Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-23-671 23. mai 2024 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Julia Laffranque ja Viive Ligi Ilian Potapenko kaebus Rahapesu Andmebüroo
22.veebruari 2023. a ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamiseks Kaebaja Ilian Potapenko, esindajad vandeadvokaadid Paul Keres ja Joonas Põder Vastustaja Rahapesu Andmebüroo, esindaja Merlin Suurna Tallinna Ringkonnakohtu 15. jaanuari 2024. a määrus Rahapesu Andmebüroo määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Rahapesu Andmebüroo määruskaebus ja tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
15.jaanuari 2024. a määruse p 3 osas, milles jäeti Rahapesu Andmebüroo taotlus rahuldamata, ning teha selles osas uus määrus.
2.Rahuldada Rahapesu Andmebüroo taotlus ja piirata kaebaja ja tema esindajate õigust tutvuda Rahapesu Andmebüroo 21. veebruari 2023. a dokumendi nr 3-1/183-1 „Faktilised asjaolud ettekirjutuse põhistamiseks“ p-dega 9, 10, 11, 15, 16, 17, 18 ja 19.
Kuulutada haldusasja menetlus p-s 2 nimetatud osas kinniseks lisaks ringkonnakohtu
15.jaanuari 2024. a määruse p-s 3 nimetatud osale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohus rahuldas 20. veebruari 2023. a määrusega haldusasjas nr 3-23-352 Rahapesu Andmebüroo (RAB) taotluse ja andis loa I. Potapenko kasvukontol oleva vara käsutamise piiramiseks kuni üheks aastaks. RAB kohustas 22. veebruari 2023. a ettekirjutusega nr 3-1/183-2 AS-i LHV kehtestama I. Potapenko kasvukontole käsutuspiirangu kuni vara omaniku kindlakstegemiseni või vara legaalse päritolu tõendamiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks. I. Potapenko taotles halduskohtult ettekirjutuse tühistamist.
2.Tallinna Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata. I. Potapenko vaidlustas halduskohtu otsuse, jäädes kaebuse rahuldamise nõude juurde.
3.Tallinna Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse. Apellatsioonimenetluses esitas RAB 21. veebruari 2023. a dokumendi nr 3-1/183-1 „Faktilised asjaolud ettekirjutuse põhistamiseks“ (lisa 1) ja taotles halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 79 lg 1 p 1 ning § 88 lg-te 2 ja 7, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 60 lg 1, § 55 lg 3 p 2 ja § 53 lg 4 ning krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lg 1 alusel piirata kaebaja ja tema esindajate juurdepääsu
3-23-671 selle dokumendi p-dele 9, 10, 11, 15, 16, 17, 18 ja 19, sest nimetatud punktid sisaldavad välispäringutega saadud informatsiooni.
4.RAB tunnistas vaidlustatud ettekirjutuse 29. detsembril 2023 kehtetuks. Kaebaja soovis üle minna tuvastusnõudele ja polnud nõus juurdepääsu piiramisega apellatsioonimenetluses esitatud dokumendi tekstile.
5.Tallinna Ringkonnakohus lahendas esitatud taotlused 15. jaanuari 2024. a määrusega. Kohus lubas kaebajal üle minna ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõudele (p 1), võttis asja materjalide juurde RAB-i esitatud dokumendi (p 2) ja piiras kaebaja ja tema esindajate õigust tutvuda dokumendi koostajaga (p 3), kuulutades selles osas menetluse kinniseks (p 4). Muus osas jäi RAB-i taotlus rahuldamata ning RAB-i kohustati esitama kohtule dokumendi versioon, milles dokumendi koostaja andmed on varjatud (p 5). Kohus põhjendas RAB-i taotluse rahuldamata jätmist järgmiselt.
5.1.Igal konkreetsel juhul tuleb kaaluda, kas huvi saladuse hoidmise vastu on kaalukam menetlusosalise huvist toimikuga tutvuda, ning toimikuga tutvumise õigust piiratakse minimaalses ulatuses, mis on tutvumisõiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. Kaebajal on kaalukas huvi tutvuda ettekirjutuse faktilist alust sisaldava dokumendiga, sest ettekirjutusega piirati tema võimalust käsutada kontol olevat raha.
