Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 18. detsembril 2019 e-toimikus ja tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-18-2243
Kohtuasi
Jägala Hüdro OÜ hagi Jägala Energy osaühingu vastu juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja uue juhatuse liikme määramiseks, Jägala Hüdro OÜ hagi Jägala Energy osaühingu vastu osanike 20.04.2018 koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks ning OÜ MK Holding hagi Jägala Energy osaühingu ja Jägala Hüdro OÜ vastu Jägala Energy osaühingu osanike 20.04.2018 koosoleku otsuste kehtivuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
10 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/kostja: Jägala Hüdro OÜ (registrikood 12554063, Pärnu mnt 139f 11317 Tallinn) lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup Hageja: OÜ MK Holding (registrikood 11198353, asukoht Jõujaama, Jägala-Joa küla, 74212 Harju maakond) seaduslik esindaja juhatuse liige J N Kostja: Jägala Energy osaühing (registrikood 10480870, asukoht Harju maakond, Jõelähtme vald, Jägala-Joa küla, Jõujaama, 74212) lepingulised esindajad vandeadvokaadid Tarvo Lindma ja Kristjan Mägi
Kohtuistungi aeg
11.november 2019
Resolutsioon
1.Jägala Hüdro OÜ hagi Jägala Energy osaühingu vastu osanike 20.04.2018 koosoleku otsuste nr 4 ja nr 5 tühisuse tuvastamiseks rahuldada.
2.Jägala Hüdro OÜ alternatiivselt esitatud hagi Jägala Energy osaühingu vastu osanike 20.04.2018 koosoleku otsuste nr 4 ja nr 5 kehtetuks tunnistamiseks jätta rahuldamata.
OÜ MK Holding hagi Jägala Energy osaühingu ja Jägala Hüdro OÜ vastu Jägala Energy osaühingu osanike 20.04.2018 koosoleku otsuste nr 4 ja nr 5 kehtivuse tuvastamiseks jätta
rahuldamata.
4.Jätta läbi vaatamata Jägala Hüdro OÜ hagi Jägala Energy osaühingu vastu juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja uue juhatuse liikme määramiseks.
5.Jätta läbi vaatamata Jägala Hüdro OÜ hagi Jägala Energy osaühingu vastu osanike 20.04.2018 koosolekul vastuvõetud otsuste nr 1 ja nr 2 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.
6.Jätta läbi vaatamata OÜ MK Holding hagi Jägala Energy osaühingu ja Jägala Hüdro OÜ vastu Jägala Energy osaühingu osanike 20.04.2018 koosoleku otsuste nr 1, nr 2 ja nr 3 kehtivuse tuvastamiseks. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud Jägala Hüdro OÜ esitatud hagis Jägala Energy osaühingu vastu juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja uue juhatuse liikme määramiseks Jägala Energy OÜ kanda.
2.Jätta menetluskulud Jägala Hüdro OÜ hagis Jägala Energy osaühingu vastu osanike 20.04.2018 koosolekul vastuvõetud otsuste nr 1, nr 2, nr 4 ja nr 5 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks Jägala Hüdro OÜ ja Jägala Energy osaühingu endi kanda.
3.Jätta menetluskulud OÜ MK Holding esitatud hagis Jägala Energy OÜ ja Jägala Hüdro OÜ vastu OÜ MK Holding kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Hagejate nõuded ja avalduste asjaolud
1.Jägala Hüdro esitas 12.02.2018 kohtule hagiavalduse Jägala Energy vastu paludes kutsuda Jägala Energy juhatusest tagasi M Ki ja määrata juhatuse asendusliikmeks pädev isik kohtu äranägemisel. 20.04.2018 toimus Jägala Energy osanike koosolek, mille raames võeti Jägala Energy osanike poolt ühehäälselt vastu otsus M Ki juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumise kohta alates 20.04.2018. Lisaks eeltoodule võeti Jägala Energy enamusosaniku OÜ MK Holding (edaspidi MK Holding) poolthäältega vastu otsused A Mi Jägala Energy uueks juhatuse liikmeks valimise ning Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 218-2243 hagi tagamise korras määratud ajutise juhatuse liikme R P tagasikutsumise kohta. 25.04.2018 esitas Jägala Hüdro kohtule hagiavalduse Jägala Energy vastu 20.04.2018 osanike koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks, välja arvatud M Ki Jägala Energy juhatusest tagasikutsumisele suunatud otsus. 03.05.2018 esitas MK Holding hagi Jägala Energy ja Jägala Hüdro vastu Jägala Energy osanike 20.04.2018 koosoleku otsuste kehtivuse tuvastamiseks. Kohus liitis esitatud hagid ühte menetlusse.
