OÜ WiseSoft hagi OÜ BPW Consulting vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.09.2017 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
18 489,94 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühing BPW Consulting apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Osaühing WiseSoft (registrikood 10671741, asukoht Kooli 27-3, Kopli küla, Rae vald, 75321 Harju maakond), lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus (e-post XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Osaühing BPW Consulting (registrikood 10560025, asukoht Lõõtsa 8A, 11415 Tallinn, e-post XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anna Liiv (e-post XXX)
Istungi toimumise aeg
11.01.2018
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 13.09.2017 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt ja täiendades otsuse põhjendusi.
2.Osaühing BPW Consulting apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Mõista välja OÜ-lt BPW Consulting OÜ WiseSoft kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 722 eurot.
5.Rahuldada Osaühing BPW Consulting ja OÜ WiseSoft taotlused 11.01.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks ning parandada protokoll järgmiselt: Protokolli 3. lehekülje ridadel 2-3 tekst „K.Paulus kohtule: Arve LVA tööde osas 1(12)
Tsiviilasi nr: 2-16-5851 esitati hiljem, kuna lepiti kokku, et summa arveldatakse siis, kui Riigikinnisvara tööd on valmis saanud“ asendada alljärgnevaga: „K.Paulus kohtule: Hageja on oma 02.11.2017 menetlusdokumendi punktis 14 välja toonud, et arve TKVR tööde osas esitati hiljem, kuna lepiti kokku, et summa arveldatakse siis, kui Riigikinnisvara tööd on valmis saanud“ ning protokolli lk-l 3 ridadel 4-6 „A. Liiv kohtule: AO tegi töid alates oktoobri algusest ja lõpetas tööd 25.oktoobril. Tööde kulu palgana oli 450 eurot netos. Keeldume maksmast VÕS § 653 lg 3 alusel. Kogu eelnevalt tehtud töö oli juba tasutud ja lõpliku tasu pidi saama siis, kui tööd on lõplikult valmis“, asendada alljärgnevaga: „A.Meister kohtule: AO tegi töid alates oktoobri algusest ja lõpetas tööd 25.oktoobril. Tööde kulu palgana oli 1 450 eurot netos“, „A.Liiv kohtule: Keeldume maksmast VÕS § 637 lg 3 alusel. Kogu eelnevalt tehtud töö oli juba tasutud ja lõpliku tasu pidi saama siis, kui tööd lõplikult valmis.“
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja palub kostjalt välja mõista arvetest nr 501 ja 502 tuleneva põhinõude 17 088 eurot, viivise 26,36 eurot, viivise 0,022% päevas põhinõudelt (17 088 eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni ja menetluskulud.
2.Kostja osales täitjana (peatöövõtjana) Riigi Kinnisvara AS-iga sõlmitud hankelepingus „Ruby on Rails platvormi arendustööd“ (edaspidi RKAS hange) ja Tallinna Linnavaraameti kinnisvararegistri infosüsteemi arendustööde hankelepingus (edaspidi TKVR hange). RKAS ja TKVR hangetes osalemisel märkis kostja, et teenuse osutamisel kaasatakse hankelepingu täitjaks TT, kes on hageja juhatuse liige, RKAS hankes programmeerijana ja TKVR hankes veebiprogrammeerijana (tl 86-93).
3.Kostja saatis 15.08.2013 e-kirja TT-le hinnapakkumise tegemiseks TKVR-i hanke arendusele süsteemi avaliku osa arendamisel (tl 44). TT edastas kostjale hinnapakkumuse 17.08.2013 summas 20 000 eurot +km, millega kostja 19.08.2013 nõustus (tl 45).
4.Hageja esitas TKVR-i hanke täitmisega seoses kostjale 04.12.2013 arve nr 289, mille kostja tasus 10.12.2013, 06.12.2013 arve nr 291, mille kostja tasus 23.12.2013, 14.01.2014 arve nr 316, mille kostja tasus 20.02.2014 ja 10.04.2014 arve nr 345, mille kostja tasus 17.04.2014 (tl 47-54). 28.12.2015 esitas hageja kostjale TKVR-i hanke tööde kohta viimase arve nr 502, summas 5 420 eurot + km ehk 6 504 eurot (tl 59). Nimetatud arvet kostja ei tasunud.
5.Kostja ja TT pidasid läbirääkimisi RKAS-i hankelepingu täitmisel koostöö tegemisel. 09.07.2015 tegi TT kostjale pakkumuse tööde mahuhinnangu ja tööde jagamise osas (tl 16-21).
6.10.07.2015 esitas kostja Riigi Kinnisvara AS-ile lõpliku pakkumuse, mille kohaselt teostati töid tunnihinnaga 72 eurot käibemaksuga ning pakkumuse maksumus kokku oli
2(12)
Tsiviilasi nr: 2-16-5851 34 473,60 eurot käibemaksuga (tl 22-23). Kostja edastas TT-le Riigi Kinnisvara AS-i kirjad hanke tulemuste kohta (tl 24-25). RKAS-i hankeleping sõlmiti 13.07.2015 ja hankelepingu kohaselt pidid tööd valmis olema ja tellijale üle antud hiljemalt 14.10.2015 (tl 26-27). Tööd anti üle 22.12.2015 (tl 36-37).
