Jägala Hüdro OÜ hagi Jägala Energy OÜ vastu juhatuse liikme tagasikutsumiseks, asendusliikme määramiseks ja osanike 20.04.2018 koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks (alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks) OÜ MK Holding hagi Jägala Energy OÜ ja Jägala Hüdro OÜ vastu Jägala Energy OÜ osanike 20.04.2018 koosoleku otsuste kehtivuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.12.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Jägala Energy OÜ apellatsioonkaebus OÜ MK Holding apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
Jägala Energy OÜ apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot OÜ MK Holding apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja/kostja Jägala Hüdro OÜ (registrikood 12554063), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup Hageja OÜ MK Holding (registrikood 11198353), seaduslik esindaja juhatuse liige JN Kostja Jägala Energy OÜ (registrikood 10480870), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 18.12.2019 otsus tühistada osades, milles maakohus tuvastas Jägala Energy OÜ osanike 20.04.2018 otsuse nr 4 tühisuse ega tuvastanud sama otsuse kehtivust, ei jätnud läbi vaatamata hagi sama koosoleku otsuse nr 3 tühisuse
2-18-2243 tuvastamiseks (alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks), jättis läbi vaatamata hagi sama koosoleku otsuse nr 3 kehtivuse tuvastamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osades muuta osaliselt lahendi põhjendusi, kuid jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata.
3.1.Rahuldada Jägala Hüdro OÜ hagi Jägala Energy OÜ vastu Jägala Energy OÜ osanike 20.04.2018 koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks osaliselt.
3.2.Tuvastada Jägala Energy OÜ osanike 20.04.2018 koosoleku otsuse nr 5 tühisus.
3.3.Jätta rahuldamata Jägala Hüdro OÜ hagi Jägala Energy OÜ vastu osanike 20.04.2018 koosoleku otsuse nr 4 tühisuse tuvastamiseks.
3.4.Jägala Hüdro OÜ alternatiivne nõue Jägala Energy OÜ vastu Jägala Energy osanike 20.04.2018 koosoleku otsuste nr 4 ja 5 kehtetuks tunnistamiseks jätta rahuldamata.
3.5.Jätta rahuldamata OÜ MK Holding hagi Jägala Hüdro OÜ vastu Jägala Energy OÜ osanike 20.04.2018 koosoleku otsuste nr 1, 2, 4 ja 5 kehtivuse tuvastamiseks.
3.6.Rahuldada OÜ MK Holding hagi Jägala Energy OÜ vastu Jägala Energy OÜ osanike 20.04.2018 koosoleku otsuse nr 4 kehtivuse tuvastamiseks.
3.7.Jätta rahuldamata OÜ MK Holding hagi Jägala Energy OÜ vastu Jägala Energy OÜ osanike 20.04.2018 koosoleku otsuse nr 5 kehtivuse tuvastamiseks.
3.8.Jätta läbi vaatamata Jägala Hüdro OÜ hagi Jägala Energy OÜ vastu Jägala Energy OÜ juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja asendusliikme määramiseks ning osanike 20.04.2018 koosoleku otsuste nr 1, 2 ja 3 tühisuse tuvastamiseks (alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks).
3.9.Jätta läbi vaatamata OÜ MK Holding hagi Jägala Energy OÜ vastu Jägala Energy OÜ osanike 20.04.2018 koosoleku otsuste nr 1 ja 2 kehtivuse tuvastamiseks.
3.10.Tühistada Harju Maakohtu 25.04.2018 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu.
3.11.Jätta menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtus iga menetlusosalise enda kanda.
4.OÜ MK Holding ja Jägala Energy OÜ apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
2-18-2243 Asjaolud ja Jägala Hüdro OÜ nõuded
1.Jägala Hüdro OÜ (edaspidi JH, vähemusosanik) esitas 12.02.2018 maakohtule hagiavalduse Jägala Energy OÜ (edaspidi JE, osaühing) vastu, paludes kutsuda JE juhatusest tagasi MK ja määrata juhatuse asendusliikmeks pädev isik kohtu äranägemisel. 20.04.2018 toimus JE osanike koosolek, kus MK kutsuti juhatuse liikme ametikohalt tagasi. Samal koosolekul võeti JE enamusosaniku OÜ MK Holding (edaspidi MKH, enamusosanik) poolthäältega vastu otsused AM juhatuse liikmeks valimise ning Harju Maakohtu poolt hagi tagamise korras määratud ajutise juhatuse liikme RP tagasikutsumise kohta. 25.04.2018 esitas JH hagiavalduse JE vastu 20.04.2018 osanike koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks (alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks). 03.05.2018 esitas MKH hagi JE ja JH vastu 20.04.2018 koosoleku otsuste kehtivuse tuvastamiseks. Maakohus liitis JH ja MKH hagid ühte menetlusse.
2.15.01.2019 esitas JH avalduse 12.02.2018 hagi tagasivõtmiseks seoses JE poolt nõude vabatahtliku täitmisega 20.04.2018, kui MK kutsuti juhatusest tagasi. JH palus jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lõike 1 punkti 2 alusel.
3.11.02.2019 esitas JH 25.04.2018 hagi täpsustamise avalduse, milles märkis, et on kaotanud huvi 20.04.2018 koosoleku otsuste nr 1 ja 2 tühisuse tuvastamiseks (alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks), kuna 06.07.2018 osanike koosolekul muudeti juhatuse koosseisu arvulisi piiranguid. JH jäi nõude juurde tuvastada otsuste nr 4 (AM valimine juhatuse liikmeks) ja 5 (kohtu poolt hagi tagamise korras määratud juhatuse liikme RP) tühisus (või alternatiivina kehtetuks).
4.Otsus AM kohta on tühine (alternatiivselt kehtetu), kuna JH-l puudus infosulu tõttu võimalus hääletada kandidatuuri üle informeeritult, mis toob kaasa otsuse tühisuse äriseadustiku (ÄS) § 1771 lõike 1 tähenduses. Otsus on vastuolus heade kommetega. AM on üksnes variisik ja mitte osaühingu majandustegevust tegelikult juhtiv ja korraldav isik. Otsuse vastuvõtmine on käsitletav enamusosaniku õiguste kuritarvitamisena tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 32 lõike 1 tähenduses.
5.Harju Maakohtu 10.04.2018 hagi tagamise määrusega rahuldati JH taotlus hagi tagamiseks ning määrati õigussuhte esialgse reguleerimise korras ajutiseks juhatuse liikmeks RP. Kohtumäärus oli kehtiv kuni 01.08.2018 Tallinna Ringkonnakohtu poolt tühistamiseni. Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2018 määruse punktist 10 nähtub, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 386 tulenevalt saab ainult kohus hagi tagamise määrust tühistada või rakendatud abinõu asendada. Seega puudus osanikel 20.04.2018 pädevus kutsuda RP tagasi. Puuduvad mistahes asjaolud, mis õigustaksid hagi tagamise korras määratud ajutise juhatuse liikme tagasikutsumise otsusele teistsuguse õigusliku hinnangu andmist.
MK Holding OÜ nõuded
6.03.05.2018 esitas MKH hagi JE ja JH vastu osanike 20.04.2018 koosoleku otsuste kehtivuse tuvastamiseks. Otsused on kehtivad ja seaduslikud ning MKH-l on õiguslik huvi esitada tuvastushagi. Kindlustamaks, et otsused kehtiks igal juhul JH suhtes, on esitatud hagi ka JH vastu.
7.JH esitas kolm päeva enne koosolekut JE juhatusele vastuväite ja nõude päevakorra täiendamiseks ning omapoolsed otsuste eelnõud põhikirja muutmiseks ja juhatuse liikme
2-18-2243 valimiseks koos IK nõusolekuga. Osanikud otsustasid ühehäälselt täiendada päevakorda punktiga 2 „Põhikirja muutmise otsustamine“. Päevakorra punkti nr 2 all jäi vastu võtmata põhikirja muutmise otsus JH eelnõu alusel, kuna ei saadud seaduses ja põhikirjas nõutud poolthääli.
8.JH väited koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kohta on ebaõiged. JH osales koosolekul ning oli nõus koosoleku pidamisega. JE põhikirja punkti 7.13 kohaselt on osanike koosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt on üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega ei ole põhikirjas sätestatud kõrgemaid nõudmisi, kui ÄS § 174 lõikes 1. Otsused ei ole tühised seetõttu, et päevakorra täiendamise tähtaja nõuet eirati, kuna koosolekul võeti JH taotletud punkt päevakorda ning selle raames vaadati läbi esitatud eelnõu ja viidi läbi hääletamine. Otsus valitavate juhatuse liikmete arvu osas ei riku ÄS § 180 lõike 2 esimeses lauses sätestatut. Samuti ei muudetud selliselt põhikirja ega rikutud põhikirja nõudeid. Osanikel on õigus määrata, mitu kohta on hetkel vakantsed. Oluline on, et valitavate juhatuse liikmete arv vastaks seaduses sätestatud minimaalsetele nõuetele ega väljuks põhikirjas sätestatud arvust. ÄS § 148 lõikest 5 tulenevalt ei saa vähemusosanik muuta enamusosaniku tahet. JH vähemusosanikuna ei saa mõjutada juhatuse liikme valimise otsust, sõltumata sellest, kas ta tegi otsuse informeerituna või mitte või mistahes muul ajendil või motiivil olukorras, kus enamusosanik soovib vastavat isikut juhatuse liikmeks valida. Seadus näeb ette nõuded juhatuse liikmele ning hoolimata äriühingu tegevuse liigist, võib juhatuse liikmeks valida ükskõik kelle, kui tegemist on teovõimelise füüsilise isikuga, kes on andnud selleks nõusoleku. AM vastab seaduses esitatud nõuetele ning etteheited temale ei põhine materiaalõigusel, vaid on subjektiivset laadi ega ei oma õiguslikku tähendust. JH etteheited seoses tema kandidaadi IK hääletusele panemata jätmisega on asjakohatud, kuna IK kandidatuur esitati õigusliku aluseta ning sellekohase nõusolekuta ja puudus ka võimalus tema valimiseks juhatuse liikmeks pärast AM valimist.
9.Osanikel oli õigus tagasi kutsuda RP. ÄS § 184 lõike 6 kohaselt kestavad kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kuni selle juhatuse liikme tagasikutsumiseni osanike poolt. Seadus ei erista, kas juhatuse liige on määratud sisulise kohtulahendiga või hagi tagamise korras. Samuti ei mõjuta ega piira kohtu poolt juhatuse liikme määramisel seatud tähtaeg (kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni) osanike õigust juhatuse liige tagasi kutsuda enne tähtaja möödumist. Kohus ei keelanud osanikel kohtu poolt määratud juhatuse liikme tagasikutsumist. Kohus määras RP tagamaks JH hagi, mille esemeks oli MK tagasikutsumine ning selle tagasikutsumisega oleks tekkinud olukord, kus JE-l ei oleks enam olnud juhatuse liiget (ÄS § 184 lõige 6).
