2-17-9268/23 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

1.D.L. (hageja) esitas Enefit Kaevandused AS (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada poolte vahelise töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 31.01.2017 ja mõista kostjalt välja hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis hageja 4, 5 kuu keskmise töötasu suuruses, s.o 7 934,13 eurot. Hageja ja kostja vahel sõlmiti tööleping 20.01.2012. 31.01.2017 vormistas kostja teatise töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta, milles teatas töötajale, et tööandja ei pea usalduse kaotuse tõttu võimalikuks töötajaga töösuhet jätkata ning ütleb töölepingu erakorraliselt üles töötajast tulenevatel põhjustel vastavalt TLS § 88 lg 1 p 5 etteteatamise tähtaega järgimata ning töölepingu kehtivuse viimaseks päevaks on 31.01.2017. Hageja sai ülesütlemise avalduse kätte 08.02.2017. Ülesütlemise avaldus muutus kehtivaks ja sellest tekkisid pooltele õigused ja kohustused alates 08.02.2017 ning poolte töösuhe ei saa lõppeda tagasiulatuvalt ehk 31.01.2017. Kostja ei ole põhjendanud töölepingu ülesütlemist, töövaidluskomisjonis esitatud põhjendused on üldsõnalised ega tõenda hageja kohustuste rikkumist. Töölepingu ülesütlemine on olemuslikult ajendatud sellest, et KAPO alustas kriminaalasja, mille raames on teiste seas esitatud kahtlustus ka hagejale. Ühestki kostja esitatud tõendist ei nähtu, et hageja on esitanud valeandmeid laovarude kohta, peitnud, varjanud ja tahtlikult kahjustanud vara ning eiranud ettevõtte kordasid ja juhendeid vara käitlemisel, mistõttu on kostjale tekkinud varaline kahju. Mitte ühestki kostja esitatud tõendist ei nähtu, et hageja oleks nimetatud varaga mingisuguseid toiminguid teinud (sh peitnud, kahjustanud vms). Tulenevalt TLS § 88 g 4 võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kostja on korduvalt rõhutanud, et hageja jättis pikema aja jooksul täitamata tööülesanded. Isegi juhul, kui hüpoteetiliselt oleks hageja rikkunud mingeid töökohustusi, siis on iga rikkumise juhtum eraldi vaadeldav ja sellele tuginemisel tuleb arvestada ka TLS § 88 lg 4 sätestatut.

Maakohus leidis, et hageja tegevus oli piisav alus, et põhjustada tööandja usalduse kaotust TLS § 88 lg 1 p 5 mõttes. Töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5 alusel etteteatamise tähtaega järgimata oli põhjendatud ja kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei olnud alust mõistlikult eeldada töösuhte jätkamist. Vastavalt TLS § 88 lg 1 p 5 võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. TLS § 88 lg 4 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Tulenevalt TLS § 97 lg 3 võib tööandja TLS § 88 lõikes 1 nimetatud alusel töölepingu üles öelda etteteatamise tähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamise tähtaja lõppemiseni. Töötaja peab täitma oma kohustusi tööandja suhtes lojaalselt ning hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või äripartnerite usaldamatust tööandja vastu (TLS § 15 lg 1 ja 2). Usaldus töötaja vastu võib kaduda kui ta tegutseb tööandja huvide vastaselt. Lojaalsus eeldab VÕS § 6 sätestatud heas usus käitumist. Ülesütlemise avalduse formaalsetele nõuetele vastavuse hindamisel on oluline kindlaks teha, kas ülesütlemise avaldusest nähtub lepingut üles öelda sooviva poole tahe leping lõpetada ning kuidas tahteavalduse saaja sellest aru sai. Töölepingu lõpetamise teatest (TVK tl 7, I kd, tl 22) on võimalik üheselt aru saada, et tööandja soovis hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetada töötajast tulenevatel põhjustel TLS § 88 lg 1 p 5 alusel ning seega on täidetud töölepingu lõpetamise formaalsed eeldused. Tööandja ei ole teates ülesütlemist põhjendanud, st ei ole välja toonud, milline on töötaja tegu /tegevus, mis põhjustas usaldamatuse töötaja suhtes ning töösuhte lõpetamise etteteatamise tähtaega järgimata TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Õige on hageja väide, et töölepingut on võimalik üles öelda ainult edasiulatuvalt ning tagasiulatuv ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 järgi tühine. Töölepingut ei saa üles öelda tagasiulatuvalt, küll aga on võimalik see lõpetada päevapealt. Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles alates 31.01.2017, sama kuupäeva kannab ülesütlemise teade. Asjaolu, et tahteavaldus (käesoleval juhul tööandja tahteavaldus lõpetada töösuhe) muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1) ja hageja sai ülesütlemisteate kätte postiga 08.02.2017 ei tähenda, et tööleping öeldi üles tagasiulatuvalt. Ajavahemikus 31.01.08.02.2017 hageja tööl ei viibinud. Igasugune töösuhe põhineb usaldusel töötaja ja tööandja vahel, kuna reeglina on töötaja valduses tööandja vara või tal on sellele ligipääs. Teisest küljest on ka tööandja hoolsus ja kohustus töötada välja juhendid/korrad vara kasutamise ja selle üle järelevalve teostamise kohta. TLS § 15 lg-s 1 sätestatud lojaalsuskohustuse rikkumine võib anda tööandjale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles usalduse kaotuse tõttu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Töötaja lojaalsuskohustuse rikkumise ja seega ka tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemise õiguse kindlakstegemiseks tuleb mh hinnata töötaja hoolsuse määra TLS § 16 järgi. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral vastutab töötaja lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga

seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15) Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja vastutusalas avastatud puudused tööandja kehtestatud juhendite / käskkirjade täitmises ja varuosade laoseisudes ebaõigete andmete esitamine (sh varude peitmine) andis kostjale õiguse öelda tööleping üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel usalduse kaotuse tõttu. Maakohus leidis, et hagejale tööandja poolt etteheidetav käitumine oli tegu /tegevus TLS § 88 lg 1 p 5 mõttes, mis võis põhjustada tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu. Augustis-septembris 2015 Eesti Energia AS-s teostatud sise-auditi (I kd, tl 40-61) käigus tuvastati olulised puudused Estonia kaevanduses varuosade ja muude materjalide laoseisudes, ning ettevõttes kehtestatud materiaalse vara käitlemise eeskirjade rakendamisel: - puudusid alamlaod, vaatamata 2008. a kehtestatud nõuetele; - 31.07.2015 võttis Enefit Kaevanduse AS juhatus täiendava otsuse alamladude moodustamiseks; - avastati, et kuludesse kantud oluline osa varuosadest ei olnud põhivarale paigaldatud, varuosi ei kajastatud raamatupidamisdokumentides, varad olid märgistamata. Avastatud puuduste (korrastada laoseisud, tagada nõuetekohane kuluja raamatupidamisdokumentatsiooni olemasolu) kõrvaldamise eest vastutavateks isikuteks määrati jaoskonna otsesed juhid ja alamladude osas eraldi käskkirjaga (sh hageja). Eesti Energia Kaevandused AS käskkirjaga 29.01.2016 kehtestati alates 01.02.2016 „Varude arvestamise juhend Estonia kaevanduse jaoskondade alamladudes (I kd tl 62-75) Pisteliste kontrollide käigus avastati teiste seas hageja vastutusalas olnud alamladudes (9.08.2016 remondijaoskonna AREJ ladu, 2. ja 3. tootmisjaoskonna laod), et märkimisväärses ulatuses oli varuosasid mujale paigutatud, millest ei informeeritud ei tööandjat ega kontrolle teostanud audiitoreid. Varuosad avastati peidikutest 31.01.2017 KAPO menetlustoimingute käigus. Hagejaga sõlmitud töölepingu p 2.1 kohaselt oli tema tööülesandeks muuhulgas jaoskonna töö korraldamine; p 2.2 ja 2.3 kohaselt oli töötaja kohustatud täitma töölepingust ja ametijuhendist tulenevaid ülesandeid ning kinni pidama tööandja poolt kehtestatud reeglitest, eeskirjadest ja protseduuridest (I kd tl 11). Hageja töölepingu nr 26831 juurde kuuluva ametijuhendi p 4 järgi kuulus töötaja peamiste tööülesannete hulka ettevõtte materiaalsete väärtuste hoidmise kindlustamine; alamlao varude vastuvõtu, säilitamise ja väljastamise tagamine vastavalt kehtestatud korrale ning alamlaodokumentide õigeaegne ja korrektne täitmine ja sisestamine arvutiprogrammi. Töötaja vastutas muuhulgas jaoskonna materiaalsete väärtuste kasutamise ja säilitamise eest, andmete õigsuse ja alamladudes varude arvestuse eest (I kd tl 37-39) Hageja allkirjastas ametijuhendi 29.09.2015 (I kd, tl 37-39), millest tulenevalt oli ta ilmselgelt teadlik oma kohustustest ning puudub alus kahelda selles, et töötaja sai nende sisust ka aru. Hageja ei ole menetluses eitanud, et varuosasid pandi nn „kontrolli toimise ajaks silma alt ära“, varuosasid kanti maha, kuigi need olid füüsiliselt olemas ning tehnikale ei paigaldatud. Maha kanti kohe pärast soetamist (II kd, tl 147). Selline varuosade maha kandmine ja „silma alt ära toimetamine“ toimus hageja teadmisel ja osavõtul. Hageja teadis ka seda, et eelkirjeldatu ei vasta tööandja juhenditele ja eeskirjadele. Mõistlikku selgitust varuosade maha kandmisele ja /või soetatud varuosade laoarvestuses kajastamata jätmisele hageja menetluses ei esitanud. Selgitus varuosade kõrvale paigutamise

vajadusest suurte vahemaade tõttu ladude ja osakondade vahel ei ole eluliselt usutav. Sel juhul puuduks vajadus neid peita /varjata. Hageja väited probleemidele tööandja IFS programmis ja laohoidjate puudumisele ei põhjenda samuti mingil moel varuosade kõrvalepaigutamise vajadust. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja tööandjale varuosade laoseisude osas ebaõigeid andmeid, viies sellega tööandjat teadlikult eksitusse (II kd, tl 147), mis on ilmselgelt ebaaus käitumine tööandja suhtes. Maakohus nõustus kostjaga, et käitunuks hageja töökohustuste täitmisel tööandja juhendite ja eeskirjade kohaselt ning organiseerinuks õiguspäraselt oma alluvate töökorraldust alamlaos, ei saaks varuosade arvele võtmise asemel neid kõrvale paigutada, maha kanda või matta. Nähtuvalt asja materjalidest oli tööandja vara toimetatud hageja vastutusalas olevates alamladudes raamatupidamisdokumentide väliselt tootmisprotsessist kõrvale (sh peidikutesse) ning arvestades, et töötaja töötas ametikohal, kus tema vastutusvaldkonda kuulus tööandja materiaalsete väärtuste kasutamise ja säilitamise kindlustamine, piisab eeltoodust, et tööandja kaotas usalduse töötaja vastu TLS § 88 lg 1 p 5 tähenduses. TLS § 88 lg 1 p 5 alusel töösuhte erakorraline ülesütlemine ei eelda tööandjal usalduse kaotuse mõjuva põhjusena sättes nimetatud tegude lõpule viimist, nende toimepanemises isiku süüdi tunnistamist ja karistamist karistusõiguslikus mõttes (jõustunud lahendit kriminaalasjas). Hageja tööalast staatust arvestades on ainuüksi kahtlus jätkuvas ametipositsiooni ärakasutamises ning olukorra tekitamises, kus hageja väidetavalt muuhulgas teisi isikuid ära kasutades on petnud oma tööandjat, varjanud /peitnud tööandja vara, esitanud ebaõigeid andmeid laovarude kohta tekitanud kahju või vähemalt loonud kahju tekkimise võimaluse, piisav usalduse kaotuseks hageja suhtes ning töösuhte erakorraliseks ülesütlemiseks. Hageja ei ole toonud esile ühtegi asjaolu, mis talle etteheidetavaid tegusid vaidluse alla seaks. Töölepingu erakorraline ülesütlemine on põhjendatud, kui töötajat ei ole võimalik usaldada ning töösuhte jätkamine temaga võib viia palju suurema kahju (nii materiaalse kui mainekahju) tekitamiseni. Tuvastatud varuosade kõrvale paigutamised, peidikute avastamine ka hagejale kahtlustuse esitamine KarS § 2172 (usalduse kuritarvitamine) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kogumis õigustavad töölepingu lõpetamist päevapealt etteteatamise tähtaega järgimata ning eelkirjeldatud asjaolusid kogumis võttes ei saanud tööandjalt enam mõistlikult oodata töösuhte jätkamist (sh madalamale ametikohale üleviimist). Maakohus leidis, et töölepingu ülesütlemise õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust kriminaalmenetluse käigus hilisemad ülekuulamisprotokollid (I kd, tl 192 -202, II kd tl 1-46), kuid tegemist on siiski asjaoludega, mis toetavad tööandja usalduse kaotust ülesütlemise avalduse tegemise ajal. Vaidlust ei ole selles, et töösuhte erakorralise ülesütlemise ajaks oli alustatud kriminaalmenetlus ning hageja kahtlustatavana kinni peetud. Kuna hagejale etteheidetav tegevus oli jätkuv, ei ole hageja rikkumiste konkreetset aega võimalik kohtu arvates kindlaks määrata, mistõttu ei ole alust ka järeldada, et mõistlik tähtaeg töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks oli mööda lastud.