7.22.12.2015 esitas hageja kostjale RKAS-i tööde kohta arve nr 501 summas 19 380 eurot + km ehk 23 256 eurot (tl 38). Kostja tasus 28.01.2016 nimetatud arvest hagejale 12 672 eurot selgitusega „Arve nr. 501 (maha arvestatud sanktsioonid)“ (tl 39) ning 10 584 eurot jäi maksmata. Hageja märgib, et: - töövõtulepingud olid sõlmitud hageja ja kostja vahel; - tehingud olid tehtud hageja nimel ning ei nähtu ühestki e-kirjavahetusest, et poolte tahe oleks olnud töövõtulepingu sõlmimine selliselt, et töövõtjaks on TT füüsilise isikuna; - hankedokumentides hankelepingu täitjaks TT märkimine ei tõenda, et leping oli sõlmitud TT-ga, kuna kvalifitseerimistingimuste kohaselt tuli nimetada konkreetne programmeerija, kuid selleks ei saanud olla juriidiline isik hageja; - asjaolu, et TT andis RKAS-i hanke tiimis kinnituse eraisikuna (eksperdina) ei saa tõendada, et ka töövõtuleping sõlmiti kostja ja TT vahel; - 19.08.2013 kirjas mainitakse tasuna 20k+km. Seega kui leping oleks sõlmitud kostja ja TT vahel oleks kostjale pidanud hinnapakkumine tekitama küsimusi, miks on hinnale lisatud käibemaks, kuid mitte nn tööjõumaksud; - TT tegi hinnapakkumised hageja ametialase e-posti ([email protected]) vahendusel; - kostja ei ole varem esitanud vastuväiteid, et arved on esitatud vale isiku poolt; - hageja ja kostja vahel oli saavutatud kokkulepe, et hageja teostab kostjale infotehnoloogilised arendustööd kokkulepitud mahus ja kokkulepitud tasu eest; - hageja on tööd nõuetekohaselt teostanud; - kostja ei ole millegagi tõendanud neid väiteid, et RKAS-i hanke täitmisega kaasnes kostjale oluline mainekahju, risk kaotada klient ja jääda kõrvale järgmistest riigihangetest, ega samuti väiteid kaasnenud lisatööst ja ajakulust; - RKAS hankelepingu täitmise järgselt ei kohaldanud Riigi Kinnisvara AS kostja suhtes mingeid sanktsioone, ega teinud tasu osas mahaarvamisi; - pooled ei olnud kokku leppinud leppetrahvi maksmises, mistõttu puudus kostjal alus jätta arve nr 501 osaliselt maksmata; - kõik osapooled olid RKAS-i hankes ilma sanktsioonideta nõus septembri lõpus algselt kokkulepitud tähtaega pikendama; - hageja ei ole loobunud arve nr 501 osas oma nõudest 3 000 euro osas; - hageja poolt 23.12.2015 e-kirjas avaldatu ei olnud nõustumus kompromissiga, vaid pakkumus kompromissiks, kuid kostja ei ole sellele vastanud, mistõttu ei saa lugeda kokkulepet sõlmituks; - TKVR-i hange kui tervik võeti hankija poolt vastu 23.09.2015, seega ei saa tekkida küsimust hageja poolt teostamata töödest; - viidates ebamääraselt alles 29.12.2015 tööde ebakvaliteetsusele ning 12.02.2016 tegemata töödele, on kostja selgelt eiranud VÕS § 644 lg-s 1 sätestatud tööde lepingutingimustele mittevastavusest teatamise tingimusi; - kostja ei ole teatanud puudustest mõistliku aja jooksul, ega töö mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldanud; - kostja ei ole selgitanud ega esitanud kalkulatsiooni, miks väidetavad puudused TKVR-i töös olid väärt 5 420 eurot + km.
3(12)
Tsiviilasi nr: 2-16-5851 Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnista, vaidleb sellele vastu ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Kostja märgib, et: - hagejal puudub leping kostjaga ja sellest tulenevalt ei ole hagejal nõuet kostja vastu; - kostjal on võlasuhe füüsilisest isikust TT-ga, kes andis RKAS-i hanke tiimis kinnituse eraisikuna; - TT palus võimalust esitada oma töö eest kostjale arve oma osaühingu kaudu ning sel põhjusel esitas arved hageja; - kostjal oli õigus hageja arve nr 501 (RKAS hange) tasumisest osaliselt keelduda, kuna kostjal oli hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõue, mille kostja tasaarvestas hageja nõudega; - RKAS-i hanke tööd saadi valmis kahe kuulise hilinemisega, mille tõttu kaasnes kostjale oluline mainekahju ja risk kaotada klient ning jääda kõrvale järgmistest riigihangetest, aga samuti oluline lisatöö ja ajakulu; - RKAS-i hanke tööd anti tellijale üle hilinemisega, kuna TT viivitas tööde tegemisega; - kostjal oli õigus keelduda arve nr 501 osalisest tasumisest, kuna pooled sõlmisid kokkuleppe ja TT loobus nõudest summas 3 000 eurot +km; - TT ei saanud oma loobumise tahteavaldust tagasi võtta, kuna tagasivõtmine ei ole kehtiv; - hankija poolt sanktsioonide kohaldamine on tema õigus, mitte kohustus; - hageja ei ole arve nr 502 (TKVR hange) aluseks olevat „avaliku töö“ osa töid teinud ja tal puudus alus nimetatud arvet esitada; - hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks TTlt töö vastu võtnud ega seda, et TT poolt tehtud töö oleks olnud valmis ehk seisus, mis võimaldanuks selle vastuvõtmist; - hankija poolt töö vastu võtmine ei tõenda, et TT oleks teinud ära omapoolse töö; - TT oli jooksvalt läbi veahaldussüsteemi teadlik esinenud puudustest ja tal oli kohustus need kõrvaldada; - iga loodud veakande ehk puuduse kohta, milline oli määratud lahendamiseks TT-le, saatis süsteem temale koheselt teavitusega e-kirja; - TT poolt tegemata jäetud kohustused on lõpetanud kostja töötaja. Esimese astme kohtu otsus
11.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 17 088 eurot ja viivise 1971,37 eurot ning viivise edasiulatuvalt põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises laues sätestatud määras alates 14.09.2017 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt välja menetluskulud 4 030 eurot hageja kasuks ning viivise menetluskulude tasumisega viivitamisel.
