Osaühingu WiseSoft hagi osaühingu BPW Consulting vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.09.2017.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
osaühingu BPW Consulting apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7632,84 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja): Osaühing WiseSoft (registrikood 10671741), tehinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus Kostja (apellant): osaühing BPW Consulting (registrikood 10560025), tehinguline esindaja vandeadvokaat Anna Liiv
Kohtuistungi toimumise aeg
17.10.2018.a
Istungil osalenud isikud
Kostja tehinguline esindaja vandeadvokaat Anna Liiv ja hageja tehinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 13.09.2017.a otsus jätta muutmata.
2.Osaühingu BPW Consulting apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta maakohtu, ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetluskulud osaühing BPW Consulting kanda.
4.Välja mõista osaühingult BPW Consulting osaühingu WiseSoft kasuks maakohtu poolt väljamõistetud menetluskuludele lisaks menetluskulu 2500 eurot. Välja mõistetavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
1(9)
Tsiviilasi nr 2-16-5851 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.13.04.2016.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus arvetest nr 501 ja nr 502 lähtudes välja mõista põhinõudena 17 088 eurot, viivisena 26,36 eurot ning seadusjärgse viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled kaks töövõtulepingut. Kostja tellis hagejalt kui alltöövõtjalt tarkvaraarendustöid seoses kahe hankelepingu täitmisega. Kostja oli peatöövõtja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga sõlmitud hankelepingus „Ruby on Rails platvormi arendustööd“ (edaspidi RKAS hange) ja Tallinna Linnavaraameti kinnisvararegistri infosüsteemi arendustööde hankelepingus (edaspidi TKVR hange). Poolte vahel töövõtulepingute sõlmimist tõendab asjaolu, et kostja märkis hankelepingusse, et ta kaasab programmeerijana hageja juhatuse liikme TT. Lepingu sõlmimist hagejaga, mitte hageja juhatuse liikmega, näitab see, et hageja kasutas ametialast e-posti aadressi, hageja esitas kostjale arveid ning kostja ei väitnud vastu, et arve oleks esitanud vale isik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2 kohaselt tuli eeldada, et leping sõlmiti hagejaga. Hageja esitas kostjale RKAS hanke kohta arve nr 501 ning TKVR hanke kohta arve nr 502. RKAS hanke tööde valmimine lõpptellijale hilines veidi üle kahe kuu, mistõttu jättis kostja hageja esitatud arvest nr 501 tasumata 10 584 eurot, tuues põhjendusena välja sanktsioonide mahaarvamise. Arvest ei saanud sanktsioone maha arvata, sest hageja ja kostja ei olnud leppetrahvis kokku leppinud ning sanktsioone ei kohaldanud ka hankija kostjaga sõlmitud töövõtulepingu alusel. TKVR hankega seotud arvetest ei tasunud kostja hagejale 28.12.2015.a esitatud arve nr 502 alusel 6504 eurot (sh km). Põhjendusena tõi kostja arve esitamisele järgneval päeval välja, et tööd olid ebakvaliteetsed, ning alles 12.02.2016.a väitis, et tööd olid tegemata. Kostja rikkus töö lepingutingimustele mittevastavusest teavitamise kohustust võlaõigusseaduse (VÕS) § 644 mõttes. Hageja töö oli nõuetekohane. Lõpptellija võttis kostjalt tööd vastu juba 23.09.2015.a. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et töövõtulepinguid ei sõlmitud hagejaga, vaid tema juhatuse liikme TTga isiklikult. Hageja esitas arveid üksnes seetõttu, et TT palus võimalust esitada arveid ühingu kaudu. RKAS hankega seotud arve nr 501 osalisest tasumisest oli kostjal kui tellijal õigus keelduda, sest töövõtja möönis lepingurikkumist, sõlmis kostjaga kompromissi ja loobus 3000 euro (km-ta) suurusest tasunõudest. Hankijal oli õigus, mitte kohustus kostja vastu sanktsioone kohaldada. Tööde lubatust hilisem valmimine tõi kostjale kaasa mainekahju ning kliendi kaotamise ja uutest hangetest kõrvalejäämise riskid. TKVR hankega seotud arvet nr 502 ei pidanud kostja tasuma, sest tööd ei olnud valmis ja need lõpetas kostja töötaja. Asjaolu, et hankija võttis kostjalt kui peatöövõtjalt tööd vastu, ei tõenda, et töövõtja oleks kostjale tööd õigeks ajaks ära teinud.
2(9)
Tsiviilasi nr 2-16-5851
Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 13.09.2017.a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 17 088 eurot, viivise 1971,37 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras otsuse tegemisest kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4030 eurot. Otsuse kohaselt vaidlesid pooled selle üle, kas hageja juhatuse liige TT sõlmis kostjaga RKAS ja TKVR hankeid puudutavate tööde tegemiseks alltöövõtulepingud eraisikuna või hageja nimel ning kas kostjal oli õigus vähendada töö eest makstavat tasu. Kostja sõlmis töövõtulepingud hagejaga, sest seda saab TsÜS § 116 lg 2 kohaselt eeldada, pakkumised tegi hageja juhatuse liige, töö oli seotud hageja majandustegevusega ning hageja esitas kostjale arveid. Hageja selgitas veenvalt, et hankedokumentidesse pandi kirja hageja juhatuse liige, sest kvalifitseerimistingimuste kohaselt pidi pakkumises nimetama konkreetse programmeerija, kelle haridusvastavust saaks hankija hinnata. RKAS hanke arve nr 501 osas vaidlesid pooled selle üle, kas kostja võis jätta arve osaliselt tasumata. Pooled ei vaielnud selle üle, et tööd said valmis kaks kuud hiljem. Hageja 10 584 euro suurune tasunõue oli põhjendatud, sest kostja ei selgitanud, millist õiguskaitsevahendit kasutades ta arve osaliselt tasumata jättis, ega toonud välja kahju suurust, samuti ei tõendanud kostja, et hageja nõustus kompromissi korras tasu vähendama. Kostja ei esitanud hagejale pretensioone töö vastavuse kohta lepingutingimustele. Kostja ei tõendanud, et pooltel oli leppetrahvikokkulepe, ega põhjendanud, miks oli tööde hilinemise tõttu põhjendatud tasu vähendada just nimetatud summas. Kostja ei tõendanud mainekahju, ajakulu ega kliendi kaotamise või järgmistest riigihangetest kõrvalejäämise ohtu. Kostja ei tõendanud, et hageja oli tasu vähendamisega kompromissi korras nõus, sest kostja teavitas küll hageja juhatuse liiget, et tasust tuleks maha arvata 6600 eurot (km-ta), kuid hageja sellega ei nõustunud, vaid pakkus kompromissina välja tasu vähendamise 3000 euro (km-ta) võrra ning võttis hiljem kompromissi pakkumise tagasi. TKVR hanke arve nr 502 alusel jättis kostja tasumata 6504 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et hankija võttis kostjalt töö tervikuna vastu 23.09.2015.a. Hankija kinnitas hagejale, et viimane veateate pilet suleti 24.08.2015.a. Kostja tõendas, et hagejat teavitati puudustest jooksvalt ja piisavalt täpse kirjeldusega veateadete raportis, ning seda, et 2015. a kevadel peeti kirjavahetust töös esinenud puuduste üle. Hageja nõue tuleb rahuldada, sest kostja ei tõendanud, et hageja töös esines puudusi ka pärast tööde vastuvõtmist, et ta oleks hagejat puudustest teavitanud, et kostja töötaja oleks tööd teinud, ega seda, miks kostja just arvele vastavat summat tasuma ei peaks. Asjaolu, et hageja ja kostja ei sõlminud eraldi tööde üleandmise akti, ei anna alust jätta tasu välja mõistmata. Hageja tasunõue muutus sissenõutavaks töö valmimisest VÕS § 637 lg 3 mõttes. Hageja viivisenõue 26,36 euro ulatuses alates kostja kohustuse täitmisest keeldumisest kuni hagi esitamiseni, samuti 1945,01 euro suurune viivis hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni on põhjendatud. Kohtuotsuse tegemisest põhinõude rahuldamiseni tuleb välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