Kostjate vastuväited
10.JH ja MKH vastastikku esitatud hagisid ei tunnistanud ja palusid jätta need rahuldamata. JE esindajana RP vaidles vastu tema tagasikutsumise otsusele, muid vastuväiteid ei esitanud. JE esindajana AM tunnistas MKH hagi ning vaidles vastu JH hagile.
Maakohtu otsuse põhjendused
2-18-2243
11.Maakohus rahuldas JH hagi osanike 20.04.2018 koosoleku otsuste nr 4 ja 5 tühisuse tuvastamiseks ja jättis rahuldamata sama hageja alternatiivse nõude samade otsuste kehtetuks tunnistamiseks. MKH hagi samade otsuste kehtivuse tuvastamiseks jättis maakohus rahuldamata. Lisaks jättis maakohus läbi vaatamata JH hagi juhatuse liikme tagasikutsumiseks ning koosoleku otsuste nr 1 ja 2 tühisuse tuvastamiseks (alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks). Samuti jättis maakohus läbi vaatamata MKH hagi otsuste nr 1, 2 ja 3 kehtivuse tuvastamiseks. Menetluskulud seoses JH hagiga juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja uue liikme määramiseks jättis maakohus JE kanda. Menetluskulud MKH läbi vaatamata jäänud nõuete osas jättis maakohus MKH kanda. Menetluskulud seoses JH hagiga JE vastu otsuste nr 1, 2, 4 ja 5 tühisuse (alternatiivselt kehtetuse) tuvastamiseks jättis maakohus kummagi poole enda kanda. Menetluskulude suurust rahaliselt maakohus kindlaks ei määranud.
12.Koosoleku protokolliga (t I kd 94-118) on tõendatud, et 20.04.2018 toimus JE osanike koosolek, millel osalesid osanikud MKH 34 128 häälega, mis on 60% kogu häälte arvust, ja JH 22 752 häälega, mis on 40% kogu häälte arvust, kokku 56 880 häält, mis vastas 100%-le osakapitalist. Koosoleku päevakorras oli osaühingu juhatuse liikme tagasi kutsumine, juhatuse liikmete arvu määramine ja uue juhatuse liikme valimine ning põhikirja muutmise otsustamine. Päevakorrapunkti nr 1 raames võeti vastu järgmised otsused: 1) otsus nr 1: osaühingul on koos kohtu poolt määratud ajutise juhatuse liikmega kokku 2 juhatuse liiget (poolt: MKH 34 128 häält (60%), vastu: JH 22 752 häält (40%)); 2) otsus nr 2: kohtu poolt määratud ajutise juhatuse liikme volituste lõppemise hetkest on osaühingul 1 juhatuse liige (poolt: MKH 34 128 häält (60%), vastu: JH 22 752 häält (40%)); 3) otsus nr 3: kutsuda tagasi juhatuse liige MK (poolt: MKH 34 128 häält (60%) ja JH 22 752 häält (40%), kokku 100 % häältest); 4) otsus nr 4: valida juhatuse liikmeks AM, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX (Rae vald) (poolt: MKH 34 128 häält (60%), vastu: JH 22 752 häält (40%)); 5) otsus nr 5: kutsuda tagasi kohtu poolt määratud osaühingu ajutine juhatuse liige RP (poolt: MKH 34 128 häält (60%), vastu: JH 22 752 häält (40%)).
13.JH esitas kohtule avalduse 12.02.2018 hagi tagasivõtmiseks, kuna see on faktiliselt täidetud ja menetlusõiguslikult puudub võimalus hagi rahuldamiseks. Avalduse esitamise ajal ei olnud eelmenetlus tsiviilasjas lõppenud, mistõttu ei ole kostja nõusolek vajalik. Koosoleku otsusega nr 3 saavutas JH hagi eesmärgi ehk MK tagasikutsumise JE juhatusest. Seega jätab kohus TsMS § 423 lõike 1 punkti 2 alusel JH hagi MK juhatusest tagasikutsumiseks ja asendusliikme määramiseks läbi vaatamata.
14.11.02.2019 täpsustas JH 25.04.2018 hagiavaldust ja märkis, et otsuste nr 1 ja 2 õiguspärasusele hinnangu andmine on relevantsuse kaotanud. 06.07.2018 toimus järjekordne osanike koosolek, millel osales üksnes MKH ning kus võeti mh vastu otsus, et on 2 osanike poolt valitavat juhatuse liiget, kelle hulka ei loeta kohtumääruse alusel äriregistrisse kantud isikut. Sellega muudeti 20.04.2018 koosolekul juhatuse koosseisu osas otsustatud arvulisi piiranguid ja osaühingu tegevusest tulenevalt puudub vähemusosanikul objektiivne vajadus ja õigustatud huvi kehtivuse kaotanud otsuste tühisuse tuvastamiseks (alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks).
15.Kohus on seisukohal, et 25.04.2018 hagi osanike otsuste tühisuse tuvastamiseks (alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks), v.a MK tagasikutsumise otsus, tuleb jätta otsuste nr 1 ja 2 osas TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 alusel läbi vaatamata, kuna hageja on kaotanud huvi nõuete menetlemise vastu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-135-10, punkt 22).
2-18-2243
16.MKH-l ei ole otsuse nr 3 kehtivuse tuvastamiseks õiguslikku huvi nõude esitamisest peale, sest JH seda otsust ei vaidlustanud. Seoses JH hagi otsuste nr 1 ja 2 tühisuse tuvastamiseks (alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks) läbi vaatamata jätmisega TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 alusel on MKH kaotanud õigusliku huvi nende nõuete osas tuvastushagi edasiseks menetlemiseks ja otsuste kehtivuse tuvastamiseks, sest otsused kehtivad ilma, et kohus peaks nende kehtivust tuvastama (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-135-10, punkt 22). Eelnevale tuginedes asus kohus seisukohale, et MKH 03.05.2018 hagi JE ja JH vastu otsuste nr 1, 2 ja 3 kehtivuse tuvastamiseks tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 alusel, kuna MKH-l puudub TsMS § 368 lõikes 1 sätestatud õiguslik huvi niigi kehtivate otsuste kehtivuse tuvastamiseks.
17.JH jäi täpsustatud hagis nõude juurde, mille kohaselt palus esimese alternatiivina tuvastada otsuse nr 4 (valida juhatuse liikmeks AM) tühisus (alternatiivselt kehtetus). JH on esile toonud, et otsus on tühine (alternatiivselt kehtetu), kuna temal puudus infosulu tõttu võimalus AM kandidatuuri üle informeeritult hääletada (ÄS § 1771 lõige 1). AMi valimise otsus on vastuolus heade kommetega. AM näol on tegemist variisikuga, aga mitte JE majandustegevust tegelikult juhtiva ja korraldava isikuga. AM valimise otsuse vastuvõtmine on käsitletav osanike õiguste kuritarvitamisena TsÜS § 32 lõike 1 tähenduses.
18.ÄS § 1771 lõike 1 kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. TsÜS § 32 sätestab, et juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. TsÜS § 138 lõige 2 sätestab, et õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Koosoleku protokolliga on tõendatud, et punktist nr 4 nähtuvalt oli AM juhatuse liikmeks valimise poolt osanik MKH 34 128 häälega (60%) ja vastu osanik JH 22 752 häälega (40%). JH esitas vastuväited, mis lisati protokollile. 16.04.2018 kirjaga (t I kd lk 106-107) on tõendatud, et vastuväidetes eelnõule tõi JH esile, et AM puhul on tegemist täiesti tundmatu ja JH-le teadaolevalt eelneva juhtimis- ja hüdroenergiavaldkonna kogemuseta isikuga, et JH-le ei ole kandidaati tutvustatud ning et JH palus edastada endale enne koosolekut tutvumiseks isiku varasemat haridus- ja teenistuskäiku kajastav elulookirjeldus koos asjakohase dokumentatsiooniga võimaldamaks informeeritud otsuse tegemist. Vaidlus puudub, et AM ei osalenud koosolekul, mistõttu ei olnud JH-l võimalik esitada talle küsimusi isiklikult. Koosoleku protokolliga on tõendatud, et JH-le ei antud täiendavat infot isiku kohta, ei vastatud tema küsimustele ega pööratud tähelepanu esitatud vastuväidetele. Seega on JH hagis esiletoodud asjaolud, et tal puudus infosulu tõttu võimalus kandidatuuri üle informeeritult hääletada, põhjendatud ja tõendatud. JH juhtis vastuväidetes tähelepanu, et olukorras, kus AM kandidatuuri ülesseadmise asjaolude ning kandidaadi enda haridus- või teenistuskäigu kohta mistahes infot avaldatud ei ole, puudub osanikel võimalus enda hääleõiguse informeeritud ja kaalutletud teostamiseks. JE jättis vastuväited tähelepanuta ja sellega takistati teisel osanikul informeeritult hääletada, mida saab pidada osanike koosoleku kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks. Protokolli punktist 4 nähtuvalt ei hääletatud JH pakutud juhatuse liikme IK kandidatuuri, kuna eelnevalt oli teada, et MKH ei nõustu tema valimisega. Kuigi ÄS § 174 lõikest 1 ja lõike 3 esimesest lausest tulenevalt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet, ning isiku valimisel loetakse
2-18-2243 valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli, ei tähenda see, et väikeosaniku võiks jätta ilma õigusest olla informeeritud valitava isiku kandidatuuri ülesseadmise asjaolude ning kandidaadi asjassepuutuvate andmete kohta. Järelikult saab AM juhatuse liikmeks valimise otsuse vastuvõtmist sellises olukorras käsitleda osanike õiguste kuritarvitamisena TsÜS § 32 lõike 1 tähenduses, sest suurosaniku poolthäältega valiti juhatuse liikmeks temale sobiv isik ning koostoimes otsuse punktis 5 kohtu määratud ajutise juhatuse liikme tagasikutsumisega saavutas suurosanik kontrolli vähemusosaniku arvel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-7-10, punkt 37). Võttes arvesse eeltoodut asus maakohus seisukohale, et 20.04.2018 osanike koosoleku otsus AM juhatuse liikmeks valimise kohta on ÄS § 1771 lõike 1 alusel tühine.
