Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-16-5851
Tsiviilasi
OÜ WiseSoft hagi OÜ BPW Consulting vastu võla saamiseks 18 489,94 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ WiseSoft (registrikood 10671741, asukoht Kooli 27esindajad 3, Kopli küla, Rae vald, 75321 Harju maakond), lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus (Advokaadibüroo RS MERCATORIA, Tartu mnt 7, 10145 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja OÜ BPW Consulting (registrikood 10560025, asukoht Lõõtsa 8A, 11415 Tallinn, e-post [email protected]), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anna Liiv (Advokaadibüroo TRINITI, City Plaza, Tartu mnt 2, 10145 Tallinn, e-post [email protected]) Kirjalikus menetluses Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt BPW Consulting põhinõue 17 088 (seitseteist kaheksakümmend kaheksa) eurot ja viivis 1971,37 eurot OÜ WiseSoft kasuks.
tuhat
3.Välja mõista OÜ-lt BPW Consulting viivis põhinõudelt (17 088 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.09.2017 kuni põhinõude tasumiseni OÜ WiseSoft kasuks. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud 100% ulatuses OÜ BPW Consulting kanda.
5.Välja mõista OÜ-lt BPW Consulting menetluskulud 4 030 (neli tuhat kolmkümmend) eurot OÜ WiseSoft kasuks.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb OÜ-l BPW Consulting tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras OÜ WiseSoft kasuks.
2-16-5851
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.Kostja osales täitjana (peatöövõtjana) Riigi Kinnisvara AS-iga sõlmitud hankelepingus „Ruby on Rails platvormi arendustööd“ (edaspidi RKAS hange) ja Tallinna Linnavaraameti kinnisvararegistri infosüsteemi arendustööde hankelepingus (edaspidi TKVR hange). RKAS ja TKVR hangetes osalemisel märkis kostja, et teenuse osutamisel kaasatakse hankelepingu täitjaks Tarmo Talu, kes on hageja juhatuse liige, RKAS hankes programmeerijana ja TKVR hankes veebiprogrammeerijana (tl 86-93).
2.Kostja saatis 15.08.2013 e-kirja Tarmo Talule hinnapakkumise tegemiseks TKVR-i hanke arendusele süsteemi avaliku osa arendamisel (tl 44). Tarmo Talu edastas kostjale hinnapakkumuse 17.08.2013 summas 20 000 eurot +km, millega kostja 19.08.2013 nõustus (tl 45).
3.Hageja esitas TKVR-i hanke täitmisega seoses kostjale 04.12.2013 arve nr 289, mille kostja tasus 10.12.2013, 06.12.2013 arve nr 291, mille kostja tasus 23.12.2013, 14.01.2014 arve nr 316, mille kostja tasus 20.02.2014 ja 10.04.2014 arve nr 345, mille kostja tasus 17.04.2014 (tl 47-54). 28.12.2015 esitas hageja kostjale TKVR-i hanke tööde kohta viimase arve nr 502, summas 5 420 eurot + km ehk 6 504 eurot (tl 59). Nimetatud arvet kostja ei tasunud.
4.Kostja ja Tarmo Talu pidasid läbirääkimisi RKAS-i hankelepingu täitmisel koostöö tegemisel. 09.07.2015 tegi Tarmo Talu kostjale pakkumuse tööde mahuhinnangu ja tööde jagamise osas (tl 16-21).
5.10.07.2015 esitas kostja Riigi Kinnisvara AS-ile lõpliku pakkumuse, mille kohaselt teostati töid tunnihinnaga 72 eurot käibemaksuga ning pakkumuse maksumus kokku oli 34 473,60 eurot käibemaksuga (tl 22-23). Kostja edastas Tarmo Talule Riigi Kinnisvara AS-i kirjad hanke tulemuste kohta (tl 24-25). RKAS-i hankeleping sõlmiti 13.07.2015 ja hankelepingu kohaselt pidid tööd valmis olema ja tellijale üle antud hiljemalt 14.10.2015 (tl 26-27). Tööd anti üle 22.12.2015 (tl 36-37).