2.15.01.2019 esitas Jägala Hüdro avalduse hagi tagasivõtmiseks M Ki Jägala Energy juhatusest
tagasikutsumiseks ja juhatuse asendusliikme määramiseks seoses Jägala Energy poolt nõude vabatahtliku täitmisega s.o 20.04.2018 koosolekul M Ki tagasikutsumisega. Hageja palus jätta hagi läbi vaatamata vastavate nõuete osas TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel, kuna osanike vastuvõetud otsusega saavutas hageja hagi eesmärgi ehk M Ki tagasikutsumise Jägala Energy juhatusest. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kuna hagi tagasivõtmise ajal ei ole tsiviilasjas nr 2-18-2243 eelmenetlus lõppenud, siis ei ole menetlusõiguslikult nõutav Jägala Energy nõusolek.
3.11.02.2019 esitas Jägala Hüdro haginõuete täpsustamise avalduse, milles märkis, et on kaotanud huvi osanike 20.04.2018 koosolekul vastuvõetud otsuste nr 1 ja nr 2 tühisuse tuvastamise või alternatiivselt kõnealuste otsuste kehtetuks tunnistamiseks, kuna Jägala Energy 06.07.2018 osanike koosolekul muudeti juhatuse koosseisu osas kehtestatud arvulisi piiranguid, mistõttu Jägala Hüdrol puudub Jägala Energy tegevusest tulenevalt õigustatud huvi kehtivuse kaotanud otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Haginõude täpsustuses palus Jägala Hüdro esimese alternatiivina tuvastada Jägala Energy osanike 20.04.2018 koosoleku otsuse nr 4 „valida osaühingu juhatuse liikmeks A M, isikukood xxx, elukoht xxx“ tühisus või teise alternatiivina tunnistada sama koosoleku otsus kehtetuks ning esimese alternatiivina tuvastada Jägala Energy osanike 20.04.2018 koosoleku otsuse nr 5 „kutsuda tagasi kohtu poolt määratud osaühingu ajutine juhatuse liige R P“ tühisus või teise alternatiivina tunnistada sama koosoleku otsus kehtetuks.
4.Hageja on seisukohal, et pärast Jägala Hüdro poolt hagi esemeks olevate nõuete täpsustamist omab relevantsust üksnes hinnangu andmine Jägala Energy osanike 20.04.2018 koosoleku otsustele seoses A Mi Jägala Energy juhatuse liikmeks valimise ning R P Jägala Energy juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumise õiguspärasusega. 20.04.2018 osanike koosoleku otsus A Mi juhatuse liikmeks valimise kohta on tühine või alternatiivselt kehtetu, kuna hagejal puudus tema infosulus hoidmise tõttu võimalus A Mi kandituuri üle informeeritult hääletada, mis toob kaasa kõnealuse otsuse tühisuse ÄS § 1771 lg 1 tähenduses, A Mi Jägala Energy juhatuse liikmeks valimise otsus on vastuolus heade kommetega, kusjuures A Mi näol on tegemist üksnes variisiku ja mitte Jägala Energy majandustegevust tegelikult juhtiva ja korraldava isikuga ning A Mi juhatuse liikmeks valimise otsuse vastuvõtmine on käsitletav osanike õiguste kuritarvitamisena TsÜS § 32 lg 1 tähenduses.
5.Harju Maakohtu 10.04.2018 hagi tagamise määrusega rahuldati Jägala Hüdro taotlus hagi tagamiseks ning määrati õigussuhte esialgse reguleerimise korras Jägala Energy ajutiseks juhatuse liikmeks R P. Kohtumäärus oli kehtiv ja õigusjõus kuni 01.08.2018 Tallinna Ringkonnakohtu poolt hagi tagamise määruse tühistamiseni. Jägala Hüdro märgib R P tagasikutsumisele suunatud Jägala Energy osanike 20.04.2018 otsuse õiguspärasuse kohta, et Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2018 kohtumääruse punktist 10 tuleneb, et TsMS §-st 386 tulenevalt saab ainult kohus hagi tagamise määrust tühistada või rakendatud abinõu asendada. Seega puudus Jägala Energy osanikel 20.04.2018 koosolekul pädevus kutsuda R P tagasi. Jägala Hüdro hinnangul puuduvad mistahes asjaolud, mis õigustaksid hagi tagamise korras määratud ajutise juhatuse liikme tagasikutsumise otsusele teistsuguse õigusliku hinnangu andmist, mistõttu on ilmne, et vaidlustatud otsus on tühine või alternatiivselt kehtetu.