19.TsÜS § 84 lõike 1 esimesest lausest tulenevalt ei oma seega AM poolt MKH hagi tunnistamine tähendust, sest teda ei saa lugeda JE seadusjärgseks esindajaks algusest peale. Järelikult tuleb JH hagi otsuse nr 4 tühisuse tuvastamiseks rahuldada ja jätta MKH hagi sama otsuse kehtivuse tuvastamiseks rahuldamata. Rahuldamata tuleb jätta JH teise alternatiivina esitatud hagi sama otsuse kehtetuks tunnistamiseks esimese alternatiivnõude rahuldamise tõttu. Kuivõrd kohus tuvastas otsuse tühisuse eelpool toodud asjaoludele ja tõenditele tuginedes, ei oma tähtsust muud otsuse tühisuse alusena JH poolt esiletoodud asjaolud ja nende tõendamiseks esitatud tõendid ega MKH ja JE vastuväited ja nende tõendamiseks esitatud tõendid.
20.10.04.2018 hagi tagamise määrusega (t V kd lk 7-8) rahuldas kohus JH taotlus ja määras õigussuhte esialgse reguleerimise korras JE ajutiseks juhatuse liikmeks RP kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Määrus kehtis kuni tühistamiseni 23.05.2018 Tallinna Ringkonnakohtu poolt (t VI kd lk 11-13), mis jõustus Riigikohtu määrusega 01.08.2018 (t VI kd lk 21). Osanike 20.04.2018 koosolekul otsustati otsusega nr 5 kutsuda kohtu poolt määratud ajutine juhatuse liige tagasi. Protokollist nähtuvalt hääletas otsuse poolt MKH 34 128 häälega (60%) ja vastu JH 22 752 häälega (40%). Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2018 määrusega (t VI kd lk 98-99) on tõendatud ringkonnakohtu seisukoht, et TsMS §-st 386 tulenevalt saab ainult kohus hagi tagamise määruse tühistada või rakendatud abinõu asendada ning et osanikel puudus 20.04.2018 koosolekul pädevus kutsuda RP tagasi. Maakohus on ringkonnakohtuga samal seisukohal. Kuna RP määramisel ajutiseks juhatuse liikmeks oli tegemist kohtu menetluses oleva hagi esialgse õigussuhte reguleerimisega TsMS § 137jj sätete alusel, sai ainult maakohus hagi tagamise määruse tühistada või rakendatud abinõu asendada (TsMS § 386). Samuti võisid seda teha määruskaebuste lahendamisel ringkonnakohus või Riigikohus TsMSis sätestatud korras. Seejuures ei oma tähtsust JE ja MKH poolt esiletoodu, et kohus ei keelanud RP tagasikutsumist. Menetlusosalistele ei tulene TsMS-ist õigust hagi tagamist tühistada. Neil on õigus esitada selleks vastav taotlus (TsMS § 386 lõiked 1 ja 2). TsMS-is sätestatu puhul on tegemist erinormidega võrreldes äriseadustikus sätestatud juhatuse liikmete valimisele või tagasikutsumisele sätestatuga. Seega on hagi tagamise määruse kehtivuse ajal menetlusosalise osanike poolt RP tagasikutsumise otsus tehtud selleks õiguslikku alust ja pädevust omamata, mistõttu see on tühine algusest peale. Järelikult tuleb JH hagi otsuse nr 5 tühisuse tuvastamiseks rahuldada ja jätta MKH hagi sama otsuse kehtivuse tuvastamiseks rahuldamata. Rahuldamata tuleb jätta JH teise alternatiivina esitatud hagi sama otsuse kehtetuse tuvastamiseks.
21.Kohus jättis läbi vaatamata JH hagi juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja uue juhatuse liikme määramiseks põhjusel, et JH saavutas pärast hagi esitamist MK juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumise, mis on käsitletav hagi esemeks oleva nõude rahuldamisena kostja poolt TsMS § 168 lõike 5 tähenduses. Järelikult tuleb JH menetluskulud antud nõude osas jätta JE kanda.
2-18-2243
22.Kuna kohus jättis JH hagi otsuste nr 1 ja 2 tühisuse tuvastamiseks (alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks) läbi vaatamata, samas rahuldas hagi otsuste nr 4 ja 5 tühisuse tuvastamiseks ja alternatiivse nõude samade otsuste kehtetuks tunnistamiseks jättis rahuldamata, tuleb menetluskulud antud vaidluses jätta kummagi poole enda kanda.
23.MKH hagis JE ja JH vastu, mille kohus jättis osaliselt läbi vaatamata ja muus osas rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta MKH kanda.
24.Menetluskulud määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
OÜ Jägala Energy apellatsioonkaebus
25.JE palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus rahuldas JH hagi otsuste nr 4 ja 5 tühisuse tuvastamiseks (resolutsiooni punkt 1), jättis rahuldamata MKH hagi samade otsuste kehtivuse tuvastamiseks (resolutsiooni punkt 3) ja jaotas menetluskulud JE osas. JE palub teha vaidlustatud osas uue otsuse, millega jätta rahuldamata JH hagi otsuste nr 4 ja 5 tühisuse tuvastamiseks (alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks), rahuldada MKH hagi samade otsuste kehtivuse tuvastamiseks ning ja menetluskulud JH hagis juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja uue juhatuse liikme määramiseks JH kanda ning jaotada uuesti menetluskulud. Samuti palub JE jätta apellatsioonimenetluse kulud JH kanda ning kohustada JH tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist.
26.JH esitas järgmised eraldiseisvad nõuded: 1) kutsuda juhatusest tagasi MK; 2) määrata juhatuse asendusliikmeks pädev isik kohtu äranägemisel; 3) tuvastada osanike 20.04.2018 otsuste nr 1-5 tühisus (alternatiivselt tunnistada kehtetuks otsused 1-2 ja 4-5). MKH esitas hagi nimetatud otsuste kehtivuse tuvastamiseks. JE vaidles JH nõuetele täies ulatuses vastu, aga võttis MKH hagi õigeks.
27.Maakohus rahuldas ebaõigesti JH hagi otsuse nr 4 tühisuse tuvastamiseks. Kohtu järeldus ei põhine materiaalõigusel (ÄS § 1771 lõige 1, TsÜS § 32 ja § 138 lõige 2). Samuti on see vastuolus ühinguõiguse aluspõhimõtetega, kuna võimaldab pahatahtlikel vähemusosanikel igas olukorras tugineda väitele, et talle esitatud info ei olnud piisav „informeeritud otsuse tegemiseks“ ning vähemusosanik, kelle häältest niikuinii midagi ei sõltu, saab alati saavutada enamusosaniku häältega juhatuse liikme valimise otsuse tühisuse. JE oli teinud JH-le kättesaadavaks kogu info, mis tal oli ja mis seaduse järgi tuleb teatavaks teha, tagamaks osalemisõiguse ning otsuste langetamise. JE edastas JH-le nõuetekohaselt ning tähtaegselt koosoleku kokkukutsumise teate ning tegi kättesaadavaks vastuvõetavate otsuste eelnõud. Sh tehti teatavaks juhatuse liikme kandidaadi nimi, isikukood ning elukoht. Eelnõude esitamise kaudu täitis JE kõik nõuded ning puudusid mistahes takistused AM valimiseks. Osaühingul ega enamusosanikul ei ole kohustust esitleda juhatuse liikme kandidaati vähemusosanikule füüsiliselt ja/või esitada CV-d ja/või viia läbi intervjuusid ja/või teha muid esitlusi või tutvustavaid üritusi, sh kuulutada välja konkurssi. Samuti ei ole kandidaadil kohustust osaleda koosolekul, kus otsustatakse tema valimine juhatuse liikmeks. Sellised kohustused ei tulene õigusnormidest. Enamusosanik ei ole kohustatud esitama vähemusosanikule viimase nõutavaid täiendavaid andmeid ning eelnevalt väljatoodud esitluste tegemata jätmine ja/või täiendavate andmete esitamata jätmine ei too ÄS § 1771 lõike 1 alusel kaasa enamusosaniku poolt välja pakutud kandidaadi valimise otsuse tühisust. AM puhul olid täidetud juhatuse liikmeks valimise eeldused. Seadusest ei tulene juhatuse liikmele täiendavaid nõudeid. Juhatuse liikmeks valitaval isikul ei pea olema vähemusosaniku usaldust ega valdkonnaalaseid eriteadmisi.
2-18-2243
28.Riigikohtu lahend nr 3-2-1-7-10 ei oma käesoleva vaidlusega mõistlikku seost. MKH-l on enamusosalus (60%) ning enamusosanik võibki valida enda jaoks sobiva juhatuse liikme ning seda hoolimata vähemusosaniku arvamusest. Kui enamusosanik valib enda väljapakutud isiku juhatuse liikmeks, on selge, et sel isikul on enamusosaniku usaldus ning enamusosanik peab teda isikuks, kes sobib juhatuse liikmeks. Kummastavad on seisukohad, et enamusosanik ei ole teinud teadvustatud otsust, kui ta ise on juhatuse liikme kandidaadile andnud teadlikult poolthääled. Osanike koosoleku kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks ei ole see, et vähemusosanik ei saanud informeeritult hääletada, kuivõrd talle ei esitatud tema poolt nõutud täiendavat infot. JH-l oli olemas kogu vajalik ning seaduses sätestatud info. Kindlasti ei ole tegemist koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega. Otsuses väljendatu on vastuolus mh Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-44-17 punktides 14-17 sätestatuga. JH-le oli tehtud kättesaadavaks ning ta oli teadlik otsuste eelnõudest ning ta osales koosolekul. Enamusosanik ei haaranud kontrolli JE ja vähemusosaniku üle. Enamusosanik kontrollibki seaduse alusel tema osalusega juriidilist isikut ning saab valida juhatuse liikmeks temale sobivad isikud ning kutsuda ükskõik mis põhjustel tagasi juhatuse liikmeid. See on enamusosanikule seadusega tagatud õigus. JH-l ei ole kunagi olnud kontrolli JE üle ega peagi olema, kuna tema osalus ei võimalda kontrolli teostamist.
