D. L.i hagi Enefit Kaevandused AS-i vastu töövaidluses (D. L.i hagi Enefit Kaevandused AS-i vastu ja Enefit Kaevandused AS taotlus D. L.i Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses, töövaidlusasi nr 41/403-2017)
Enefit Kaevandused AS (RK 10032389, Jaama 10, 41533 Jõhvi; e-post: [email protected]) Aleksandr Tsemin (Lelle 22, 11318 Tallinn; e-post: [email protected])
Kostja lepinguline esindaja:
RESOLUTSIOON
Jätta D. L.i hagi Enefit kaevandused AS-i vastu rahuldamata.
Poolte menetluskulud jätta hageja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
D. L. esitas 23.02.2017.a Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse Enefit Kaevandused AS-i vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitiste väjamõistmise nõudes.
2.Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjon rahuldas 15.05.2017.a otsusega D. L.i avalduse osaliselt. Töövaidluskomisjon tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu alates 31.03.2017.a ja mõistis kostjalt välja hüvitise hageja kasuks 5 289, 42 eurot. Rahuldamata jäeti hüvitise nõue TLS § 100 lg 5 alusel ning osaliselt rahuldati hageja nõue TLS § 109 lg 1 alusel (avaldaja nõue oli hüvitis 4, 5 kuu keskmise töötasu suuruses summas, kuid nõue rahuldati 3 kuu keskmise kuutöötasu suuruses summas).
3.Enefit Kaevandused AS esitas maakohtule taotluse ITVS § 24 lg 4 alusel vaadata D. L.i töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluses. D. L. esitas maakohtule hagi Enefit Kaevandused AS vastu töövaidluskomisjonis rahuldamata jäetud osas ehk osas, millega jäeti osaliselt rahuldamata hageja nõue TLS § 109 lg 1 alusel ning nõudega mõista kostjalt välja hageja kasuks täiendavalt TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis hageja 1, 5 kuu keskmise kuutöötasu suuruses so summas 2 644, 71 eurot.
HAGEJA NÕUE
4.Maakohtus jäi hageja oma nõuete juurde: tuvastada Enefit Kaevanduse AS-i ja D. L.i vahelise töölepingu ülesütlemise tühisus; lõpetada tööleping nr 26831 TLS § 107 lg 2 alusel 31.01.2017.a.; mõista kostjalt välja hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis hageja 4, 5 kuu keskmise töötasu suuruses so summas 7 934, 13 eurot (II kd tl 101-105).
5.Hageja ja kostja vahel oli 20.01.2012.a sõlmitud töölepingu nr 26831. 31.01.2017.a. vormistas kostja teatise töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta, milles teatas töötajale, et tööandja ei pea usalduse kaotuse tõttu võimalikuks töötajaga töösuhet jätkata ning ütleb töölepingu erakorraliselt üles töötajast tulenevatel põhjustel vastavalt TLS § 88 lg 1 p 5 etteteatamistähtaega järgimata ning töölepingu kehtivuse viimaseks päevaks on 31.01.2017.a. Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemise 31.01.2017.a on tühine. 5.1 Tööleping on üles öeldud tagasiulatuvalt. Ülesütlemisavalduse koostas tööandja 31.01.2017 ning selle kohaselt öeldi tööleping üles ilma etteteatamistähtajata samal päeval, so 31.01.2017.a. Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 08.02.2017.a.