6.03.05.2018 esitas MK Holding hagi Jägala Energy ja Jägala Hüdro vastu Jägala Energy
osaühingu osanike 20.04.2018 koosoleku otsuste kehtivuse tuvastamiseks ning palus seda menetleda samas menetluses Jägala Hüdro hagiga, et hagi tagamise korras kohtu määratud R P või muu kohtu poolt aktsepteeritav Jägala Energy esindaja, kelle esindusõigust MK Holding ei aktsepteeri ega soovi võtab põhihagi õigeks või teeb muid menetlustoiminguid, mis takistavad põhihagi rahuldamata jätmist või jätab esitamata põhihagile vastuväited, mille esitamine välistaks põhihagi rahuldamise. MK Holding leiab, et koosoleku tehtud otsused on kehtivad ja seaduslikud ning soovib, et need jääksid kehtima, mistõttu on tal õiguslik huvi esitada vastavasisuline tuvastushagi. Kindlustamaks, et otsused kehtiks igal juhul ka Jägala Hüdro suhtes, on esitatud hagi ka Jägala Hüdro vastu.
7.Hagiavalduse asjaolude kohaselt esitas Jägala Hüdro kolm päeva enne koosolekut Jägala Energy juhatusele vastuväite ja nõude päevakorra täiendamiseks punktiga „Põhikirja muutmise otsustamine“ ning omapoolsed otsuse eelnõud põhikirja muutmiseks ja juhatuse liikme valimiseks koos I Ke nõusolekuga. Jägala Energy juhatus ei täiendanud enne koosolekut selle päevakorda, kuna seaduses sätestatud tähtaeg seda ei võimaldanud. Koosoleku juhataja pani Jägala Hüdro taotluse päevakorra täiendamiseks osanikele otsustamiseks ja hääletamiseks. Osanikud otsustasid ühehäälselt täiendada päevakorda punktiga 2 „Põhikirja muutmise otsustamine“ ning kinnitasid koosoleku päevakorra kahepunktilisena. Päevakorrapunkti nr 2 all jäi vastu võtmata Jägala Energy põhikirja muutmise otsus Jägala Hüdro eelnõu alusel, kuna otsuse vastuvõtmiseks ei saadud seaduses ja põhikirjas nõutud poolt hääli.
8.Jägala Hüdro väited koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kohta on ebaõiged, kuna ta osales koosolekul ning oli nõus koosoleku pidamisega. Jägala Energy põhikirja punkt 7.13 kohaselt on osanike koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega ei ole Jägala Energy põhikirjas sätestatud kõrgemaid nõudmisi, kui ÄS § 174 lg-s 1, mistõttu on otsused poolthäältega vastu võetud. Koosoleku otsused ei ole tühised seetõttu, et päevakorra täiendamise nõuet eirati, kuna koosolekul võeti Jägala Hüdro taotletud päevakorrapunkt päevakorda ning selle raames vaadati läbi Jägala Hüdro esitatud eelnõu ja viidi läbi ka hääletamine häältega 60 vs 40. Osanike otsus koosolekul valitavate juhatuse liikmete arvu osas ehk otsus vakantsete kohtade osas, ei riku ÄS § 180 lg 2 esimeses lauses sätestatut. Samuti ei muudeta selliselt põhikirja ega rikuta põhikirja nõudeid. Osanikel on õigus määrata osanike otsuse alusel mitu kohta on hetkel vakantsed. Oluline on, et valitavate juhatuse liikmete arv vastaks seaduses sätestatud minimaalsetele nõuetele ega väljuks põhikirjas sätestatud juhatuse liikmete arvust. Kui see kriteerium on täidetud, võib koosolekul otsustada, et vakantseid kohti hetkel rohkem pole. ÄS § 148 lg 5 tulenevalt ei saa vähemusosanik muuta enamusosaniku tahet ega ka otsuse vastu võtmist. Jägala Hüdro kui Jägala Energy vähemusosanik ei saa mõjutada juhatuse liikme valimise otsust, sõltumata sellest, kas ta tegi otsuse informeerituna või mitte või mistahes muul ajendil või motiivil olukorras, kus enamusosanik soovib vastavat isikut juhatuse liikmeks valida. Seadus näeb ette nõuded juhatuse liikmele ning hoolimata äriühingu tegevuse liigist, võib äriühingu juhatuse liikmeks valida ükskõik kelle, kui tegemist on teovõimelise füüsilise isikuga, kes on andnud enda valimise kohta nõusoleku. A M vastab seaduses esitatud nõuetele ning Jägala Hüdro etteheited A Mile ei põhine materiaalõigusel, vaid on subjektiivset laadi, mis ei oma õiguslikku tähendust ega võimalda tuvastada otsuse tühisust või tunnistada otsust kehtetuks.
A M osutus valituks juhatuse liikmeks, kuna ta sai enim hääli ÄS § 174 lg 6 järgi.