29.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et otsus nr 5 on tühine. Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et üksnes kohus ise saab kohtulahendiga kohaldatud meetmeid muuta. Seda seisukohta ei kinnita menetlusõiguse ega materiaalõiguse normid. ÄS § 184 lõike 6 kohaselt kestavad kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kuni selle juhatuse liikme tagasikutsumiseni osanike poolt. Seadus ei erista, kas juhatuse liige on määratud kohtu poolt sisulise lõpplahendiga või hagi tagamise korras kohtumäärusega. Seadus ei anna hagi tagamise määrusele erilist ega erandlikku õiguslikku jõudu ega tähendust võrrelduna asja lahendava sisulise kohtuotsusega. Samuti ei mõjuta ega piira kohtu poolt juhatuse liikme määramisel seatud tähtaeg (kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni) osanike õigust juhatuse liige tagasi kutsuda enne nimetatud tähtaja möödumist. Kohtu poolt seatud tähtaeg omab tähendust üksnes juhul, kui osanikud ei kutsu määratud liiget tagasi enne kohtu poolt määratud volituste tähtaja möödumist. Kohus ei ole määrusega ega ühegi teise asjas tehtud lahendiga keelanud osanikel RP tagasikutsumist. Kohtu poolt juhatuse liikme määramine ei ole iseseisev juhatuse liikme määramise viis, liik või vorm, vaid sisuliselt on tegemist kohtu poolt kohtulahendiga osaühingu osanike enamuse tahteavalduse asendamisega juhatuse liikme valimisel. Juhatuse liikme valimine on osanike enamuse pädevuses ning kohus saab seda tahteavaldust asendada kohtulahendiga. Taoline kohtulahend aga ei anna juhatuse liikmele eristaatust ega eriõigusi võrreldes sellise juhatuse liikmega, kelle on valinud osanikud häälteenamuse asemel. Kohtu määratud juhatuse liikme näol on tegemist samaväärse ja samades õigustes juhatuse liikmega ning seetõttu ei saa selliselt määratud juhatuse liikme tagasikutsumise tingimused erineda osanike endi poolt valitus juhatuse liikme tagasikutsumise tingimustest. ÄS § 184 lõike 6 kolmandas lauses sätestatu on erinorm võrreldes TsMS-is sätestatuga. Kui osaühingul on enamusosanik ning tema saab igal ajal määrata uue juhatuse liikme, on tal ka õigus kutsuda tagasi kohtu poolt ajutiselt määratud juhatuse liige. Ka hagi tagamise korras ajutiselt määratud juhatuse liikme eesmärgiks ei saa olla muu, kui tagada juriidilise isiku osalemine käibes ning et oleks isik, kes juriidilist isikut esindab. Kui enamusosanik saab sellise isiku olemasolu tagada, puudub mõistlik põhjendus kohtu sekkumiseks juriidilise isiku sisesuhtesse. Enamusosanikul on õigus oma otsusega ümber kujundada ka hagi tagamise korras ajutiselt kehtestatud olukord, kuivõrd kohtulahendiga ajutise olukorra kehtestamise võimaluse andmise eesmärgiks ei ole mitte osaühingu ja selle enamusosaniku õiguste piiramine ja nende teostamise takistamine.
2-18-2243
30.Kohus määras RP JH hagi tagamise korras tagamaks, et MK kohtu poolt tagasikutsumisega ei tekiks olukorda, kus JE-l ei olegi juhatuse liiget (ÄS § 184 lõige 6). Koosolekul tehtud otsusega kutsuti MK tagasi. Seega oli JH nõue ja selle tagamise vajadus sisuliselt ära langenud ning sellest tulenevalt oli ka ära langenud kohtu poolt juhatuse liikme määramise alus. Sõltumata tagatava hagi rahuldamise õiguslikust võimalusest ei saa tagamise üldisi põhimõtteid arvestades tagamise abinõu ühelgi juhul olla laiema õigusliku mõjuga või suurema riivega kui tagatava hagi alusel tehtav võimalik sisuline hagi rahuldav kohtulahend. Kuna ÄS § 184 lõige 6 ei võimalda sisulise lahendiga määrata juhatuse liiget selliselt, et mistahes viisil oleks piiratud osanike poolt selle isiku tagasi kutsumine, ei saanud ka hagi tagamine olla taolise piirangu ja mõjuga.
31.Maakohus jättis ebaõigesti MKH hagi otsuste nr 4 ja 5 kehtivuse tuvastamiseks rahuldamata. Kostja vaidlustab otsuse resolutsiooni punkti 3, kuna punkti 1 tühistamise korral ei saa kehtima jääda resolutsiooni punkt 3, sest need punktid välistavad teineteist ja on vastassuunalised. JE võttis MKH hagi 19.06.2018 vastuses hagile õigeks, mis samuti välistab MKH hagi rahuldamata jätmise. Maakohus ei ole otsuses neid asjaolusid arvestanud ega käsitlenud.
32.Maakohus jättis vaidlustatud ulatuses menetluskulud ebaõigesti JE kanda, kuigi oleks pidanud jätma JH kanda. Maakohus kohaldas TsMS § 168 lõiget 5, kuigi selleks puudusid õiguslikud alused. Ühelgi juhul ei saanud jätta kulusid täies ulatuses JE kanda. Menetluskulude jaotamisel tuli arvestada, et JH enda käitumine käesolevas menetluses on olnud äärmiselt vastuoluline, samuti on JH tekitanud hulgaliselt kulusid alusetute taotluste ja menetlusdokumentidega. Samuti sellega, et ei lõpetanud kulude põhjustamist koheselt, kui väidetavalt saavutas oma eesmärgi. Kostja juhtis sellele tähelepanu ning soovis menetluse lõpetamist juba 20.04.2018 avaldusega. Harju Maakohus ei arvestanud, kui pikalt JH ise eitas et oli MK tagasikutsumisega eesmärgi saavutanud. Kui JH soovis oma alusetult esitatud nõuded tagasi võtta või nendest loobuda, oli see tema õigus ja vaba valik, kuid sel ei olnud muud tagajärge, kui TsMS § 423 lõike 1 punkti 2 alusel kahe nõude läbi vaatamata jätmine või menetluse lõpetamine TsMS § 428 lõike 1 punkti 3 alusel. Läbi vaatamata jäetud nõuete osas tuli menetluskulud jätta TsMS § 168 lõike 2 alusel täies ulatuses JH kanda. JE ei ole JH nõuet täitnud ning JE tõttu ei ole JH oma eesmärki saavutanud. JH taotles MK tagasi kutsumist kohtu poolt tulenevalt MK väidetavatest rikkumistest. MK ei kutsutud juhatusest tagasi väidetavate rikkumiste tõttu. Oluline on, et hagi esitas JH JE vastu, kuid tahteavalduse MK tagasikutsumiseks tegi MKH sõltumata hagi esitamisest. Seega ei täitnud ega saanud JE täita JH nõuet, mis annaks võimaluse jätta JH kulud JE kanda. JE-l ja MKH-l ei olnud etteheiteid MK-le. JE-l ja osanikel puudus JH ees haginõudena formuleeritud kohustus, mida täita, mistõttu ei saa olla põhjuslikku seost hagi ja osanike otsuse vahel. Hageja teist nõuet – hagita menetluse korras ajutise juhatuse liikme määramine – ei oleks kohus kunagi lahendama hakanud ja see nõue oli algusest peale õiguslikult perspektiivitu. Koheselt pärast 20.04.2018 koosolekut esitas JE taotluse jätta hagi läbi vaatamata. Samuti palus JE nõuete perspektiivituse tõttu tühistada hagi tagamise määrused. Hageja pidas siiski vajalikuks menetluse jätkamist vähemalt kuni 15.01.2019 avalduseni. Kohus ei lõpetanud kohe menetlust, vaid see jätkus kuni otsuseni. Selliselt tekitatud kulude kandmise risk peab jääma täielikult JH-le. Maakohtu seisukoha, et just JE tõttu saavutas JH oma eesmärgi, ebaõigsust kinnitab see, et JH võttis tagasi nõuded/loobus nõuetest, millega palus tuvastada osanike koosoleku kõikide otsuste tühisus 11.02.2019 avaldusega. Seega lisaks vastuolulisele käitumisele ja menetluse põhjendamatule venitamisele ei tekitanud nö eesmärgi saavutamist mitte JE, vaid JH ise, kui otsustas, et ei vaidlusta enam osanike otsust MK tagasikutsumise kohta. Isegi kui kohus ei oleks pidanud
2-18-2243 põhjendatuks kohaldada TsMS § 168 lõiget 2, tuleks kulud jätta täies ulatuses JH kanda TsMS § 162 lõike 4 alusel. Kui kohus leiab, et täies ulatuses ei saa jätta menetluskulusid JH kanda, tuleb TsMS § 169 lõike 1 alusel igal juhul jätta kõik menetluskulud, mis on tekkinud pärast 20.04.2018 JH kanda. Samuti tuleb kõik hagi tagamise taotluste ja nendega seotud menetluskulud jätta JH kanda. Suure osa kuludest seoses juhatuse liikme tagasikutsumise nõude ning asendusliikme määramise nõude menetlusega on põhjustanud JH alusetud taotlused, mis jäid rahuldamata (hagi tagamised, menetluse peatamised) või mis hiljem tühistati. JH käitumine tsiviilasja menetlemisel on niivõrd vastuoluline ja pahatahtlik, et kulud, mis on tekkinud pärast 20.04.2018 ei saa jääda JE kanda. Nagu Tallinna Ringkonnakohus 23.05.2018 määruses märkis, ei oleks maakohus tohtinud hagi tagamise korras RP ajutiseks juhatuse liikmeks üldse määrata. Järelikult on menetluskulud RP-le makstud tasu 4000 euro osas põhjendamatud ning tuleb jätta täies ulatuses JH kanda. OÜ MK Holding apellatsioonkaebus
33.MKH palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis MKH hagi rahuldamata ja läbi vaatamata ning menetluskulud MKH kanda. MKH palub teha uue otsuse, millega rahuldada tema hagi JE vastu 20.04.2018 koosoleku otsuste nr 4 ja 5 kehtivuse tuvastamiseks ning jätta menetluskulud täies ulatuses solidaarselt JE ja JH kanda, mõistes MKH kulud välja koos viivisega.
34.Maakohus tõi otsuses ebaõigesti välja, et JH ei vaidlustanud kõiki koosoleku otsuseid. Samuti tõi maakohus ebaõigesti välja, et MKH esitas ka otsuse nr 3 kehtivuse tuvastamise nõude. MKH esitas vastassuunalise tuvastushagi nii JE kui JH vastu, paludes tuvastada JH vaidlustatud otsuste nr 1, 2, 4 ja 5 kehtivuse. MKH ei esitanud hagi otsuse nr 3 kehtivuse tuvastamiseks, kuna oli selge, et JH ei saavuta ühelgi juhul selle otsuse tühisust, kuna oli ise osalenud koosolekul ning hääletanud selle poolt. JE seaduslik esindaja võttis 19.06.2018 MKH hagi õigeks. Maakohus sellega ei arvestanud. Menetluse kestel otsustas JH, et ta ei soovi enam vaidlustada otsuseid nr 1-3. JE selgitas 11.03.2019 menetlusdokumendis, et tegemist ei ole nõuete täpsustamisega, vaid osadest nõuetest loobumisega või nende tagasivõtmisega. MKH nõustus JE-ga.