3(9)
Tsiviilasi nr 2-16-5851
Apellatsioonkaebuse kohaselt asus kohus põhjendamatult seisukohale, et vaidlusalused lepingud sõlmisid käesoleva vaidluse pooled. Kohus ei ole poolte tegelikku tahet välja selgitanud. Kostjal oli õigus jätta tasumata RKAS hanke tööde eest arve nr 501 alusel nõutavast summast 10 584 eurot. Kohus tuvastas õigesti, et tööd valmisid hilinemisega ning seda osaliselt hagejast tulenevatel asjaoludel. Maakohus jättis hindamata TT ulatuslikud rikkumised RKAS hanke tööde teostamisel. Apellant ei nõustu maakohtuga, et hageja ei ole loobunud arves nr 501 märgitud summast 3000 euro ulatuses. Kostjal oli õigus jätta hagejale tasumata TKVR hanke tööde eest arve nr 502 alusel 6504 eurot. Kohus tuvastas, et TVKR hanke raames teostatud tööd on hankija kostjalt vastu võtnud. Nimetatust järeldas kohus ebaõigesti, et seega võttis kostja TTlt vastu alltöövõtu raames teostatud tööd. Kohus ei ole käsitlenud kostja seisukohta, mille kohaselt fakt, et hankija võttis töö vastu kostjalt, ei tõenda vähemalgi määral, et TT töö oleks olnud nõuetekohaselt lepingujärgselt teostatud. Kohtuotsusest ei selgu, millistele tõenditele tuginedes on kohus otsuse punktis 28 märkinud, et kostja on tööd tervikuna vastu võtnud. Kostja on ühe vastuväitena tuginenud faktile, et suure hulga 2014.a loodud töid, mis olid delegeeritud TT-le, võttis üle teine töötaja AO, kes lõpetas tööd 2016.a. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, menetluskulud kostja kanda ning maakohtu otsuse muutmata. Edasine menetluse käik
6.Ringkonnakohus jättis 31.01.2018.a otsusega kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse lõppjärelduses muutmata, kuid muutis osaliselt otsuse põhjendusi. Menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 722 eurot.
7.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu ja ringkonnakohtu otsused täies ulatuses ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
8.Riigikohus tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2018.a otsuse osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse, millega maakohus rahuldas hageja nõude arve nr 502 alusel 6504 euro (sh km) ja sellelt arvutatava viivise saamiseks, ning osas, milles jaotati ja määrati kindlaks maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud. Riigikohus saatis asja tühistatud osas samale ringkonnakohtule ning jättis muus osas ringkonnakohtu otsuse muutmata, rahuldades kassatsioonkaebuse osaliselt.
9.Tallinna Ringkonnakohus andis menetlusosalistele tähtaja Riigikohtu lahendist tulenevalt täiendavate seisukohtade, selgituste, asjaolude, taotluste ja tõendite esitamiseks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikus lubatule.
10.Hageja esitas 01.08.2018.a seisukoha, mille kohaselt tuleneb poolte kokkulepe töö vastuvõtmiseks tellija poolt hankijaga sõlmitud hankelepingust. Töö vastuvõtmine nähtub ka tööprotsessist - programmeerija peab vigu parandama, kuniks tellija määrab, et kõik on korras (VÕS § 29 lg 5 p 3 ja 4). Juhul kui asuda seisukohale, et hageja ja kostja vahel puudus kokkulepe töö vastuvõtmise kohta, tuleb töö vastuvõtmine lugeda tavaliseks. Pooled ei leppinud kokku tööde etapiviisilises teostamises ja vastuvõtmises. Hageja ja kostja leppisid kokku tööde eest kokkuleppetasu ning pooled arvestasid võimalusega, et tööde maht võib nimetatud tasu juures suureneda või väheneda. Seda kinnitab ka asjaolu, et 11.01.2018.a
4(9)
Tsiviilasi nr 2-16-5851 istungil selgitas kostja, et hageja täitis veahaldussüsteemi tabelit kogu protsessi jooksul. Hageja ja kostja leppisid kokku, et töö tuleb vastu võtta tervikuna. Kostja on tööd vastu võtnud. Lõpptellija võttis tööd tervikuna ja pretensioonideta vastu. 23.09.2015.a, kui lõpptellija võttis tööd vastu, ei esitanud kostja hagejale enam mingeid pretensioone teostamata tööde osas. Lõpptellija poolt tööde vastuvõtmisel leppisid hageja ja kostja kokku, et kostja tasub hagejale ülejäänud osa kokkuleppehinnast pärast RKAS tööde valmimist. Kostja poolt tasu maksmisest keeldumise (ehk seega ka tööde mittevastuvõtmise) põhjuseks oli algselt asjaolu, et lõpptellija ei võtnud töid vastu. Need vead, millele kostja oma 26.08.2015.a kirjas viitab, kõrvaldati kuupäevaks 23.09.2015.a, sest siis võttis lõpptellija tööd vastu. Kostja ei saanud oma 26.08.2015.a e-kirjas silmas pidada lõpptellija eest peidetud toimingute osa (märkeid wont’t fix), kuna toimingute osa otsustati peita juba aasta varem ehk 17.09.2014.a. Seega keeldus lõpptellija enne 23.09.2015.a tööde vastuvõtmisest muude vigade tõttu, kuid mitte seetõttu, et toimingute osa oli hageja poolt teostamata. Alternatiivselt tuleb tööd lugeda vastuvõetuks. Kui lõpptellija võttis tööd 23.09.2015.a vastu, ei esitanud kostja hagejale enam mingeid pretensioone teostamata tööde osas ega viidanud tasust rääkides teostamata või puudustega teostatud töödele. Ainus põhjus, miks tasu maksmine edasi lükati, oli kostja soov arveldada hiljem RKAS hanke raames. Kostja ei pöördunud kunagi hageja poole ega nõudnud hagejalt kohustuste kohast täitmist. Kui ta oleks seda teinud, oleks hageja saanud vead ka koheselt parandada. Kostja ei saa kasutada õiguskaitsevahendeid. VÕS § 644 lg 3 esimese lause kohaselt ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda liiga hilja. Käesolevaks ajaks on väidetavalt puudustega tööd teostanud kostja enda töötaja AO, seega ei ole VÕS § 111 lgle 1 tuginemine kostja poolt enam ka võimalik.
11.Kostja esitas 01.08.2018.a seisukoha, millega palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus rahuldas hagi põhinõude summas 6504 euro ja vastavas ulatuses põhinõudelt viivise nõudes ning jätta nimetatud osas hagi rahuldamata. Pooled ei vaidle, et hageja ei teinud kõiki töid, milles pooled olid kokku leppinud ning mille kohta hageja esitas arve nr 502. Töö ei ole valmis, tööd ei ole vastu võetud ning tööd ei saa vastuvõetuks lugeda. Järelikult ei ole hageja tasunõue muutnud sissenõutavaks. Hageja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele. Kuna hageja ei ole puudustega tööd ise parandanud, on kostjal õigus VÕS § 111 lg 1 alusel tasu maksmisest keelduda. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
13.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus menetluslikku seisu. Käesolevas asjas tegi maakohus otsuse, millega rahuldas hagi. Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata. Riigikohus tühistas Tallinna Ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi lepingu nr 502 alusel 6504 (sh km) eurose põhivõla ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmise osas. Muus osas, st lepingu nr 501 alusel 10 584 euro suuruse põhivõla ja sellelt viivise väljamõistmise nõude rahuldamise osas Riigikohus ringkonnakohtu otsust ei tühistanud ja selles osas on otsus jõustunud. Seega tuleb ringkonnakohtul käesoleva menetluse raames kontrollida, kas Harju Maakohtu 13.09.2017.a otsus on seaduslik osas, milles rahuldati lepingust nr 502 tulenev nõue põhivõla summas 6504 ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmises.