9.Jägala Hüdro etteheited seoses tema poolt pakutud kandidaadi I Ke hääletusele panemata jätmisega on asjakohatud, kuna I Ke kandidatuur esitati õigusliku aluseta ning ilma sellekohase nõusolekuta ja puudus ka võimalus tema valimiseks juhatuse liikmeks pärast A Mi valimist. MK Holding on seisukohal, et osanikel oli õigus tagasi kutsuda R P. ÄS § 184 lg 6 kohaselt kestavad kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kuni selle juhatuse liikme tagasikutsumiseni osanike poolt. Seadus ei erista seda, kas juhatuse liige on määratud kohtu poolt sisulise lõpliku kohtulahendiga (kohtuotsusega) või hagi tagamise korras kohtumäärusega. Samuti ei mõjuta ega piira kohtu poolt juhatuse liikme määramisel seatud tähtaeg (kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni) osanike õigust juhatuse liige tagasi kutsuda enne nimetatud tähtaja möödumist. Kohus ei ole määrusega ega ühegi teise asjas tehtud lahendiga keelanud Jägala Energy osanikel kohtu poolt määratud juhatuse liikme R P tagasikutsumist. Kohus on R P määranud hagi tagamise korras tagamaks Jägala Hüdro hagi, mille esemeks on M Ki tagasi kutsumine ning M Ki tagasikutsumisega tekiks olukord, kus Jägala Energyl ei oleks enam juhatuse liiget (ÄS § 184 lg 6). Kostjate vastuväited
10.Jägala Hüdro ja MK Holding vastastikku esitatud hagisid ei tunnistanud ja palusid need jätta rahuldamata. Jägala Energy osaühingu esindaja R P vaidles vastu tema tagasi kutsumise otsusele, muid vastuväiteid ta ei esitanud, esindaja A M tunnistas MK Holdingu hagi ning vaidles vastu Jägala Hüdro esitatud hagile ja palus jätta see rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
11.20.04.2018 osanike koosoleku protokolliga (I kd 94-118) on tõendatud, et 20.04.2018 toimus Jägala Energy osanike koosolek, millel osalesid osanikud MK Holding 34 128 häälega, mis on 60 % kogu häälte arvust ja Jägala Hüdro 22 752 häälega, mis on 40 % kogu häälte arvust, kokku 56 880 häält, mis vastas 100%-le osaühingu osakapitalist. Osanike koosoleku päevakorras olid osaühingu juhatuse liikme tagasi kutsumine, juhatuse liikmete arvu määramine ja uue juhatuse liikme valimine ning põhikirja muutmise otsustamine. Päevakorrapunkti nr 1 raames võeti vastu järgmised otsused: otsus nr 1: osaühingul on koos kohtu poolt määratud ajutise juhatuse liikmega kokku 2 juhatuse liiget (otsuse poolt: MK Holding 34 128 häält (60 %), vastu: Jägala Hüdro 22 752 häält (40 %)); otsus nr 2: kohtu poolt määratud ajutise juhatuse liikme volituste lõppemise hetkest on osaühingul 1 juhatuse liige (otsuse poolt: MK Holding 34 128 häält (60 %), vastu: Jägala Hüdro 22 752 häält (40 %)); otsus nr 3: kutsuda tagasi osaühingu juhatuse liige M K (otsuse poolt: MK Holding 34 128 häält (60 %) ja Jägala Hüdro 22 752 häält (40 %), kokku 100 % häältest); otsus nr 4: valida osaühingu juhatuse liikmeks A M, isikukood xxx, elukoht Peetri alevik (Rae vald) (otsuse poolt: MK Holding 34 128 häält (60 %), vastu: Jägala Hüdro 22 752 häält (40 %)); otsus nr 5: kutsuda tagasi kohtu poolt määratud osaühingu ajutine juhatuse liige R P (otsuse poolt: MK Holding 34 128 häält (60 %), vastu: Jägala Hüdro 22 752 häält (40 %)).
12.Tulenevalt 20.04.2018 kostja osanike koosolekul vastu võetud otsusest M Ki Jägala Energy juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumise kohta samast kuupäevast esitas Jägala Hüdro avalduse M Ki juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumise ja uue juhatuse liikme
määramise nõude tagasivõtmiseks, kuna see on faktiliselt täidetud ja menetlusõiguslikult puudub võimalus hagi rahuldamiseks.
13.TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni ning lg 2 kohaselt hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Tulenevalt TsMS § 423 lg 1 p 2 jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Hagi tagasivõtmise avalduse esitamise ajal ei olnud eelmenetlus tsiviilasjas nr 2-18-2243 lõppenud, mistõttu ei ole kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks vajalik. 20.04.2018 osanike koosoleku otsusega nr 3 saavutas Jägala Hüdro hagi eesmärgi ehk M Ki tagasikutsumise Jägala Energy juhatusest. Seega jätab kohus TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel Jägala Hüdro hagi M Ki Jägala Energy OÜ juhatusest tagasikutsumiseks ja Jägala Energy OÜ juhatuse asendusliikme määramiseks läbi vaatamata.