12.Otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas hageja juhatuse liige TT sõlmis kostjaga RKAS-i ja TKVR-i hankeid puudutavate tööde tegemiseks alltöövõtulepingud eraisikuna või hageja nimel. Nähtuvalt äriregistrist on hageja põhitegevusala programmeerimine. Kohus leiab, et tulenevalt TsÜS § 116 lg-st 2 saab eeldada, et kostjal oli töövõtulepingud hangetes osalemiseks sõlmitud hagejaga, kuna pakkumised tegi hageja juhatuse liige ning tehing oli seotud hageja majandustegevusega. Kostja ei ole seda eeldust kohtule esitatud tõenditega ümber lükanud. TT esitas kostjale pakkumised hageja ametialase e-posti ([email protected]) vahendusel ning kogu kirjavahetus on käinud nimetatud eposti kasutades (tl 16-19, tl 44). Lisaks sisaldas TT 17.08.2013 pakkumine käibemaksu (tl 45). Kui TT oleks teinud pakkumise füüsilise isikuna, ei oleks
4(12)
Tsiviilasi nr: 2-16-5851 pakkumine käibemaksu sisaldanud ning kostjale kui majandustegevuses tegutsevale isikule pidi see olema arusaadav. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu poolte tahet sõlmida töövõtulepingud TT-ga kui eraisikuga. Hageja on veenvalt selgitanud, miks hankedokumentides hankelepingu täitjaks oli märgitud TT nimi. Seda oli tehtud seetõttu, et kvalifitseerimistingimuste (tl 146-150) kohaselt tuli nimetada konkreetne programmeerija, kelle haridusvastavust saaks hankija hinnata. Selleks ei saanud olla juriidiline isik hageja. Töövõtulepingu sõlmimist TT-ga kui füüsilise isikuga ei tõenda TT kinnitus osaleda RKAS-i hankes pakkuja tiimis programmeerijana (tl 187). Vastav kinnitus oli antud kvalifitseerimistingimustest tulenevalt ning see ei oma tähendust lepingulistest suhetes kostjaga. Lisaks on töövõtulepingu täitmise eest arved kostjale esitanud hageja ning kostja on need hagejale enamus osas tasunud. Tõendamata ning paljasõnaline on kostja väide, et arved esitas hageja, kuna TT palus võimalust esitada oma töö eest kostjale arve oma osaühingu kaudu.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal esineb alus keelduda osaliselt tasumast hageja poolt RKAS-i hankega seoses 22.12.2015 esitatud arvet nr 501 (tl 38). Kostja tasus hagejale nimetatud arvest 12 672 eurot selgitusega „Arve nr. 501 (maha arvestatud sanktsioonid)“ (tl 39) ning 10 584 eurot jäi maksmata. Kostja on põhjendanud arve osalist maksmata jätmist muuhulgas sellega, et RKAS-i hanke tööd saadi valmis kahe kuulise hilinemisega, mille tõttu kaasnes kostjale oluline mainekahju ja risk kaotada klient ning jääda kõrvale järgmistest riigihangetest, aga samuti oluline lisatöö ja ajakulu. Hageja leiab, et puudub alus keelduda arve tasumisest, kuna pooltel ei olnud leppetrahvi kokku lepitud ja kostja väited mainekahjust ja lisatööst on paljasõnalised.
14.Pooled ei vaidle selle üle, et RKAS-i tööd valmisid hilinemisega ning seda vähemasti osaliselt hagejast tulenevate asjaolude tõttu (tl 94-97). Kohus nõustub hageja poolt märgituga, et kostja ei ole selgitanud, millist VÕS § 101 lg 1 punktides 1-6 loetletud õiguskaitsevahendit on kostja kasutanud, jättes arve nr 501 osaliselt tasumata. Kostja ei ole esile toonud, et hageja poolt tehtud töö ei oleks vastanud valmides lepingutingimustele. Hageja poolt esitatud kirjavahetusest tellijaga nähtub, et tellija oli hageja tööga rahul ning soovis jätkata koostööd ka edaspidi (tl 151-154). Kostja ei ole tõendanud, et pooltel oli kokkulepe leppetrahvi kohaldamiseks juhul, kui hageja hilineb tööde teostamisega, mille arvelt oleks kostja võinud teha arve tasumisega tasaarvestust. VÕS § 158 lg 1 kohaselt peab leppetrahvi kohaldamiseks olema lepingus kokku lepitud. Kostja väited kahju, so mainekahju, lisatöö ja ajakulu, samuti kliendi kaotamise ohu ja järgmiste riigihangete kõrvalejäämise ohu osas on jäänud paljasõnaliseks ja tõendamata. Puudub vaidlus, et tellija kostja suhtes hanke täitmise hilinemise tõttu sanktsioone ei kohaldanud. Kostja ei ole täiendavalt põhjendanud, kuidas kostja poolt tasumata summa on võrdeline hageja poolt tööde hilinemisega.