6.22.12.2015 esitas hageja kostjale RKAS-i tööde kohta arve nr 501 summas 19 380 eurot + km ehk 23 256 eurot (tl 38). Kostja tasus 28.01.2016 nimetatud arvest hagejale 12 672 eurot selgitusega „Arve nr. 501 (maha arvestatud sanktsioonid)“ (tl 39) ning 10 584 eurot jäi maksmata. Hageja nõue ja põhjendused
7.Hageja palub kostjalt välja mõista arvetest nr 501 ja 502 tuleneva põhinõude 17 088 eurot, viivise 26,36 eurot, viivise 0,022% päevas põhinõudelt (17 088 eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 635 lg 1, § 637 lg 3 ja 4.
2-16-5851
8.Hageja märgib, et: töövõtulepingud olid sõlmitud hageja ja kostja vahel; tehingud olid tehtud hageja nimel ning ei nähtu ühestki e-kirjavahetusest, et poolte tahe oleks olnud töövõtulepingu sõlmimine selliselt, et töövõtjaks on Tarmo Talu füüsilise isikuna; hankedokumentides hankelepingu täitjaks Tarmo Talu märkimine ei tõenda, et leping oli sõlmitud Tarmo Taluga, kuna kvalifitseerimistingimuste kohaselt tuli nimetada konkreetne programmeerija, kuid selleks ei saanud olla juriidiline isik hageja; asjaolu, et Tarmo Talu andis RKAS-i hanke tiimis kinnituse eraisikuna (eksperdina) ei saa tõendada, et ka töövõtuleping sõlmiti kostja ja Tarmo Talu vahel; 19.08.2013 kirjas mainitakse tasuna 20k+km. Seega kui leping oleks sõlmitud kostja ja Tarmo Talu vahel oleks kostjale pidanud hinnapakkumine tekitama küsimusi, miks on hinnale lisatud käibemaks, kuid mitte nn tööjõumaksud; Tarmo Talu tegi hinnapakkumised hageja ametialase e-posti ([email protected]) vahendusel; kostja ei ole varem esitanud vastuväiteid, et arved on esitatud vale isiku poolt; hageja ja kostja vahel oli saavutatud kokkulepe, et hageja teostab kostjale infotehnoloogilised arendustööd kokkulepitud mahus ja kokkulepitud tasu eest; hageja on tööd nõuetekohaselt teostanud; kostja ei ole millegagi tõendanud neid väiteid, et RKAS-i hanke täitmisega kaasnes kostjale oluline mainekahju, risk kaotada klient ja jääda kõrvale järgmistest riigihangetest, ega samuti väiteid kaasnenud lisatööst ja ajakulust; RKAS hankelepingu täitmise järgselt ei kohaldanud Riigi Kinnisvara AS kostja suhtes mingeid sanktsioone, ega teinud tasu osas mahaarvamisi; pooled ei olnud kokku leppinud leppetrahvi maksmises, mistõttu puudus kostjal alus jätta arve nr 501 osaliselt maksmata; kõik osapooled olid RKAS-i hankes ilma sanktsioonideta nõus septembri lõpus algselt kokkulepitud tähtaega pikendama; hageja ei ole loobunud arve nr 501 osas oma nõudest 3 000 euro osas; hageja poolt 23.12.2015 e-kirjas avaldatu ei olnud nõustumus kompromissiga, vaid pakkumus kompromissiks, kuid kostja ei ole sellele vastanud, mistõttu ei saa lugeda kokkulepet sõlmituks; TKVR-i hange kui tervik võeti hankija poolt vastu 23.09.2015, seega ei saa tekkida küsimust hageja poolt teostamata töödest; viidates ebamääraselt alles 29.12.2015 tööde ebakvaliteetsusele ning 12.02.2016 tegemata töödele, on kostja selgelt eiranud VÕS § 644 lg-s 1 sätestatud tööde lepingutingimustele mittevastavusest teatamise tingimusi; kostja ei ole teatanud puudustest mõistliku aja jooksul, ega töö mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldanud; kostja ei ole selgitanud ega esitanud kalkulatsiooni, miks väidetavad puudused TKVR-i töös olid väärt 5 420 eurot + km. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnista, vaidleb sellele vastu ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Kostja märgib, et: hagejal puudub leping kostjaga ja sellest tulenevalt ei ole hagejal nõuet kostja vastu; kostjal on võlasuhe füüsilisest isikust Tarmo Taluga, kes andis RKAS-i hanke tiimis kinnituse eraisikuna;
2-16-5851