Tulenevalt TsÜS § 69 lg 1 kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ning see muutub kehtivaks kättesaamisega. Ülesütlemisavaldus muutus kehtivaks ja sellest tekkisid pooltele õigused ja kohustused alates 08.02.2017.a. ning poolte töösuhe ei saa lõppeda tagasiulatuvalt ehk 31.01.2017.a. Kostja väide, et hageja ei ilmunud vahemikus 31.01.2017 - 08.02.2017 tööle ega võtnud kostjaga ühendust, millest tulenevalt ei pidanud ka kostja ise võimalikuks jätkata tööd kostja juures on pahatahtlikud. Hageja peeti kinni 31.01.2017 ning pärast kaitsepolitseist vabanemist läks kostja juurde. Kostja hagejat tööle ei lubanud. 5.2 Kostja ei ole põhjendanud töölepingu ülesütlemist, töövaidluskomisjonis esitatud põhjendused on üldsõnalised ega tõenda hageja kohustuste rikkumist. Hageja nõustub töövaidluskomisjoni seisukohaga, et käesoleval juhul puudusid töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks õigustavad asjaolud, mistõttu on ülesütlemine tühine. Üksnes kahtlustuse esitamine ei saa olla töölepingu ülesütlemise aluseks. Töölepingu ülesütlemine on olemuslikult ajendatud sellest, et kaitsepolitsei on alustanud kriminaalasja, mille raames on teiste seas esitatud kahtlustus ka hagejale. Kriminaalmenetlus on kohtueelse menetluse staadiumis. Hageja leiab, et tegemist on äärmisel umbmäärase ning alusetult esitatud kahtlustusega, kahtlustuse esitamine ei anna aga põhjust väita nagu oleks hageja mõne sellise teo toime pannud, on teo toimepanemises süüdi või on kellelegi kahju tekitanud. Kui jaatada TLS § 88 lg 1 p 5 alusel töölepingu ülesütlemise põhjendatust üksnes kahtlustuse esitamise korral, võib iga alusetu kahtlustus õigustada töölepingu lõpetamist. 5.3 Kostja poolt on tõendamata usalduse kaotuse aluseks olevad asjaolud Kostja leiab, et D. L.i avalduse menetlemisel töövaidluskomisjonis on tõendatud milline hageja käitumine põhjustas usalduse kaotuse. Hagejale on seniajani selgusetu ja arusaamatu, milline hageja väidetav tegu põhjustas tööandja usaldamatuse. Hageja hinnangul on tööandja poolt menetluses esitatud töölepingu ülesütlemise põhjendused üldsõnalised ning jätkuvalt ei ole teada milline hageja konkreetne tegu või teod põhjustasid töölepingu ülesütlemise. Ebaselge on millist vara (nimetus, kogus, maksumus jms) ja millal hageja väidetavalt peitis. Ühestki kostja esitatud tõendist ei nähtu, et hageja on esitanud valeandmeid laovarude kohta, peitnud, varjanud ja tahtlikult kahjustanud vara ning eiranud ettevõtte kordasid ja juhendeid vara käitlemisel, mistõttu on kostjale tekkinud varaline kahju. Mitte ühestki kostja esitatud tõendist ei nähtu, et hageja oleks nimetatud varaga mingisuguseid toiminguid teinud (sh peitnud, kahjustanud vms) Vastupidiselt kostja esitatule nähtud kostja tõenditest, et vara peitmisega tegelesid teised isikud. 5.4 Isegi juhul kui varade peitmised leidsid aset 2016. aastal, siis ka sündmuste tõesuse korral on hageja arvates mõistlik aeg töölepingu ülesütlemiseks möödunud. Kõik avastatud varuosad asusid kostja territooriumil, nende avastamise kohta ei ole hageja neid toimetanud. Kostja väitel eksitas hageja teadlikult ja tahtlikult tööandjat varude laoseisu osas, tegi näilikke tehinguid, vormistas tõele mittevastavaid elektroonilisi aruandeid (maha kandmise aktid IFS moodulis) ning peitis varuosi. Kostja ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud ühtegi arvestatavat tõendit, millest nähtuks milliseid konkreetseid aruandeid hageja vormistas, millises osas need tõele ei vasta, millal ja
milliste laovarude laoseisu osas on hageja teadlikult ja tahtlikult eksitanud kostjat ning millal ja milliseid varuosi on ta peitnud. Tulenevalt TLS § 88 g 4 võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kostja on korduvalt rõhutanud, et hageja jättis pikema aja jooksul täitamata tööülesanded. Samas ei ole kostja esitanud ühtegi konkreetset kuupäeva millest sai nn töökohustuste rikkumise „pikem aeg“ alguse, millise teoga hageja töökohustusi rikkus. Isegi juhul, kui hüpoteetiliselt oleks ta rikkunud mingeid töökohustusi siis iga rikkumise juhtum on eraldi vaadeldav ja sellele tuginemisel tuleb arvestada ka TLS § 88 lg 4 sätestatut. Väär on kostja väide, et hageja tutvus 29.01.2016 a. käskkirjaga (AS Eesti Energia kaevandused käskkiri „Varude arvestamise juhend Estonia kaevanduse jaoskondade alamladudes), mida kinnitab väljatrükk. Dokumendil puudub märge selle kohta, et hageja oleks käskkirjaga tutvunud. Väär on ka kostja väide selle kohta, et hageja kinnipidamise fakti on kajastatud mitmes üleriigilises ajalehes. Kostja esitatud ajalehe artiklites ei ole mainitud hageja nime.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et töösuhte erakorraline ülesütlemine oli põhjendatud ja seaduslik. 6.1 Töötaja peab oma töökohustusi täitma lojaalselt ning hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide usaldamatust tööandja suhtes (TLS § 15 lg 1). Alates 01.09.2015.a töötas D. L. allmaajaoskonna juhataja abi ametikohal. Töötaja peamisteks tööülesanneteks oli jaoskonna töö korraldamine, materiaalsete väärtuste kasutamise ja säilitamise kindlustamine. Lisaks pidi ta tagama ja kontrollima ametijuhendite, seadmete ja masinate ekspluatatsioonijuhendite nõudmiste täitmist. Töötaja jättis nimetatud kohustused korduvalt ja pikema aja jooksul täitmata. 6.2 Ajavahemikus august-september 2015 teostas Eesti Energia AS siseauditi, mille eesmärgiks oli tuvastada Estonia kaevanduses varuosade ja muude materjalide laoseis, varuosade ja materjalide tellimuste ja kasutamise eesmärgipärasus ning kontrollida vara arvestuse korrektsust, samuti kontrolliti, kuidas oli ettevõttes rakendatud kehtivaid eeskirju materiaalse vara käsitlemisel. Auditi käigus tuvastati, et varuosade puuduliku arvestusega kaasnevad Estonia kaevanduses põhjendamatud kulud ning varuosade väljastamisel ja paigaldamisel pole rakendatud piisavaid kontrollimehhanisme. Olulisemate rikkumistena toodi siseauditi aruandes välja: Estonia kaevanduses puudusid alamlaod vaatamata alates 2008.a kehtestatud nõuetele; 31.07.2015 võttis Enefit Kaevandused AS juhatus täiendava otsuse alamladude moodustamiseks, kuid sellele vaatamata jäid alamlaod tootmisosakondadesse moodustamata; pärast 06.07.2015 erakorralist inventuuri avastati, et kuludesse kantud hinnanguliselt 9,72 mln euro väärtuses varuosad ei olnud põhivarale paigaldatud. Varuosi ja materjale ei kajastatud üheski raamatupidamisdokumendis ning need asusid tootmisjaoskondades suvalistes kohtades. Varad olid pikema aja jooksul avatud vargustele / pettustele. varuosadel puudusid iseloomustavad märgistused (etiketid, kaubakoodid) neid ei olnud kasutatud ning varuosade kogus laos oli põhjendamatult suur (2010-2014.a tellimuste maht kasvas, kuigi tootmismahud pidevalt langesid).
Aruandes märgiti tegevusplaan puuduste kõrvaldamiseks. Pärast korralduste andmist, teostas kostja pistelisi kontrolle alamladudes, sh hageja vastutusalas olevas alamladudes (remondijaoskonna AREJ ladu, 2. ja 3. tootmisjaoskonna laod). Visuaalselt oli remondijaoskonna ladu korras, kuid pistelise kontrolli käigus selgus, et esineb probleeme varuosade ülesleidmisega. Hageja ei teavitanud kontrolli teostanud audiitorit muudest varadest mis asusid mujal. Hageja varjas tööandja eest, et suures koguses vara oli tema poolt ära peidetud ning asus peidikutes. Peidikud olid hoolikalt varjatud kolmandate isikute eest ning need avastati 31.01.2017.a. KAPO läbi viidud menetlustoimingute käigus. 6.3 31.01.2017 jäädvustas tööandja koos KAPO ametnikega millised varad peidikutes asusid, mille tulemusel koostatud dokumendi ja hageja poolt kostjale IFS süsteemi kaudu edastatud dokumentide võrdluse tulemusel selgus, et tegemist oli varaga mida telliti hageja juhitud osakonnas, mis väidetavalt oli konkreetsele masinale juba paigaldatud ja menetlustoimingu ajaks ära kasutatud. Hageja oli kostjale pika aja jooksul edastanud valeinfot, mille kohaselt olid peidikutest avastatud varuosad ära tarvitatud. Sellise tegevusega kaasnes märkimisväärne risk kostja varale vara avatud vargustele /pettustele; põhjendamatu laovarude kasv ebakorrektne varade liikumise kajastamine raamatupidamises. 