14.11.02.2019 täpsustas Jägala Hüdro 25.04.2018 esitatud hagiavaldust, milles ta muuhulgas taotles Jägala Energy osanike 20.04.2018 koosolekul vastuvõetud otsuste nr 1 ja nr 2 tühisuse tuvastamist või alternatiivselt kõnealuste otsuste kehtetuks tunnistamist ning märkis, et viidatud otsuste õiguspärasusele hinnangu andmine on tänaseks relevantsuse kaotanud. Hagi aluseks olevate asjaolude täpsustuse kohaselt määrati 20.04.2018 otsustega MK Holding poolthäälte toel kindlaks Jägala Energy juhatuse arvuline koosseis ning otsustati, et Jägala Energyl on koos kohtu määratud ajutise juhatuse liikmega kokku kaks juhatuse liiget ning et kohtu poolt määratud ajutise juhatuse liikme volituste lõppemise hetkest on Jägala Energyl üks juhatuse liige. 06.07.2018 toimus järjekordne Jägala Energy osanike koosolek, millel osales üksnes MK Holding ning kus võeti muuhulgas vastu otsus, mille kohaselt on Jägala Energyl kokku kaks osanike poolt valitavat juhatuse liiget (kahe juhatuse liikme hulka ei loeta 10.04.2018 kohtumääruse alusel äriregistrisse juhatuse liikmena kantud isikut). Kõnealuse otsusega muudeti 20.04.2018 koosolekul juhatuse koosseisu osas kehtestatud (õigusvastaseid) arvulisi piiranguid, mille tulemusena kaotasid kõnealused piirangud kehtivuse. Seega puudub Jägala Energy tegevusest tulenevalt objektiivne vajadus ja õigustatud huvi kehtivuse kaotanud otsuste tühisuse tuvastamiseks või nende dubleerivaks kehtetuks tunnistamiseks.
15.TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et 25.04.2018 Jägala Hüdro esitatud hagi Jägala Energy vastu 20.04.2018 osanike koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks, välja arvatud M Ki Jägala Energy juhatusest tagasikutsumisele suunatud otsus, tuleb jätta 20.04.2018 koosolekul vastuvõetud otsuste nr 1 ja nr 2 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kõnealuste otsuste kehtetuks tunnistamiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna hageja on kaotanud huvi nõuete menetlemise vastu.
16.TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.
17.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-135-10 p-s 22 märkinud järgmist: “Kolleegium leiab, et E. v hagi tuleb siiski jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Selle sätte järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud
õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. E. v palus oma hagis tuvastada, et kostja aktsionäride üldkoosoleku otsus on kehtiv. TsMS § 368 lg 1 järgi võib tuvastushagi esitada, kui hagejal on tuvastamise vastu õiguslik huvi. Üldjuhul olukorras, kus keegi ei ole aktsionäride üldkoosoleku otsuse kehtivust kahtluse alla seadnud, ei saa olla aktsionäril õiguslikku huvi esitada hagi otsuse kehtivuse tuvastamiseks, kuivõrd otsus kehtib nagunii. Samuti ei saa sellise tuvastushagiga saavutada otsust, mis oleks TsMS § 457 lg 5, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 8 esimese lause ja äriseadustiku § 302 lg 5 järgi siduv kõigile aktsionäridele, juhatuse ja nõukogu liikmetele. Nende sätete järgi on selliselt siduvad üksnes otsused, millega on tunnistatud aktsionäride üldkoosoleku otsus kehtetuks või tuvastatud selle tühisus. Praeguses asjas oli E. V hagi esitamise ajal siiski õiguslik huvi esitada selline hagi, kuivõrd hagejad I ja II olid enda hagides aktsionäride üldkoosoleku otsuse kehtivuse vaidlustanud. Sellises olukorras võib aktsionäril, kes soovib üldkoosoleku otsuse kehtima jäämist, olla õiguslik huvi esitada ka vastavasisuline tuvastushagi. Seda aga üksnes tühisuse tuvastamise hagidega samasse menetlusse liidetuna, kuna ainult sel juhul saab ta mõjutada nende nõuete lahendamist, mille rahuldamise korral oleks kohtuotsus ka temale siduv. Praeguses menetlusstaadiumis E. V aga enam õiguslikku huvi oma tuvastushagi lahendamiseks ei ole, kuna ringkonnakohtu lahendiga jäeti hagejate I ja II hagi kostja aktsionäride üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks rahuldamata ning selles osas on ringkonnakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustunud, kuna selles osas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebust ei esitatud.“
18.MK Holdingul ei ole koosoleku otsuse nr 3 kehtivuse tuvastamiseks õiguslikku huvi selle esitamisest peale seetõttu, et Jägala Hüdro ei ole 25.04.2018 esitatud hagis vaidlustanud otsuse punkti nr 3, s.o M Ki Jägala Energy juhatuse tagasikutsumise kohta. Seoses Jägala Hüdro hagi 20.04.2018 koosolekul vastuvõetud otsuste nr 1 ja nr 2 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt otsuste kehtetuks tunnistamiseks läbivaatamata jätmisega TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, on MK Holding kaotanud õigusliku huvi nende nõuete osas tuvastushagi edasiseks menetlemiseks ja otsuste kehtivuse tuvastamiseks, sest otsused kehtivad ilma, et kohus peaks nende kehtivust tuvastama. Eelnevale tuginedes asub kohus seisukohale, et MK Holdingu 03.05.2018 esitatud hagi Jägala Energy ja Jägala Hüdro vastu Jägala Energy osanike 20.04.2018 koosoleku otsuste nr 1, nr 2 ja nr 3 kehtivuse tuvastamiseks tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel kuna MK Holdingul puudub TsMS § 368 lg –s 1 sätestatud õiguslik huvi niigi kehtivate otsuste kehtivuse tuvastamiseks.