15.Täiendavalt on kostja esile toonud, et kostjal on õigus jätta arve nr 501 tasumata, kuna pooltel oli vastav kokkulepe ja hageja loobus oma nõudest 3000+km. Kohtule esitatud poolte 23.12.2015 e-kirjavahetusest nähtub, et kostja teatas TT-le, et arvest tuleks maha arvestada 6 600 + km, mille peale hageja pakkus kompromissi 3 000 + km (tl 99-100). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kostja on nõustunud hageja poolt pakutud kompromissiga. Kostjal on endiselt arvest nr 501 tasumata 10 584 eurot. Seega ei ole tõendatud, et pooled oleksid sõlminud vastava kompromissi, mille kohaselt vähendasid töölepingu alusel makstavat tasu 3 000+km võrra.
16.Pooltel on täiendavalt vaidlus, kas kostjal esineb alus jätta hagejale tasumata TKVR-i hanke tööde eest 28.12.2015 esitatud arve nr 502 summas 6 504 eurot (tl 59). Kostja teatas hagejale 29.12.2015 e-kirjas, et ei kinnita arvet, sest töö on tehtud ebakvaliteetselt (tl 60). Kostja leiab, et hageja ei ole arve nr 502 aluseks olevat
5(12)
Tsiviilasi nr: 2-16-5851 „avaliku töö“ osa töid teinud ja tal puudus alus nimetatud arvet esitada. Kostja leiab, et hageja oli jooksvalt läbi veahaldussüsteemi teadlik töös esinenud puudustest ning hageja neid kõiki ei kõrvaldanud. Hageja leiab, et kostja ei teavitanud mõistliku aja jooksul ja piisavalt täpselt, millised olid TKVR-i hanke töös esinenud puudused ning hageja on kõik tööd nõuetekohaselt teinud.
17.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 30.04.2015 esitas Tallinna Linnavaraamet ehk tellija kostjale pretensiooni, kus märgiti et töid ei saa tunnistada vastavaks oluliste puuduste tõttu (tl 117-120). Kostja poolt esitatud selgitustest ja veateadete raportist (tl 121-129) nähtuvalt andis veahaldussüsteem jooksvalt hagejale teada, millised puudused esinesid töö tegemisel. Kostja selgituse kohaselt iga loodud veakande ehk puuduse kohta, milline oli määratud lahendamiseks TT-le, saatis süsteem temale koheselt teavitusega e-kirja. Hageja ei ole vastu vaielnud, et töö protsess vastavalt oli korraldatud. Seega on kostja tõendanud, et puudustest teavitati hagejat jooksvalt ja piisava täpse kirjeldusega.
18.Pooled ei vaidle selle üle, et TKVR-i hanke tööd võeti hankija poolt tervikuna vastu 23.09.2015. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et pärast tööde vastuvõtmist esines hageja poolt tehtud töödes puuduseid või kostja oleks hagejat sellest teavitanud. 2015.a kevadel peetud kirjavahetus, veahaldussüsteemi raportid ja esitatud pretensioonid (tl 117-119, tl 121-131) ei tõenda, et puudused esinesid ka pärast tööde vastuvõtmist. 13.10.2015 toimunud TKVR-i hanke projekti juhtrühma koosoleku protokolli kohaselt võeti TKVR kui tervik vastu 23.09.2015 pärast viimase kaardiga seotud vea parandamist (tl 55-58). Kostja ei ole pärast tööde tervikuna vastuvõtmist ja enne kohtumenetlust välja toonud, millised olid need töös esinenud puudused, mille tõttu kostja jättis viimase arve nr 502 tasumata. Kostja on 29.12.2015 kirjas (tl 60) ja 12.02.2016 vastuses hageja pankrotihoiatusele (tl 40-43) märkinud üldsõnaliselt, et tööd on teostamata.
19.Hankija esindaja ME on hagejale 24.08.2015 peetud Skype-i vestluses kinnitanud, et kõik veateate „piletid“ on saanud ME poolse kinnituse selle kohta, et kõik leitud vead on parandatud ning 29.12.2015 vestluses märkinud, et JIRAs, ehk veahaldussüsteemis sai viimane hageja kontrollitav pilet kinni pandud 24.08.2015 (tl 159-160). Kostja on kahtluse alla seadnud vestluse osapoolte isikud. Kohtu hinnangul puudub mõistlik alus kahelda, et vastav vestlus on toimunud hankija esindaja ME ja TT vahel. Kostja ise on menetluses esitanud Skype’i vestluse väljavõtte ME-ga (tl 133), millest nähtub, et kasutaja pildid on samad. Seega on tõendatud, et tööde lõppastmes kinnitas hankija esindaja, et hageja on tööd teostanud nõuetekohaselt. Lisaks on hankija esindaja kinnitanud (tl 160), et kostja suhtes ei ole hankija poolt mingisuguseid sanktsioone kohaldatud, mis võiks anda aluse jätta osa tasust maksmata. Kostja poolt 16.05.2017 esitatud hankija pretensioonid/kirjad kannavad kuupäevi 25.08.2016, 13.09.2016 ja 26.09.2016 (tl 195-205). Kohus leiab, et esitatud tõendid on asjakohatud, kuna arve nr 502 aluseks olevad tööd võeti hankija poolt vastu 2015.a sügisel ehk aasta varem ning enne seda on hankija hagejale kinnitanud, et kõik veateate piletid olid suletud, st hageja poolt parandatud. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kostja poolt esitatud ekraanitõmmise väljavõttest (tl 189) järeldada, et hagejale suunatud tööd lõpetas kostja töötaja.