6.4 Hageja ametijuhendi kohaselt oli tema kohustus korraldada jaoskonnas asuva materiaalse vara arvestuse pidamine, säilimine ja ratsionaalne kasutamise. 29.01.2016.a kehtestas AS Eesti Energia kaevandused käskkirja „Varude arvestamise juhendi Estonia kaevanduse jaoskondade alamladudes“, juhend hakkas kehtima alates 01.02.2016.a. ning hageja tutvus avaldusega samal päeval. Hageja oli kohustatud järgima ettevõttes kehtivat vara arvestuse korda, tagama selle järgimist ka alluvate poolt ning täitma oma töökohustusi lojaalselt ja hoolsalt. 31.01.2017.a. toimunud KAPO menetlustoimingutega avastati hageja vastutusalas varuosad mis raamatupidamisdokumentide kohaselt olid juba maha kantud kuludesse ning ära kasutatud. Väliste tunnuste põhjal olid varuosad ära peidetud ning objektiivse vaatleja hinnangul oli tegemist peidikutega. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hageja eiras tööandja juhiseid korduvalt ja pika aja jooksul ning seadis ohtu mitme aasta vältel tööandja vara, esitas valeandmeid vara kasutamise kohta. Kahtlustuse esitamine hagejale kinnitas tööandja kahtlusi, et töötaja on omakasu eesmärgil ja teadlikult eiranud tööandja juhiseid, mistõttu ei olnud hagejaga töösuhte jätkamine enam kostja arvates võimalik. 6.5 Kostja leiab, et TLS § 97 lg 3 ja § 88 lg 1 tulenevalt ei olnud tööandja kohustatud järgima etteteatamistähtaega. Pehmendavate meetmete (etteteatamistähtaeg töölepingu ülesütlemisel) kasutamine on põhjendatud tööandja hinnangul TLS § 88 g 1 selliste aluste puhul, mis ei too kaasa usalduse kaotust või kahju tööandjale. Tööandjalt ei saa nõuda sellise olukorra tolereerimist ning asetada tööandjat olukorda, kus ta töösuhet etteteatamise tähtaja võrra jätkates riskiks mainekahjuga, reaalse varalise kahjuga jms. 6.6 Kostja märgib, et kuigi hageja sai töölepingu ülesütlemise teatise kätte 08.02.2017.a. , siis ajavahemikus 31.01.2017 - 08.02.2017 ta tööle ei ilmunud ega võtnud tööandjaga ühendust. Eeltoodust järeldab kostja, et ka töötaja ise ei pidanud võimalikuks pärast kahtlustuse esitamist jätkata tööd kostja juures.
Kostja heidab hagejale töölepingu rikkumist alljärgnevas: - valeandmete esitamine kostjale laovarude kohta; - vara peitmine, varjamine ja tahtlik kahjustamine, - ettevõtte kordade ja juhendite eiramine vara käitlemisel Viidatud tegevuse tulemusel on tööandjale põhjustatud kahju 69 306, 37 eurot, millest 31 038, 93 eurot on hüvitatud (avastati peidetud varad ja tagastati need kostjale). D. L. oli kohustatud korraldama jaoskonnas asuva materiaalse vara arvestuse pidamise, säilimise ja ratsionaalse kasutamise. Ülesande nõuetekohaseks täitmiseks oli hageja kohustatud järgima kostja poolt kehtestatud reegleid. Hageja koos oma potsese juhi R. S. ei võtnud arvele kõiki nende laos olevaid varuosi, otsustasid eirata varade arvestamise korda. Kriminaalmenetluses antud tunnistajate ütlustest tulenevalt on hageja korduvalt ajavahemikus 2016-2017 andnud oma alluvatele korraldusi arvel mitteolevad varuosad ära peita, laost välja viia ning isegi maa alla matta, eesmärgiga varjata neid audiitorite eest. 6.7 Tööandja on seisukohal, et 31.01.2017 töölepingu erakorraline ülesütlemine oli õiguspärane. Pärast seda, kui KAPO informeeris tööandjat 31.01.2017 uurimistoimingul, et esitab D. L.ile kahtlustuse, ei saanud tööandja jätkata hagejaga töösuhet ega rakendada ülesütlemisele etteteatamistähtaega. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära poolte esindajate seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