Tarmo Talu palus võimalust esitada oma töö eest kostjale arve oma osaühingu kaudu ning sel põhjusel esitas arved hageja; kostjal oli õigus hageja arve nr 501 (RKAS hange) tasumisest osaliselt keelduda, kuna kostjal oli hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõue, mille kostja tasaarvestas hageja nõudega; RKAS-i hanke tööd saadi valmis kahe kuulise hilinemisega, mille tõttu kaasnes kostjale oluline mainekahju ja risk kaotada klient ning jääda kõrvale järgmistest riigihangetest, aga samuti oluline lisatöö ja ajakulu; RKAS-i hanke tööd anti tellijale üle hilinemisega, kuna Tarmo Talu viivitas tööde tegemisega; kostjal oli õigus keelduda arve nr 501 osalisest tasumisest, kuna pooled sõlmisid kokkuleppe ja Tarmo Talu loobus nõudest summas 3 000 eurot +km; Tarmo Talu ei saanud oma loobumise tahteavaldust tagasi võtta, kuna tagasivõtmine ei ole kehtiv; hankija poolt sanktsioonide kohaldamine on tema õigus, mitte kohustus; hageja ei ole arve nr 502 (TKVR hange) aluseks olevat „avaliku töö“ osa töid teinud ja tal puudus alus nimetatud arvet esitada; hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks Tarmo Talult töö vastu võtnud ega seda, et Tarmo Talu poolt tehtud töö oleks olnud valmis ehk seisus, mis võimaldanuks selle vastuvõtmist; hankija poolt töö vastu võtmine ei tõenda, et Tarmo Talu oleks teinud ära omapoolse töö; Tarmo Talu oli jooksvalt läbi veahaldussüsteemi teadlik esinenud puudustest ja tal oli kohustus need kõrvaldada; iga loodud veakande ehk puuduse kohta, milline oli määratud lahendamiseks Tarmo Talule, saatis süsteem temale koheselt teavitusega e-kirja; Tarmo Talu poolt tegemata jäetud kohustused on lõpetanud kostja töötaja.
Kohtuotsuse põhjendus
11.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda. Kohus lahendab asja poolte nõusolekul juhinduvalt TsMS § 403 kirjalikus menetluses.
12.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
13.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
14.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik
2-16-5851 (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.
15.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et kostja osales täitjana (peatöövõtjana) Riigi Kinnisvara AS-iga sõlmitud hankelepingus „Ruby on Rails platvormi arendustööd“ ja Tallinna Linnavaraameti kinnisvararegistri infosüsteemi arendustööde hankelepingus. RKAS-i ja TKVR-i hangetes osalemisel märkis kostja, et teenuse osutamisel kaasatakse hankelepingu täitjaks Tarmo Talu, kes on hageja juhatuse liige, RKAS hankes programmeerijana ja TKVR hankes veebiprogrammeerijana (tl 86-93). Kostja saatis 15.08.2013 e-kirja Tarmo Talule hinnapakkumise tegemiseks TKVR-i hanke arendusele süsteemi avaliku osa arendamisel (tl 44). Tarmo Talu edastas kostjale hinnapakkumuse 17.08.2013 summas 20 000 eurot +km, millega kostja 19.08.2013 nõustus (tl 45). Hageja esitas TKVR-i hanke täitmisega seoses kostjale 04.12.2013 arve nr 289, mille kostja tasus 10.12.2013, 06.12.2013 arve nr 291, mille kostja tasus 23.12.2013, 14.01.2014 arve nr 316, mille kostja tasus 20.02.2014 ja 10.04.2014 arve nr 345, mille kostja tasus 17.04.2014 (tl 47-54). 28.12.2015 esitas hageja kostjale TKVR-i hanke tööde kohta viimase arve nr 502, summas 5 420 eurot + km ehk 6 504 eurot (tl 59). Nimetatud arvet kostja ei tasunud. Kostja ja Tarmo Talu pidasid läbirääkimisi RKAS-i hankelepingu täitmisel koostöö tegemisel. 09.07.2015 tegi Tarmo Talu kostjale pakkumuse tööde mahuhinnangu ja tööde jagamise osas (tl 16-21). 10.07.2015 esitas kostja Riigi Kinnisvara ASile lõpliku pakkumuse, mille kohaselt teostati töid tunnihinnaga 72 eurot käibemaksuga ning pakkumuse maksumus kokku oli 34 473,60 eurot käibemaksuga (tl 22-23). Kostja edastas Tarmo Talule Riigi Kinnisvara AS-i kirjad hanke tulemuste kohta (tl 24-25). RKAS-i hankeleping sõlmiti 13.07.2015 ja hankelepingu kohaselt pidid tööd valmis olema ja tellijale üle antud hiljemalt 14.10.2015 (tl 26-27). Tööd anti üle 22.12.2015 (tl 36-37). 22.12.2015 esitas hageja kostjale RKAS-i tööde kohta arve nr 501 summas 19 380 eurot + km ehk 23 256 eurot (tl 38). Kostja tasus 28.01.2016 nimetatud arvest hagejale 12 672 eurot selgitusega „Arve nr. 501 (maha arvestatud sanktsioonid)“ (tl 39) ning 10 584 eurot jäi maksmata
16.Poolte vahel on vaidlus, kellega oli kostjal tööde teostamiseks leping sõlmitud ning kas kostjal puudub alus vähendada töö eest makstavat tasu.