20.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks hankija poolt TKVR-i tööde vastuvõtmise seisuga teostanud tööd puudustega, mis annaks aluse jätta arve nr 502 maksmata. Apellatsioonkaebus
6(12)
Tsiviilasi nr: 2-16-5851
21.Apellatsioonkaebuse kohaselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta täies ulatuses vastustaja kanda.
22.Apellatsioonkaebuse kohaselt asus kohus põhjendamatult seisukohale, et vaidlusalused lepingud sõlmisid pooled. Kohus ei ole poolte tegelikku tahet välja selgitanud.
23.Kostjal oli õigus jätta tasumata RKAS hanke tööde eest arve nr 501 alusel nõutavast summast 10 584 eurot. Kohus tuvastas õigesti, et tööd valmisid hilinemisega ning seda osaliselt hagejast tulenevatel asjaoludel. Maakohus jättis hindamata TT ulatuslikud rikkumised RKAS hanke tööde teostamisel. Apellant ei nõustu maakohtuga, et hageja ei ole loobunud arves nr 501 märgitud summast 3000 euro+käibemaks ulatuses.
24.Kostjal oli õigus jätta hagejale tasumata TKVR hanke tööde eest arve nr 502 alusel 6 504 eurot. Kohus tuvastas, et TVKR hanke raames teostatud tööd on hankija kostjalt vastu võtnud. Nimetatust järeldas kohus ebaõigelt, et seega on kostja võtnud TT-lt vastu alltöövõtu raames teostatud tööd. Kohus ei ole käsitlenud kostja seisukohta, mille kohaselt fakt, et hankija võttis töö vastu kostjalt, ei tõenda vähemalgi määral, et TT töö oleks olnud nõuetekohaselt lepingujärgselt teostatud. Kohtuotsusest ei selgu, millistele tõenditele tuginedes on kohus otsuse punktis 28 märkinud, et kostja on tööd tervikuna vastu võtnud. Kostja on ühe vastuväitena tuginenud faktile, et suure hulga aastal 2014 loodud töid, millised olid delegeeritud TTle, võttis üle teine töötaja AO, kes lõpetas tööd 2016 aastal. Vastus apellatsioonkaebusele
25.Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt ja täiendades otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
27.Poolte vahel on apellatsioonimenetluses jätkuvalt vaidlus selles, kas hagiavalduses nimetatud lepingute poolteks on käesoleva asja hageja ja kostja või sõlmis kostjaga lepingud Riigi Kinnisvara AS-ile Ruby on Rail platvormi arendustööde tegemiseks (edaspidi nimetatud kui RKAS leping) ja Tallinna Linnavaraameti kinnisvararegistrile infosüsteemi arendustööde tegemiseks (edaspidi ka kui TVKR leping) TT.
28.Maakohus asus seisukohale, et nii RKAS lepingu, kui ka TVKR lepingu poolteks olid hageja ja kostja. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on poolte esitatud väiteid ja tõendeid hinnanud nõuetekohaselt. Kostja heidab maakohtule ette lepingu poolte tegeliku tahte välja selgitamata jätmist. Samas ei ole kostja apellatsioonkaebuses esile toonud, milliseid tõendeid on maakohus valesti hinnanud.
29.VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Ringkonnakohus on seisukohal, et ainuüksi asjaolust, et pakkumused lepingute sõlmimiseks saatis kostjale TT, ei saa järeldada, et lepingute teiseks pooleks oli TT füüsilise isikuna, sest samal ajal oli ta ka hageja juhatuse liige. Maakohus on ringkonnakohtu arvates õigesti
7(12)
Tsiviilasi nr: 2-16-5851 analüüsinud ja hinnanud seda, miks kostja ja lõpptellijate vahel sõlmitud hankedokumentides on lepingu täitjana märgitud mh TT. Asjaolu, et kostja ja lõpptellija vahel sõlmitud lepingueelsetel läbirääkimistel ja sõlmitud lepingutes oli lepingu täitjana märgitud mh TT ei välista, et kostja sõlmis lepingud hagejaga. Kostja on jätnud tähelepanuta, et TT on 23.12.2015 kirjas kostjale (I kd, tlk 99) osutanud, et RKAS lepingu täitjaks on hageja. Seega on TT nii füüsilise isikuna, kui ka hageja juhatuse liikmena väljendanud teadmist, et RKAS lepingu pooleks on hageja. Maakohus on õigesti viidanud sellele, et kostja tasus hageja poolt esitatud arved, milles sisaldus käibemaks. Juhul, kui lepingute teiseks pooleks oli TT töötajana, mida kostja väidab seonduvalt RKAS lepinguga 12.02.2016 kirjas (I kd, tlk 42-43), siis oleks kostja pidanud tasuma tööjõumakse, mille tasumine on jäänud tõendamata. Kostja pole tõendanud TT ja kostja vahelist kokkulepet töötasu tasumise kohta hageja poolt esitatud arvete kaudu. Täiendavalt osutab ringkonnakohus asjaolule, et kohtumenetluse eelselt väljendas kostja oma 12.02.2016 kirjas (I kd, tlk 42-43), et TVKR lepingu sõlmis kostjaga hageja. Kostja ei ole põhjendanud, mille tõttu on tema seisukoht lepingu teise poole osas muutunud.