5(9)
Tsiviilasi nr 2-16-5851
14.Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
15.Esmalt märgib ringkonnakohus, et ringkonnakohus saab teha järelduse, et vaidlusaluse lepingu (nr 502) sõlmisid hageja ja kostja, sest kostja esindaja kinnitas Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2018.a istungil, et ta nõustub sellega. Pooled kinnitasid Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2018.a istungil, et nad ei vaidle selle üle, et vaidlusaluse lepingu puhul oleks tulnud kokkulepitud, kohase soorituse eest tasuda täiendavalt põhivõlg summas 6504 eurot. Seega saab kohus sellest summast lähtuda eeldusel, et vaidlusaluse töövõtulepingu raames kokku lepitud töö on vastu võetud ja kostja ei ole rakendanud selliseid õiguskaitsevahendeid, mis töövõtutasu nõude maksmapanemise välistaksid.
16.Ringkonnakohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas kohtu ette toodud asjaolude ja esitatud tõendite alusel tuleb järeldada, et pooled sõlmisid töövõtulepingu, milles oli ette nähtud lepingu esemeks olevate tööde tervikuna vastu võtmine. See tähendab, et tööde vastuvõtmine oli tasu sissenõutavaks muutumise eeldus. Järeldada tuleb, et kostja võttis tööd vastu. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasjas kohtu ette toodud asjaolude ja esitatud tõendite alusel tuleb järeldada ka seda, et pooled leppisid kokku, et enne tööde lõplikku valmimist võib töövõtja kokkuleppel tellijaga esitada tellijale arveid, mille töövõtja tasub. Viidatud nö vahearvete esitamise õigus või väljamaksmine sõltus poolte igakordsest kokkuleppest ja ei olnud seotud mingi konkreetse tööosa valmimisega ega vastuvõtmisega. Kuigi pooled ei sõlminud kirjalikku töövõtulepingut, millest tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused nähtuksid ja kuigi pooled ei vahetanud ka muul viisil (näiteks e- kirja teel) selgesõnalisi tahteavaldusi, millest nähtunuks töövõtulepingu tasu sissenõutavaks muutumise eelduste kokkuleppimine, tuleb eespool viidatud järeldus teha poolte käitumise alusel.
17.Eespool viidatud järeldusele tuleb jõuda järgmiste asjaolude ja tõendite alusel. Seda, et töövõtulepingu täitmise jooksul maksti osa tasust ära poolte kokkuleppe alusel ja tasu maksmine ei olnud seotud mingite kindlate, eelnevalt kindlaks määratud tööosade või etappide valmimisega, tuleb järeldada sellest, kuidas enne tööde lõplikku valmimist tööde eest tasu küsiti ja kuidas tasu maksti. Esiteks ei ole kumbki pool esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et tööde vastuvõtmise etappideks jagamises oleksid pooled konkreetse kokkuleppe sõlminud. Teiseks nähtub toimikus olevatest tõenditest (vt t I kd lk 47 jj), et enne tööde valmimist osaline maksmine toimus selliselt, et hageja esitas kostjale arve, millel oli viidatud üksnes TKVR avaliku osa disainitöödele üldiselt ja mitte ühelegi töö etapile konkreetselt. Teiseks on kolmel korral neljast märgitud arvele ümmargune töötundide summa ja neljandal korral on töötundide summana märgitud 33 töötundi. Eluliselt usutav ei ole see, et mingi konkreetse tööetapi tegemiseks kulub justnimelt ümmargune arv töötunde nagu näiteks 10, 150, 50 või ka 33 tundi. See asjaolu kinnitab hageja poolt ringkonnakohtule antud seletust, et pooled olid suuliselt kokku leppinud selliselt, et hagejal on ka lepingu täitmise ajal, enne tööde valmimist raha vaja ja kokkuleppel kostjaga tehakse mingeid väljamakseid juba varem, enne tööde valmimist. Sellele, et tööde ositi valmimises ei olnud pooled kokku leppinud, viitab ka see, et pooled ei olnud töid osadeks jaganud ja pooled olid kokku leppinud ühe konkreetse tervikresultaadi sooritamises. See, et saavutada tuli konkreetne tervikeesmärk, mis ei olnud osadeks jaotatud, tuleneb ka peatöövõtulepingu eseme määratlusest. Toimikumaterjalidest (t I kd lk 47 jj) nähtub, et enne tööde valmimist toimunud tasumine toimus selliselt, et hageja esitas kostjale arve ja kostja tasus selle. Nii hageja kui ka kostja esindajad on kohtule kinnitanud, et palju suhtlust toimus poolte vahel suuliselt, telefoni teel. Sellele viitab ka see, et pooled ei sõlminud kirjalikult isegi töövõtulepingut, mille üle käesolevas tsiviilasjas vaidlus toimub. Olukorras, kus