35.Maakohus rahuldas ebaõigesti JH hagi otsuste nr 4 ja 5 tühisuse tuvastamiseks ning jättis ebaõigesti rahuldamata MKH hagi samade otsuste kehtivuse tuvastamiseks. JE seaduslik esindaja võttis hagi õigeks. Selle alusel oleks tulnud MKH hagi rahuldada. Isegi kui kohus ei saanud õigeksvõttu mingil põhjusel arvestada, pidi kohus seda põhjendama.
36.MKH jääb kõikide seisukohtade ja põhjenduste juurde, mille esitas maakohtus. MKH nõustub kõikide põhjenduste ja seisukohtadega, mille JE esitas apellatsioonkaebuses seonduvalt otsuse nr 4 tühisuse tuvastamise ebaõigsusega ja palub neid käsitleda MKH kaebuse põhjendustena. Otsus nr 5 on samuti kehtiv ning maakohtu vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud ega põhine materiaalõigusel. Ka selles osas palub MKH käsitleda enda seisukohtadena JE kaebuses sisalduvaid vastavaid põhjendusi.
37.Maakohus jättis ebaõigesti läbi vaatamata MKH hagi otsuse nr 3 kehtivuse tuvastamiseks ning sellest tulenevad menetluskulud MKH kanda. Otsuse nr 3 vaidlustamist on JH korduvalt menetluses avaldanud ja põhjendanud (26.04.2018 ja 11.05.2018 menetlusdokumentides). Seega on menetluses esitatud nõuetega vastuolus maakohtu otsuses märgitu, et JH ei ole
2-18-2243 vaidlustanud otsust nr 3. Nõue ei saa menetluses ära kaduda ning seda hoolimata sellest, et JH on nõude esitamise hiljem maha salanud, kui täpsustas oma nõudeid. MKH ei esitanud nõuet otsuse nr 3 kehtivuse tuvastamiseks.
38.Menetluskulude täielikult MKH kanda jätmine on ebaõiglane ega arvesta, et MKH saavutas oma eesmärgi, kui JH otsustas, et ei soovi enam vaidlustada otsuseid, mille osas esitas MKH positiivse tuvastushagi. Maakohus oleks pidanud jätma MKH menetluskulud TsMS § 162 lõike 4 alusel JH kanda või alternatiivselt poolte endi kanda. MKH seisukohta kinnitab kohtupraktika (Riigikohus lahendid nr 3-2-1-135-10 (punktid 22 ja 23), 3-2-1-135-10 (punkt 23)).
OÜ Jägala Hüdro seisukoht
39.JH vaidleb mõlemale apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta need rahuldamata ja apellatsioonimenetluskulud apellantide kanda. JE on nõus MKH kaebusega. MKH on nõus JE kaebusega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
40.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et mõlemad apellatsioonkaebused on põhjendatud osaliselt. Maakohus rikkus asja lahendades osaliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas osaliselt ebaõigesti materiaalõigust, mis toob kaasa vaidlustatud otsuse osalise tühistamise. Ringkonnakohus saab ise teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab nii Jägala Hüdro OÜ kui MK Holding OÜ hagid osaliselt (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Kolleegium jaotab uuesti maakohtumenetlusega seotud kulud ja jaotab apellatsioonimenetlusega seotud kulud.
41.TsMS § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus JE kaebuse alusel maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust järgmises ulatuses: 1) osas, mille maakohus tuvastas 20.04.2018 JE osanike koosoleku otsuste nr 4 ja 5 tühisuse (vaidlustatud otsuse resolutsiooni punktis 1); 2) osas, milles maakohus jättis rahuldamata MKH hagi samade otsuste kehtivuse tuvastamiseks (resolutsiooni punkt 3); 3) osas, milles maakohus jättis JH nõudega juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja uue liikme määramiseks seotud menetluskulud JE kanda (kulude jaotuse punkt 1); 4) osas, milles maakohus jättis JH nõudega otsuste tühisuse tuvastamiseks (alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks) seotud JE menetluskulud tema enda kanda (kulude jaotuse punkt 2).
42.MKH kaebuse alusel kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust järgmises ulatuses: 1) osas, milles maakohus jättis rahuldamata MKH hagi otsuste nr 4 ja 5 kehtivuse tuvastamiseks (resolutsiooni punkt 3); 2) osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata MKH hagi otsuse nr 3 kehtivuse tuvastamiseks (osaliselt resolutsiooni punkt 6); 3) osas, milles maakohus jättis MKH hagiga seotud menetluskulud tema enda kanda (kulude jaotuse punkt 3).
43.JH apellatsioonkaebust ei esitanud. Seega ei ole vaidlustatud maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 2, milles maakohus jättis rahuldamata JH alternatiivse nõude otsuste nr 4 ja 5 kehtetuks tunnistamiseks. Samuti ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata MKH hagi otsuste nr 1 ja 2 kehtivuse tuvastamiseks (resolutsiooni punkt 6). Nimetatud osades on maakohtu otsus jõustunud (TsMS § 456 lõige 1).
2-18-2243
44.Ringkonnakohus võtab kaebuste lahendamisel aluseks järgmised maakohtu poolt tuvastatud ja tsiviilasja materjalidest nähtuvad faktilised ja menetluslikud asjaolud, mille osas poolte vahel vaidlust ei ole ja millised omavad käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust: 1) JE on osaühing, mille osanikeks on 60% ulatuses MKH (edaspidi ka enamusosanik) ja 40% ulatuses JH (edaspidi ka vähemusosanik); 2) JE (edaspidi ka osaühing) juhatuse liikmeks oli alates 16.05.2011 MK; 3) 21.07.2017 kinnitatud osaühingu põhikirja punkti 8.2 kohaselt kuulub juhatusse üks kuni kuus liiget; punkti 7.9 kohaselt annab osa 1 euro osanikule ühe hääle; punkti 7.10 kohaselt on osanike koosolek otsustusvõimeline, kui esindatud on üle poole kõikide osadega määratud häältest; punkti 7.13 kohaselt on koosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul esindatud häältest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; 4) 12.02.2018 esitas vähemusosanik kohtusse hagi MK juhatuse liikmest tagasi kutsumiseks ja asendusliikme määramiseks; 5) 10.04.2018 määras maakohus hagi tagamise korras teiseks osaühingu juhatuse liikmeks kohtumenetluse ajaks RP; 6) 11.04.2018 sai vähemusosanik teate osanike koosoleku toimumisest 20.04.2018 järgmise päevakorraga: osaühingu juhatuse liikme tagasikutsumine, juhatuse liikmete arvu määramine ja uue juhatuse liikme valimine; vastavalt koosoleku otsuste eelnõudele oli kavas otsustada, et juhatus on edaspidi koos kohtu määratud ajutise liikmega 2liikmeline ja alates kohtu määratud liikme volituste lõppemisest 1-liikmeline ning et juhatuse liikmeks valitakse AM; 7) 16.04.2018 esitas vähemusosanik päevakorra täiendamiseks otsuste eelnõud, millega soovis panna hääletamisele juhatuse liikmena IK kandidatuuri ning muuta põhikirja punkti 8.1 selliselt, et kui juhatus on 2-liikmeline, siis valivad liikmed enda hulgast esimehe ja on õigustatud esindama ühingut üksnes ühiselt; 8) 19.04.2018 keelas maakohus hagi tagamise korras osaühingul registripidajale RP tagasikutsumisele suunatud kandeavalduste esitamise ja registripidajal RP tagasikutsumise kohta kannete tegemise; 9) 20.04.2018 toimus osanike koosolek, kus osalesid mõlemad osanikud ja mille päevakord kinnitati järgmiselt: osaühingu juhatuse liikme tagasikutsumine, juhatuse liikmete arvu määramine, uue juhatuse liikme valimine ja põhikirja muutmise otsustamine; koosolekul võeti vastu otsusena nr 1 „Osaühingul on koos kohtu poolt määratud ajutise juhatuse liikmega kokku 2 juhatuse liiget“, nr 2 „Kohtu poolt määratud ajutise juhatuse liikme volituste lõppemise hetkest on osaühingul 1 juhatuse liige“, nr 3 „Kutsuda tagasi osaühingu juhatuse liige MK“, nr 4 „Valida juhatuse liikmeks AM, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX (Rae vald)“ ja nr 5 „Kutsuda tagasi kohtu määratud osaühingu ajutine juhatuse liige RP“. Koosolekul jäi enamusosaniku vastuhäältega vastu võtmata otsus põhikirja punkti 8.3 muutmiseks; 10) 20.04.2018 esitas osaühing kohtule avalduse vähemusosaniku 12.02.2018 hagi läbi vaatamata jätmiseks ja 10.04.2018 rakendatud hagi tagamise abinõu tühistamiseks, kuna MK ei ole enam juhatuse liige ja on valitud uus juhatuse liige; 11) 25.04.2018 esitas vähemusosanik hagiavalduse 20.04.2018 koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks (alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks); 12) 25.04.2018 keelas maakohus hagi tagamise korras AM juhatuse liikmena registrisse kandmise; 13) 26.04.2018 esitas vähemusosanik kohtule taotluse peatada 12.02.2018 hagi menetlemine kuni 25.04.2018 esitatud nõuete kohta kohtulahendi jõustumiseni; taotluse põhjenduste kohaselt juhul, kui osutub õigusvastaseks 20.04.2018 otsus MK
2-18-2243 tagasikutsumise ja/või AM valimise kohta, puudub alus jätta 12.02.2018 hagi läbi vaatamata; kui aga otsus MK tagasikutsumise kohta osutub õiguspäraseks, on osaühing vähemusosaniku 12.02.2018 nõude vabatahtlikult täitnud; 14) 03.05.2018 esitas enamusosanik hagi tuvastada 20.04.2018 koosoleku otsuste (välja arvatud nr 3) kehtivus; 15) 11.05.2018 vaidles väikeosanik vastu tema 12.02.2018 hagi läbivaatamata jätmisele; 16) 23.05.2018 tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu 10.04.2018 ja 19.04.2018 hagi tagamise määrused; määrus jõustus 01.08.2018; 17) 05.06.2018 jättis Tallinna Ringkonnakohus muutmata maakohtu 25.04.2018 hagi tagamise määruse; 18) 19.06.2018 võttis AM osaühingu nimel enamusosaniku hagi õigeks; 19) 06.07.2018 võttis osanike koosolek vastu otsuse, et osaühingul on 2 osanike poolt valitavat juhatuse liiget, kelle hulka ei loeta 10.04.2018 kohtumääruse alusel äriregistrisse kantud liiget; 20) 02.11.2018 jättis maakohus rahuldamata osaühingu taotluse jätta väikeosaniku 12.02.2018 hagi läbi vaatamata; samuti jäi rahuldamata väikeosaniku taotlus sama hagi osas menetluse peatamiseks; 21) 15.01.2019 esitas väikeosanik kohtule avalduse 12.02.2018 hagi tagasivõtmiseks; 22) 11.02.2019 täpsustas väikeosanik 25.04.2018 hagi ja formuleeris lõplikeks nõueteks otsuste nr 4 ja 5 tühisuse tuvastamise (alternatiivselt kehtetuks tunnistamise); 23) 15.05.2019 lõpetas maakohus eelmenetluse.
45.Ringkonnakohus nõustub MKH etteheitega, et vaidlustatud otsuse punktis 18 on maakohus ebaõigesti kajastanud, nagu ei oleks JH vaidlustanud 20.04.2018 koosoleku otsust nr 3, enamusosanik aga oleks nagu vastassuunalises hagis selle otsuse kehtivuse tunnustamist siiski nõudnud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et 25.04.2018 hagiavalduse resolutsiooni punktis 2 palus JE esimese alternatiivina tuvastada kõigi koosoleku otsuste tühisuse, alternatiivselt tunnistada kõik otsused kehtetuks (t I kd lk 7 pöördel). Selliselt käsitles JH oma nõudeid ka 11.05.2018 menetlusdokumendi punktis 2.2 (t V kd lk 187) ja 11.02.2019 menetlusdokumendi punktis 1.3 (t VI kd lk 111). Seega ei saa olla kahtlust, et JH tahe hagiavalduse esitamisel oli vaidlustada kõigi konkreetsel koosolekul vastuvõetud otsuste (nr 1-5) kehtivus. 11.02.2019 hagiavalduse täpsustuse (t VI kd lk 111-113) punktis 2.2 on JH seega ebatäpselt jätnud käsitlemata hagi esitamise ka otsuse nr 3 kohta. MKH vastassuunalisest hagiavaldusest (t I kd lk 167-174) nähtub samas hageja tahe mitte hageda otsuse nr 3 kehtivuse tuvastamist (resolutsiooni punktis 2 sisaldub selge välistus). Eeltoodust tulenevalt tuleb otsuse nr 3 kajastamise osas muuta nii maakohtu otsuse põhjendusi kui resolutsiooni punkte 5 ja 6. Kolleegium võtab rikkumise kõrvaldamisel aluseks maakohtu poolt tuvastatud JH tahte otsuste nr 1 ja 2 kohta. 11.02.2019 menetlusdokumendi punktis 1.5 väljendas JH, et võttis 12.02.2018 esitatud hagi tagasi (15.01.2019 menetlusdokument t VI kd lk 105-108) seetõttu, et saavutas hagi eesmärgi 20.04.2018 koosolekul vastuvõetud MK tagasikutsumisega (otsus nr 3) ja täpsustatud nõuete hulgas otsust nr 3 ei nimetanud (t VI kd lk 112 punkt 2.2.3). Samas menetlusdokumendis selgitas JH, et on kaotanud õigusliku huvi otsuste nr 1 ja 2 hagemise osas. Maakohus tõlgendas JH tahet selliselt, et 11.02.2019 võttis JH hagi tagasi otsuste nr 1 ja 2 osas. Otsuse nr 3 osas jättis maakohus JH nõude üldse käsitlemata. JH maakohtu otsust ei vaidlustanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et JH hagi tuleb lugeda tagasi võetuks ka otsuse nr 3 osas ja jätta läbi vaatamata, kuna iga menetlusse võetud haginõue peab saama lõpplahendiga ühel või teisel moel lahendatud (menetlus lõpetatakse või jääb läbi vaatamata või lahendatakse sisuliselt). Eeltoodust tulenevalt muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni punkte 5 ja 6 selliselt, et lisab punkti 5 viite otsusele nr 3 ja eemaldab punktist 6 viite otsusele nr 3.
2-18-2243
46.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus rikkus otsuse nr 4 osas esitatud hagi lahendamisel TsMS § 442 lõikes 8 kehtestatud kohtuotsuse põhjendamise nõudeid, kui jättis täielikult käsitlemata ja vastamata kostja vastuväidetele ja MKH vastassuunalises hagi esitatud otsuse kehtivuse väidetele. Samuti kohaldas maakohus ebaõigesti ÄS § 1771 lõiget 1 ning TsÜS § 32 ja § 138 lõiget 2. Ringkonnakohus saab teha ise uue otsuse, millega jätab selle otsuse osas JH hagi rahuldamata järgmistel põhjendustel.
47.Maakohus asus seisukohale, et enamusosaniku häältega vastu võetud otsus valida juhatuse liikmeks AM on ÄS § 1771 lõike 1 ning TsÜS § 32 ja § 138 lõike 2 alusel tühine koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise ja enamusosaniku poolt oma õiguste kuritarvitamise tõttu. Seejuures tugines maakohus järgmistele tõendamist leidnud elulistele asjaoludele: vähemusosanik tõi otsuse eelnõuele esitatud vastuväites enne istungit esile, et enamusosaniku poolt esitatud kandidaat on tundmatu ega oma JH-le teadaolevalt eelnevat juhtimis- ega hüdroenergia valdkonna kogemust, kandidaati ei ole JH-le tutvustatud; JH palus enne koosolekut saada kandidaadi elulookirjeldust koos asjakohase dokumentatsiooniga, mida ei saanud; AM ei osalenud 20.04.2018 koosolekul ja JH ei saanud talle küsimusi esitada. Maakohus arvestas lisaks kogumina asjaolusid, et samal koosolekul kutsuti tagasi kohtu poolt määratud RP ega hääletatud väikeosaniku soovitud juhatuse liikme kandidaadi üle (kuna oli teada, et enamusosanik teda ei toeta). Kokkuvõttes asus maakohus seisukohale, et sellises olukorras ei saanud vähemusosanik informeeritult hääletada, kuna enamusosanik hoidis teda infosulus ja et tegemist on koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega.
48.Esmalt on kolleegium seisukohal, et maakohus jättis tähelepanuta JH 11.02.2019 menetlusdokumendi, milles vähemusosanik oli kitsendanud oma hagi alust (TsMS § 376 lõike 4 punkt 1), selgitades, et ei soovi enam toetuda universaalselt koosoleku kokkukutsumise olulisele rikkumisele (punkt 2.2.3), kuid jääb otsuste nr 4 ja 5 vaidlustamisel vastuolu juurde heade kommetega ja et juhatuse liikmeks AM valimine oli õiguste kuritarvitamine enamusosaniku poolt (punkt 3.2.1). Seetõttu ei saanud maakohus nõuet rahuldada koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tuvastamise alusel ja väljus seeläbi hagi piiridest (TsMS § 439). TsMS § 5 lõike 2 teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab. Isegi kui maakohus oleks saanud sel alusel hagi lahendada, jättis kohus tähelepanuta ÄS § 1721, millest tulenevalt on koosolek, mille kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid siiski õigustatud otsuseid vastu võtma, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Seega isegi juhul, kui nõustuda maakohtuga, et 20.04.2018 koosoleku kokkukutsumisel oli rikutud oluliselt seaduse nõudeid, oli koosolek siiski õigustatud otsuseid vastu võtma, kuna seal osalesid mõlemad JE osanikud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-44-17 (punktides 15-17) selgitanud, et ÄS § 1721 tuleb tõlgendada selliselt, et selles normis on sätestatud kaks võimalust, lugemaks koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine kõrvaldatuks; esimesel juhul on rikkumine kõrvaldatud sellega, et vaatamata rikkumisele nõustutakse koosolekut pidama, teisel juhul aga otsuseid tagantjärele (st peale koosoleku toimumist) sisuliselt heaks kiites; kui osanik tuleb koosolekule kohale, annab ta sellega ühingule teada, et kuigi ühing võib olla tema suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikkunud, on ta valmis päevakorda pandud küsimusi hääletama; see, kas kohale tulnud osanik hääletab otsuse poolt või vastu, ei ole ÄS § 1721 esimese lause järgi oluline; kui osanik annab allkirja koosolekul koostatavale osalenud osanike nimekirjale, kinnitab ta sellega oma kohalolu ja nõustumist koosoleku pidamisega; ÄS § 1721 võimaldab kõrvaldada koosoleku kokkukutsumise korra olulisest rikkumisest tuleneva tühisuse.
49.Maakohus ei tuvastanud otsuse nr 4 tühisust vastuolu tõttu heade kommetega, kuid leidis, et osanik kuritarvitas oma õigusi TsÜS § 32 lõike 1 mõttes (punkt 29). Ringkonnakohus maakohtu käsitlusega ei nõustu. TsÜS § 32 (lõikele 1 viide ebatäpne, sest sellel sättel ei ole
2-18-2243 lõikeid) reguleerib hea usu põhimõtte kohaldumist mh juriidiliste isikute osanike omavahelisele suhtlemisele. Samas hea usu põhimõtte rikkumine ei ole otsuse tühisuse tuvastamise aluseks, vaid saab olla TsÜS § 38 lõikest 1 ja § 178 lõikest 1 tulenevalt otsuse kehtetuse aluseks või aluseks kahju hüvitamise nõudele võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lõike 1 või § 1043 alusel (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Paul Varul jt. Tallinn 2010, lk 117). Tühisuse aluseks saab TsÜS § 38 lõikest 2 ja § 1771 lõikest 1 tulenevalt olla organi otsuse vastuolu heade kommetega.