30.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nii RKAS leping kui ka TKVR leping on töövõtulepingud. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused: töövõtjal tuleb töö (valmis) teha ja tellija peab tehtud töö eest tasuma. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Sama sätte lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.
31.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et RKAS lepinguga seotud tööd on kostja hagejalt vastu võtnud ja, et hageja poolt RKAS lepingutingimustele vastava töö eest tuli kostjal tasuda 23 256 eurot. Hageja esitas kostjale 22.12.2015 arve nr 501 (I kd, tlk 38) maksetähtajaga 21.01.2016. Kostja tasus arve nr 501 osaliselt 28.01.2016 maksekorraldusega summas 12 672 eurot. Seega jättis kostja esitatud arvest tasumata 10 584 eurot.
32.Kostja väidete kohaselt oli tal õigus jätta RKAS lepingujärgsete tööde eest osaliselt tasumata, kuna hageja rikkus lepingut. Ajaliselt esimene pretensioon seonduvalt RKAS lepingu täitmisega sisaldub 23.12.2015 kostja kirjas (I kd, tlk 99-100), millest nähtuvalt avaldas kostja soovi tasusumma vähendamiseks 6600 euro+käibemaksu võrra, kuna tööde tegemise tähtaja venimise tõttu kahjustus kostja maine. 28.01.2016 maksekorralduses arve nr 501 osalisel tasumisel sisaldub viide „maha arvestatud sanktsioonid“. Järgnevalt on kostja 12.02.2016 (I kd, tlk 42-43) kirjas avaldanud, et RKAS tööde eest jäeti tasumata, kuna töövõtja viivitas tööde üleandmisega ning põhjustas sellise tegevusega haldussegaduse. Esialgses vastuses hagiavaldusele (I kd, tlk 74) väitis kostja p-s 1.2.2, et RKAS lepinguga seonduvalt jäeti arve osaliselt tasumata, kuna kostjal oli hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõue, mille kostja tasaarvestas hageja nõudega vastavalt kokkuleppele. Eelnimetatut kordas kostja vastuses hagile (I kd, tlk 79, p 1.1.2), täiendades, et tööde eest osalise tasumise põhjuseks on hageja poolt tööde teostamisega hilinemine ja hagejaga sõlmitud kokkulepe, et summast läheb maha 3000 eurot+käibemaks.
33.Eelpooltoodust nähtuvalt põhjendab kostja RKAS lepingujärgsete tööde eest osaliselt tasumata jätmist sellega, et poolte vahel oli kokkulepe, mille järgi ei pea ta kogu arve nr 51 järgset summat tasuma ja teiseks sellega, et tal on hageja vastu rahaline nõue. 8(12)
Tsiviilasi nr: 2-16-5851
34.Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas õigesti, et hageja pakkus kostjale kompromissi, kuid kuna kostja kompromissiga ei nõustunud, ei ole võimalik hageja pakkumist käsitleda osaliselt nõudest loobumisena. Seega poolte kokkulepe arve nr 51 osalise tasumise kohta puudub.
35.Seoses kostja väidetava nõudega hageja vastu toob ringkonnakohus esile järgmist. Tellija võib lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise korral vähendada selle eest töövõtjale makstavat tasu (tasu vähendamise piirangud sätestab VÕS § 648). Seejuures saab kokkulepitud tasu maksmisest tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Käesolevas asjas esitatud asjaoludel hinna alandamine kõne alla ei tule. Leppetrahvi kokkuleppe olemasolule ei ole kostja samuti tuginenud. Tasu vähendamise aluseks saab kostja esile toodud asjaoludel olla eelkõige kostjale tekkinud kahju tasaarvestamine hageja nõudega. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja ei ole kahju suurust ja selle tekkimise asjaolusid tõendanud. Eeltoodu alusel jättis kostja ebaõigesti hagejale osaliselt tasumata RKAS lepingu järgi teostatud tööde eest.
36.Pooled ei vaidle selle, üle, et TKVR lepingu järgi tuli kostjal tasuda tehtud tööde eest hagejale ositi. TKVR lepingu järgi esitas hageja kostjale mitmeid arveid, mis kostja tasus. Tasumata jäi arve nr 502 summas 6 504 eurot. Kostja põhjendab arve tasumata jätmist sellega, et töö ei vasta lepingutingimustele.
37.Nagu eelpool juba esile toodud, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega ning lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.