6(9)
Tsiviilasi nr 2-16-5851 toimikumaterjalidest nähtuvalt esitas hageja kostjale arved ja kostja arved tasus, pidi hageja ja kostja vahel olema arvete esitamises kokkulepe, mis hõlmas ka seda, kui suure arve võib hageja kostjale enne tööde valmimist esitada või kui suure arve on kostja nõus tasuma. Kostja ei ole ka käesoleva kohtumenetluse raames esile toonud, mis olid siis need konkreetsed tööde etapid, mille tegemiseks kulus just 10, 50, 150 või 33 töötundi. Nendel asjaoludel tuleb järeldada, et pooltel ei olnud tööde osalise vastuvõtmise kokkulepet ja tööde eest vastuvõtmiseelne tasumine toimus jooksvalt, vastavalt poolte kokkuleppele ja see ei toimunud mingi kindla etapi saavutamise järgselt.
18.Seda, et kostja võttis töövõtjana hagejalt kui tellijalt vaidlusaluse lepingu raames kokku lepitud tööd vastu, tuleb järeldada sellest, et töövõtulepingu ese võeti peatöövõtulepingu tellija poolt 23.09.2015.a tervikuna vastu (vt t I kd lk 55). See tähendab, et kostja kui peatöövõtulepingu töövõtja andis töö peatöövõtulepingu tellijale üle, väites peatöövõtulepingu tellijale, et tööd on nõuetekohased. Vastasel korral ei oleks peatöövõtulepingu tellija töid vastu võtnud ja kostja ei oleks eelduslikult neid ka peatöövõtulepingu tellijale nõuetekohase resultaadina pakkunud. Teiseks, kui tööd anti hageja poolt kostjale üle (kostja kasutusse) enne 23.09.2015.a või hiljemalt 23.09.2015.a selliselt, et kostja sai omakorda tööd peatöövõtulepingu tellijale üle anda, oleks olnud loogiline ja arusaadav, kui hageja oleks vahetult peale seda esitanud tööde eest lõpliku arve. Hageja arvet ei esitanud enne kui 2015.a detsembri lõpus, sest kostja teatas hagejale, et ta tasub Tallinna Linnavaraameti poolt tellitud arvutiprogrammi tööde eest koos RKAS-i töödega ja hageja oli sellega nõus, sest esitas vaidlusaluse lepingu alusel lõpliku arve alles RKAS-i tööde valmimisel. Peale selle arve saamist teatas kostja hagejale, et ta ei ole nõus arvet tasuma, sest kostjale ei ole osutatud tööd, mida kostjale lubati (vt kostja 29.12.2015.a e- kiri t I kd lk 60). Kuna see e- kiri saadeti kostja poolt hagejale enam kui kolm kuud peale seda, kui kostja sai hagejalt kokkulepitud tööd enda käsutusse ja andis peatöövõtulepingu tellijale üle, tuleb sellest järeldada seda, et kostja ei esitanud hageja suhtes vahepealsel ajal mitte ühtegi pretensiooni. Olukorras, kus kostja (tellija) saab hagejalt (alltöövõtjalt) kokkulepitud töö enda kasutusse 23.09.2015.a ja olukorras, kus kostja annab tööd kui kvaliteetsed, valmis ja lõpetatud tööd lõpptellijale üle selliselt, et lõpptellija võtab tööd vastu ja olukorras, kus kostja tellijana hageja kui töövõtja suhtes enam kui kolme kuu jooksul mitte ühtegi pretensiooni, etteheidet ega nõuet ei esita ja olukorras, kus kostja ei maksa hagejale raha põhjusel, et hageja ootab kostja suhtes arve esitamisega üksnes põhjusel, et kostja palus võimalust arve tasuda siis, kui teise lepingu alusel tehtavad tööd valmivad, tuleb konkreetsete asjaolude ja neid tõendavate tõendite alusel järeldada, et kostja võttis hagejalt kokkulepitud tööd tervikuna vastu. Kostja ei ole käesoleva kohtumenetluse raames esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja oleks hagejale etteheiteid esitanud peale tööde peatöövõtja poolt vastuvõtmist (23.09.2015.a) ja enne 29.12.2015.a. See, kui kostja muutis tööde osas enam kui kolm kuud hiljem meelt, ei saa muuta tööde vastuvõtmist olematuks.