8.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et - D. L.i ja Enefit Kaevandused AS-i vahel oli sõlmitud tööleping nr 26831 alates 20.01.2012.a, alates 01.09.2015.a. töötas D. L. allmaajaoskonna juhataja ametikohal (TVK tl 4-6); - Enefit Kaevandused AS ütles 31.01.2017.a. hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles töötajast tulenevatel põhjustel TLS § 88 lg 1 p 5 alusel ettetatamistähtaega järgimata (TLS § 97 lg 3). - ülesütlemisteate sai D. L. kätte 08.02.2017.a. (I kd, tl 23); - 05.08.2016.a. alustas Kaitsepolitseiameti Ida osakond kriminaalasja nr 16913000045, mille raames kahtlustatakse teiste seas D. L.it KarS § 217 2 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (TVK tl 25) ja 31.01.2017.a. pidas kaitsepolitseiamet D. L.i kinni, kuulas üle kahtlustatavana 01.02.2017 (I kd tl 192, 193);
9.Hageja on seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 5 alusel oli põhjendamatu ja seadusliku aluse puudumise tõttu tühine, - tööleping on üles öeldud tagasiulatuvalt; - tööandja ei ole põhjendanud töölepingu ülesütlemist, tõendamata on usalduse kaotuse aluseks olevad asjaolud; - sündmuste tõesuse korral on möödunud mõistlik aeg töölepingu ülesütlemiseks. Tööandja on seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine töötajast tulenevatel asjaoludel TLS § 88 lg 1 p 5 alusel etteteatamistähtaega järgimata oli seaduslik ja põhjendatud, heites D. L.ile ette - valeandmete esitamist kostja laovarude kohta;
- tööandja vara (varuosade) peitmist, varjamist ja tahtlikku kahjustamist, - ettevõtte kordade ja juhendite eiramist vara käitlemisel.
10.Vastavalt TLS § 88 lg 1 p 5 võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. TLS § 88 lg 4 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Tulenevalt TLS § 97 lg 3 võib tööandja TLS § 88 lõikes 1 nimetatud alusel töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kas töösuhte ülesütlemisel etteteatamistähtaega järgida või mitte, sõltub mõjuva põhjuse kaalukusest ja selle mõjust töösuhtele. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda eelnevalt hoiatamata ning etteteatamistähtaega järgimata, kui seda õigustab töötaja rikkumine, mille järel ei saa mõistlikult oodata töösuhte jätkumist. Töötaja peab täitma oma kohustusi tööandja suhtes lojaalselt ning hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või äripartnerite usaldamatust tööandja vastu (TLS § 15 lg 1 ja 2). Usaldus töötaja vastu võib kaduda kui ta tegutseb tööandja huvide vastaselt. Lojaalsust eeldab VÕS § 6 sätestatud heas usus käitumise kohustus. Juhul kui töötaja isikust või tema käitumisest tulenevalt on töösuhtes tekkinud olukord, kus nii tööandja kui ka töötaja huve järgides ei ole võimalik eeldada töösuhte jätkamist, on tegemist mõjuva põhjusega, mille alusel tekib tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda.
11.Selleks, et töölepingu ülesütlemine oleks õiguspärane ja kehtiv, peab ülesütlemine: tuginema ülesütlemisalusel ja ei tohi esineda ülesütlemist välistavaid asjaolusid (TLS § 85-93); vastama seaduse formaalsetele nõuetele- peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, ei või olla tingimuslik. Kui ülesütlemine ei vasta nimetatud tingimustele, ehk puuduvad ülesütlemist õigustavad asjaolud või on ülesütlemisel oluliselt menetlusreegleid rikutud, on tegemist õigusvastase ülesütlemisega ning selline nõuetele mittevastav ülesütlemine tühine. Vastavalt TLS § 95 lg 1 võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ning vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 2). TLS § 95 lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju (TLS § 95 lg 3). Riigikohus on 09.04.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-21-14 asunud seisukohale, et kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega. Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. Töölepingu ülesütlemise avalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 75 lg-s 1 ettenähtud tahteavalduse tõlgendamise reeglitest.