38.Kostja väidete kohaselt ei ole ta TKVR lepingujärgseid töid vastu võtnud ning neid ei saa ka lugeda vastuvõetuks, kuna tööd ei olnud valmis. Hageja väidete järgi tõendab tööde vastuvõtmist ning seega ka lepingujärgsete tööde eest tasu sissenõutavaks muutumist asjaolu, et TKVR tööd võeti lõpptellija poolt tervikuna vastu 23.09.2015. Selle üle, et lõpptellija võttis kostjalt töö vastu 23.09.2015, pooled ei vaidle. Apellatsioonkaebuse väited, et maakohus ei ole selgelt tuvastanud, kuidas saab lugeda kostja poolt TKVR lepingu järgsed tööd vastuvõetuks, on põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates võib kaudselt siiski maakohtu otsuse p-st 28 järeldada, et maakohus luges tööd kostja poolt vastuvõetuks, kuna ka lõpptellija võttis kostjalt tööd vastu. Ringkonnakohus leiab, et lõpptellija poolt pretensioonideta töö vastuvõtmisega saab tõendada, et ka kostja on hageja tehtud töö vastu võtnud. Kostja vastuväidetest võib aru saada nii, et tööde vastuvõtmist saab tõendada vaid kostja sellekohane kirjalik kinnitus. Ringkonnakohtu arvates on kostja seisukoht ekslik. VÕS § 95 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 ei tulene, et võlgnik võib oma kohustuse täitmist tõendada ainult nendes sätetes nimetatud tõenditega. Pool on tõendi liigi ja vormiga seotud üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või poolte kokkuleppest (TsMS § 238 lg 2). TsMS § 229 lg 1 järgi on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Hagimenetluses võib sama paragrahvi teise lõike kohaselt tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Eeltoodust tulenevalt võib lisaks VÕS § 95 lg-s 1 ja § 96 lg-s 1 nimetatud tõenditele hageja tõendada tööde üleandmist ja hageja 9(12)
Tsiviilasi nr: 2-16-5851 poolt nende vastuvõtmist ka muude kirjalike dokumentidega, antud juhul lõpptellija poolt väljendatud kirjaliku seisukohaga, et ta on tööd vastu võtnud pretensioonideta. Maakohus on õigesti osutanud, et 2015.a kevadel peetud kirjavahetus, veahaldussüsteemi raportid ja esitatud pretensioonid (I kd, tlk 117-119, 121-131) ei tõenda, et puudused esinesid ka pärast tööde vastuvõtmist.
39.Samas osutab ringkonnakohus, et tööde vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. Üksnes juhul, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.
40.Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Küll peab kostja arvestama, et need asjaolud on tema tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (mh selle kasutamise eeldusi), peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma (vt ka nt Riigikohtu 2. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 22; 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8008, p 31).
41.Kuna TKVR lepingujärgsed tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks 23.09.2015, siis tuleb tuvastada, kas kostja väide, mille kohaselt ei vasta tehtud tööd lepingutingimustele, on tõendatud ning kas on põhjendatud kostja väide, et ta võib kasutada hageja nõuet välistavat õiguskaitsevahendit.
42.Kostja tõi esile, millised puudused sisaldusid hageja poolt tehtud töös (I kd, tlk 8182). Hageja ei vaidlusta seda, et lepingus oli kokku lepitud kostja poolt loetletud tööde tegemine (toimingutega seotud tööd), kuid hageja väidete kohaselt leppisid pooled kokku, et hageja neid töid tegema ei pea (I kd, tlk 144). Hageja on viidanud MEi kirjale (I kd, tlk 160), mis omakorda viitab 17.09.2014 juhtrühma koosoleku protokollile (I kd, tlk 161-162) ning neist nähtub, et nn toimingute sakk otsustati peita kuni vajaduse tekkimiseni. Asjaolu, et toimingutega seotud tööd tuli lepingu käigus nii kostjal ning seetõttu ka hagejal ära teha, tõendab ME poolt avaldatu (I kd, tlk 133-134). Hageja on asjas leidnud, et ME kiri 29.12.2015 detsembrist tõendab seda, et hageja poolt olid kõik tööd nõuetekohaselt teostatud, kuid asjas tuleb koosmõjus hinnata nii ME kirja 29.detsembrist 2015, kui ka 05.aprillist 2016. Neist nähtub, et kuigi ME kontrollis enne tööde vastuvõtmist hageja töid, sai ta seda teha vaid tööde osas, mida ta sai kontrollida. Nn toimingutega seotud pileteid ta kontrollida ei saanud (I kd, tlk 133). Kuna poolte vahel ei vaielda selle üle, et osasid töid hageja ei lõpetanud ning tõendatud on see, et nende tegemine oli ette nähtud, sest poolte kokkulepe osade lepingujärgsete tööde tegemata jätmise kohta tõendatud ei ole, siis leiab ringkonnakohus, et kostja on hoolimata tööde vastuvõtmisest tõendanud hageja poolt teostatud tööde lepingutingimustele mittevastavust. Sellest tulenevalt muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi, sest maakohus leidis, et kostja ei tõendanud puuduste olemasolu töödes. Maakohus on arvestanud ME 29.12.2015 kirjas sisalduvaga, et hageja tööd olid tehtud nõuetekohaselt, kuid jätnud tähelepanuta selle, et nõuetekohased olid tehtud vaid tööd, mida üleandmisel kontrollida sai. Siiski on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu lõppjäreldus hagi rahuldamise kohta on õige.