19.Jägala Hüdro jäi täpsustatud hagis nõuete juurde, mille kohaselt palus esimese alternatiivina tuvastada Jägala Energy osanike 20.04.2018 koosoleku otsuse nr 4 valida osaühingu juhatuse liikmeks A M tühisus või teise alternatiivina tunnistada sama otsus kehtetuks.
20.Jägala Hüdro on esile toonud, et 20.04.2018 osanike koosoleku otsus A Mi juhatuse liikmeks valimise kohta on tühine või alternatiivselt kehtetu, kuna Jägala Hüdrol puudus tema infosulus hoidmise tõttu võimalus A Mi kandituuri üle informeeritult hääletada, mis toob kaasa kõnealuse otsuse tühisuse ÄS § 1771 lg 1 tähenduses, A Mi Jägala Energy juhatuse liikmeks valimise otsus on vastuolus heade kommetega, kusjuures A Mi näol on tegemist üksnes variisiku ja mitte Jägala Energy majandustegevust tegelikult juhtiva ja korraldava isikuga ning A Mi juhatuse liikmeks valimise otsuse vastuvõtmine on käsitletav osanike õiguste kuritarvitamisena TsÜS § 32 lg 1 tähenduses.
21.ÄS § 1771 lg 1 kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
22.TsÜS § 32 sätestab, et juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. TsÜS § 138 lg 2 sätestab, et õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.
23.Protokolliga on tõendatud, et osanike 20.04.2018 koosoleku otsuse (I kd 94-118) punktist nr 4 nähtuvalt oli A Mi osaühingu juhatuse liikmeks valimise poolt osanik MK Holding 34 128 häälega (60 %) ja vastu osanik Jägala Hüdro 22 752 häälega (40 %).
24.Protokollist nähtuvalt esitas Jägala Hüdro vastuväited, mis lisati kirjalikult protokollile. Jägala Hüdro 16.04.2018 kirjaga (I kd lk 106-107) on tõendatud, et vastuväidetes otsuse eelnõule tõi Jägala Hüdro esile, et A Mi puhul on tegemist täiesti tundmatu ja Jägala Hüdrole teadaolevalt ilma eelneva juhtimis- ja hüdroenergia valdkonnast pärineva kogemuseta isiku kandidatuuriga, et Jägala Hüdrole ei ole uut kandidaati tutvustatud ning, et Jägala Hüdro palus edastada endale enne 20.04.2018 koosolekut tutvumiseks A Mi varasemat haridus- ja teenistuskäiku kajastav elulookirjeldus koos asjakohase dokumentatsiooniga võimaldamaks osanike koosoleku juhatuse liikme kandidaadina ülesseatud isiku osas informeeritud otsuse tegemist.
25.Vaidlus puudub, et A M ei osalenud osanike koosolekul, mistõttu ei olnud Jägala Hüdrol võimalik esitada talle küsimusi isiklikult. Koosoleku protokolliga on tõendatud, et Jägala Hüdrole ei antud ka täiendavat informatsiooni A Mi isiku kohta, ei vastatud tema esitatud küsimustele ega pööratud tähelepanu esitatud vastuväidetele. Seega on Jägala Hüdro hagis esile toodud asjaolud, et hagejal puudus tema infosulus hoidmise tõttu võimalus A Mi kandituuri üle informeeritult hääletada, põhjendatud ja tõendatud.
