Eesistuja Kalev Saare, liikmed Ants Kull ja Kai Kullerkupp
Kohtuasi
Jägala Hüdro OÜ hagi Jägala Energy osaühingu vastu juhatuse liikme tagasikutsumiseks, asendusliikme määramiseks ja osanike 20. aprilli 2018. a koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks (alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks) OÜ MK Holding hagi Jägala Energy osaühingu ja Jägala Hüdro OÜ vastu Jägala Energy osaühingu osanike 20. aprilli 2018. a koosoleku otsuste kehtivuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 16. detsembri 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jägala Energy osaühingu kassatsioonkaebus Jägala Hüdro OÜ kassatsioonkaebus OÜ MK Holding kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
Jägala Energy osaühingu kassatsioonkaebuse hind 3500 eurot Jägala Hüdro OÜ kassatsioonkaebuse hind 3500 eurot OÜ MK Holding kassatsioonkaebuse hind 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Jägala Hüdro OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup Hageja OÜ MK Holding, lepinguline esindaja vandeadvokaat Karoliina Kõrgesaar Kostja Jägala Energy osaühing, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. detsembri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-2243 osas, millega ringkonnakohus:
2-18-2243 1.1 jättis muutmata Harju Maakohtu 18. detsembri 2019. a kohtuotsuse osas, millega Harju Maakohus jättis rahuldamata Jägala Hüdro OÜ alternatiivse nõude Jägala Energy osaühingu vastu Jägala Energy osaühingu osanike 20. aprilli 2018. a koosoleku otsuste nr 4 ja 5 kehtetuks tunnistamiseks (resolutsiooni p 3.4); 1.2 rahuldas OÜ MK Holding hagi Jägala Energy osaühingu vastu Jägala Energy osaühingu osanike 20. aprilli 2018. a koosoleku otsuse nr 4 kehtivuse tuvastamiseks (resolutsiooni p 3.6); 1.3 tühistas Harju Maakohtu 25. aprilli 2018. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (resolutsiooni p 3.10); 1.4 jaotas menetluskulud (resolutsiooni p 3.11). Saata asi eelmainitud osas uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
2.Tühistada ringkonnakohtu otsus ka osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata OÜ MK Holding hagi Jägala Hüdro OÜ vastu Jägala Energy osaühingu osanike 20. aprilli 2018. a koosoleku otsuste nr 1, 2, 4 ja 5 kehtivuse tuvastamiseks (resolutsiooni p 3.5). Jätta OÜ MK Holding hagi Jägala Hüdro OÜ vastu läbi vaatamata.
3.Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.
4.Jägala Hüdro OÜ, OÜ MK Holding ja Jägala Energy osaühingu kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt.
5.Tagastada Jägala Hüdro OÜ kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.
6.Tagastada OÜ MK Holding kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.
7.Tagastada Jägala Energy osaühingu kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Jägala Hüdro OÜ (JH) esitas 12. veebruaril 2018 Harju Maakohtule hagi Jägala Energy osaühingu (osaühing) vastu, milles palus kutsuda osaühingu juhatusest tagasi Märt Kiisel ja määrata juhatuse asendusliikmeks pädev isik kohtu äranägemisel (I hagiavaldus). I hagiavalduse kohaselt on osaühingu osanikud JH, kellele kuulub osaühingu osakapitalist 40% suurune osa, ning OÜ MK Holding (MKH), kellele kuulub osaühingu osakapitalist 60% suurune osa. Osaühingu juhatuse liige M. Kiisel rikub juhatuse liikme kohustusi, tegutseb hea usu põhimõtte vastaselt osaühingu üle kontrolli haaramise eesmärgil ja takistab osaniku teabeõiguse teostamist. Selle tõttu tuleb M. Kiisel osaühingu juhatusest tagasi kutsuda ning määrata tema asemele uus juhatuse liige. Koos I hagiavaldusega esitas JH ka hagi tagamise avalduse, milles palus kutsuda tagasi osaühingu juhatuse liige M. Kiisel ja määrata juhatuse asendusliikmeks Ilmar Kompus või muu isik kohtu äranägemisel. Harju Maakohus jättis JH hagi tagamise avalduse 13. veebruari 2018. a määrusega rahuldamata. JH esitas 6. aprillil 2018 uue hagi tagamise avalduse, mille Harju Maakohus rahuldas
10.aprilli 2018. a määrusega ning määras osaühingu ajutiseks juhatuse liikmeks Raivo Piirla. JH esitas 18. aprillil 2018 hagi täiendava tagamise avalduse, mille Harju Maakohus rahuldas 19. aprilli 2018. a määrusega ja keelas osaühingu juhatuse liikmetel selliste avalduste esitamise äriregistrile, mille eesmärk on kutsuda R. Piirla tagasi osaühingu juhatusest. Samuti keelas maakohus registripidajal R. Piirla tagasikutsumise kohta kannete tegemise.
2.25. aprillil 2018 esitas JH Harju Maakohtule osaühingu vastu hagi, milles palus tuvastada osaühingu osanike 20. aprilli 2018. a koosoleku otsuste tühisus või alternatiivselt tunnistada need kehtetuks (II hagiavaldus). II hagiavalduse kohaselt toimus 20. aprillil 2018 osaühingu osanike koosolek (koosolek). Koosolekul võeti vastu järgmised otsused: osaühingul on koos kohtu määratud ajutise juhatuse liikmega kokku kaks juhatuse liiget (otsus nr 1); kohtu määratud ajutise juhatuse liikme volituste lõppemise hetkest on osaühingul üks juhatuse liige (otsus nr 2); kutsuda tagasi osaühingu juhatuse liige M. Kiisel (otsus nr 3); valida osaühingu juhatuse liikmeks Andres Maddison 2(13)
2-18-2243 (otsus nr 4); kutsuda tagasi Harju Maakohtu 10. aprilli 2018. a määrusega määratud ajutine juhatuse liige R. Piirla (otsus nr 5). Koosolekul tehtud otsused on tühised, sest juhatus rikkus koosoleku päevakorra täiendamise reegleid. MKH kuritarvitas oma hääleõigust selleks, et saada enda kasuks eeliseid osaühingu ja JH kahjuks. A. Maddisoni valimisel osaühingu juhatuse liikmeks on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda, sest JH-le ei ole antud teavet kandidaadi haridus- või teenistuskäigu kohta. Samuti on see otsus vastuolus heade kommetega, sest A. Maddison on vaid variisik ja tegelikult jätkab osaühingu juhtimist M. Kiisel. R. Piirla tagasikutsumiseks ei olnud osanikel pädevust, sest ta oli juhatuse liikmeks määratud hagi tagamise määrusega. Samuti kuritarvitas MKH selle otsuse tegemisel oma õigusi. Koos II hagiavaldusega esitas JH ka hagi tagamise avalduse, mille Harju Maakohus 25. aprilli 2018. a määrusega rahuldas ja keelas registripidajal A. Maddisoni kohta osaühingu registrikaardile mistahes kannete tegemise kuni asjas kohtuotsuse jõustumiseni.