43.Kostja leidis vastuses hagiavaldusele, et lepingutingimustele mittevastava töö tõttu on tal õigus keelduda arve nr 502 tasumisest (I kd, tlk 83). Tellija võib keelduda VÕS § 111 lg 1 järgi tasu maksmast, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, selle täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta 10(12)
Tsiviilasi nr: 2-16-5851 kohustuse täidab. Vastastikuse lepingu täitmata jätmise vastuväide on olemuselt ajutine, st sellele saab tugineda üksnes seni, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või kui täitmine on tagatud või kindel. Selle põhiliseks tagajärjeks on lepingupoole enda täitmise edasilükkamine, mitte aga sellest lõplik keeldumine. VÕS § 111 lg 1 tuginemiseks peab tellijal olema õigus vastusooritusele ehk tal peab olema nõue töövõtja vastu lepingu täitmiseks. Menetluse jätkudes on kostja avaldanud, et hageja tegemata tööd lõpetas tema töötaja AO (I kd, tlk 184 pöördel p.2.55). Kuna töö oli tehtud, puudus kostjal hageja vastu lepingu täitmise nõue ning arve tasumisest keeldumine VÕS § 111 lg 1 järgi ei olnud põhjendatud.
44.Kostja väidete kohaselt tekkisid tal täiendavad kulud, kuna TKVR lepinguga kokkulepitud tööd pidi lõpetama AO (I kd, tlk 184 pöördel p 2.56). Samas ei ole kostja tõendanud kulude (st kahju) teket ning esitatud ei ole ka tasaarvestusavaldust. Alles ringkonnakohtu istungil avaldas kostja seaduslik esindaja, et AO-le maksti töötasu ning kulu palga näol tööde tegemiseks oli 1 450 eurot netos. Ringkonnakohus leiab, et kuna kahju ja selle suurus on tõendamata, ei ole sellest tulenevalt kostja vastuväited arve 502 summas 6 504 eurot tasumata jätmiseks põhjendatud.
45.Asjaolule, et kostjal tuleb kahju hüvitamise või hinna alandamise väiteid tõendada, on hageja viidanud 15.05.2017 menetlusdokumendis (I kd, tlk 177 p 20). Kostja seda ei teinud, väites vaid sellele järgnevalt, et ta ei pea arvet tasuma, kuna tal on tekkinud hageja lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmise tõttu kulud. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas asjas ei saa asuda ka seisukohale, et maakohus rikkus selgitamiskohustust, sest esiteks esindasid pooli advokaadid ning teiseks tugines RKAS lepingu puhul (mis samuti oli täidetud) kostja kahju tekkimisele ja nõude tasaarvestusele. Ringkonnakohus osutab, et hagimenetluses on poolte kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks.
46.Hageja ja kostja esitasid taotlused 11.01.2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Pooled leidsid, et protokolli parandamise taotlused on põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub sellega ning leiab, et protokoll tuleb parandada. Protokolli lk 3 ridadel 2-3 tekst „K.Paulus kohtule: Arve LVA tööde osas esitati hiljem, kuna lepiti kokku, et summa arveldatakse siis, kui Riigikinnisvara tööd on valmis saanud“ asendada alljärgnevaga: „K.Paulus kohtule: Hageja on oma 02.11.2017 menetlusdokumendi punktis 14 välja toonud, et arve TKVR tööde osas esitati hiljem, kuna lepiti kokku, et summa arveldatakse siis, kui Riigikinnisvara tööd on valmis saanud“ ning protokolli lk 3 ridadel 4-6 „A. Liiv kohtule: AO tegi töid alates oktoobri algusest ja lõpetas tööd 25.oktoobril. Tööde kulu palgana oli 450 eurot netos. Keeldume maksmast VÕS § 653 lg 3 alusel. Kogu eelnevalt tehtud töö oli juba tasutud ja lõpliku tasu pidi saama siis, kui tööd on lõplikult valmis“, asendada alljärgnevaga: „A.Meister kohtule: AO tegi töid alates oktoobri algusest ja lõpetas tööd 25.oktoobril. Tööde kulu palgana oli 1 450 eurot netos“, „A.Liiv kohtule: Keeldume maksmast VÕS § 637 lg 3 alusel. Kogu eelnevalt tehtud töö oli juba tasutud ja lõpliku tasu pidi saama siis, kui tööd lõplikult valmis.“ Menetluskulude jaotus
47.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda.
48.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustuvad tema kulud lepingulise esitaja poolt osutatud õigusteenuse tasust kokku summas 570 eurot + kohtuistungil esindamise kulu tunnihinnaga 120 eurot. Kuna istung kestis 1 tund 16 minutit, siis moodustab istungil esindamise kulu summa 152 eurot. Arvestades menetluskulude
11(12)
Tsiviilasi nr: 2-16-5851 nimekirjas toimingutele kulunud aega ja hageja lepingulise esindaja tunnitasu, mis ringkonnakohtu arvates on mõistlik, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 722 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 21.06.2018 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-165851 osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse, millega maakohus rahuldas Osaühingu Wisesoft nõude arve nr 502 alusel 6504 euro (sh km) ja sellelt arvutatava viivise saamiseks, ning osas, milles jaotati ja määrati kindlaks maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud. Saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule.
2.Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 216-5851 muutmata.