähendada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud siduda kohtukõne teeside koostamise ajakulu dokumendi mahuga. Maakohus asus õigesti seisukohale, et kohtukõne teesid on menetluses esitatud asjaolude kokkuvõte, sisaldades lehekülgede viisi varem esitatud menetlusdokumentidest kopeeritud lõike. Ringkonnakohus leiab, et menetlusosaline võib kohtule esitada kohtuvaidluse
2-16-19017 kokkuvõtvad kirjalikud seisukohad, kuid arvestades, et olulises osas on dokumendis sisalduvad seisukohad eelnevas menetluses esitatud, ei ole niivõrd suur ajakulu põhjendatud. Eeltoodu tõttu vähendab ringkonnakohus hagejale hüvitatavat ajakulu 5 tunni võrra ja hüvitamisele kuulub 13 tundi.
48.Maakohus leidis, et põhjendatud ei ole hüvitada hagejale kulu, mis tekkis hageja 21.06.2019 vastuväite esitamisega kostja tähtaja pikendamise taotlusele, kuna kohus oli selleks ajaks tähtaja juba pikendanud ja vastuväite esitamine ei olnud vajalik. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt rahuldas ringkonnakohus 20.06.2019 kirjaga kostja 20.06.2019 taotluse, kuid kohtu kiri on pooltele tehtud nähtavaks 21.06.2019 ja hageja lepinguline esindaja sai selle kätte alles 24.06.2019. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohtu põhjendus asjakohane. Samas ei nõustu ringkonnakohus hageja määruskaebuse etteheitega, et kohus ei olnud hagejalt tähtaja pikendamise osas seisukohta küsinud. TsMS § 64 lg 1 esimese lause järgi võib kohus määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Viidatud sätte teise lause järgi on vastaspoole nõusolekut vaja küsida, kui tähtaega soovitakse korduvalt pikendada. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtu lõppjäreldusega, et hageja vastuväite esitamine oli põhjendamatu.
49.Ringkonnakohus ei nõustu kostja etteheidetega hageja poolt toimikuga tutvumise ja kliendisuhtlusega seoses. Kolleegiumi hinnangul on üldjuhul menetluse kestel kohtuasja materjalidega tutvumine põhjendatud, mistõttu on maakohus õigesti leidnud, et toimikuga tutvumise ajakulu tuleb pidada mõistlikuks ja vajalikuks. Samuti on kliendisuhtlus mõistlikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõistes vajalik ja põhjendatud toiming kliendi huvide kaitsel (Riigikohtu 13.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16, p 13).
50.Ülejäänud hageja menetluskulude osas on maakohus ringkonnakohtu hinnangul vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja lepingulise esindaja töö mahtu ning sellest tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu määruses märgitud ulatuses, milles see ei ole põhjendatud ega vajalik, ning mõistnud välja vaid põhjendatud ja vajaliku õigusabikulu. Ringkonnakohtu hinnangul põhineb maakohtu järeldus vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta hagejale osutatud õigusteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Maakohtu seisukoha kujunemine on jälgitav ja arusaadav, mistõttu ülejäänud hageja menetluskulude osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hageja lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, puuduvad kolleegiumi hinnangul alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks. See, et menetlusosalised maakohtu määruses esitatud analüüsiga ja maakohtu hinnanguga konkreetsete menetlustoimingute põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes menetlusosalise arvamus ajakulu kohta.
51.Ringkonnakohus võtab järgnevalt seisukoha hageja ja kostja määruskaebuste väidete osas, mis puudutavad kostja menetluskulusid.