17.VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 1 kohaselt esindaja võib tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. Lg 2 kohaselt kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel.
18.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja juhatuse liige Tarmo Talu sõlmis kostjaga RKAS-i ja TKVR-i hankeid puudutavate tööde tegemiseks alltöövõtulepingud eraisikuna või hageja nimel. Nähtuvalt äriregistrist on hageja põhitegevusala programmeerimine. Kohus leiab, et tulenevalt TsÜS § 116 lg-st 2 saab eeldada, et kostjal oli töövõtulepingud hangetes osalemiseks sõlmitud hagejaga, kuna pakkumised tegi hageja juhatuse liige ning tehing oli seotud hageja majandustegevusega. Kostja ei ole seda eeldust kohtule esitatud tõenditega ümber lükanud. Tarmo Talu esitas kostjale pakkumised hageja ametialase e-posti ([email protected]) vahendusel ning kogu kirjavahetus on käinud nimetatud e-posti kasutades (tl 16-19, tl 44). Lisaks sisaldas Tarmo Talu 17.08.2013 pakkumine käibemaksu (tl 45). Kui Tarmo Talu oleks teinud pakkumise füüsilise isikuna, ei oleks pakkumine käibemaksu sisaldanud ning kostjale kui majandustegevuses tegutsevale isikule pidi see olema arusaadav. Kohtule esitatud tõenditest ei
2-16-5851 nähtu poolte tahet sõlmida töövõtulepingud Tarmo Taluga kui eraisikuga. Hageja on veenvalt selgitanud, miks hankedokumentides hankelepingu täitjaks oli märgitud Tarmo Talu nimi. Seda oli tehtud seetõttu, et kvalifitseerimistingimuste (tl 146-150) kohaselt tuli nimetada konkreetne programmeerija, kelle haridusvastavust saaks hankija hinnata. Selleks ei saanud olla juriidiline isik hageja. Töövõtulepingu sõlmimist Tarmo Taluga kui füüsilise isikuga ei tõenda Tarmo Talu kinnitus osaleda RKAS-i hankes pakkuja tiimis programmeerijana (tl 187). Vastav kinnitus oli antud kvalifitseerimistingimustest tulenevalt ning see ei oma tähendust lepingulistest suhetes kostjaga. Lisaks on töövõtulepingu täitmise eest arved kostjale esitanud hageja ning kostja on need hagejale enamus osas tasunud. Tõendamata ning paljasõnaline on kostja väide, et arved esitas hageja, kuna Tarmo Talu palus võimalust esitada oma töö eest kostjale arve oma osaühingu kaudu. Lisaks on Tarmo Talu enne kohtumenetlust kostjale saadetud 23.12.2015 e-kirja punktis 3 märkinud, et „kõigile on selge, et BPW hoiab hetkel lepingut ja töid teostab WiseSoft“ (tl 99). Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks enne kohtumenetlust olnud selles osas eriarvamusel. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et vaidlusalused töövõtulepingud olid sõlmitud hageja ja kostja vahel.
19.Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingutest tulenevalt oli hagejal tööde teostamise ja kostjal tasu maksmise kohustus. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele.