19.Juhul, kui tööd on vastu võetud, muutub tõendamiskoormis ja töövõtjal tuleb tõendada, et tema poolt vastu võetud tööd lepingutingimustele ei vastanud. Kostja seda teinud ei ole. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja poolt teostatud tööd ei vastanud lepingutingimustele. See, et osade veateadete puhul oli hageja töötaja märkinud märke „wont fix“ ei anna alust järeldada, et töö ei vastanud lepingutingimustele. Sellest märkest saab järeldada, et hageja töötaja leidis, et konkreetse teate alusel ei ole vaja mingeid samme astuda, või et tema konkreetse teate alusel midagi täiendavat tegema ei pea. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja ja kostja olid kokku leppinud mingid töö omadused ja et vastavaid omadusi tööl ei olnud. Ainuüksi see, et salvestati teade võimaliku vea kohta ei anna alust sellise järelduse tegemiseks. Võimaliku vea teatest ei saa järeldada mingi
7(9)
Tsiviilasi nr 2-16-5851 lepingutingimustele mittevastavuse olemasolu. Isegi siis, kui asjaolud viitaksid sellele, et töö puhul esines mingi mittevastavus, ei saaks see olla piisav alus hagi (kasvõi osaliseks) rahuldamata jätmiseks, sest selleks, et jätta hagi peale tööde vastuvõtmist kasvõi osaliselt rahuldamata, tuleb tellijal kohtu ette tuua asjaolud, millest saaks järeldada, millist konkreetset õiguskaitsevahendit ta kasutab, et tal on mingi konkreetse õiguskaitsevahendi rakendamise õigus, st et tal on õigus nõuda töövõtjalt mingis konkreetses summas raha. Seega, peale tööde kostja poolt tervikuna vastuvõtmist tuleks kostjal kasvõi osalisel maksmisest keeldumisel esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mille alusel saab järeldada, et kostjal on nõue konkreetses summas. Seda kostja teinud ei ole.
20.Ringkonnakohus rõhutab, et kostja väitis, et tal on õigus kasutada hageja suhtes omapoolse kohustuse täitmisest keeldumise õigust vastavalt VÕS §-le 111. Selle eeldusena tulnuks kostjal kohtu ette tuua ja tõendada asjaolud, mille alusel saanuks kohus järeldada, et kostjal on hageja suhtes mingi konkreetne sissenõutavaks muutunud nõue. Kostja seda teinud ei ole. Kostja väitis, et töös ilmnesid peale töö lõpptellijale üleandmist puudused, mida kostja pidi ise kõrvaldama ja mille kõrvaldamiseks kasutas kostja enda palgalise töötaja tööjõudu. See ei ole aga hagi osaliseks ega täielikuks rahuldamata jätmiseks piisav. Esiteks ei ole kostja esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks, mis konkreetselt kostja poolt vastu võetud töös lepingutingimustele ei vastanud, sh et oli kohustus, mida rikuti. Sellist järeldust ei saa teha ka kostja poolt esitatud väidetava vealogi alusel (t I kd lk 121 jj). Tabelis märgitud sõnade ja kirjelduste alusel ei saa järeldada, et kokkulepitud programm ei tööta või et hageja ei ole teinud midagi, mida ta oleks pidanud tegema. Teiseks ei ole kostja tõendanud, et kostja töötajal kulus mingi konkreetne aeg nende puuduste kõrvaldamiseks. Kolmandaks ei ole kostja tõendanud kostja töötajale tehtud kulutuste suurust. Tsiviilasja materjalidest ei saa järeldada, et hageja oleks vastavasisulised kostja väited mingis menetlusetapis omaks võtnud. Oluline on ka see, et kostja ei pakkunud hagejale puuduste kõrvaldamise võimalust. Sellise abstraktse väite esitamist, et kostjale ei ole üle antud lubatud tööd (vt t I kd lk 60 olev e-kiri) ei saa pidada puuduste kõrvaldamise nõudeks. Töövõtu objektis esinenud puuduste kõrvaldamise õigus tekib tellijal aga üksnes siis, kui tellija annab puuduste kõrvaldamiseks töövõtjale mõistliku tähtaja, teatades konkreetsetest puudustest ja kui töövõtja puuduste kõrvaldamisest keeldub (VÕS § 646 lg 5). Kuna töövõtja konkreetseid puudusi täpselt ei kirjeldanud, esineb ka töö lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise piirang (VÕS § 644 lg 3).
21.Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et vaidlusaluse lepingu puhul olid pooled kokku leppinud tööde vastuvõtmises töövõtutasu sissenõutavaks muutumise eeldusena, kostja oli tööd tervikuna vastu võtnud, tasunõue põhivõlana summas 6504 eurot oli muutunud sissenõutavaks ning kostja ei ole rakendanud mingit konkreetset õiguskaitsevahendit, mis välistaks töövõtutasu nõude maksmapanemise. Ringkonnakohus leiab, et kuna rahuldamisele kuulub põhivõlanõue, tuleb rahuldada ka viivisenõue. Viivisenõude rahuldamise põhjenduste osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.
22.Kuna hagi rahuldatakse, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtupoolset menetluskulude summaarset kindlaksmääramist. Peale maakohtu menetlust toimunud menetluses on hageja menetluskulud järgmised: nö esimese apellatsioonimenetluse kulud koosnesid hagejal esindajatasudest, mis kulusid apellatsioonkaebusega tutvumisele, apellatsioonkaebuse vastuse täiendamisele, kohtuistungiks ettevalmistamisele ja kohtuistungil osalemisele kokku 6 tunni ulatuses (vt t II kd lk 50 jj kirjalik menetluskulude spetsifikatsioon ja ka kohtuistungi protokoll, kus on esitatud taotlus seoses istungi kuludega). Esindajatasu suurus oli 120 eurot tunnist ilma käibemaksuta.
8(9)
Tsiviilasi nr 2-16-5851 Kassatsioonimenetluses kulus haejal esindajatasuna 420 eurot, so kolme ja poole töötunni tasu ilma käibemaksuta (vt t II kd lk 79). Viimases apellatsioonimenetluses kulus hagejal eindajatasudeks 1360 eurot, so tasu esindajale 11 tunni ja 20 minutilise töö eest tasumääraga 120 eurot tund. Kokku on tasu peale maakohtu menetlust toimunud menetluse eest 2500 eurot ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja kirjeldatud kulud on põhjendatud ning ei ületa ei tunnitasu suuruse osas ega ka ajamahu osas lubatud piire. Ka viimases apellatsioonimenetluses kantud kulud on põhjendatud, sest Riigikohtu otsus tuli läbi töötada ja ringkonnakohtule tuli kujundada positsioon Riigikohtu otsuse pinnalt ning koostada menetlusdokument, mis võtab kogu senise menetluse kokku. Eespool toodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 2500 eurot. Vastav summa mõistetakse välja maakohtu poolt väljamõistetule lisaks. Kuna hageja vastavasisulise taotluse esitas, tuleb märkida, et väljamõistetavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist seadusjärgses määras.
Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.