52.Hageja palub määruskaebuses kohtul kohaldada TsMS § 163 lg-t 2 selliselt, et kostja menetluskulud loetakse täielikult põhjendamatuteks ja vähendatakse 0 euroni. Eeltoodud norm sätestab erireeglid menetluskulude jaotamisele tulenevalt asjas tehtud kompromissettepanekust. Praeguses menetlusstaadiumis, s.o menetluskulude kindlaksmääramise menetluses, ei saa enam
2-16-19017 vaidlustada ega muuta menetluskulude jaotust. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kõik väited ja seisukohad, mis hageja hinnangul oleksid pidanud mõjutama menetluskulude jaotust, tuli tal esitada maa- ja ringkonnakohtu otsuste, millega määrati menetluskulude jaotus, vaidlustamisel. Hageja palus ringkonnakohtule 25.11.2019 esitatud kohtuteesides kohtul jätta menetluskulud 75 % ulatuses kostja kanda ja 25 % ulatuses hageja kanda ning väljamõistmisele kuuluvad kulud jätta kostja kanda. Hageja arusaam sellisest topelt menetluskulude jaotusest on ebaõige. Kui kulude suuruse kindlaksmääramise menetluses oleks võimalik vaatamata menetluskulude jaotusele kõik kulud siiski kostja kanda jätta, muutuks menetluskulude jaotuse regulatsioon sisutühjaks. Ringkonnakohus jättis 08.01.2020 otsusega kulud 75 % ulatuses kostja kanda ja 25 % ulatuses hageja kanda. Mõlemad pooled vaidlustasid ringkonnakohtu otsuse muu hulgas ka menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohtu otsus jõustus 02.03.2020, kui Riigikohus jättis kassatsioonkaebused menetlusse võtmata. Sellega on menetluskulude jaotus lõplikult lahendatud. Kuna põhimenetluses jäeti menetluskulud maakohtus 75 % ulatuses kostja kanda ja 25 % ulatuses hageja kanda ja ringkonnakohtus kostja kanda, tuleb esindajate põhjendatud ja vajalik menetluskulu vastavas proportsioonis ka vastaspoolelt välja mõista.
53.Lisaks eelpool nimetatud sättele viitab hageja määruskaebuses ka TsMS § 162 lg-le 1, § 169 lg-le 3 ja § 172 lg-le 1, mis kohalduvad samuti menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel. Viidatud sätete kohaldamist või kohaldamata jätmist ei saa menetluskulude suuruse kindlaksmääramise menetluses enam kohtule ette heita. Maakohus sai kulude suuruse kindlaksmääramisel õigusabikulude osas lähtuda üksnes TsMS § 175 lg-st 1.
54.Vastuseks hageja määruskaebuse väitele, et maakohus sobitas mehhaaniliselt hageja lepingulise esindaja ajakulu kostja lepinguliste esindajate ajakuluga selliselt, et hageja ja kostja menetluskulud oleksid võrdsed, selgitab ringkonnakohus järgmist. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga. Menetlusosaliste esindajate ajakulu ei pea olema võrdne (Riigikohtu 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 17; 05.02.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536, p 17). Maakohus analüüsis hageja ja kostja menetluskulusid eraldi, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja keerukust ning vastaspoole vastuväiteid. Maakohus pidas põhjendatuks hageja kulusid 147,5 tunni ulatuses ja kostja kulusid 114,2 tunni ulatuses. Seega ei saa kolleegiumi hinnangul vaidlustatud määrusest teha järeldust, et maakohus hindas hageja ja kostja esindajate ajakulu võrdseks, nagu hageja ekslikult leiab.
55.Põhjendatud ei ole hageja väide, et maakohus jättis arvestamata asjaoluga, et kostja on teadlikult vähendanud oma ajakulu, kuna kostja ei ole lepingulise esindaja ajakulu hulka arvestanud kahte olulist toimingut. Kohus lähtub hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramisel üldjuhul kohtule esitatud taotlusest. TsMS § 174 lg 1 teise lause järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Seega tuleb kohtul menetluskulude kindlaksmääramisel hinnata neid menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoiminguid ja -dokumente, mille koostamiseks on õigusabi osutatud ja millise õigusabi kulu hüvitamist menetlusosaline taotleb ning milliste kulude kandmist on kohtul võimalik hinnata menetlusest nähtuvate tegevuste ja menetluses esitatud menetlusdokumentide koosseisus. Kohus ei pea analüüsima kulusid, mille hüvitamist ei ole taotletud.
2-16-19017
56.Kostja leiab, et maakohus vähendas põhjendamatult tema kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid hagi vastuse koostamisel ning 05.10.2017 menetlusdokumendi analüüsimisel ja vastuse koostamisel. Ringkonnakohtu hinnangul põhineb maakohtu järeldus eelnimetatud menetlusdokumentide koostamise ajakulu kohta kostjale osutatud õigusteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Maakohtu seisukoha kujunemine on jälgitav ja arusaadav. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja lepinguliste esindajate osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud ning kolleegiumil puudub alus maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks. Ringkonnakohus nõustub kostja menetluskulude kindlaksmääramisel maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
57.TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lepingulise esindaja tasumäära põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on maakohtu diskretsiooniotsus. Ringkonnakohtu hinnangul ületas maakohus diskretsioonipiire, kui leidis, et ringkonnakohtu menetluses kostja lepinguliste esindajate Arne Otsa ja Sven Papi tunnitasu hinda tuleb vähendada 150 euroni (käibemaksuta), kuid hageja lepingulise esindaja puhul pidanud mõistlikuks tunnihinda 195 eurot (käibemaksuta). Seejuures on maakohus ka vastuoluliselt tunnihindade analüüsimisel leidnud esmalt, et menetlus ei olnud nii keeruline, et põhjendada kallimat tunnihinda (maakohtu määruse p 12 eelviimane alalõik), ja hiljem, et tegemist oli keskmisest keerukama vaidlusega (maakohtu määruse p 16 eelviimane alalõik). Kuna vaidluse keerukusaste oli mõlema menetlusosalise esindaja jaoks võrdne, siis on ringkonnakohtu arvates õigustatud kohelda pooli võrdselt, mistõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks lugeda käesolevas vaidluses hageja lepingulise esindaja teenuse tunnihinnaks 150 eurot mõlemas kohtuastmes. Õigusabiturul saab tunnihinda 150 eurot pidada tavapäraseks.
58.Kuivõrd ringkonnakohus lõppjärelduses nõustub maakohtu poolt põhjendatuks peetud poolte õigusteenuse ajakuluga, tuleb hagejale väljamõistetavat menetluskulude hüvitist korrigeerida üksnes ringkonnakohtus osutatud õigusabi tunnitasu määra tõttu.
59.Hageja kantud põhjendatud kulud on seega: õigusabikulud maakohtus 22 125 eurot (147,5 x 150), riigilõiv 550 eurot (maakohtu poolt põhjendatuks peetud 450 eurole lisandub hagi tagamise taotlustelt tasutud riigilõiv 100 eurot), transpordikulud 1104,60 eurot, rendikulu 58 eurot, kokku 23 837,60 eurot, millest 75% on 17 878,20 eurot, ning õigusabikulud ringkonnakohtus 12 825 eurot (5475 + 7050 + 300). Kostja kantud põhjendatud kulud on 14 839,84 eurot, millest 25% on 3709,96 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulude hüvitisena välja mõista kostjalt hageja kasuks 30 703,20 eurot ja hagejalt kostja kasuks 3709,96 eurot.
60.Maakohus märkis resolutsioonis, et menetluskulude rahaline suurus on kindlaksmääratud, kuid ei märkinud, millises suuruses on hageja ja kostja menetluskulud kindlaksmääratud. Ringkonnakohus sõnastab määruse tervikresolutsiooni viisil, kus on välja toodud otsustused mõlema poole menetluskulude hüvitamise nõude osas.
61.TsMS § 445 lg-st 1 tuleneb, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Praegusel juhul tuleb ülalesitatust lähtuvalt rahuldada hageja nõue maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud
2-16-19017 menetluskulude hüvitamiseks kokku 30 703,20 euro ulatuses ning kostja nõue maakohtu menetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks kokku 3709,96 euro ulatuses. Ringkonnakohus tasaarvestab nimetatud vastastikused nõuded otsuse resolutsioonis, mõistes kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitisena 26 993,24 eurot.
62.Hageja taotlusel kuulub TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
63.TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
64.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.