3.3. mail 2018 esitas MKH hagi osaühingu ja JH vastu osanike 20. aprilli 2018. a koosoleku otsuste (v.a otsus nr 3) kehtivuse tuvastamiseks (MKH hagi), mille Harju Maakohus liitis 30. augusti 2018. a määrusega II hagiavaldusega ühte menetlusse. 2. novembri 2018. a määrusega liitis maakohus samasse menetlusse ka I hagiavalduse. MKH hagi põhjenduste kohaselt on koosolekul tehtud otsused kehtivad ja seaduslikud. JH väited koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kohta on ebaõiged. JH osales koosolekul ning oli nõus koosoleku pidamisega. Osaühingu põhikirjas ei ole otsuste vastuvõtmiseks ette nähtud kõrgemaid nõudmisi, kui on sätestatud äriseadustiku (ÄS) § 174 lg-s 1. JH ei saa vähemusosanikuna mõjutada juhatuse liikme valimise otsust. Seadus näeb ette nõuded juhatuse liikmele. Juhatuse liikmeks võib valida teovõimelise füüsilise isiku, kes on andnud selleks nõusoleku. A. Maddison vastab seaduses esitatud nõuetele ning etteheited temale ei põhine materiaalõigusel, vaid on subjektiivsed ja õigusliku tähenduseta. Osanikel oli õigus tagasi kutsuda R. Piirla. ÄS § 184 lg 6 kohaselt kestavad kohtu määratud juhatuse liikme volitused kuni tema tagasikutsumiseni osanike poolt. Seadus ei erista, kas juhatuse liige on määratud lõpliku kohtulahendiga või hagi tagamise korras. Samuti ei piira kohtus juhatuse liikme määramisel seatud tähtaeg (kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni) osanike õigust juhatuse liige tagasi kutsuda enne tähtaja möödumist. Kohus ei keelanud osanikel kohtu määratud juhatuse liiget tagasi kutsuda.
4.Tallinna Ringkonnakohus tegi 23. mail 2018 määruse, millega tühistas Harju Maakohtu 10. aprilli ja 19. aprilli 2018. a määrused ning jättis JH hagi tagamise avaldused rahuldamata. Ringkonnakohtu määrus jõustus 1. augustil 2018.
5.15. jaanuaril 2019 esitas JH avalduse I hagiavalduse tagasivõtmiseks, kuna osaühing täitis nõude vabatahtlikult, sest M. Kiisel kutsuti juhatusest tagasi.
11.veebruaril 2019 esitas JH II hagiavalduse täpsustamise avalduse, milles märkis, et on kaotanud huvi koosoleku otsuste nr 1 ja 2 tühisuse tuvastamiseks (alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks). JH jäi nõude juurde tuvastada koosoleku otsuste nr 4 ja 5 tühisus (või alternatiivselt tunnistada need kehtetuks). Täpsustatud II hagiavalduse kohaselt on otsus nr 4 A. Maddisoni valimise kohta tühine (alternatiivselt kehtetu), kuna JH-l puudus infosulu tõttu võimalus hääletada kandidatuuri üle informeeritult, mis toob kaasa otsuse tühisuse ÄS § 1771 lg 1 tähenduses. Otsus on vastuolus heade kommetega. A. Maddison on üksnes variisik ja mitte osaühingu majandustegevust tegelikult juhtiv ja 3(13)
2-18-2243 korraldav isik. Otsuse vastuvõtmine on käsitatav enamusosaniku õiguste kuritarvitamisena tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 32 tähenduses. Koosoleku otsus nr 5 on tühine või alternatiivselt kehtetu, sest ainult kohus saab hagi tagamise määrust tühistada või rakendatud abinõu asendada. Kohtumäärus, millega määrati õigussuhte esialgse reguleerimise korras osaühingu juhatuse asendusliikmeks R. Piirla, kehtis kuni Tallinna Ringkonnakohtu määruse jõustumiseni 1. augustil 2018. Seega puudus osanikel pädevus kutsuda R. Piirla tagasi.
6.JH ei tunnistanud MKH esitatud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. MKH ei tunnistanud JH esitatud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Osaühing võttis õigeks MKH hagi ning vaidles vastu JH hagile.
7.Harju Maakohus rahuldas JH hagi koosoleku otsuste nr 4 ja 5 tühisuse tuvastamise nõudes ja jättis rahuldamata alternatiivse nõude samade otsuste kehtetuks tunnistamiseks. MKH hagi koosoleku otsuste nr 4 ja 5 kehtivuse tuvastamise nõude osas jättis maakohus rahuldamata. Maakohus jättis läbi vaatamata JH I hagiavalduse. Maakohus jättis läbi vaatamata ka JH II hagiavalduse nõuded koosoleku otsuste nr 1 ja 2 tühisuse tuvastamiseks (alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks). Samuti jättis maakohus läbi vaatamata MKH hagi koosoleku otsuste nr 1, 2 ja 3 kehtivuse tuvastamise nõude osas. I hagiavalduse esitamisega seotud menetluskulud jättis maakohus osaühingu kanda. Koosoleku otsuste nr 1, 2, 4 ja 5 vaidlustamisest tekkinud menetluskulud jättis maakohus JH ja osaühingu kanda. MKH hagiga seotud menetluskulud jättis maakohus MKH kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb I hagiavaldus M. Kiiseli osaühingu juhatusest tagasikutsumise ja asendusliikme määramise nõudes jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata, sest koosoleku otsusega nr 3 saavutas JH hagi eesmärgi ehk M. Kiiseli tagasikutsumise osaühingu juhatusest. Samuti tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata II hagiavaldus koosoleku otsuste nr 1 ja 2 tühisuse tuvastamise (alternatiivselt kehtetuks tunnistamise) nõude osas, sest JH on kaotanud õigusliku huvi hagi selles osas menetlemise vastu. MKH-l ei ole koosoleku otsuse nr 3 kehtivuse tuvastamiseks õiguslikku huvi nõude esitamisest peale, sest JH seda otsust ei vaidlustanud. Koosoleku otsuste vaidlustamise nõude läbi vaatamata jätmise tõttu otsuste nr 1 ja 2 osas, on MKH kaotanud õigusliku huvi koosoleku otsuste nr 1 ja 2 kehtivuse tuvastamiseks, sest need otsused kehtivad, ilma et kohus peaks nende kehtivust tuvastama. Seega tuleb MKH hagi selles osas jätta läbi vaatamata. Koosoleku otsus nr 4 A. Maddisoni juhatuse liikmeks valimise kohta on ÄS § 1771 lg 1 alusel tühine. JH-l puudus infosulu tõttu võimalus kandidatuuri üle informeeritult hääletada, sest JH-le ei avaldatud teavet A. Maddisoni kandidatuuri ülesseadmise asjaolude ning kandidaadi haridus- või teenistuskäigu kohta. Seega puudus JH-l võimalus kasutada hääleõigust informeeritult ja kaalutletult. A. Maddisoni juhatuse liikmeks valimise otsuse vastuvõtmist saab sellises olukorras käsitada osanike õiguste kuritarvitamisena TsÜS § 32 tähenduses, sest suurosaniku poolthäältega valiti juhatuse liikmeks temale sobiv isik ning koosoleku otsusega nr 5 ehk kohtu määratud juhatuse asendusliikme tagasikutsumisega saavutas suurosanik kontrolli vähemusosaniku arvel. Järelikult tuleb JH hagi koosoleku otsuse nr 4 tühisuse tuvastamise nõudes rahuldada ja jätta MKH hagi sama otsuse kehtivuse tuvastamise nõudes rahuldamata. Rahuldamata tuleb jätta JH teise alternatiivina esitatud nõue sama otsuse kehtetuks tunnistamiseks esimese alternatiivnõude rahuldamise tõttu. JH hagi otsuse nr 5 tühisuse tuvastamise nõudes tuleb rahuldada ja jätta MKH hagi sama otsuse kehtivuse tuvastamise nõudes rahuldamata. Kohus määras R. Piirla osaühingu juhatuse liikmeks hagi tagamise korras. Tulenevalt TsMS §-st 386 saab ainult kohus hagi tagamise määruse tühistada või rakendatud abinõu asendada ning osanikel puudus koosolekul pädevus kutsuda R. Piirla tagasi. 4(13)