5.2.RahaPTS § 55 näeb ette, et ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse ettekirjutusest eraldi dokumendis ning RAB-il on õigus keelata isikul, kelle vara kasutamise piiramiseks ettekirjutus tehti, dokumendiga tutvuda muu hulgas juhul, kui see sisaldab rahvusvahelises koostöös saadud teavet ning selle raames on kehtestatud piirangud. Ettekirjutuse vaidlustamisel esitab RAB faktilisi asjaolusid sisaldava dokumendi kohtule, kehtestades asjakohased piirangud. RAB-i haldusakti põhjendusi ei kajastata eraldi dokumendis mitte selleks, et neid isiku eest varjata, vaid isiku õiguste kaitseks, vältimaks kahtluste teatavaks tegemist ettekirjutuse adressaadile, samuti kaitsmaks vastastikuse usalduse säilitamiseks teavitamiskohustusega isikuid ning äri- ja pangasaladust (vt RahaPTS §-d 49, 51, ja 521, RahaPTS-i eelnõu, 459 SE seletuskirja lk-d 53–54).
5.3.RAB-i taotletud punktidele juurdepääsu piiramine RahaPTS § 55 lg 3 p 2 alusel ei ole põhjendatud. Nimetatud sätte alusel saab toimikuga tutvumist piirata juhul, kui RAB on põhistanud, et välisriigi rahapesu andmebüroo on keeldunud tutvumise loa andmisest. Praegu pole RAB selliseid andmeid kohtule esitanud. RAB on viidanud kohustusele hoida saadud teavet konfidentsiaalsena, samas põhjendamata, kuidas konfidentsiaalsus üldpõhimõttena seostub konkreetse haldusasja faktiliste asjaoludega. RAB on viidanud FATF-i (Financial Action Task Force, Rahapesuvastane Töökond, kes on rahvusvaheliste standardite seadja) soovitustele, mille sisuline täitmine on Eestile kohustuslik, ning rahapesu andmebüroosid käsitleva soovituse 29 p-le D, mille järgi peavad RAB-i andmed olema turvaliselt kaitstud ning konfidentsiaalsed, samuti Egmont Groupi ja ECOFEL-i (Egmont Groupi alamtöögrupp) põhimõtetele, millest tulenevalt on rahapesu andmebüroode vaheline informatsioonivahetus konfidentsiaalne, kuid ei ole eeltoodud viiteid sisustanud. RAB ei ole välisriigis toimuva kriminaalmenetluse kahjustamise ohtu sisuliselt põhjendanud. RAB on selgitanud, et rahapesu andmebüroode vahel vahetatav teave on erilise kaitse all ning rangete juurdepääsupiirangutega ning on tavaline, et välisriikide andmebürood keelavad andmete edastamist riigisiseselt. Üksnes üldistavate ja teoreetiliste viidetega õiguslikele alustele ja rahvusvahelistele kokkulepetele ning rahvusvahelise koostöö raames kehtestatud piirangutele ei saa põhjendada kaebaja ja tema esindajate toimikuga tutvumise õiguse piiramist halduskohtumenetluses.
2(7)
3-23-671
5.4.KAS § 88 lg 1 võiks olla aluseks üksnes menetluse kinniseks kuulutamisel. Pangasaladuse eesmärk on eeskätt tagada, et krediidiasutusele teada olevad andmed ei satuks teiste isikute kätte, puudutatud isiku eest teabe varjamiseks see säte alust ei anna.
5.5.RAB-i taotlus on põhjendatud dokumendi koostaja nime varjamiseks, sest see teave ei mõjuta kaebaja võimalusi oma õigusi kaitsta. See teave pole ka asja lahendamise seisukohalt oluline.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.RAB taotleb esitatud määruskaebuses kohtumääruse tühistamist ja piirangute kohaldamist taotluses esitatud mahus. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
6.1.Kohus on eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. RahaPTS § 55 lg 3 p 2 ei võimalda avaldada kaebajale andmeid, mis on saadud rahvusvahelise koostöö käigus. RahaPTS § 55 lg 3 p 2 tingimused on täidetud koostoimes RahaPTS § 60 lg-ga 1 ja § 63 lg-ga 8 ning rahvusvaheliste nõuetega. Kohus on eiranud rahapesu andmebüroode fundamentaalseid põhitõdesid, pidades põhjendatuks avada juurdepääs rahvusvahelisele informatsioonivahetusele väljaspoole riigiasutusi. Teabe andmine läheb vastuollu rahvusvaheliste kokkulepetega ning rahvusvahelise koostöö raames kehtestatud piirangutega ning võib kaasa tuua RAB-i eemaldamise Egmont Groupi võrgustikust. Sellisel juhul pole riik kooskõlas rahvusvaheliste standarditega ja rahapesu uurida pole Eestis enam võimalik. Rahapesu andmebüroosid käsitlevate õigusaktide ega FATF-i ja Egmont Groupi üldise praktika, fundamentaalse loogika ning ülesannete kohaselt pole võimalik küsida nõusolekut andmete avaldamiseks puudutatud isikule. Kui välisriigi rahapesu andmebüroo annab teavet, siis eeldatakse, et seda antakse edasi vaid uurimisasutusele, finantsluureteavet kasutatakse vaid finantsuurimiseks ja suuna saamiseks, vahetatud informatsiooni hoitakse saladuses andmesubjekti eest ning andmete saamine põhineb vastastikusel usaldusel.
