lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-37940/153

Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.03.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-37940/153
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
14.03.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1082
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AKTSIASELTS JANVEMAR10150433(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

14. märts 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-37940

Tsiviilasi

AS-i Janvemar hagi Arvin Peksi, Igor Samarini ja Evgeny Vasyagini vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 25. jaanuari 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Igor Samarini määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (kostja): Igor Samarin (isikukood: XXX) Vastustaja (hageja): AS Janvemar (registrikood: 10150433), esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti

esindajad

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 25. jaanuari 2018 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
Tartu Maakohtu menetluses oli AS-i Janvemar (hageja) hagi Arvin Peksi, Igor Samarini (kostja) ning Evgeny Vasyagini vastu hagi võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Tartu Maakohtu jättis 23. mai 2016 otsuse ja 14. juuni 2016 täiendava otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tartu Ringkonnakohus tühistas 6. juuni 2017 otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas hagi kostja vastu. Riigikohus tühistas 28. novembri 2017 otsusega ringkonnakohtu otsuse osaliselt, jättis hagi kostja vastu rahuldamata ning menetluskulud kõikides kohtuastmetes hageja kanda.
3.Kostja esitas 12. detsembril 2017 avalduse kindlaksmääramiseks ringkonnakohtus ja Riigikohtus.

menetluskulude

rahalise

suuruse

Avalduse kohaselt on kostja kantud menetluskuludeks ringkonnakohtus 1417 eurot 36 senti (õigusabikulud + sõidukulu) ja Riigikohtus 3600 eurot (õigusabikulud), kokku 5017 eurot 36 senti.

4.Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5.Tartu Maakohus rahuldas 25. jaanuari 2018 määrusega avalduse osaliselt ja määras kostja menetluskuludeks ringkonnakohtus ja Riigikohtus kokku 3361 eurot 50 senti ning mõistis need hagejalt välja. Ülejäänud osas jäi avaldus rahuldamata. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei pidanud kohus vajalikuks õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel anda detailset hinnangut iga üksiku õigusabitoimingu kulude põhjendatusele, küll aga peab vastaspooltelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kostja menetluskulude suuruseks maakohtus on määratud 3585 eurot (Tartu Maakohtu 23. mai 2016 otsuse resolutsiooni p 5). Kuivõrd apellatsioonimenetluses esindas kostjat sama esindaja, kes maakohtus, ning dokumentide sisust nähtuvalt kattuvad ringkonnakohtus esitatud seisukohad paljuski teiste kostjate seisukohtadega, leidis kohus, et apellatsioonkaebusega tutvumise ning sellele vastuse koostamise (sh teiste kostjate vastusega tutvumise) ajakulu on põhjendatud kokku 13 tunni ulatuses ning valmistumine istungiks ja istungil osalemise ajakulu kokku 3 tunni ulatuses (sh osalemine istungil 1,17 tundi). Kuna Riigikohtus saab menetlustoiminguid teha üksnes vandeadvokaadi vahendusel, pidas kohus põhjendatuks ajakuluks mh uue esindaja tutvumist asja materjalidega (eelkõige ringkonnakohtu otsuse ja tõenditega) kokku 5 tunni ulatuses ning arvestades kassatsioonkaebuse ulatust ning õiguslikku probleemi olemust, siis selle koostamisele kulunud aega 6 tunni ulatuses. Esindaja sõidukulu seoses ringkonnakohtu istungil osalemisega suunal Tallinn-Tartu-Tallinn (369 km) määraga 0,3 eurot/km summas 110 eurot 70 senti on põhjendatud.

Maakohus määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus 1117 eurot 50 senti (õigusabikulud 1006 eurot 80 senti (14,83 tundi X 60 eurot + 1,17 tundi X 100 eurot) + sõidukulu 110 eurot 70 senti) ilma käibemaksuta ja Riigikohtus 2244 eurot (õigusabikulu) koos käibemaksuga, kokku summas 3361 eurot 50 senti, mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6.Kostja palub mõista hagejalt täiendavalt välja 1356 eurot. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei nõustu kostja kohtu põhjendustega Riigikohtus kantud õigusabikulude osas. Vandeadvokaadi jaoks oli tegemist uue asjaga. Menetlus oli selleks ajaks kestnud ca 4 aastat. Materjalide maht oli eelkõige hageja esitatud rohkete seisukohtade tõttu keskmiselt oluliselt suurem. Samuti olid kohtulahendid sisult erinevad. Seega pidi kostja esindaja menetlusest ülevaate saamiseks ja seisukohtade kujundamiseks tutvuma kõigi menetluses esitatud dokumentidega. See on ajaliselt olulisem suurem kulu kui 5 tundi. Tegelikkuses on ajakulu isegi suurem, kui menetluskulude avalduses märgitud. Arvestades teiste menetlusosaliste menetluskulude suurust, mis on rahuldatud, on kostja menetluskulud väga mõistlikud ning võrreldes üldiste menetluskuludele kuluvate summadega pigem soodsad. Kuna Riigikohtusse on võimalik pöörduda ainult vandeadvokaadi vahendusel, oli kostja sunnitud ebaõige kohtulahendi vaidlustamiseks kasutama kvaliteetset õigusabi, mille tingis hageja enda käitumine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis avalduse Riigikohtus kantud menetluskulude osas rahuldamata. Maakohtu määrust ei vaidlustatud osas, milles maakohus avalduse rahuldas. Samuti ei vaidlustatud maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis avalduse ringkonnakohtus kantud menetluskulude osas rahuldamata.
9.TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11).
10.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole kostja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on määruses piisavalt põhjendanud väljamõistetavate menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, mh arvestades tsiviilasja olemust, keerukust ja mahtu. Kostja arvamus, mille kohaselt peaks materjalidega tutvumise ajakulu olema suurem, ei anna alust asuda seisukohale, et maakohus on väljunud diskretsioonipiiridest.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine praegusel juhul alust kulude põhjendatuse ning vajalikkuse ümberhindamiseks.

11.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kostja väide selle kohta, et materjalidega tutvumisele kulus tegelikkuses rohkem aega, kui on avalduses märgitud. Kohtul on võimalik hinnata üksnes nende kulude vajalikkust ning põhjendatust, mis on avalduses välja toodud.
12.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et TsMS § 663 lg 3 kohaselt toimetab maakohus määruskaebuse kätte menetlusosalistele, kelle õigusi see määrus puudutab, ja küsib neilt vastuse. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks kostja määruskaebuse hagejale kätte toimetanud ega hagejalt vastust küsinud. Vaatamata TsMS § 664 lg-s 1 sätestatule jätab ringkonnakohus menetlusökonoomia põhimõtet silmas pidades need toimingud praegusel juhul tegemata.
13.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium