2-17-18305 Magma Kinnisvara OÜ hagi P Kinnisvara Osaühing (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennok’i ja PKM Grupp OÜ vastu nõude tunnustamiseks P Kinnisvara Osaühing (pankrotis) pankrotimenetluses 3500 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Magma Kinnisvara OÜ (registrikood 12615793, asukoht P tn 19, 10314 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman (Advokaadibüroo Greinoman & Co, e-post: xxx) Kostja I: P Kinnisvara Osaühing (pankrotis, registrikood 10384639) pankrotihaldur Oliver Ennok (e-post: [email protected]) lepinguline esindaja Kerli Kaasik (epost: [email protected]) Kostja II: PKM Grupp OÜ (registrikood 10945262, asukoht Vahtra tn 17, 63303 Põlva, e-post: [email protected]) lepinguline esindaja K T (e-post: xxx)
Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
06.09.2018 Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Greinoman Hageja seaduslik esindaja J X Kostja I lepinguline esindaja K K Kostja II lepinguline esindaja K T Kostja II seaduslik esindaja A L
Maksim
Kohtuotsuse resolutsioon Jätta hageja Magma Kinnisvara OÜ hagi kostjate P Kinnisvara Osaühing (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennok’i ja PKM Grupp OÜ vastu nõude tunnustamiseks P Kinnisvara Osaühing (pankrotis) pankrotimenetluses, rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta tsiviilasja menetluskulu hageja Magma Kinnisvara OÜ kanda. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja hagi asjaolud
1.Hageja pöördus kohtusse 06.12.2017 nõude tunnustamiseks P Kinnisvara Osaühing (pankrotis) pankrotimenetluses. Hageja palub tunnustada VÕS § 164 lg 1 ja 2, § 271 ja 292 lg 1 alusel nõuet 216 400.22 euro ulatuses. Hageja nõue koosneb põhivõlast 104 154.76 eurot ja viivistest 112 245.46 eurot. Nõude tekkimise aluseks on rendilepingu nr 002-2003 p 4.1.1, selle suulised täiendused ja 30.09.2013 teade õiguste üleandmise kohta AS Magma jagunemislepingu nr 239/05.03.2014 sõlmimist. Nõuet kinnitavad pankrotivõlgnikule esitatud arved.
2.AS Magma ja võlgnik sõlmisid 01.10.2002 viieks aastaks rendilepingu, mille kohaselt anti üle õppehoone asukohaga x. Peale lepingu lõppemist jätkas kostja 1 renditud ruumide rentimist ja lepingu muutus tähtajaliseks VÕS § 310 lg 1 alusel. 30.09.2013 jagunes AS Magma ja lepingu nr 239/05.03.2014 alusel anti hagejale rendilepingu täitmine üle, mis alusel alates 05.03.2014 on hageja VÕS § 291 alusel rendileandjaks. Poolte vahel on kokkulepe, mille kohaselt hageja andis pankrotivõlgnikule üürile kinnisasja x, välja arvatud A L kasutuses olevad ruumid. Kui üüri suuruses ei ole kokkulepe tõendatud, siis kinnisasja edasi üürijale pidi olema selge, et kinnisasja kasutus on tasuline. Hageja palub lähtuda mõistliku tasu suurusest 2853.02 eurot kuus. Alternatiivselt, kui kohus ei tuvasta üürilepingu tingimusi, tugineb hageja sellel, et võlgnik sai kasu OÜ Magma Kinnisvara kinnisasja edasirentimisest. Kohtu nõudel täpsustas hageja hagi nõude kujunemist (IIkd, tl 19). Hageja osanike ja kaasomanike vahel oli kokkulepe rendilepingute sõlmimiseks, mida pikendati vastavaltkaasomanike 27.01.2012 otsusele.