2-18-2243 Seejuures ei ole tähtsust sellel, et kohus ei keelanud R. Piirla tagasikutsumist. Menetlusosalistel ei ole õigust hagi tagamist tühistada. Seega on hagi tagamise määruse kehtivuse ajal tehtud osanike otsus R. Piirla tagasikutsumise kohta ilma õigusliku aluseta, mistõttu see on tühine algusest peale. Rahuldamata tuleb jätta JH teise alternatiivina esitatud nõue sama otsuse kehtetuse tuvastamiseks.
8.Osaühing esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus osas, milles kohus rahuldas JH hagi otsuste nr 4 ja 5 tühisuse tuvastamiseks, jättis rahuldamata MKH hagi samade otsuste kehtivuse tuvastamiseks ja jaotas menetluskulud. Osaühing palus teha vaidlustatud osas uue otsuse, millega jätta rahuldamata JH hagi otsuste nr 4 ja 5 tühisuse tuvastamiseks (alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks), rahuldada MKH hagi samade otsuste kehtivuse tuvastamiseks ning jaotada uuesti menetluskulud.
9.MKH esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis MKH hagi rahuldamata ja läbi vaatamata ning menetluskulud MKH kanda. MKH palus teha uue otsuse, millega rahuldada tema hagi koosoleku otsuste nr 4 ja 5 kehtivuse tuvastamiseks ning jätta menetluskulud täies ulatuses solidaarselt osaühingu ja JH kanda. JH vaidles mõlemale apellatsioonkaebusele apellatsioonimenetluse kulud apellantide kanda.
vastu,
palus
jätta
need
rahuldamata
ja
Osaühing ja MKH teineteise kaebustele vastu ei vaielnud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
10.Ringkonnakohus rahuldas mõlemad apellatsioonkaebused osaliselt ning tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus tuvastas koosoleku otsuse nr 4 tühisuse ega tuvastanud sama otsuse kehtivust, ei jätnud läbi vaatamata JH hagi koosoleku otsuse nr 3 vaidlustamiseks, jättis läbi vaatamata MKH hagi koosoleku otsuse nr 3 kehtivuse tuvastamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas MKH hagi osaliselt, tuvastas koosoleku otsuse nr 4 kehtivuse ja jättis läbi vaatamata JH hagi koosoleku otsuse nr 3 vaidlustamiseks. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jättis ringkonnakohus menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud seisukoha võtmata JH nõude kohta, mis puudutab koosoleku otsuse nr 3 vaidlustamist. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et JH koosoleku otsust nr 3 ei vaidlustanud, kuid samas on MKH vastassuunalises hagis nõudnud selle otsuse kehtivuse tuvastamist. JH tahe II hagiavalduse esitamisel oli vaidlustada kõigi koosolekul vastuvõetud otsuste kehtivus. 11. veebruari 2019. a hagiavalduse täpsustuses on JH avaldanud, et võttis I hagiavalduse tagasi, sest ta saavutas hagi eesmärgi koosoleku otsusega nr 3. Täpsustatud nõude hulgas ta otsust nr 3 ei nimetanud. MKH vastassuunalisest hagiavaldusest nähtub MKH tahe mitte hageda koosoleku otsuse nr 3 kehtivuse tuvastamist. JH hagi tuleb lugeda tagasi võetuks ka otsuse nr 3 vaidlustamise osas ja jätta see selles osas läbi vaatamata, kuna iga menetlusse võetud haginõue peab saama lõpplahendiga ühel või teisel moel lahendatud. Maakohus rikkus koosoleku otsuse nr 4 tühisuse tuvastamisel kohtuotsuse põhjendamise nõudeid. Samuti kohaldas maakohus ebaõigesti ÄS § 1771 lg-t 1 ning TsÜS § 32 ja § 138 lg-t 2. Esmalt jättis maakohus tähelepanuta, et JH kitsendas 11. veebruari 2019. a menetlusdokumendis oma hagi alust, selgitades, et ta ei soovi enam toetuda koosoleku kokkukutsumise korra olulisele rikkumisele, kuid jääb otsuste nr 4 ja 5 vaidlustamisel selle juurde, et otsused on vastuolus heade kommetega ja et A. Maddisoni juhatuse liikmeks valides kuritarvitas enamusosanik enda õigusi. 5(13)
2-18-2243 Seetõttu ei saanud maakohus nõuet rahuldada koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu ja väljus seeläbi hagi piiridest (TsMS § 439). Isegi kui maakohus oleks saanud sel alusel hagi lahendada, jättis kohus tähelepanuta ÄS § 1721, millest tulenevalt on koosolek, mille kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, siiski õigustatud otsuseid vastu võtma, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Seega isegi juhul, kui nõustuda maakohtuga, et koosoleku kokkukutsumisel oli rikutud oluliselt seaduse nõudeid, oli koosolek siiski õigustatud otsuseid vastu võtma, kuna seal osalesid mõlemad osaühingu osanikud. Maakohus ei tuvastanud otsuse nr 4 tühisust vastuolu tõttu heade kommetega, kuid leidis, et osanik kuritarvitas oma õigusi TsÜS § 32 mõttes. Ringkonnakohus maakohtu käsitlusega ei nõustunud. TsÜS § 32 reguleerib hea usu põhimõtte kohaldumist mh juriidiliste isikute osanike omavahelisele suhtlemisele. Samas hea usu põhimõtte rikkumine ei ole otsuse tühisuse tuvastamise aluseks, vaid saab olla TsÜS § 38 lg-st 1 ja § 178 lg-st 1 tulenevalt otsuse kehtetuse aluseks või aluseks kahju hüvitamise nõudele võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 või § 1043 alusel. Tühisuse aluseks saab TsÜS § 38 lg-st 2 ja ÄS § 1771 lg-st 1 tulenevalt olla organi otsuse vastuolu heade kommetega. JH esiletoodud asjaolud ei anna alust tuvastada A. Maddisoni valimise otsuse vastuolu heade kommetega. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et tehingud, milleks on ka osanike koosolekul vastuvõetud otsused, võivad olla heade kommetega vastuolus põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks. Otsus ei ole vastuolus heade kommetega, kui heade kommete vastasusele viitav asjaolu seostub otsuse vastuvõtmise formaalsete nõuetega. Osaühingus suuremat osalust omava isiku otsus juhatuse liikme valimise kohta ei ole heade kommetega vastuolus üksnes seepärast, et enamusosanik on valinud juhatuse liikmeks isiku, keda tema eelistab, mitte aga isiku, keda oleks soovinud vähemusosanik. Osaühing tõi maakohtus esile, et ta tegi vähemusosanikule kättesaadavaks kogu juhatuse liikme valimiseks vajaliku info. Vähemusosanikule oli teatatud juhatuse liikme kandidaadi nimi, isikukood ja elukoht (omavalitsuse täpsusega). JH sai selle teabe alusel kandidaadi kohta ise teavet hankida. JH ei ole väitnud, et kandidaat ei vastanud ÄS § 180 lg-tes 2–31 sätestatud nõuetele. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda vähemusosanikuga, et ta pidi uue juhatuse liikme valimisel tegutsema infosulus. Vähemusosanikule oli tagatud nii õigus osaleda koosolekul kui hääleõigus, mida ta ka kasutas. Asjaolu, et kandidaadil oli enamusosaniku usaldus ja toetus, ei saa olla heade kommete vastane. Seega tuleb koosoleku otsuse nr 4 kehtivuse tõttu rahuldada MKH hagi koosoleku otsuse nr 4 kehtivuse tuvastamise nõude osas. Kuivõrd A. Maddisoni valimise otsus oli kehtiv, tekkis tal alates koosoleku otsuse nr 4 tegemisest osaühingu seadusjärgne esindusõigus ja tal oli õigus esitada osaühingu nimel vastus MKH hagile. Kuigi koosoleku otsus nr 4 ei ole tühine, ei ole ringkonnakohtul alust hinnata JH selle otsuse kohta esitatud alternatiivset nõuet (kehtetuks tunnistamise nõuet), kuna jõustunud on maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 2, millega kohus jättis JH alternatiivse nõude rahuldamata. JH maakohtu otsust tema alternatiivse nõude rahuldamata jätmise kohta (vastu)apellatsioonkaebuse esitamisega ei vaidlustanud. Juriidilise isiku organi otsuste tühisuse tuvastamise nõue ja kehtetuks tunnistamise nõue on iseseisvad nõuded, mistõttu ei pea tühisuse aluste mittetuvastamisele automaatselt järgnema kehtetuse aluste kontrollimine. MKH hagi on esitatud vale kostja vastu. TsÜS § 38 lg 4 esimese lause kohaselt esitatakse hagi juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamiseks juriidilise isiku vastu. Sama säte kohaldub otsuse tühisuse tuvastamise hagile ja äriühingu õigeksvõtu tõrjumiseks esitatavale vastassuunalisele hagile. Seega on MKH hagi ebaõigesti suunatud teise osaniku JH vastu ning tuleb jätta tema suhtes rahuldamata. Asjakohaseks kostjaks on osaühing ja osaliselt on põhjendatud osaühingu seisukoht, et tema õigeksvõttu tuleb arvestada. Osaühingu õigeksvõtu alusel saab MKH hagi rahuldada siiski vaid 6(13)
2-18-2243 osas, milles JH hagi otsuste tühisuse tuvastamiseks (alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks) ei rahuldata, kuna esmalt tuleb kontrollida JH väiteid otsuste tühisuse (kehtetuse) kohta. Koosoleku otsuse nr 5 tühisuse osas nõustus ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, kuid täiendas neid osaliselt, leides, et tühisuse materiaalõigusliku alusena tuleb praegusel juhul lähtuda TsÜS § 4 kohaselt seaduses sätestatud muust juhtumist. Tegemist on erandliku olukorraga, kus MKH on võtnud endale sisuliselt kohtu rolli ja asunud hagi tagamise abinõu tühistama. Hagi tagamise korras kohtus tsiviilasja menetluses lõpplahendi jõustumiseni ametisse määratud juhatuse liiget ei ole alust käsitada juhatuse liikmena, kelle on kohus määranud ÄS § 184 lg-s 6 sätestatud eelduste esinemisel hagita menetluses tehtud lõpplahendiga. Sellise lõpplahendiga määratud juhatuse liikme ametisuhe (volitus) kehtib tõepoolest seni, kuni äriühingu osanikud või nõukogu valivad uue juhatuse liikme. Hagi tagamise määrusele, millega kohus juhatuse liikme määras, kehtivad aga hagi tagamise menetlust reguleerivad TsMS-i sätted, sh sätted määruse täidetavuse, kehtivuse ja edasikaebamise kohta. Kui hagi tagava määrusega rakendatud tagamise abinõu kehtivus sõltuks kohustatud isiku(te) tahtest, muutuks hagi tagamine tsiviilkohtumenetluses sisutühjaks. Seega oli osaühingul ja tema osanikel kohustus hagi tagamise määrust täita kuni seda tühistava kohtulahendi jõustumiseni ja osanikel puudus pädevus kutsuda R. Piirlat juhatusest tagasi.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.JH esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis rahuldamata JH hagi koosoleku otsuse nr 4 tühisuse tuvastamise või alternatiivselt kehtetuks tunnistamise nõudes ja rahuldas MKH hagi sama otsuse kehtivuse tuvastamise nõudes, samuti menetluskulude jaotuse osas. JH palub teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi, jätta MKH hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes osaühingu ja MKH kanda. JH kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis ringkonnakohus alusetult lahendamata JH alternatiivse nõude koosoleku otsuse nr 4 kehtetuks tunnistamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht, et maakohtu otsus on alternatiivse nõude rahuldamata jätmise osas jõustunud, sest JH ei ole selles osas maakohtu otsust vaidlustanud, on ekslik. JH-l ei olnud põhjust ega alust selles osas maakohtu otsust vaidlustada, sest maakohus rahuldas JH esmase nõude ja tegi seega JH jaoks positiivse lahendi. Ringkonnakohtu põhjendused koosoleku otsuse nr 4 kehtivuse kohta on ekslikud. JH-le ei tehtud kättesaadavaks otsuse tegemiseks vajalikku teavet ja sellega rikuti JH kui osaniku õigust oma hääleõigust sisuliselt teostada. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et osaühingul puudub kaebeõigus maakohtu otsuse vaidlustamiseks osas, milles MKH hagi jäi rahuldamata. Osaühingul kui kostjal puudub õigustatud huvi kohtuotsuse vaidlustamiseks osas, milles hagi jäeti rahuldamata, sest tegu on tema jaoks positiivse lahendiga. Selles osas sai maakohtu otsuse vaidlustada vaid MKH. Seega oleks ringkonnakohus pidanud jätma osaühingu apellatsioonkaebuse selles osas läbi vaatamata.