20.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal esineb alus keelduda osaliselt tasumast hageja poolt RKAS-i hankega seoses 22.12.2015 esitatud arvet nr 501 (tl 38). Kostja tasus hagejale nimetatud arvest 12 672 eurot selgitusega „Arve nr. 501 (maha arvestatud sanktsioonid)“ (tl 39) ning 10 584 eurot jäi maksmata. Kostja on põhjendanud arve osalist maksmata jätmist muuhulgas sellega, et RKAS-i hanke tööd saadi valmis kahe kuulise hilinemisega, mille tõttu kaasnes kostjale oluline mainekahju ja risk kaotada klient ning jääda kõrvale järgmistest riigihangetest, aga samuti oluline lisatöö ja ajakulu. Hageja leiab, et puudub alus keelduda arve tasumisest, kuna pooltel ei olnud leppetrahvi kokku lepitud ja kostja väited mainekahjust ja lisatööst on paljasõnalised.
21.Pooled ei vaidle selle üle, et RKAS-i tööd valmisid hilinemisega ning seda vähemasti osaliselt hagejast tulenevate asjaolude tõttu (tl 94-97). Kohus nõustub hageja poolt märgituga, et kostja ei ole selgitanud, millist VÕS § 101 lg 1 punktides 1-6 loetletud õiguskaitsevahendit on kostja kasutanud, jättes arve nr 501 osaliselt tasumata. Kostja ei ole esile toonud, et hageja poolt tehtud töö ei oleks vastanud valmides lepingutingimustele. Hageja poolt esitatud kirjavahetusest tellijaga nähtub, et tellija oli hageja tööga rahul ning soovis jätkata koostööd ka edaspidi (tl 151154). Kostja ei ole tõendanud, et pooltel oli kokkulepe leppetrahvi kohaldamiseks juhul, kui hageja hilineb tööde teostamisega, mille arvelt oleks kostja võinud teha arve tasumisega tasaarvestust. VÕS § 158 lg 1 kohaselt peab leppetrahvi kohaldamiseks olema lepingus kokku lepitud. Kostja väited kahju, so mainekahju, lisatöö ja ajakulu, samuti kliendi kaotamise ohu ja järgmiste riigihangete kõrvalejäämise ohu osas on jäänud paljasõnaliseks ja tõendamata. Puudub vaidlus, et tellija kostja suhtes hanke täitmise hilinemise tõttu sanktsioone ei kohaldanud. Kostja ei ole täiendavalt põhjendanud, kuidas kostja poolt tasumata summa on võrdeline hageja poolt tööde hilinemisega.
22.Täiendavalt on kostja esile toonud, et kostjal on õigus jätta arve nr 501 tasumata, kuna pooltel oli vastav kokkulepe ja hageja loobus oma nõudest 3000+km. Hageja sellega ei nõustu, leides et pooled ei saavutanud kompromissi, hageja võttis oma pakkumise 28.12.2015 e-kirjaga (tl 157) tagasi ja hageja ei ole avaldanud, et ta soovib oma tasunõudest loobuda.
23.Kohtule esitatud poolte 23.12.2015 e-kirjavahetusest nähtub, et kostja teatas Tarmo Talule, et arvest tuleks maha arvestada 6 600 + km, mille peale hageja pakkus kompromissi 3 000 + km (tl 99-100). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kostja on nõustunud hageja poolt
2-16-5851 pakutud kompromissiga. Kostjal on endiselt arvest nr 501 tasumata 10 584 eurot. Seega ei ole tõendatud, et pooled oleksid sõlminud vastava kompromissi, mille kohaselt vähendasid töölepingu alusel makstavat tasu 3 000+km võrra. Kohtu hinnangul ei saa hageja poolt tehtud pakkumist käsitleda nõudest loobumisena, kuna hageja ei ole seda selgesõnaliselt avaldanud vaid pooled on pidanud võimalikke kompromissläbirääkimisi antud teemal. Kohtu hinnangul puudub kostjal 23.12.2015 e-kirjavahetusele tuginedes õigus vähendada tööde eest makstavat tasu.
24.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohale, et hageja tasunõue RKAS-i hanke tööde eest arve nr 501 alusel tasumiseks on põhjendatud ja tõendatud. Kostjal on kokkulepitud tasust maksmata 10 584 eurot. Kohus mõistab kostjalt nimetatud summa hageja kasuks välja.