26.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-7-10 punktis 37 märgitakse järgmist: „Kolleegiumi arvates ei saa lugeda heade kommetega kooskõlas olevaks ja lubatuks aktsionäri või osaniku tegutsemist äriühingu või selle majandustegevuse üle kontrolli haaramise nimel, kui seda tehakse ebaausate vahenditega teiste aktsionäride või osanike arvel. Isegi kui sel eesmärgil kasutatakse seadusega iseenesest otseselt vastuolus mitteolevaid vahendeid, võib tegutsemine sellise eesmärgi nimel olla õigusvastane. Seda kinnitab mh TsÜS § 138 lg 2, mille järgi ei ole õiguse teostamine lubatud mh selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kolleegiumi arvates võib kahe võrdse osalusega osanikuga või aktsionäriga äriühingu puhul lugeda tahtlikuks heade kommetega vastuolus olevaks käitumiseks mh osaniku või aktsionäri tegutsemist teise aktsionäri või osaniku tahteta või vähemalt teadmiseta aktsiaseltsis enamuse omandamiseks, aktsiaseltsi vara üleandmist ühe aktsionäri majandusliku kontrolli alla vms, mille tulemusena teine aktsionär kaotab sisulise kontrolli aktsiaseltsi vara üle ja sellega muutub tema osalus sisuliselt väärtusetuks. Tähtsust ei ole sellel, mida konkreetselt otsustas aktsionär kontrolli ebaõiglaseks omandamiseks ise aktsionärina või juhtorgani liikmena või mõjutas selleks äriühingu juhtorganite liikmeid või
kasutas selleks kolmandaid äriühinguid või muid isikuid.“.
27.Kuna Jägala Hüdro juhtis vastuväidetes Jägala Energy tähelepanu, et olukorras, kus A Mi kandidatuuri ülesseadmise asjaolude ning kandidaadi enda haridus- või teenistuskäigu kohta mistahes informatsiooni avaldatud ei ole, puudub osanikel võimalus enda hääleõiguse informeeritud ja kaalutletud teostamiseks ning Jägala Energy jättis need tähelepanuta, siis takistati sellega Jägala Hüdrol koosolekul informeeritult hääletada, mida saab pidada osanike koosoleku kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks. Protokolli punktist 4 nähtuvalt ei hääletatud Jägala Hüdro pakutud juhatuse liikme I Ke kandidatuuri, kuna eelnevalt oli teada, et suurosanik MK Holding ei nõustu I Ke kandidatuuriga ega anna talle hääli.
28.Kuigi ÄS § 174 lg-st 1 ja lg 3 esimesest lausest tulenevalt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet ning isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli, ei tähenda see, et väikeosaniku võiks jätta ilma õigusest olla informeeritud valitava isiku kandidatuuri ülesseadmise asjaolude ning kandidaadi asjassepuutuvate andmete kohta.
29.Järelikult saab A Mi juhatuse liikmeks valimise otsuse vastuvõtmist sellises olukorras käsitleda osanike õiguste kuritarvitamisena TsÜS § 32 lg 1 tähenduses, sest suurosaniku poolthäältega valiti juhatuse liikmeks temale sobiv isik ning koostoimes otsuse punktis 5 kohtu määratud ajutise juhatuse liikme R P tagasikutsumisega saavutati suurosaniku MK Holdingu kontroll Jägala Hüdro kui vähemusosaniku arvel. Võttes arvesse eeltoodut asub kohus seisukohale, et 20.04.2018 osanike koosoleku otsus A Mi juhatuse liikmeks valimise kohta on ÄS § 1771 lg 1 alusel tühine.
30.TsÜS § 84 lg 1 esimesest lausest tulenevalt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Järelikult ei oma A Mi poolt MK Holding hagi tunnistamine tähendust, sest teda ei saa otsuse tühisuse tõttu lugeda Jägala Energy osaühingu esindajaks algusest peale.
31.Järelikult tuleb Jägala Hüdro hagi Jägala Energy vastu osanike 20.04.2018 koosoleku otsuse nr 4 tühisuse tuvastamiseks rahuldada ja jätta MK Holding hagi Jägala Energy osaühingu ja Jägala Hüdro vastu Jägala Energy osaühingu osanike 20.04.2018 koosoleku otsuse nr 4 kehtivuse tuvastamiseks rahuldamata. Rahuldamata tuleb jätta Jägala Hüdro teise alternatiivina esitatud hagi Jägala Energy osaühingu vastu osanike 20.04.2018 koosoleku otsuse nr 4 kehtetuks tunnistamiseks, esimese alternatiivnõude rahuldamise tõttu. Kuivõrd kohus tuvastas otsuse tühisuse eelpool toodud asjaoludele ja tõenditele tuginedes, siis ei oma tähtsust muud otsuse tühisuse alusena Jägala Hüdro esile toodud asjaolud ja nende tõendamiseks esitatud tõendid ega MK Holdingu ja Jägala Energy sellekohased vastuväited ja nende tõendamiseks esitatud tõendid.