3.Pankrotivõlgnik on jätnud arved õigel ajal tasumata, mistõttu nõuab hageja viivist. Kui kohus ei tunnista lepingulist viivise määra, palub hageja välja mõista viivis seadusjärgsele määrale. Kostja I vastuväited hagile
4.P Kinnisvara Osaühing (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennok ei tunnista hagi ja palub see jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et hagi on alusetu, rendileping on sõlmitud tähtajaga 01.10.2003 kuni 01.10.2008, võlgniku pangakontost nähtuvalt on renditasu makstud kuni 30.06.2009, alates 27.07.2009 on AS Magma tasunud makseid summas 23 808 krooni ja vastavalt 1521.61 eurot kuni 29.01.2014. Kostja on arveid esitanud 2853.02 eurot kuus, milline üürikokkulepe ei tulene kirjalikust lepingust. Võlgniku arvest ei nähtu, et pärast x kinnistu mõttelise osa omandiõiguse üleminekut hagejale oleks võlgnik tasunud rendilepingus nr 002-2003 kokkulepitud renti uuele rendileandjale. Hageja ei ole tõendanud, et alates jaanuarist 2015 hageja võlgnikule nimetatud tingimustel õppehoonet üürib. Kostjale teadaolevalt lõppes leping 2015, kui allüürnikule OÜ nimetati ajutine pankrotihaldur ning 2016 asus hageja koolihoonet hosteliks ümber ehitama. Tõendamata on rendilepingu sõlmimine. Arvetel on kajastatud üüri 90% ulatuses, samas rendilepingu kohaselt rentis võlgnik vaid 40 % kinnistust.
5.Hageja on esitanud tõendina vaid 01.10.2003 sõlmitud rendilepingu, mis lõppes 01.10.2008. Tõendatud ei ole, et leping muutus tähtajatuks ja läks x, Tallinn kinnistu 9/10 mõttelise osa võõrandamisel üle hagejale. Tegemist on vaid koolihoone rendilepinguga. Pärast eelnimetatud rendilepingu lõppemist sõlmisid 01.10.2008 võlgnik ja OÜ x rendilepingu samadel tingimustel kuni
võlgnikul on allüürnik nimetatud õppehoonele. Rendi tasumine võlgniku poolt OÜ-le x nähtub konto väljavõtetest. Seega ei muutunud rendileping tähtajaliseks ja ei ole ka eluliselt usutav, et rendilepingu mittetäitmisel ca kaks aastat jätkab rendileandja rentnikuga lepingut.
6.Teadaolevalt on alates 2015 kevadest P 19 asuval kinnistul olev koolihoone Magma Kinnisvara OÜ otseses valduses ning ta on sõlminud rendilepingu OÜ-ga x. Pankrotihaldurile ei ole võlgnik ega hageja esitanud kehtivat lepingut. Hageja alternatiivne nõue ei ole tõendatud, kuivõrd koolihoone on alates 2015 kevadest faktiliselt hageja enda kasutuses. Kostja II PKM Grupp OÜ vastuväited hagile
7.Kostja hagi ei tunnista. Kostja juhatuse liige on x kinnistu kaasomanik. Hageja õiguseellane on kostja I 90% osanik, hageja on x kinnistu 90% kaasomanik ning hageja juhatuse liige on ka kostja I likvideerija, kes otsustas kostja likvideerida, asutada hageja ning kanda kõik lepingud ja kostja tegevus üle hagejale.
8.Nõude alusena sõlmitud rendileping on sõlmitud 40% mõttelisest osast koolihoonest, kehtivusega viis aastat ja lõppes 30.09.2008. Viidatud lepinguga identsed lepingud ja proportsionaalselt sama tasu eest olid sõlmitud ka teiste kinnistu kaasomanikega vastavalt kaasomandi tasu suurusele. Nimetatud asjaolu on leidnud tõendamist tsiviilasjas 2-14-56908. Hageja renditasu nõude aluseks olevate arvete kohaselt on nõude sisuks ``rent p 19, 90%`` ning arve esitamise aluseks õiguse ülekandmise teatis. Seega ei saa hageja esitatud ja 2003 aastal sõlmitud rendileping olla 2015-2017 perioodil tekkinud renditasu või muu nõude aluseks. Kirjalikku lepingut on õigus muuta vaid kirjalikus vormis. Samuti on see välistatud, sest 01.10.2008 sõlmisid pooled uue rendilepingu, kus objektiks oli üksnes x kinnistul asuv koolihoone.
9.Rendileping koolihoone osas lõppes tähtaja saabumisega 2015 kevadel, üürnik OÜ x pankrotistus ning kostjal I ei olnud enam õppehoonele üürnikku. 2015 kevadel OÜ x vabastas ruumid ja kostja I andis ruumide valduse hagejale üle. Kostja I ei ole rendilepingu objekti mingil viisil kasutanud. Alates 2015 kevadest otsis hageja ja tema õiguseellane läbi kinnisvara portaalide rentnikku ja 2016 asus ruume ümber ehitama hosteliks. Kostja I tasus hagejale (õiguseellasele) 2014 kokku 97 345.18.eurot, seega on kostja I teinud hagejale enam kui 100 000 euro eest ettemakseid, mis tuleb kostjale I tagastada. Hageja ja kostja I vahel puuduvad suulised kokkulepped rendi ja selle maksetingimuste osas.
10.Hageja alternatiivne nõue ei ole asjakohane, tõendamata on, et kostja I sai aastatel 2015-2017 väidetavat üüritulu summas 137 892.90 eurot. Kostja I majandustegevus oli seotud vaid P x kinnistu haldamise ja parendamisega, seega kõik kulutused, mida kostja I on kandnud ja mis hageja enda seadusliku esindaja juhtimisel on viinud kostja I pankrotistumiseni, on kantud seoses P kinnistuga. Anud juhul ei ole tegemist ebaseadusliku valdusega AÕS § 85 lg 1 mõttes, kostja I ei ole saanud hageja omandist mingit kasu. Viivisenõue on alusetu, kuna põhinõuet ei ole võimalik rahuldada. Hageja nõude ainuke eesmärk on pankrotimenetluses häälte saamine. Kohtu põhjendused
11.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse
tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Seega hageja nõude rahuldamise eeldusteks on, et hageja nõue võlgniku vastu oleks kehtiv ja sissenõutav, samuti, et hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses oleks esitatud tähtaegselt.
12.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
13.Kohtule esitatud tõenditega on tõendanud ning puudub vaidlus, et: - P Kinnisvara OÜ (pankrotis) pankrot kuulutati välja 14.07.2017 Harju Maakohtu 14.06.2017 määrusega (Ikd, tl 14) - hageja esitas 28.06.2017 P Kinnisvara OÜ (pankrotis) pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles taotles oma nõude tunnustamist tuginedes rendisuhtele summas 216 400.22 eurot (I kd, tl 18-19); - hageja nõudele esitas võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul 07.11.2017 vastuväite kostja I pankrotihaldur Oliver Ennok ja kostja II PMK Grupp OÜ (I kd, tl 54-55).
14.PankrS § 153 lg 1 punktide 1-3 kohaselt rahuldatakse pärast PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 3) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 339 kohustub rendilepinguga üks isik rendileandja andma teisele isikule kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest renti.
15.Hageja nõue võlgniku vastu tuleneb hagi asjaolude kohaselt AS Magma ja võlgniku vahel sõlmitud rendilepingust. Rendilepingu sõlmisid AS Magma ja võlgnik 01.10.2003 tähtajaga viis aastat P 19 asuva õppehoone mitteeluruumide kasutamiseks (Ikd, tl 19 pöördel-20). 30.09.2013 jagunes AS Magma ja lepingu nr 239/05.03.2014 alusel anti hageja väitel talle rendilepingu täitmine üle, mis alusel leiab hageja, et alates 05.03.2014 on hageja rendileandjaks (Ikd,tl 21 pöördel). TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. VÕS § 339 kohaselt kohustub rendilepinguga üks isik andma teisele isikule kasutamiseks rendilepingu eseme, rentnik on kohustatud maksma selle eest renti. Rendilepingu suhtes kohaldatakse üürilepingu kohta käivaid sätteid. Kui pärast tähtajalise üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet (VÕS § 310 lg 1).
16.Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas perioodil 2015-2017 oli hageja vahel kehtiv lepinguline suhe ning kas P 19, õppehoone oli võlgniku valduses, millest ta teenis tulu. Kohtuistungil 24.05.2018 (IIkd, tl 1) kinnitas hageja esindaja, et vaidlusalune periood on 01.01.2015- 31.05.2017. Rendilepingu 01.10.2003 (hagi p 2.5 märgitud 02) punktist 2.1 (Ikd,tl 56) nähtuvalt oli rendilepingu objektiks P 19 õppehoones asuvad mitteeluruumid ning rendilepingust 01.10.2008 X OÜ –ga oli
lepingu p 2.1. kohaselt alates 01.10.2008 tähtajaga viis aastat P 19 õppehoones asuvad mitteeluruumid.
17.TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu. Hageja on nõude rahalise suuruse kujunemise tõendamiseks esitanud nõudeavalduses esile toodud arved (Ikd, tl 18, 22-52) ja väitnud, et need baseeruvad rendilepingul.
18.Äriregistri andmetel ning asja materjalide kohaselt oli kostja I likvideerija J T (Ikd, tl 121), kes on ka hageja juhatuse liige (Ikd, tl 120), likvideerimisaruandest nähtuvalt otsustasid kostja I omanikud ettevõtte likvideerida seisuga 20.01.2014. Hagi täpsustuse kohaselt on hageja väljastanud võlgnikule arveid e-posti aadressile x, kuid kostja on jätnud need tasumata. Viivise nõude aluseks on rendilepingu nr 002-2003 p 7.1 ja rendilepingu nr 003-2008 p 7.1. Hageja väitel anti ruumid üle 01.06.2016 X OÜ poolt võlgnikule.
19.Kohtule on kostja I esitanud rendilepingu nr 003-2008, 01.10.2008, millest nähtuvalt sõlmisid X OÜ ja P Kinnisvara OÜ lepingu P 19 asuvas õppehoones mitteeluruumide kasutamiseks lepingu viieks aastaks või kuni P Kinnisvara OÜ-l on õppehoonele, F korpus rentnik (Ikd,tl 78) ning toimus ka arvete tasumine (Ikd,tl 94-104). Kohus leiab, et tõendatud on, et 01.06.2016 on OÜ X pankrotihaldur andnud võlgniku esindajale likvideerijale üle üürilepingu nr 46-2013 alusel P x asuvate ruumide valduse (Ikd,tl 220). Kostja I on seisukohal, et kuivõrd rendilepingu tähtaeg oli seotud rentniku OÜ X kui õppehoone tegeliku kasutajaga, lõppes leping 01.06.2015 ja see oli sellest ajast hageja enda valduses. TsMS § 279 lg 2 kohaselt, kui isiku valduses on asja lahendamiseks tähtsaid andmeid, peab ta kohtu nõudel koostama nende andmete alusel dokumendi ja edastama selle kohtule. Kohus on poolte taotluse alusel nõudnud teavet OÜ X pankrotihaldurilt. OÜ X pankrotihalduri teabe kohaselt kuulutati OÜ X (kustutatud) pankrot välja 02.09.2015 ning sisuliselt lõppesid lepingulised suhted pankroti väljakuulutamisega, sest kumbki pool ei nõudnud lepinguliste kohustuste täitmist. Pärast pankroti välja kuulutamist ruume kasutati kokkuleppel ja tasuta vara hoiuks (IIkd, tl 127, 128). Kohtu hinnangul ei nähtu 27.01.2012 P 19 hoonete kompleksi kaasomanike otsusest (Ikd, tl 197) rendilepingu pikendamise otsus. Õige on ka kostjate seisukoht, et lepingu pikendamise otsus peaks kajastuma poolte tahteavaldustena sellisisulises kokkuleppes. Lepingu pikenemine ei ole tõendatud ka VÕS § 310 lg 1 alusel, kuivõrd faktiliste lepingu tingimuste täitmine 2015-2017 ei ole tõendatud. Seega nõustub kohus kostjatega, et kuivõrd rentnik pankrotistus lõppes leping tulenevalt rendilepingu p 2.1. ja puudub alus nõuda lepinguliste rahaliste kohustuste täitmist.