25.Pooltel on täiendavalt vaidlus, kas kostjal esineb alus jätta hagejale tasumata TKVR-i hanke tööde eest 28.12.2015 esitatud arve nr 502 summas 6 504 eurot (tl 59). Kostja teatas hagejale 29.12.2015 e-kirjas, et ei kinnita arvet, sest töö on tehtud ebakvaliteetselt (tl 60). Kostja leiab, et hageja ei ole arve nr 502 aluseks olevat „avaliku töö“ osa töid teinud ja tal puudus alus nimetatud arvet esitada. Kostja leiab, et hageja oli jooksvalt läbi veahaldussüsteemi teadlik töös esinenud puudustest ning hageja neid kõiki ei kõrvaldanud. Hageja leiab, et kostja ei teavitanud mõistliku aja jooksul ja piisavalt täpselt, millised olid TKVR-i hanke töös esinenud puudused ning hageja on kõik tööd nõuetekohaselt teinud.
26.Tulenevalt VÕS §-st 643 kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Seega oli kostjal kohustus tööd viivitamata üle vaadata ja teatada töö lepingutingimustele mittevastavusest.
27.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 30.04.2015 esitas Tallinna Linnavaraamet ehk tellija kostjale pretensiooni, kus märgiti et töid ei saa tunnistada vastavaks oluliste puuduste tõttu (tl 117-120). Kostja poolt esitatud selgitustest ja veateadete raportist (tl 121-129) nähtuvalt andis veahaldussüsteem jooksvalt hagejale teada, millised puudused esinesid töö tegemisel. Kostja selgituse kohaselt iga loodud veakande ehk puuduse kohta, milline oli määratud lahendamiseks Tarmo Talule, saatis süsteem temale koheselt teavitusega e-kirja. Hageja ei ole vastu vaielnud, et töö protsess vastavalt oli korraldatud. Seega on kostja tõendanud, et puudustest teavitati hagejat jooksvalt ja piisava täpse kirjeldusega.
28.Pooled ei vaidle selle üle, et TKVR-i hanke tööd võeti hankija poolt tervikuna vastu 23.09.2015. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et pärast tööde vastuvõtmist esines hageja poolt tehtud töödes puuduseid või kostja oleks hagejat sellest teavitanud. 2015.a kevadel peetud kirjavahetus, veahaldussüsteemi raportid ja esitatud pretensioonid (tl 117-119, tl 121-131) ei tõenda, et puudused esinesid ka pärast tööde vastuvõtmist. 13.10.2015 toimunud TKVR-i hanke projekti juhtrühma koosoleku protokolli kohaselt võeti TKVR kui tervik vastu 23.09.2015 pärast viimase kaardiga seotud vea parandamist (tl 55-58). Kostja ei ole pärast tööde tervikuna vastuvõtmist ja enne kohtumenetlust välja toonud, millised olid need töös esinenud puudused, mille tõttu kostja jättis viimase arve nr 502 tasumata. Kostja on 29.12.2015 kirjas (tl 60) ja 12.02.2016 vastuses hageja pankrotihoiatusele (tl 40-43) märkinud üldsõnaliselt, et tööd on teostamata.
29.Hankija esindaja Mari Ermann on hagejale 24.08.2015 peetud Skype-i vestluses kinnitanud, et kõik veateate „piletid“ on saanud M. Ermanni poolse kinnituse selle kohta, et kõik leitud vead on parandatud ning 29.12.2015 vestluses märkinud, et JIRAs, ehk veahaldussüsteemis sai
2-16-5851 viimane hageja kontrollitav pilet kinni pandud 24.08.2015 (tl 159-160). Kostja on kahtluse alla seadnud vestluse osapoolte isikud. Kohtu hinnangul puudub mõistlik alus kahelda, et vastav vestlus on toimunud hankija esindaja Mari Ermanni ja Tarmo Talu vahel. Kostja ise on menetluses esitanud Skype’i vestluse väljavõtte Mari Ermanniga (tl 133), millest nähtub, et kasutaja pildid on samad. Seega on tõendatud, et tööde lõppastmes kinnitas hankija esindaja, et hageja on tööd teostanud nõuetekohaselt. Lisaks on hankija esindaja kinnitanud (tl 160), et kostja suhtes ei ole hankija poolt mingisuguseid sanktsioone kohaldatud, mis võiks anda aluse jätta osa tasust maksmata. Kostja poolt 16.05.2017 esitatud hankija pretensioonid/kirjad kannavad kuupäevi 25.08.2016, 13.09.2016 ja 26.09.2016 (tl 195-205). Kohus leiab, et esitatud tõendid on asjakohatud, kuna arve nr 502 aluseks olevad tööd võeti hankija poolt vastu 2015.a sügisel ehk aasta varem ning enne seda on hankija hagejale kinnitanud, et kõik veateate piletid olid suletud, st hageja poolt parandatud. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kostja poolt esitatud ekraanitõmmise väljavõttest (tl 189) järeldada, et hagejale suunatud tööd lõpetas kostja töötaja.