32.Harju Maakohtu 10.04.2018 hagi tagamise määrusega (V kd lk 7-8) rahuldati Jägala Hüdro taotlus Jägala Energy vastu esitatud hagi tagamiseks ja määrati õigussuhte esialgse reguleerimise korras Jägala Energy ajutiseks juhatuse liikmeks R P kuni tsiviilasjas 2-182243 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kohtumäärus kehtis kuni määruse tühistamiseni 23.05.2018 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega (VI kd lk 11-13), mis jõustus Riigikohtu määrusega 01.08.2018 (VI kd lk 21).
33.Jägala Energy osanike 20.04.2018 koosolekul otsustati otsuse punktis nr 5 kutsuda kohtu poolt määratud osaühingu ajutine juhatuse liige R P tagasi. Portokollist nähtuvalt hääletas MK Holding otsuse poolt 34 128 häälega (60 %) ja vastu Jägala Hüdro 22 752 häälega (40 %). Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-2243 (VI kd lk 98-99) on tõendatud, et 22.11.2018 asus ringkonnakohus samas tsiviilasjas seisukohale, et TsMS §-st 386 tulenevalt saab ainult kohus hagi tagamise määrust tühistada või rakendatud abinõu asendada ning, et kostja osanikel puudus 20.04.2018 koosolekul pädevus kutsuda R P tagasi. Maakohus on ringkonnakohtuga samal seisukohal. Kuna R P määramisel ajutiseks juhatuse liikmeks oli tegemist kohtu menetluses oleva hagi esialgse õigussuhte reguleerimisega TsMS § 137 jj. sätete alusel, siis sai ainult maakohus hagi tagamise määruse tühistada või rakendatud abinõu asendada (TsMS § 386). Samuti võisid seda teha määruskaebuste lahendamisel ringkonnakohus või Riigikohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Seejuures ei oma tähtsust Jägala Energy ega MK Holdingu esile toodud põhjendused, et kohus ei keelanud kohtumääruses R P tagasikutsumist ega ka muud põhjendused, sest menetlusosalistele ei tulene tsiviilkohtumenetluse seadustikust õigust hagi tagamist tühistada, neil on õigus esitada selleks vastav taotlus (TsMS § 386 lg 1 ja 2). Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatu puhul on tegemist erinormidega võrreldes äriseadustikus sätestatud juhatuse liikmete valimisele või tagasikutsumisele sätestatuga. Seega on hagi tagamise määruse kehtivuse ajal menetlusosalise osanike poolt R P tagasikutsumise otsus tehtud selleks õiguslikku alust ja pädevust omamata, mistõttu see on tühine algusest peale.
34.Järelikult tuleb Jägala Hüdro hagi Jägala Energy vastu osanike 20.04.2018 koosoleku otsuse nr 5 tühisuse tuvastamiseks rahuldada ja jätta MK Holding hagi Jägala Energy ja Jägala Hüdro vastu Jägala Energy osanike 20.04.2018 koosoleku otsuse nr 5 kehtivuse tuvastamiseks rahuldamata. Rahuldamata tuleb jätta Jägala Hüdro teise alternatiivina esitatud hagi Jägala Energy vastu osanike 20.04.2018 koosoleku otsuse nr 5 kehtivuse tuvastamiseks.
Menetluskulude jaotus
35.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning TsMS § 163 järgi võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta menetluskulud poolte endi kanda.
36.TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Vastavalt TsMS § 168 lg 5 kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
37.Kohus jättis läbi vaatamata Jägala Hüdro hagi Jägala Energy osaühingu vastu juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja uue juhatuse liikme määramiseks põhjusel, et Jägala Hüdro saavutas pärast hagi esitamist M Ki juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumise, mis oli hagi esemeks, siis on see käsitletav hagi esemeks oleva nõude rahuldamisena kostja poolt TsMS §
168 lg 5 tähenduses. Järelikult tuleb Jägala Hüdro menetluskulud antud nõude osas jätta Jägala Energy kanda.
38.Kuna kohus jättis Jägala Hüdro hagi Jägala Energy vastu osanike 20.04.2018 koosolekul vastuvõetud otsuste nr 1 ja nr 2 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, otsuste nr 4 ja nr 5 tühisuse tuvastamiseks rahuldas hagi ja alternatiivse nõude samade otsuste kehtetuks tunnistamiseks jättis rahuldamata, siis tuleb hagi osalise läbi vaatamata jätmise ja osalise rahuldamise tõttu jätta poolte menetluskulud antud vaidluses nende endi kanda.
39.MK Holding esitatud hagis Jägala Energy ja Jägala Hüdro vastu, mille kohus jättis osaliselt tuvastushagi puudumise tõttu läbi vaatamata ja muus osas rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta MK Holdingu kanda.
40.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et antud asjas tuleb menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.