12.MKH esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles MKH hagi koosoleku otsuse nr 5 kehtivuse tuvastamiseks jäi rahuldamata, ja menetluskulude jaotuse osas. MKH palub teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada MKH hagi koosoleku otsuse nr 5 kehtivuse tuvastamise nõudes ja jätta MKH menetluskulud solidaarselt osaühingu ja JH kanda. MKH kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus ekslikult leidnud, et osanikel puudub õigus hagi tagamise korras määratud juhatuse asendusliiget tagasi kutsuda. ÄS § 1771 lg-t 1 7(13)
2-18-2243 ei saa kohaldada analoogia alusel. Seaduses puudub norm, mis muudaks tühiseks osanike otsuse juhatuse asendusliikme tagasikutsumise kohta. ÄS § 184 lg 6 kohaselt kehtivad juhatuse asendusliikme volitused kuni tema tagasikutsumiseni osanike poolt. See säte ei erista, kas juhatuse asendusliige on määratud hagi tagamise määrusega või lõpplahendiga. Ei ole mingit põhjust eristada kohtu määratud juhatuse asendusliikmeid selle järgi, millise kohtulahendiga nad määratakse. Lisaks oli maakohtu määrusega hagi tagamise korras juhatuse asendusliikme määramine ebaseaduslik ja ringkonnakohus tühistas selle määruse. Seega ei saa osaühingule ette heita seda, et ta kõrvaldas ebaseadusliku määruse tegemise tagajärje.
13.Osaühing esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles rahuldati JH hagi koosoleku otsuse nr 5 tühisuse tuvastamiseks ja jäeti MKH hagi sama otsuse kehtivuse tuvastamiseks rahuldamata ning jäeti osaühingu menetluskulud tema enda kanda. Osaühing palub teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta JH hagi koosoleku otsuse nr 5 tühisuse tuvastamiseks rahuldamata ja rahuldada MKH hagi sama otsuse kehtivuse tuvastamiseks ning jätta osaühingu menetluskulud JH kanda. Osaühingu kassatsioonkaebuse põhjendused kattuvad MKH kassatsioonkaebuse põhjendustega.
14.JH vaidleb osaühingu ja MKH kassatsioonkaebustele vastu ja palub jätta need rahuldamata. Osaühing ja MKH vaidlevad JH kassatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata. Osaühing ja MKH nõustuvad teineteise kassatsioonkaebustega ja paluvad need rahuldada.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
15.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles ringkonnakohus: jättis muutmata maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata JH alternatiivse nõude koosoleku otsuste nr 4 ja 5 kehtetuks tunnistamiseks (resolutsiooni p 3.4); rahuldas MKH hagi osaühingu vastu koosoleku otsuse nr 4 kehtivuse tuvastamise nõudes (resolutsiooni p 3.6); tühistas maakohtu rakendatud hagi tagamise abinõu (resolutsiooni p 3.10) ja jaotas menetluskulud (resolutsiooni p 3.11). Nimetatud osas tuleb asi saata ringkonnakohtule TsMS § 691 p 2 alusel uueks läbivaatamiseks. Samuti tuleb ringkonnakohtu otsus TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis rahuldamata MKH hagi JH vastu koosoleku otsuste nr 1, 2, 4 ja 5 kehtivuse tuvastamiseks (resolutsiooni p 3.5) ja jätta MKH hagi JH vastu eelnimetatud nõudes TsMS § 691 p 3 alusel läbi vaatamata. Ülejäänud osas tuleb ringkonnakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi. Nii JH, MKH kui ka osaühingu kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
16.Ühte menetlusse liidetud kolmes hagiavalduses esitatud erinevate nõuete läbi vaatamata jätmise tulemusena vaidlevad menetlusosalised jätkuvalt üksnes koosoleku otsuste nr 4, millega valiti osaühingu juhatuse liikmeks A. Maddison, ja nr 5, millega kutsuti tagasi juhatuse asendusliige R. Piirla, kehtivuse üle. Kolleegium käsitleb esmalt juriidilise isiku organi otsuse kehtivuse tuvastamise hagi (I), seejärel osaühingu juhatuse liikme valimise otsuse vaidlustamist (II) ja juhatuse asendusliikme tagasikutsumise otsuse vaidlustamist (III). Lõpuks teeb kolleegium menetluslikud otsustused (IV). I
17.Kolleegium selgitab järgnevalt MKH esitatud juriidilise isiku organi otsuse kehtivuse tuvastamise hagi esitamist ja sellise hagi lahendamiseks tehtud kohtuotsuse vaidlustamist. TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise 8(13)
2-18-2243 tuvastamise vastu õiguslik huvi. Üldjuhul olukorras, kus keegi ei ole osanike koosoleku otsuse kehtivust kahtluse alla seadnud, ei saa olla osanikul õiguslikku huvi esitada osaühingu vastu hagi osanike otsuse kehtivuse tuvastamiseks, kuivõrd otsus kehtib seni, kuni jõustunud kohtulahendiga ei ole tuvastatud otsuse tühisust (TsÜS § 38 lg 2 teine lause) või tunnistatud otsust kehtetuks (ÄS § 178 lg 1). Kui aga üks osanik on osanike koosoleku otsuse kehtivuse vaidlustanud, võib teisel osanikul, kes soovib koosoleku otsuse kehtima jäämist, olla õiguslik huvi esitada otsuse vaidlustamise hagiga ühiseks menetlemiseks vastavasisuline tuvastushagi eesmärgiga vältida hagi õigeksvõtu mõju (vt nt aktsiaseltsi kontekstis Riigikohtu 14. detsembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-11, p 21; 12. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-10, p-d 20–22). Seega oli MKH-l olukorras, kus teine osanik oli esitanud hagi osanike otsustest vabanemiseks, õiguslik huvi koosoleku otsuste kehtivuse tuvastamiseks. Maakohus leidis õigesti, et MKH hagi tuleb koosoleku otsuste nr 1 ja 2 kehtivuse tuvastamise nõuete osas jätta läbi vaatamata, sest JH hagi jäi samade otsuste vaidlustamise nõuetes läbi vaatamata. Kui JH võttis hagi otsuste nr 1 ja 2 vaidlustamise osas tagasi, kaotas MKH õigusliku huvi otsuste kehtivuse tuvastamiseks.