30.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks hankija poolt TKVR-i tööde vastuvõtmise seisuga teostanud tööd puudustega, mis annaks aluse jätta arve nr 502 maksmata. Kostja ei ole tõendanud seda, millistele tingimustele pidi töö vastama ning millised tingimused on hageja jätnud neist täitmata. Samuti ei ole kostja tõendanud ega selgitanud, miks väidetavad puudused vastavad nimetatud arve summale. Asjaolu, et hageja ja kostja ei ole sõlminud eraldi akti tööde vastuvõtmise kohta, ei anna alust jätta tasu maksmata. Hageja tasunõue muutus VÕS § 637 lg 3 alusel sissenõutavaks töö valmimisest. Kohus leiab, et hageja tasunõue arve nr 502 alusel summas 6 504 eurot on põhjendatud ja see kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
31.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
32.Hageja on arvestanud põhinõude kogusummalt, so 17 088 eurolt viivist seadusjärgse viivisemäära alusel alates 12.02.2016, mil kostja vastas hageja esitatud nõudele (pankrotihoiatusele) ning keeldus oma kohustuste täitmisest kuni hagi esitamiseni summas 26,36 eurot (tl 6). Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kostja olles tasu maksmise kohustusega viivituses, pidi arvestama viivisega, mis tulenes seadusest.
33.Hageja on lisaks palunud kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt (17 088 eurolt) 0,022% päevas alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Hagi esitati 13.04.2016. Ajavahemikul 13.04.2016-30.06.2016 on VÕS § 113 lg 1 teise lause kohane viivis olnud 8,05% aastas ja alates 01.07.2016 on see olnud 8% aastas. Seega lisandub kohtuotsuse tegemise päeva seisuga viivis summas 1945,01 eurot, so 8,05/100/365x17088x79+8/100/365x17088x440. Edasi mõistab kohus välja viivise põhinõudelt (17 088 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse tegemise järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
34.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 17 088 eurot, so 10 584 + 6 504, viivise 1971,37 eurot, so 26,36+1945,01 ja viivise põhinõudelt (17 088 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse tegemise järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud
35.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.
36.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega
2-16-5851 seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
37.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud.
38.05.09.2017 esitas hageja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja tasunud riigilõivu 750 eurot ja kandnud õigusabikulusid 3280 eurot (käibemaksuta) so 27 tundi ja 20 minutit, tunnitasuga 120 eurot . Kokku kulud 4030 eurot. Kostja leiab, et hageja õigusabikulud on ajaliselt põhjendatud 12 tunni ulatuses.
39.05.09.2017 esitas kostja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja kandnud õigusabikulusid 5500 eurot (käibemaksuta) so 27 tundi ja 55 minutit, tunnitasuga 150 eurot. Hageja leiab, et kostja õigusabikulud on ajaliselt ebamõistlikult suur.
40.Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Puudub alus pidada õigusabikulusid ülemääraseks ja kulutatud aega ebamõistlikult suureks. Kohus juhib tähelepanu sellele, et poolte õigusabikulude nimekiri on sisustatud ajaliselt sarnases mahus – hageja 27 tundi ja 20 minutit ja kostja 27 tundi ja 55 minutit. Hilisemalt on mõlema poole esindajad leidnud, et teise poole ajakulu on liiga suur. Arvestades menetluskulude jaotust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 4030 eurot.
41.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik Kohtulahendi põhjendusi muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2019 kohtulahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.