Ülesütlemisavalduse formaalsetele nõuetele vastavuse hindamisel on oluline kindlaks teha, kas ülesütlemisavaldusest nähtub lepingut üles öelda sooviva poole tahe leping lõpetada ning kuidas tahteavalduse saaja sellest aru sai. Kohus leiab, et töölepingu lõpetamise teatest (TVK tl 7, I kd tl 22) on võimalik üheselt aru saada, et tööandja soovis D. L.iga sõlmitud töölepingu lõpetada töötajast tulenevatel põhjustel TLS § 88 lg 1 p 5 alusel ning seega on täidetud töölepingu lõpetamise formaalsed eeldused. Kohus möönab, et tööandja ei ole teates ülesütlemist põhjendanud, st ei ole välja toonud, milline on töötaja tegu /tegevus, mis põhjustas usaldamatuse töötaja suhtes ning töösuhte lõpetamise etteteatamistähtaega järgimata TLS § 88 lg 1 p 5 alusel.
12.Hageja on seisukohal, et D. L.iga sõlmitud töölepingu ülesütlemine on tühine juba ainuüksi seetõttu, et ülesütlemine on toimunud tagasiulatuvalt. Kohus eeltooduga ei nõustu. Õige on hageja väide, et töölepingut on võimalik üles öelda ainult edasiulatuvalt ning tagasiulatuv ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 järgi tühine. Nimetatut on korduvalt rõhutanud ka Riigikohus oma lahendites (nt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-117-11; 3-2-1176-12) Töölepingut ei saa üles öelda tagasiulatuvalt, küll aga on võimalik see lõpetada päevapealt. Kostja ütles D. L.iga sõlmitud töölepingu üles alates 31.01.2017, sama kuupäeva kannab ülesütlemisteade. Asjaolu, et tahteavaldus (käesoleval juhul tööandja tahteavaldus lõpetada töösuhe) muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1) ja D. L. sai ülesütlemisteate kätte postiga 08.02.2017.a., ei tähenda, et tööleping öeldi üles tagasiulatuvalt. Ajavahemikus 31.01.- 08.02.2017 hageja tööl ei viibinud. Kohus on seisukohal, et tühise avaldusega on tegemist juhul, kui töölepingu lõpetamise kuupäev on varasem kui ülesütlemisavalduse kuupäev.
13.Kohus nõustub, et igasugune töösuhe põhineb usaldusel töötaja ja tööandja vahel, kuna reeglina on töötaja valduses tööandja vara või tal on sellele ligipääs. Teisest küljest on ka tööandja hoolsus ja kohustus töötada välja juhendid/korrad vara kasutamise ja selle üle järelevalve teostamise kohta. TLS § 15 lg-s 1 sätestatud lojaalsuskohustuse rikkumine võib anda tööandjale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles usalduse kaotuse tõttu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Töötaja lojaalsuskohustuse rikkumise ja seega ka tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemise õiguse kindlakstegemiseks tuleb mh hinnata töötaja hoolsuse määra TLS § 16 järgi. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral vastutab töötaja lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15) Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja vastutusalas avastatud puudused tööandja kehtestatud juhendite / käskkirjade täitmises ja varuosade laoseisudes ebaõigete andmete esitamine (sh varude peitmine) andis kostjale õiguse öelda tööleping üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel usalduse kaotuse tõttu. Hageja arvates on töölepingu ülesütlemine tühine seadusliku aluse puudumise tõttu ja hageja ei ole tööülesandeid rikkunud, ei ole tööandja vara varastanud, varjanud, peitnud ega lojaalsuskohustust rikkunud- Varasemalt tööandjal töötaja töö suhtes pretensioone ei olnud. Kostja seevastu leiab, et tal oli teostatud kontrollide tulemusel avastatud varude arvestamise juhendi täitmise rikkumiste, varude dokumentides kajastamata jätmise, peitmise (sh matmise)
tõttu asjaolusid arvestades õigus D. L.iga tööleping erakorraliselt üles öelda.