18.Ringkonnakohus leidis otsuse p-s 53, et MKH hagi on valesti esitatud JH vastu ja tuleb jätta tema suhtes rahuldamata. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et osaniku hagi juriidilise isiku organi otsuse kehtivuse tuvastamiseks tuleb esitada osaühingu, mitte otsuse vaidlustanud osaniku vastu. MKH-l on võimalik oma hagis taotletud eesmärk (koosoleku otsuste kehtivuse tuvastamine) saavutada üksnes osaühingu vastu hagi esitamisega. TsÜS § 38 lg 4 esimese lause kohaselt esitatakse juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi juriidilise isiku vastu (vt ka Riigikohtu
14.detsembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-11, p 19). Sellest tulenevalt tuleb juriidilise isiku vastu esitada ka juriidilise isiku organi otsuse kehtivuse tuvastamise hagi. Kuna juriidilise isiku organi otsuse kehtivuse tuvastamise hagi puhul on kohaseks kostjaks juriidiline isik, siis ei ole MKH-l JH vastu esitatud hagiga taotletud eesmärki võimalik saavutada ning see tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta JH suhtes läbi vaatamata. Sellise hagi eksliku menetlemise tõttu on JH-d valesti käsitatud menetluses korraga nii hageja kui (MKH hagi suhtes) kostjana.
19.Nii MKH kui ka osaühing on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega maakohus tuvastas koosoleku otsuste nr 4 ja 5 tühisuse. Muu hulgas on osaühing vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles MKH hagi tema vastu jäi rahuldamata, ja palunud teha uue otsuse, millega MKH hagi rahuldada. Kolleegium märgib, et üldjuhul puudub kostjal õiguslik huvi vaidlustada kohtuotsust osas, milles tema vastu esitatud hagi jäi rahuldamata. Praegu on tegemist aga ebatavalise olukorraga, kus nii MKH kui ka kostjaks oleva osaühingu huvides on kaitsta koosoleku otsuste kehtivust. Küll aga ei tähenda see, et osaühingul oleks õiguslik huvi MKH hagi rahuldamise vastu. Nimelt on juriidilise isiku organi otsuse kehtivuse tuvastamise hagi võimalik esitada osaniku kaitseks olukorras, kus on olemas oht, et juriidiline isik võtab õigeks tema vastu esitatud organi otsuste tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise hagi. Seega on koosoleku otsuste kehtivuse tuvastamise hagi esitamine ja selle menetlemine MKH huvides ja ta on erinevalt osaühingust õigustatud sellist hagi esitama. Osaühing saab oma huve (koosoleku otsuse kehtivuse osas) kaitsta vastuväidete esitamisega JH esitatud koosoleku otsuste vaidlustamise hagile, sest selle hagi rahuldamata jätmise korral kehtivad koosoleku otsused sõltumata MKH poolt hagi esitamisest või sellise hagi menetlemise tulemusest (vt käesoleva otsuse p 17).
20.Hagimenetluses saab iga menetlusosaline ise käsutada oma menetlusõigusi. Hageja saab otsustada, kas, kelle vastu ja mis nõudes ta hagi esitab. Samuti saab hageja otsustada, kas ta soovib hagi rahuldamata jätmise peale apellatsioonkaebuse esitada või mitte. Kostja ei saa hageja eest esitada apellatsioonkaebust, millega ta vaidlustab hageja nõude rahuldamata jätmist. Vastasel juhul peaks ringkonnakohus hageja nõuet apellatsioonimenetluses edasi menetlema ka juhul, kui hageja ise seda 9(13)
2-18-2243 ei soovi. Praegusel juhul esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ka MKH. Kui kostja on apellatsioonimenetluses õigustamatult vaidlustanud hagi rahuldamata jätmise, on ringkonnakohtul võimalik mh menetlusökonoomiast lähtudes kaaluda, kas jätkata kaebuses esitatud nõude menetlemist või jätta see TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Eeltoodud põhjusel jääb rahuldamata osaühingu kassatsioonkaebus osas, milles osaühing vaidlustab ringkonnakohtu otsuse osas, milles MKH hagi tema vastu jäi rahuldamata. II
21.Menetlusosalised vaidlevad kassatsiooniastmes jätkuvalt koosoleku otsuse nr 4 kehtivuse üle. Ringkonnakohus leidis erinevalt maakohtust, et koosoleku otsus nr 4 A. Maddisoni juhatuse liikmeks valimise kohta ei ole tühine. Kolleegium nõustub selles osas ringkonnakohtu seisukoha ja põhjendustega. Ringkonnakohus on andnud põhjendatud hinnangu sellele, et koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Vastusena JH kassatsioonkaebusele märgib kolleegium järgmist.
22.JH väidab, et koosoleku otsus nr 4 on heade kommete vastane ja tühine, sest teda hoiti infosulus sellega, et talle avaldati üksnes juhatuse liikme kandidaadi nimi, isikukood ja elukoht. Väidetavalt puudus JH-l seetõttu juhatuse liikme valimisel otsuse tegemiseks vajalik teave. Samuti väidab JH seda, et avalikust inforuumist nähtuvatel andmetel puudus ülesseatud kandidaadil valdkonnapõhine kompetents ja erialane juhtimiskogemus ning tal oli põhitöökoht, mille kõrvalt ei ole tal aega juhatuse liikme kohustusi täita. Seadusest ei tulene, et juhatuse liikme kandidaadi kohta tuleks osanikele esitada rohkem andmeid, kui need, mis võimaldavad osanikel aru saada, millist isikut soovitakse juhatuse liikme kohale valida. Praegusel juhul on kandidaadi kohta need andmed esitatud. Seega puudub alus asuda seisukohale, et JH-l ei olnud piisavalt teavet juhatuse liikme valimisel informeeritud otsuse tegemiseks.
23.Samuti ei saa juhatuse liikme valimise otsuse tühisust tuua kaasa kandidaadi väidetav ebakompetentsus, juhtimiskogemuse puudumine või suur töökoormus. Osaühingu juhatuse liikmete valimise õigus on ÄS § 184 lg 1 esimese lause järgi osanikel. Juhatuse liikmeks võib ÄS § 180 lg 2 järgi valida teovõimelise füüsilise isiku, kes ei ole samal ajal nõukogu liige ja kelle juhatuse liikmeks valimine ei ole põhikirjaga välistatud (ÄS § 180 lg 3). Lisaks ei või juhatuse liikmeks ÄS § 180 lg 31 järgi valida isikut, kelle suhtes on kohaldatud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isikut, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb osaühing, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel. JH ei ole väitnud, et A. Maddisoni osaühingu juhatuse liikmeks valimise välistaks mõni eelpool nimetatud asjaolu. ÄS ei näe osaühingu juhatuse liikmele ette eraldi kompetentsinõudeid ja seega ei ole ka kohtul alust sekkuda osanike otsustusse juhatuse liikme valikul.