50.Samas on ringkonnakohus seisukohal, et JE esiletoodud elulised asjaolud ei anna kogumis alust tuvastada AMi valimise otsuse heade kommete vastasust. Kolleegium põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et tehingud, milleks on ka osanike koosolekul vastuvõetud otsused, võivad olla heade kommetega vastuolus põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-106-13, punkt 20). Erialakirjanduses on toonitatud, et heade kommete vastasus organi otsuse tühisuse alusena saab tulla kõne alla eelkõige juhul, kui heade kommete vastasus seondub otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Paul Varul jt. Tallinn 2010, lk 150; Ühinguõigus I. Kalev Saare jt. Tallinn 2015, lk 207). Samas on selgitatud, et otsus ei ole heade kommete vastasuse tõttu tühine, kui heade kommete vastasusele viitav asjaolu seondub otsuse vastuvõtmise formaalsete nõuete ehk sellega, kuidas toimus otsustamine. Riigikohus on lahendis nr 3-2-192-08 (punktis 14) asunud seisukohale, et osaühingus suuremat osalust omava isiku otsus juhatuse liikme valimise kohta ei saa olla heade kommetega vastuolus üksnes seepärast, et enamusosanik on valinud juhatuse liikmeks selle isiku, keda ta eelistab ega ole valinud seda isikut, keda oleks soovinud vähemusosanikud. Käesolevas asjas tõi JE maakohtus esile, et tegi vähemusosanikule juhatuse liikme kandidaadi kohta kättesaadavaks kogu info, mis oli vajalik koosolekul osalemisõiguse tagamiseks ja otsuse langetamiseks ning et seadusest ei tulene äriühingule ega enamusosanikule täiendavaid kohustusi esitleda enamusosaniku kandidaati vähemusosanikule. Kolleegium nõustub JE-ga. JE tõendas oma väiteid koosoleku teatega (t I kd lk 39) ja otsuste eelnõudega (samas lk 41), mille osas puudub poolte vahel vaidlus, et vähemusosanik sai teate kätte seaduses koosoleku teate esitamiseks ettenähtud ajal ja et tal oli võimalik eelnõudega ning kõigi koosolekuga seotud dokumentidega teates näidatud kohas enne koosolekut tutvuda. Puudub ka vaidlus, et osanik tutvumise õigust kasutas, mida tõendab mh lepingulise esindaja 16.04.2018 kiri osaühingu juhatuse liikmele, milles osanik esitas eelnõudele vastuväite ja nõude koosoleku päevakorra täiendamiseks (t I kd lk 42-43). Kirjast nähtuvalt avaldas vähemusosanik uue juhatuse liikme kandidatuuri üle arusaamatust, andes mh teada, et avalikus inforuumis kättesaadavatel andmetel ei ole tegemist konkreetset tegevusvaldkonda tundva isikuga. Samas kirjas palus osanik edastada endale enne koosolekut tutvumiseks AM „varasemat haridus- ja teenistuskäiku kajastav elulookirjeldus koos asjakohase dokumentatsiooniga“. Kirjast, koosolekul esitatud vastuväitest (t I kd lk 48) ega maakohtus esitatud menetlusdokumentidest ei nähtu, millisele seaduslikule alusele tugineb vähemusosaniku nõue juhatuse liikme kandidaadi elulookirjelduse koos asjakohase dokumentatsiooniga saamiseks. Vähemusosanikule oli teatatud isiku nimi, isikukood ja elukoht (omavalitsuse täpsusega). 16.04.2018 kirjast nähtuvalt sai osanik selle teabe alusel kandidaadi kohta avalikku infot ise hankida. Osanik ei ole toonud esile, et kandidaat ei vastanud ÄS § 180 lõigetes 2-31 sätestatud nõuetele (peab olema teovõimeline füüsiline isik ega tohi olla nõukogu liige, tema suhtes ei tohi olla kohaldatud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu ega ettevõtluskeeldu ega samal äriühinguga samal tegevusala tegutsemise keeldu vmt). Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda vähemusosanikuga, et ta pidi uue juhatuse liikme hääletamisel tegutsema infosulus. Vähemusosanikule oli tagatud nii õigus osaleda koosolekul
2-18-2243 kui hääleõigus, mida ta ka kasutas. Asjaolu, et kandidaadil oli enamusosaniku usaldus ja toetus, on tavapärane ega saa olla heade kommet vastane. Koosoleku läbiviimise ajast nähtub, et äriühingu juhatus ja enamusosanik olid võtnud vastu otsustuse kutsuda senine juhatuse liige tagasi ja valida uus olukorras, kus vähemusosanik oli esitanud kohtusse hagi sama liikme tagasi kutsumiseks ja kohtu poolt asendusliikme määramiseks. JH on ise seonduvalt menetluskulude jaotusega toonud esile, et MK tagasikutsumisega täitis äriühing hageja samasisulise nõude. Kui enamusosanik otsustas mitte jääda ootama kohtulahendit, vaid juhatuse liige ise tagasi kutsuda, pidigi ta tagama, et äriühing ei jääks osanike poolt valitava juhatuse liikmeta. Seejuures ei omanud tähtsust, et juba kehtisid kohtu poolt hagi tagamise korras valitud juhatuse liikme kõrvale n-ö teiseks juhatuse liikmeks ajutiselt nimetatud RP volitused. Maakohus jättis Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-7-10 arvestamisel tähelepanuta, et selles käsitletud kaasuses oli tegemist osanikega, kelle osad olid võrdsed (50% ja 50%), mistõttu tuvastaski kohus, et ühe poolt teise tahte vastaselt selliste seaduslike toimingute/tehingute tegemine, mille tulemusena saavutatakse kontroll äriühingu üle ja tekitatakse teisele osanikule kahju, võib olla heade kommete vastane. Käesolevas asjas ei ole tegemist sellise olukorraga. Käesolevas asjas omab üks osanik 60% ja teine osanik 40% osakapitalist. Sellest tulenevalt ja vastavalt äriühingu põhikirja punktile 7.9 ning ÄS §-st 169 omab üks osanik enamushääled, mida tal on õigus kasutada mh osalemisel osaühingu juhtimises (ÄS § 148 lõige 5). Eeltoodust tulenevalt ei ole alust asuda seisukohale, et uue juhatuse liikme valimine oleks olnud vastuolus heade kommetega. Otsuse nr 4 kehtivuse korral tuleb rahuldada MKH vastassuunaline hagi otsuse kehtivuse tuvastamiseks JE õigeksvõtu (vt ka kolleegiumi põhjendused punktis 53) alusel TsMS § 444 lõike 3 alusel põhjendava osata.
51.Kuigi ringkonnakohus leiab, et otsus nr 4 ei ole tühine, ei ole kolleegiumil alust võtta seisukohta, kas sama otsus võib olla kehtetu (JE alternatiivne nõue) TsÜS § 38 lõike 1 ja/või ÄS § 178 lõike 1 alusel, kuna jõustunud on maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 2, millega kohus jättis JE alternatiivse nõude rahuldamata. JE maakohtu otsust tema alternatiivse nõude rahuldamata jätmise kohta (vastu)apellatsioonkaebuse esitamisega ei vaidlustanud. Juriidilise isiku organi otsuste tühisuse tuvastamise nõue ja kehtetuks tunnistamise nõue on iseseisvad nõuded, mistõttu ei pea tühisuse aluste mittetuvastamisele automaatselt järgnema kehtetuse aluste kontrollimine.
52.Õige ei ole MKH väide, et maakohus ei pööranud tema hagi lahendamisel tähelepanu asjaolule, et JE oli 19.06.2018 hagi õigeks võtnud. Maakohus asus põhjenduste punktis 30 seisukohale, et AM ei saanud 20.04.2018 tühise osanike otsuse alusel juhatuse liikmeks ega ole seega äriühingu seaduslik esindaja. Sel põhjusel jättis maakohus ka tähelepanuta AMi esitatud hagi õigeksvõtva menetlusdokumendi. Kuna aga eelpool ringkonnakohus leidis, et AM valimise otsus oli siiski kehtiv, tekkis tal alates 20.04.2018 JE seadusjärgne esindusõigus ja tal oli õigus esitada JE nimel vastus MKH hagile. Selles osas muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi.
53.Esmalt selgitab kolleegium, et MKH hagi on esitatud ebaõige kostja vastu. TsÜS § 38 lõike 4 esimese lause kohaselt esitatakse hagi juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamiseks juriidilise isiku vastu. Sama säte kohaldub otsuse tühisuse tuvastamise hagile ja äriühingu õigeksvõtu tõrjumiseks esitatavale vastassuunalisele hagile (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-13510, punktid 19-23). Seega on MKH hagi ebaõigesti suunatud teise osaniku JH vastu ning tuleb jätta tema suhtes rahuldamata. Asjakohaseks kostjaks on JE ja osaliselt on põhjendatud JE seisukoht, et tema TsMS § 440 kohasest õigeksvõttu tuleb seejuures arvestada. Kolleegium selgitab, et JE õigeksvõtu alusel saab MKH hagi rahuldada siiski vaid osas, milles JH hagi
2-18-2243 otsuste tühisuse tuvastamiseks (alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks) rahuldamisele ei kuulu, kuna esmalt tuleb kontrollida JH väiteid otsuste tühisuse (kehtetuse) kohta.
54.Otsuse nr 5 osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6). Küll aga ei nähtu maakohtu otsuse põhjenduste punktidest 32-34 selgelt, millisel materiaalõiguslikul alusel kohus selle otsuse tühisuse tuvastas. Otsuse eelnevatest põhjendustest nähtub, et maakohus lähtus ÄS § 1771 lõikest 1 ja TsÜS § 38 lõikest 2, kuid nimetatud sätted sisaldavad erinevaid tühisuse aluseid (rikutud on võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või koosoleku kokkukutsumise korda või otsuse tegemise korda või ei vasta otsus headele kommetele või on otsus tühine seaduses sätestatud muul juhul). Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu põhjendusi, leides, et tühisuse materiaalõigusliku alusena tuleb konkreetsel juhul läbi TsÜS § 4 käsitleda seaduses (TsMS-is) sätestatud muud juhtumit. Tegemist on erandliku olukorraga, kui enamusosanik on võtnud endale sisuliselt kohtu rolli ja asunud hagi tagamise abinõud tühistama. Hagi tagamise korras TsMS-i sätete alusel kohtu poolt tsiviilasja menetluses lõpplahendi jõustumiseni ametisse määratud juhatuse liiget ei ole alust käsitleda juhatuse liikmena, kelle on kohus määranud ÄS § 184 lõikes 6 sätestatud eelduste esinemisel hagita menetluse tulemusena tehtud lõpplahendis (TsMS § 602-606). Sellise lõpplahendiga määratud juhatuse liikme ametisuhe (volitus) kehtib tõepoolest kuni uue juhatuse liikme valimiseni äriühingu osanike või nõukogu poolt. Hagi tagamise määrusele, millega kohus juhatuse liikme määras, kehtivad aga hagi tagamise menetlust reguleerivad TsMS-i sätted, sh ka määruse täidetavuse, kehtivuse ja edasikaebamise kohta. Kui hagi tagava määrusega rakendatud tagamise abinõu (käesolevas asjas juhatuse liikme määramine) kehtivus sõltuks kohustatud isiku(te) tahtest muutuks hagi tagamine tsiviilkohtumenetluses sisutühjaks. Hagi tagamise määrusega rakendatud abinõu õigusjõu lõpetamiseks enne määruses nimetatud tähtaega tuleb saavutada tagamise tühistamine või tagamise abinõu asendamine (TsMS § 386) või hagi tagava määruse tühistamine sama või kõrgema astme kohtu poolt. Teistsugusele seisukohale ei saa asuda ka käesolevas asjas. Otsuse nr 5 seaduslikkuse osas seisukoha võtmisel ei oma tähtsust, kas maakohtu 10.04.2018 hagi tagamise määrus jäi kõrgema astme kohtutes jõusse. Maakohtu määrus sisaldas kooskõlas TsMS § 467 lõikega 5 viivitamata täidetavuse otsustust. Seega oli äriühingul ja tema osanikel kohustus määrust täita kuni seda tühistava kohtulahendi jõustumiseni. Seega puudus JE osanikel 20.04.2018 pädevus kutsuda RPt juhatuse liikme kohalt tagasi. Otsuse nr 5 osas maakohtu lahendi jõusse jäämisel jääb jõusse ka otsus jätta enamusosaniku hagi sama otsuse kehtivuse tuvastamiseks rahuldamata.