14.Kohus on seisukohal, et hagejale tööandja poolt etteheidetav käitumine oli tegu /tegevus TLS § 88 lg 1 p 5 mõttes, mis võis põhjustada tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu. Augustis-septembris 2015.a. Eesti Energia AS-s teostatud siseauditi (I kd tl 40-61) käigus tuvastati olulised puudused Estonia kaevanduses varuosade ja muude materjalide laoseisudes, ning ettevõttes kehtestatud materiaalse vara käitlemise eeskirjade rakendamisel: - puudusid alamlaod , vaatamata 2008.a kehtestatud nõuetele; - 31.07.2015 võttis Enefit Kaevanduse AS juhatus täiendava otsuse alamladude moodustamiseks - avastati, et kuludesse kantud oluline osa varuosadest ei olnud põhivarale paigaldatud, varuosi ei kajastatud raamatupidamisdokumentides, varad olid märgistamata. Avastatud puuduste (korrastada laoseisud, tagada nõuetekohane kuluja raamatupidamisdokumentatsiooni olemasolu) kõrvaldamise eest vastutavateks isikuteks määrati jaoskonna otsesed juhid ja alamladude osas eraldi käskkirjaga (sh hageja). Eesti Energia Kaevandused AS käskkirjaga 29.01.2016 kehtestati alates 01.02.2016 „Varude arvestamise juhend Estonia kaevanduse jaoskondade alamladudes (I kd tl 62-75) Pisteliste kontrollide käigus avastati teiste seas D. L.i vastutusalas olnud alamladudes (9.08.2016 remondijaoskonna AREJ ladu, 2. ja 3. tootmisjaoskonna laod) et märkimisväärses ulatuses oli varuosasid mujale paigutatud, millest ei informeeritud ei tööandjat ega kontrolle teostanud audiitoreid. Varuosad avastati peidikutest 31.01.2017 KAPO menetlustoimingute käigus. Hagejaga sõlmitud töölepingu p 2.1 kohaselt oli tema tööülesandeks muuhulgas jaoskonna töö korraldamine; p 2.2 ja 2.3 kohaselt oli töötaja kohustatud täitma töölepingust ja ametijuhendist tulenevaid ülesandeid ning kinni pidama tööandja poolt kehtestatud reeglitest, eeskirjadest ja protseduuridest (I kd tl 11). Hageja töölepingu nr 26831 juurde kuuluva ametijuhendi p 4 järgi kuulus töötaja peamiste tööülesannete hulka ettevõtte materiaalsete väärtuste hoidmise kindlustamine; alamlao varude vastuvõtu, säilitamise ja väljastamise tagamine vastavalt kehtestatud korrale ning alamlaodokumentide õigeaegne ja korrektse täitmine ja sisestamine arvutiporogrammi. Töötaja vastutas muuhulgas jaoskonna materiaalsete väärtsute kasutamise ja säilitamise eest, andmete õigsuse ja alamladudes varude arvestuse eest (I kd tl 37-39) D. L. allkirjastas ametijuhendi 29.09.2015.a. (I kd tl 37-39), millest tulenevalt oli ta ilmselgelt teadlik oma kohustustest ning puudub alus kahelda selles, et töötaja sai nende sisust ka aru. Hageja ei ole menetluses eitanud, et varuosasid pandi nn „kontrolli toimise ajaks silma alt ära“, varuosasid kanti maha, kuigi need olid füüsiliselt olemas ning tehnikale ei paigaldatud. Maha kanti kohe pärast soetamist (II kd tl 147). Selline varuosade maha kandmine ja „silma alt ära toimetamine“ toimus hageja teadmisel ja osavõtul. D. L. teadis ka seda, et eelkirjeldatu ei vasta tööandja juhenditele ja eeskirjadele. Mõistlikku selgitust varuosade maha kandmisele ja /või soetatud varuosade laoarvestuses kajastamata jätmisele D. L. menetluses ei esitanud. Selgitus varuosade kõrvale paigutamise vajadusest suurte vahemaade tõttu ladude ja osakondade vahel ei ole eluliselt usutav. Sel juhul puuduks vajadus neid peita /varjata. Hageja väited probleemidele tööandja IFS programmis ja laohoidjate puudumisele ei põhjenda samuti mingil moel varuosade kõrvalepaigutamise vajadust.
Eeltoodust tulenevalt esitas D. L. tööandjale varuosade laoseisude osas ebaõigeid andmeid viies sellega tööandjat teadlikult eksitusse (... eesmärgil audiitorite eest ära...II kd tl 147), mis on ilmselgelt ebaaus käitumine tööandja suhtes. Kohus nõustub kostjaga selles, et käitunuks D. L. töökohustuste täitmisel tööandja juhendite ja eeskirjade kohaselt ning organiseerinuks õiguspäraselt oma alluvate töökorraldust alamlaos, ei saaks varuosade arvele võtmise asemel neid kõrvale paigutada, maha kanda või matta. Nähtuvalt asja materjalidest oli tööandja vara toimetatud hageja vastutusalas olevates alamladudes raamatupidamisdokumentide väliselt tootmisprotsessist kõrvale (sh peidikutesse) ning arvestades, et töötaja töötas ametikohal, kus tema vastutusvaldkonda kuulus tööandja materiaalsete väärtuste kasutamise ja säilitamise kindlustamine, piisab eeltoodust, et tööandja kaotas usalduse töötaja vastu TLS § 88 lg 1 p 5 tähenduses.