6.2.Ringkonnakohus on kohaldanud valesti HKMS § 79 lg-t 1 ja § 88 lg-id 2 ja 3, kuna kaebajal puudub ülekaalukas huvi ja teadmisvajadus RahaPTS § 55 lg 3 p 2 alusel kinni kaetud info saamiseks. Kaebajal puudub teadmisvajadus, millal ja kellele RAB on päringuid teinud, kellelt ja millist infot saanud jms. Eelnimetatud informatsioon võimaldab eelkõige kontrollida RAB-i uurimiskohustuse täitmist. Samas saab sellest infost teha järeldusi, milliseid rahapesu andmebüroosid on teavitatud, ning seega paremini varjata kahtlaseid tehinguid või leida tehingute tegemiseks alternatiivseid võimalusi, samuti saada teada, kas RAB-i valdusesse on jõudnud info teatud isikute või tegude kohta jne. Teades informatsiooni vahetamise aegu, on andmesubjektil võimalik tuletada ja teha järeldusi asutuste koostöö kiirusest ja ulatusest, mis võimaldab samuti efektiivsemalt varjata vara. Taotluse lahendamisel oleks tulnud kaaluda, kas kaetud punktidest saaks teha järeldusi, mis võiksid ohustada RAB-i taotluses nimetatud eesmärke (rahapesu tõkestamine, rahvusvahelise suhtluse raames saadud teabe kaitsmine, tõe väljaselgitamine kriminaalmenetluses) ning millist huvi tuleb pidada kaalukamaks. Kaebajale ja esindajatele on saanud fakte teatavaks piisavas ulatuses, mõistmaks, milles seisneb rahapesu kahtluse põhisisu ja miks RAB leiab, et kontol olevate vahendite omanik pole kaebaja. Kaebajale on kogumis teada RAB-i kahtlus, et tema kontol olev raha võib olla kaebaja isa ja I. Turõgini tegevuse tulemusena kuritegelikul teel omandatud vara. Faktid on kaebajale saanud teatavaks lisaks praegusele asjale ka käimasolevate kohtuasjade raames: Ameerika Ühendriikides on algatatud kriminaalmenetlus ja Eestile on esitatud õigusabi taotlus ning asjas 1-23-4190 on arestitud vaidlusalusel kontol olev vara. Avalik huvi teabe saladuses hoidmiseks on kaalukam kaebaja huvist.
7.I. Potapenko vaidleb määruskaebusele vastu, esitades kokkuvõtlikult järgmised seisukohad.
7.1.RAB on oma määruskaebuses vastuoluline, väites ühelt poolt, et välisriigilt saadud finantsluureteave ei ole kasutatav tõendina haldusmenetluses, ja teisalt, et praegusel juhul tuleb 3(7)
3-23-671 kaebaja eest haldusmenetluses kasutatud teavet varjata, kuna see on saadud rahvusvahelise koostöö raames. Eeltoodust saab järeldada, et määruskaebuses avaldatud seisukohad pole käesolevas asjas asjassepuutuvad, sest vaidlustatud dokumendi punktid ei sisalda sellist välisriigilt saadud salajast teavet, mida tuleks varjata. Kui Riigikohus leiab, et dokumendi osaline avaldamine RAB-i taotluses näidatud mahus on õiguspärane, tuleb tühistada ringkonnakohtu määrus ka osas, milles dokument asja materjalide juurde võeti.