55.TsMS § 442 lõike 5 alusel täiendab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni otsustusega tühistada maakohtu 25.04.2018 hagi tagamise määrus (t I kd lk 71-72, jõustus 05.06.2018 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega), millega maakohus keelas 25.04.2018 esitatud hagi tagamiseks registripidajal teha AM kohta esitatud kandeavalduse alusel mistahes kandeid kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kuna AM kohta tehtud osanike otsuse vaidlustamise osas jääb JH hagi rahuldamata, tuleb hagi tagamise abinõu TsMS § 386 lõike 4 alusel tuleb tühistada.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
56.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Kulude jaotamise otsustust tehes arvestab kolleegium, et JH hagist JE vastu moodustavad tsiviilasja sisu ja mahtu arvestades hinnanguliselt 50% 12.02.2018 esitatud 2 nõuet ja 50% 25.04.2018 esitatud nõue 20.04.2018 koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks (alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks). JH nõuetest jääb läbi vaatamata kogu ulatuses 12.02.2018 hagi ja
2-18-2243 25.04.2018 hagi jääb läbi vaatamata 3 otsuse osas, kuulub rahuldamisele 1 otsuse osas ja jääb rahuldamata 1 otsuse osas. MKH vastassuunalisest hagist JE vastu jääb läbi vaatamata nõue 2 otsuse osas, kuulub rahuldamisele 1 otsuse osas ja jääb rahuldamata 1 otsuse osas. Lisaks jääb MKH hagi rahuldamata JH vastu.
57.TsMS § 168 lõike 2 kohaselt kannab üldjuhul hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Erandina kannab hagi tagasi võtmise korral kulud kostja, kui hageja võttis hagi tagasi selle tõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Pooled vaidlevad, kas JH sai võtta 12.02.2018 esitatud nõuded ja 25.04.2018 esitatud nõude otsuste nr 1-3 kohta tagasi sel alusel, et äriühing (tegutsedes koos enamusosanikuga ja enamusosaniku kontrolli all) rahuldas nõuded peale hagi esitamist. JH on seisukohal, et 12.02.2018 nõuded rahuldas äriühing 20.04.2018 koosoleku otsusega nr 3, millega kutsusid osanikud tagasi juhatuse liikme MK. Asendusliikme määramise nõude osas on JH seisukohal, et menetluskulud tuleb jaotada TsMS § 172 lõike 6 alusel. 25.05.2018 hagiga seonduvalt on JH seisukohal, et otsuste nr 1 ja 2 osas rahuldas JE hagi 06.07.2018 koosolekul, kus enamusosanik kaotas ebaseaduslikud arvulised piirangud äriühingu juhatuse liikme arvu kohta. JE vaidleb vastu, leides, et nõuete rahuldamist äriühingu poolt ei toimunud, kuna uued otsused võttis vastu enamusosanik.
58.Ringkonnakohus on seisukohal, et JH väide nõude rahuldamise kohta saab olla põhjendatud vaid osas, milles ta saavutas JE osanike 20.04.2018 otsusega nr 3 MK lahkumise juhatusest, kuid ta ei saavutanud tagasikutsumist juhatuse liikme kohustuste väidetava rikkumise tõttu. Sellesisulised põhjendused puuduvad nii otsuse eelnõus kui koosoleku protokollis. JH edasisest tegevusest nähtuvalt ei olnud konkreetse isiku tagasikutsumine hageja jaoks ka algselt üldse oluline, sest ta vaidles vastu JE taotlusele, milles äriühing väitis, et 12.02.2018 hagi esimene nõue on otsusega nr 3 täidetud. Lisaks esitas ta täiesti arusaamatult hagi otsuse nr 3, mille poolt oli koosolekul häältanud, vaidlustamiseks. Ka ei saavutanud JH kohtu kontrolli all oleva juhatuse liikme määramist, kuid sellele vaatamata võttis vastava nõude tagasi. Hagi tagamise korras määratud juhatuse liiget ei saa käsitleda hagi rahuldamisena ja selle toimingu tegi ka kohus, mitte kostja. Kooskõlas TsMS § 172 lõikega 6 ei ole JH seisukoht, et selle nõude osas peavad menetluskulud jääma igal juhul äriühingu kanda. Nimetatud säte kohaldub juhul, kui kohus lahendab nõude sisuliselt ja vastavalt kas rahuldab avalduse või jätab selle rahuldamata. Käesolevas asjas jäi nõue läbi vaatamata, mistõttu kohaldub kulude jaotusele TsMS § 168. Põhjendatud ei ole ka JH väited 06.07.2018 osanike otsusega hagi eesmärgi saavutamise kohta. 06.07.2018 otsustas enamusosanik muuta juhatuse liikmete arvu (t lk VI kd lk 114-116), kuid otsuse põhjusena ei nähtu, et JE ja/või enamusosanik oleks möönnud, et 20.04.2018 otsused nr 1 ja 2 olid tühised (kehtetud). Ka ei nähtu, et 06.07.2018 otsusega oleks taastatud enne 20.04.2018 olnud olukord (juhatuses 1 liige), milleni oleks viinud JH hagi otsuste nr 1 ja 2 osas rahuldamine ja mis loogiliselt võttes pidi olema JH hagi esitamise eesmärgiks. 06.07.2018 otsustati, et osaühingul on 2 valitavat juhatuse liiget, kelle hulka ei loeta hagi tagamise korras määratud isikut. Sellist tulemust (et juhatuses on 2 liiget, kelle hulka ei arvata kohtu poolt ajutiselt määratud isikut) ei oleks JH 23.04.2018 esitatud hagiga saavutanud. Eeltoodust tulenevalt jäävad läbi vaatamata jäänud nõuete ulatuses menetluskulud TsMS § 168 lõike 2 alusel JH kanda.
59.Kulude osas, mille MKH hagi jäi läbi vaatamata, aga ka rahuldamata JH vastu, on põhjendatud kohaldada TsMS § 162 lõiget 4 ja jätta need iga menetlusosalise enda kanda. Käesoleval juhul sõltus MKH vastassuunalise hagi esitamine JH esitatud hagist ja lahendamise tulemus tegelikult JH hagi lahendamise tulemusest, mistõttu oleks ebaõiglane jätta kulud MKH kanda. JH-l ei saa olla menetluskulusid seoses MKH hagiga tema vastu, kuna tema vastuväited ühtivad tema enda hagi väidetega JE vastu. Kolleegium arvestab seejuures vaidluse sisu ja pooltevahelisi õigussuhteid (osanikud, äriühing). Osades, milles JH ja MKH hagid osaliselt
2-18-2243 rahuldati, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 alusel poolte kanda. Kolleegium ei näe tsiviilasjas selliseid menetluslikke asjaolusid, mis annaksid aluse kohaldada TsMS § 169 lõiget 3 ja analüüsida mõne konkreetse taotluse või väite esitamise asjaolusid ning kaaluda sellega seotud menetluskulu jätmist sõltumata menetluse tulemusest mõne menetlusosalise kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kõik menetlusosalised esitanud taotlusi ja väiteid, mis jäid rahuldamata või arvestamata. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et mõni menetlusosaline oleks selgelt kuritarvitanud oma menetlusõigusi esitada taotlusi ja põhjendusi, vaielda vastu teiste taotlustele ja põhjendustele ning vaidlustada kohtumäärusi (TsMS § 199 lõike 1 punktid 3, 4, 6; § 660).
60.Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et kokkuvõttes tuleb menetluskulud maakohtus tuleb jätta iga menetlusosalise enda kanda. Kuna mõlemad apellatsioonkaebused kuuluvad rahuldamisele osaliselt, jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 163 lõike 1 alusel iga menetlusosalise enda kanda. Seega puuduvad asjas rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt) /Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/ Tühistatud osaliselt Riigikohtu 09.06.2021 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. detsembri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-2243 osas, millega ringkonnakohus: 1.1 jättis muutmata Harju Maakohtu 18. detsembri 2019. a kohtuotsuse osas, millega Harju Maakohus jättis rahuldamata Jägala Hüdro OÜ alternatiivse nõude Jägala Energy osaühingu vastu Jägala Energy osaühingu osanike 20. aprilli 2018. a koosoleku otsuste nr 4 ja 5 kehtetuks tunnistamiseks (resolutsiooni p 3.4); 1.2 rahuldas OÜ MK Holding hagi Jägala Energy osaühingu vastu Jägala Energy osaühingu osanike 20. aprilli 2018. a koosoleku otsuse nr 4 kehtivuse tuvastamiseks (resolutsiooni p 3.6); 1.3 tühistas Harju Maakohtu 25. aprilli 2018. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (resolutsiooni p 3.10); 1.4 jaotas menetluskulud (resolutsiooni p 3.11). Saata asi eelmainitud Ringkonnakohtule.
osas
uueks
läbivaatamiseks
Tallinna
2-18-2243
2.Tühistada ringkonnakohtu otsus ka osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata OÜ MK Holding hagi Jägala Hüdro OÜ vastu Jägala Energy osaühingu osanike 20. aprilli 2018. a koosoleku otsuste nr 1, 2, 4 ja 5 kehtivuse tuvastamiseks (resolutsiooni p 3.5). Jätta OÜ MK Holding hagi Jägala Hüdro OÜ vastu läbi vaatamata.
3.Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.
4.Jägala Hüdro OÜ, OÜ MK Holding ja Jägala Energy osaühingu kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt.
5.Tagastada Jägala Hüdro OÜ kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.
6.Tagastada OÜ MK Holding kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.
7.Tagastada Jägala Energy osaühingu kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.