15.TLS § 88 lg 1 p 5 alusel töösuhte erakorraline ülesütlemine ei eelda tööandjal usalduse kaotuse mõjuva põhjusena sättes nimetatud tegude lõpule viimist, nende toimepanemises isiku süüdi tunnistamist ja karistamist karistusõiguslikus mõttes (jõustunud lahendit kriminaalasjas). Hageja tööalast staatust arvestades on ainuüksi kahtlus jätkuvas ametipositsiooni ärakasutamises ning olukorra tekitamises, kus hageja väidetavalt muuhulgas teisi isikuid ära kasutades on petnud oma tööandjat, varjanud /peitnud tööandja vara, esitanud ebaõigeid andmeid laovarude kohta tekitanud kahju või vähemalt loonud kahju tekkimise võimaluse, piisav usalduse kaotuseks hageja suhtes ning töösuhte erakorraliseks ülesütlemiseks. Hageja ei ole toonud esile ühtegi asjaolu, mis talle etteheidetavaid tegusid vaidluse alla seaks. Töölepingu erakorraline ülesütlemine on põhjendatud kui töötajat ei ole võimalik usaldada ning töösuhte jätkamine temaga võib viia palju suurema kahju (nii materiaalse kui mainekahju) tekitamiseni. Vastavalt TLS § 97 lg.le 3 võib § 88 lõikes 1 nimetatud alusel tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Tuvastatud varuosade kõrvale paigutamised, peidikute avastamine ka hagejale kahtlustuse esitamine KarS § 217 2 (usalduse kuritarvitamine) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kogumis õigustavad töölepingu lõpetamist päevapealt etteteatamistähtaega järgimata ning eelkirjeldatud asjaolusid kogumis võttes ei saanud tööandjalt enam mõistlikult oodata töösuhte jätkamist (sh madalamale ametikohale üleviimist). Kahtluse tõttu töölepingu erakorraline lõpetamine on kohtu hinnangul õiguspärane eelkõige siis, kui töötajal ei ole enam tal lasuva kahtluse tõttu vajalikke isiklikke omadusi töölepingu nõuetekohaseks täitmiseks.
16.Kohus nõustub, et töölepingu ülesütlemise õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust kriminaalmenetluse käigus hilisemad ülekuulamisprotokollid (I kd, tl 192 -202, II kd tl 1-46), kuid tegemist on siiski asjaoludega, mis toetavad tööandja usalduse kaotust ülesütlemisavalduse tegemis ajal.
17.TLS § 88 lg 4 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Mõistlik aeg oleneb konkreetse juhtumi asjaoludest.
Kohus möönab, et kahtlus(tus)e sisu arvestades oleks kostjal olnud alus töösuhte lõpetamiseks ka varem, kuid välistatud ei ole erakorraline ülesütlemine kinnitavate / täiendavate asjaolude ilmnemisel (näiteks peidikute avastamisel). Vaidlust ei ole selles, et töösuhte erakorralise ülesütlemise ajaks oli alustatud kriminaalmenetlus ning hageja kahtlustatavana kinni peetud. Kuna hagejale etteheidetav tegevus oli jätkuv, ei ole hageja rikkumiste konkreetset aega võimalik kohtu arvates kindlaks määrata, mistõttu ei ole alust ka järeldada, et mõistlik tähtaeg töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks oli mööda lastud. Kohus on seisukohal, et töölepingu erakorralise ülesütlemise hetkeks ei olnud möödunud mõistlik aeg TLS § 88 lg 4 mõttes. Tööandjalt ei saanud oodata töösuhte jätkamise soovi ja võimalust hagejaga. Töösuhte jätkamisel näidanuks tööandja, et ta on valmis töötajat aktsepteerima ja usaldama. Tööandjal oli õigus ja võimalus hinnata muuhulgas toimunu senist ja tulevast mõju endale (seejuures tuginedes muuhulgas kriminaalmenetluse uurimise käigus lisanduvale teabele).
18.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul oli põhjendatud töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5 alusel etteteatamistähtaega järgimata, kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei olnud alust mõistlikult eeldada töösuhte jätkamist. Kohus jätab hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
19.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata. Poolte menetluskulud jäävad seega hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.