Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar 8. aprill 2026, Tartu 3-25-144 X.X. kaebus ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 13. veebruari 2026. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale Kirjalik menetlus Kaebaja X.X.
RESOLUTSIOON
Tagastada X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 13. veebruari 2026. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale HKMS § 207 lõike 2 ja § 207 lõike 3 punkti 1 alusel.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik (HKMS § 119 ls 3).
RINGKONNAKOHTU SELGITUS
1.Tuginedes HKMS § 2 lõike 4 teisele lausele ja arvestades määruskaebuse sisu, mõistab ringkonnakohus, et kaebaja vaidlustab Tartu Halduskohtu 13. veebruari 2026. a määruse resolutsiooni punkti 1 s.o riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata jätmist. 2.Tartu Ringkonnakohtu hinnangul jättis Tartu Halduskohus 13. veebruari 2026. a määrusega õiguspäraselt rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel, põhjendades ja selgitades piisavalt taotluse rahuldamata jätmise asjaolusid. Ringkonnakohus jagab halduskohtu arusaama, et olukorras, kus kaebuses kaebaja ise kirjeldab ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutamisega tekitatud kahjuliku tagajärjena üksnes ohtu enda tervisele ega väida tegeliku tervisekahju tekkimist, ei saa jaatada tervise kahjustamise tõttu mittevaralise kahju tekkimist. Samuti on halduskohus põhjendatult selgitanud, et tervishoiuteenuse osutaja võimalik raske hooletus kaebajale ravimi valmispanemisel ja sellest tulenev kaebaja turvatunde ja usalduse vähenemine tervishoiuteenuse osutaja suhtes ei ületa inimväärikuse alandamise künnist ega saa anda alust rahalise hüvitise määramiseks kaebaja kasuks. Kokkuvõttes on kaebuse asjaoludele ja kehtivale õigusele tuginedes selgelt jälgitav ja arusaadav halduskohtu järeldus, et ei ole alust eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine oleks edukas lg 1 mõttes.