24.Kolleegium nõustub JH kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus on ekslikult lahendamata jätnud JH alternatiivse nõude koosoleku otsuse nr 4 kehtetuks tunnistamiseks. Ringkonnakohus leidis otsuse p-s 51, et kuigi koosoleku otsus nr 4 ei ole tühine, ei ole ringkonnakohtul alust võtta seisukohta, kas sama otsus võib olla kehtetu. Ringkonnakohus põhjendas seda asjaoluga, et JH (otsuses ekslikult märgitud JE) ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles tema alternatiivne nõue jäi rahuldamata. Kolleegium sellega ei nõustu ja selgitab alternatiivsete nõuete lahendamist.
25.Kui hageja on esitanud TsMS § 370 lg 2 järgi mitu alternatiivset nõuet ja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esmast nõuet ei rahuldata, ei saa kohus lahendada sellele järgnevaid nõudeid enne, kui on selge, et esmast nõuet ei rahuldata. TsMS § 442 lg 8 viimase lause järgi ei pea alternatiivse nõude rahuldamisel teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. 10(13)
2-18-2243 Kolleegium selgitab, et järjestatud alternatiivsete nõuete korral saab kohus jätta põhjendamata vaid nende nõuete rahuldamata jätmise, mis järgnevad rahuldatud nõudele. Samuti ei pea kohus põhjendama ühe alternatiivse nõude rahuldamisel teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist siis, kui hageja ei ole oma alternatiivseid nõudeid järjestanud. Kui hageja on järjestanud oma alternatiivsed nõuded ja kohtu arvates ei ole hageja esmane nõue põhjendatud, tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et kohus jätab esmase alternatiivse nõude rahuldamata (vt Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 14). Samas ei pea kohus ühe järjestamata alternatiivnõude rahuldamise korral võtma teiste alternatiivnõuete kohta kohtulahendi resolutsioonis seisukohta (vt Riigikohtu
19.detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12, p 24). Kui aga kohus rahuldab hageja eespoolsena järjestatud alternatiivse nõude, peaks kohus menetlusliku ebaselguse vältimiseks hoiduma sellele järgnevate alternatiivsete nõuete kohta kohtuotsuse resolutsioonis seisukoha võtmisest.
26.Praegu on maakohus otsuse resolutsioonis (p-s 2) ekslikult jätnud JH alternatiivse nõude koosoleku otsuste nr 4 ja 5 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata, kuigi ei oleks pidanud selle kohta esmase nõude rahuldamise tõttu üldse seisukohta võtma. See viis ringkonnakohtu eksliku järelduseni, et maakohtu otsus on järgneva alternatiivse nõude osas jõustunud, kuivõrd järgneva alternatiivse nõude rahuldamata jätmist ei ole hageja vaidlustanud. Hagejal puudub õiguslik huvi vaidlustada kohtuotsust, millega tema (esmane) nõue rahuldatakse, ja seda ka juhul kui maakohus menetlusõiguse norme rikkudes võtab resolutsioonis seisukoha ka järgneva alternatiivse nõude kohta. TsMS § 456 lg 4 teise lause mõtteks ei ole sellises olukorras tuua kaasa hageja õiguskaitse võimaluse kaotust. Olukorras, kus madalama astme kohus on rahuldanud hageja esmase nõude ja kostja otsuse selles osas vaidlustab, liiguvad kõrgema astme kohtu menetlusse kaasa ka rahuldatud nõuetele järgnevad alternatiivsed nõuded.
27.Eeltoodust tulenevalt oleks ringkonnakohus pidanud JH esmase alternatiivse nõude rahuldamata jätmise korral ise lahendama hageja järgneva alternatiivse nõude. Seda peab ringkonnakohus tegema ka juhul, kui maakohus on ekslikult otsuse resolutsioonis jätnud järgneva alternatiivse nõude esmase alternatiivse nõude rahuldamise tõttu rahuldamata ja seda osa maakohtu otsuse resolutsioonist ei ole vaidlustatud. Koosoleku otsuse nr 4 kehtetuks tunnistamise nõude lahendamine eeldab tõendite hindamist, mida Riigikohus ei või tulenevalt TsMS § 688 lg-st 5 teha. Seetõttu tuleb asi saata selles osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. III
28.Samuti vaidlevad menetlusosalised kassatsiooniastmes koosoleku otsuse nr 5 kehtivuse üle. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et koosoleku otsus nr 5 juhatuse asendusliikme tagasikutsumise kohta on tühine, täiendades maakohtu põhjendusi otsuse tühisuse aluse osas. Otsuse tühisust põhjendas ringkonnakohus asjaoluga, et osanikel ei olnud pädevust hagi tagamise määrusega osaühingule määratud juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja tagamise määrust tuleb äriühingul ja tema osanikel täita kuni seda tühistava kohtulahendi jõustumiseni. Ringkonnakohus on viidanud otsuse tühisuse alusena seaduses sätestatud muule juhtumile. Osaühing ja MKH on tuginenud kassatsioonkaebuses eelkõige sellele, et ka hagi tagamise korras määratud juhatuse liikme puhul kehtivad juhatuse liikme volitused sarnaselt juhatuse asendusliikme regulatsioonile (ÄS § 184 lg 6) seni, kuni osanikud kutsuvad juhatuse liikme tagasi. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et osaühingu osanikel puudus pädevus kutsuda hagi tagamise korras määratud juhatuse liige tagasi ning koosoleku otsus nr 5 juhatuse liikme tagasikutsumise kohta on tühine. Riigikohus muudab otsuse tühisuse aluse osas ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi. 11(13)
2-18-2243
29.Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et hagi tagamise korras TsMS 40. peatüki sätete alusel kohtu poolt tsiviilasja menetluses lõpplahendi jõustumiseni ametisse määratud juhatuse liiget ei ole alust käsitada juhatuse liikmena, kelle kohus on määranud ÄS § 184 lg-s 6 sätestatud eelduste esinemisel hagita menetluse tulemusena tehtud lõpplahendis (TsMS 59. peatükk).
29.1.ÄS § 184 lg 6 esimese lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel määrata väljalangenud juhatuse liikme asemele osaniku nõudel uue liikme. Kohus saab koostoimes TsMS §-ga 602 määrata juhatuse asendusliikme juhul, kui äriühing on juhatuse liikme väljalangemise tõttu muutunud juhtimisvõimetuks (vt Riigikohtu 18. detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10474/80, p 38).
29.2.Hagi tagamise korras juhatuse liikme määramise eesmärk erineb ÄS § 184 lg 6 ja TsMS §-de 602–606 alusel juhatuse asendusliikme määramise eesmärgist. Kohus võib sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet. Sellise hagi tagamise (vaidlusaluse õigussuhte esialgse reguleerimise) eesmärk on eelkõige olulise kahju või omavoli vältimine (TsMS § 377 lg 2), tagamaks menetluse ajaks õigusrahu. Hagi tagamise korras osaühingule juhatuse liikme määramisel ei tule juhinduda ÄS § 184 lg-st 6.
29.3.I hagiavalduse eesmärk oli väidetavalt kahju tekitava juhatuse liikme tagasikutsumine ja tema asemele uue juhatuse liikme määramine. Kohus pidas vajalikuks olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel (TsMS § 377 lg 2) tagada hagi (reguleerida õigussuhet) selliselt, et määras osaühingule juhatuse asendusliikme. Ringkonnakohus on tuvastanud, et hagi tagamise korras määrati kohtumenetluse ajaks osaühingu teiseks juhatuse liikmeks R. Piirla. Seega on põhjendamatu käsitada R. Piirlat juhatuse liikmena, kelle kohus on määranud ÄS § 184 lg 6 alusel ühingu juhtimisvõime tagamiseks.
30.Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et hagi tagamise määrusele, millega kohus juhatuse liikme määras, kohalduvad hagi tagamise menetlust reguleerivad TsMS 40. peatüki sätted. Kolleegium märgib, et seetõttu ei ole põhjendatud lähtuda hagi tagamise korras määratud juhatuse liikme tagasikutsumisel ÄS § 184 lg 6 kolmandast lausest, mille kohaselt kohtulahendiga määratud juhatuse liikme volitused kestavad, kuni osanikud või nõukogu määravad uue juhatuse liikme. Hagi tagamise määrusega rakendatud abinõu õigusjõud saab lõppeda enne määruses märgitud tingimuse saabumist, kui kohus asendab hagi tagamise abinõu teisega või tühistab hagi tagamise (TsMS § 386), samuti kui kõrgema astme kohus tühistab hagi tagava määruse. Hagi tagamise korras määratud juhatuse liikme ametisuhe ühinguga ei saa seega sõltuda osanike tahtest. Osanikel puudub pädevus otsustada hagi tagamise korras määratud juhatuse liikme tagasikutsumist. Osanikud ei saa seega hagi tagamise korras määratud juhatuse liiget oma otsusega tagasi kutsuda ega lõpetada tema volitusi sarnaselt ÄS § 184 lg 6 kolmandas lauses sätestatule uue juhatuse liikme määramise kaudu. Kolleegium märgib vastuseks kassatsioonkaebuse väitele, mille kohaselt on osanikel õigus osaühingule hagita menetluse korras määratud juhatuse asendusliige ÄS § 184 lg 6 alusel tagasi kutsuda, järgmist. ÄS § 184 lg 6 kolmanda lause kohaselt kestavad kohtu määratud juhatuse liikme volitused seni, kuni osanikud või nõukogu on määranud uue juhatuse liikme. Eeltoodust ei tulene, et osaühingu puhul, millel puudub nõukogu, saaksid osanikud kohtu määratud juhatuse asendusliikme tagasi kutsuda ja muuta osaühingu taas juhtimisvõimetuks. Kui kohus on määranud sellisele osaühingule juhatuse asendusliikme, on selle osaühingu osanikel üksnes võimalik valida ise uus juhatuse liige (ÄS § 168 lg 1 p 4; § 184 lg 1 esimene lause). Osanike seadusjärgse pädevuse teostamise korral lõpevad kohtu määratud juhatuse asendusliikme volitused. Samuti võib kohus juhatuse asendusliikmeks määratud isiku vabastada ametist nii juhatuse asendusliikme enda, muu huvitatud isiku kui ka kohtu omal algatusel (TsMS § 604 lg 5). Seega ei ole selle osaühingu osanikel, millel puudub nõukogu, võimalik oma otsusega kutsuda tagasi ka kohtus ÄS § 184 lg 6 ja TsMS §-de 602–606 alusel määratud juhatuse asendusliiget. 12(13)
2-18-2243
31.Ringkonnakohus leidis, et koosoleku otsuse nr 5 tühisuse materiaalõigusliku alusena tuleb TsÜS §-st 4 lähtudes käsitada seaduses sätestatud muud juhtumit. Kolleegium muudab ringkonnakohtu põhjendusi osanike koosoleku otsuse nr 5 tühisuse aluse osas.
31.1.ÄS § 1771 lg 1 esimese lause kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti siis, kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Sama lõike teise lause kohaselt on otsus tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Kuna seaduses ei ole eraldi sätestatud, et osanike otsus hagi tagamise määrusega määratud juhatuse liikme tagasikutsumise kohta oleks tühine, siis ei ole põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt on koosoleku otsus nr 5 tühine seaduses sätestatud muul juhtumil (ÄS § 1771 lg 1 teine lause).
31.2.Osanike otsus on ÄS § 1771 lg 1 alusel tühine, kui otsus rikub avaliku huvi tõttu, mh võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätet. Avaliku huvi tõttu kehtestatud säteteks tuleb lugeda ka ühingu organite struktuuri ja nende pädevuse jaotuse kohta seadusest tulenevaid imperatiivseid sätteid. TsÜS § 31 lg 3 kohaselt nähakse eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevus ette seaduse ja põhikirjaga või ühingulepinguga. Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile ega isikule. Eelnimetatud normide eesmärk on tagada õiguskindlus ja selgus juriidilise isiku organi ülesannete ja pädevuse jaotuse osas. Ühtlasi tähendab see, et organil puudub pädevus küsimustes, milles see on seadusega välistatud. Osanikel puudub pädevus hagi tagamise korras määratud juhatuse liikme tagasikutsumiseks (vt otsuse p 30). Olukorras, kus osanikud otsustasid koosoleku otsusega nr 5 hagi tagamise korras määratud juhatuse liikme tagasikutsumise, on koosoleku otsus nr 5 tühine avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätte rikkumise tõttu (ÄS § 1771 lg 1 esimene lause).
32.Ringkonnakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta koosoleku otsuse nr 5 tühisust puudutavas osas muutmata ja MKH ning osaühingu kassatsioonkaebused selles osas rahuldamata. Tühistada tuleb ringkonnakohtu otsus osas, milles ringkonnakohus jättis rahuldamata JH alternatiivse nõude sama otsuse kehtetuks tunnistamiseks (vt käesoleva otsuse p-d 24–27). IV
33.Tulenevalt eelnevast tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel lahendada JH nõue koosoleku otsuse nr 4 kehtetuks tunnistamiseks (vt käesoleva otsuse p-d 24–27).
34.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
35.Kõigi kassatsioonkaebuste osalise rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonkaebustelt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.