20.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel VÕS § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja ei ole tõendanud võla olemasolu ega kohustuse rikkumist, mis baseeruks lepingulisel suhtel.
21.Hagi ei kuulu rahuldamisele, sest tõendatud ei ole 2003 aastal sõlmitud rendilepingu nr 0022003 pikenemine, kuivõrd see lõppes tähtaja saabumisega. Asjaolu, et leping ei muutunud tähtajatuks VÕS § 310 lg 1 alusel kinnitab ka see, et 2008 sõlmiti kostja I ja kõigi kinnistu kaasomanike vahel uued rendilepingud tähtajaga viis aastat. Vaidluse all ei ole, et OÜ X pankrotistus ja seega 2008 aastal sõlmitud rendilepingu lõppes tulenevalt rendilepingu punktist 2.1.
22.Hinnates võlgniku ja hageja vahelist õigussuhet AÕS § 85 lg 1 alusel hagis esitatud faktilise kirjelduse ja dokumentaalsete tõendite põhjal, ei ole tõendatud seadusliku aluseta kasu saamine.
23.Kohtu hinnangul ei ole asjaolu, et võlgnik sai perioodil 01.01.2015 – 31.05.2017 renditulu kokku 137 892.90 eurot (Ikd, tl 235) aluseks, hinnata see seadusliku aluseta kasu saamiseks AÕS § 85 lg 1 mõttes. AÕS § 85 lg 1 kohaselt vastutab valdaja asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt VÕS § - le 1037-1040. Nimetatud sätte kohaselt saab esitada nõudeid omaniku ja valdaja vahelisest suhtest tulenevaid omaniku nõudeid talle kuuluvat asja õigusliku aluseta valdava isiku vastu, mis on suunatud ebaseadusliku valduse ajal valdaja poolt asjast saadud kasu väljaandmisele. Hagi asjaolude kohaselt sai kostja kasu hagejale kuuluva kinnisasja edasi rentimisest ja teenuste edasimüümisest. Hageja on esitanud nõude arvestuse (IIkd, tl 22). Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on võlgnik jätnud tasumata rendimakseid, elektrienergia arveid ja internetiteenuste eest 104 154.76 eurot. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtu hinnangul nimetatud asjaolud tõendamist ei ole leidnud. Pankrotihalduri teabe kohaselt oli pankrotimenetluse ajal P x valdus OÜ-l X ja võlgnikul, seega ei ole esitatud ühtegi tõendit võimaliku allüüri tulude kohta. Samuti kasutati vaidlusalust ruumi P x kokkuleppeliselt tasuta vara hoidmiseks.
24.TsMS § 238 lg 2 kohaselt kui seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. Kohtu hinnangul ei ole kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid arved ainuüksi kohustuse tekkimise aluseks. TsMS § 238 lg 5 kohaselt, kui kohus on juba tõendi vastu võtnud, võib ta jätta asja lahendamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud juhtudel tõendi arvestamata. Tõendi võib selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Käesoleval juhul leiab kohus, et nõude tunnustamiseks puudub alus. Ainuüksi hageja esitatud arved rahalise nõude suuruse tõendamiseks ei kinnitada hageja õigust nõuda nimetatud summa suuruses võlgnevust kostjalt I ehk antud juhul seda tunnustada nõudena.
25.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei hinda. Käesoleva vaidluse esemeks ei ole kostjate vastuväited ettevõtte ülemineku hindamise osas VÕS § 180 mõttes. Menetluskulud
26.TsMS § 124 lg 1, § 132 lg 11 ja 4 p 9 alusel on hagihinnaks 3500 eurot. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 ja § 165 lg 3 jätab kohus käesoleva tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi muudetud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.