7.2.RAB-i seisukohtadega nõustumine muudaks haldusaktide vaidlustamisel kaebaja Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 24 tuleneva põhiõiguse piiramise reegliks, arvestades rahapesu asjade rahvusvahelist olemust. Lubatav ei ole RahaPTS § 55 lg 3 üldreegli – kaebajale tutvustatakse ettekirjutuse faktilisi asjaolusid sisaldavat dokumenti – muutmine erandiks.
7.3.Väär on RAB-i seisukoht, et välisriigi rahapesu andmebüroodelt nõusoleku küsimine teabe avaldamiseks pole võimalik, halvimal juhul võiks sellisele küsimisele järgneda eitav vastus. RAB-i viited rahvusvahelise koostöö kohta RahaPTS § 55 lg 3 p 2 kohaldamisel pole asjassepuutuvad, sest tegemist pole rahvusvaheliste kokkulepetega ehk välislepingutega PS § 65 p 4 tähenduses. RAB ei saa kaebaja õiguse piiramist õigustada välisorganisatsioonide mittesiduvate juhistega, neid ei tohi seada põhiõigustest kõrgemale.
7.4.RAB ei ole põhjendanud oma taotluse ulatust konkreetse dokumendi suhtes.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on eksinud menetlusõiguse kohaldamisel. Ringkonnakohtu määruse p 3 osas, milles taotlus jäi rahuldamata, tuleb tühistada ning uue määrusega RAB-i taotlus täies ulatuses rahuldada (HKMS § 238 lg 2).
9.HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ning saada sellest ja selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel, sh p 1 kohaselt avaliku korra tagamiseks, mis hõlmab ka asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitset, ning tingimusel, et huvi saladust hoida on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. Selliselt piiratakse menetlusosalise PS § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures, mis on seadusereservatsioonita põhiõigus ja mille piiramist saaks seetõttu õigustada üksnes vajadus kaitsta teisi põhiõigusi või muid põhiseaduslikke väärtusi. Juurdepääsu tõenditele võib seetõttu piirata üksnes eeldusel, et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks. Seega tuleb kaaluda ühelt poolt huvi saladuse hoidmiseks ja selle eesmärki ning teisalt menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga, et tagada oma õiguste tõhus kaitse (kolleegiumi otsus nr 3-20-924/24, p 29 ja seal viidatud praktika).
10.RahaPTS § 55 lg 2 kohaselt ei märgita RahaPTS § 57 alusel tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust ning ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis. RahaPTS § 55 lg-st 3 tulenevalt võib isik, kelle vara kasutamise piiramiseks ettekirjutus tehti, tutvuda faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga ning RAB-il on õigus keelduda dokumendiga tutvuda võimaldamisest juhul, kui: 1) see takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist; 2) dokumendis sisalduva teabe avaldamine oleks vastuolus seaduse või rahvusvaheliste kokkulepetega, sealhulgas rahvusvahelise koostöö raames kehtestatud piirangutega; 3) see ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. 4(7)
3-23-671 RahaPTS § 55 lg 5 teine lause näeb lisaks ette, et ettekirjutuse vaidlustamisel esitab RAB eeltoodud dokumendi halduskohtule, kehtestades sellele asjakohased piirangud. Samuti sätestavad piirangud RAB-is registreeritud andmete edastamisele ja andmekogus olevatele andmetele juurdepääsule RahaPTS § 60 lg-d 1 ja 3.
11.RAB-ile antud õigust piirata juurdepääsu koostatud dokumentidele või andmekogule aitab sisustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. a direktiiv 2015/849 (EL), mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ. Direktiivi põhjenduspunkt 4 rõhutab, et arvestades rahapesu ja terrorismi rahastamise toimumist rahvusvahelises keskkonnas, arvestatakse Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmisel FATF-i vastu võetud rahvusvaheliste standarditega rahapesu ning terrorismi ja massihävitusrelvade leviku rahastamise vastu võitlemise kohta, samuti teiste rahvusvaheliste organite instrumentidega. Põhjenduspunkt 37 märgib, et liikmesriikides loodavatel rahapesu andmebüroodel peaks olema volitus ja pädevus täita oma ülesandeid vabalt, tehes autonoomseid otsuseid konkreetse teabe analüüsimise, taotlemise ja levitamise kohta. Direktiivi art-d 39 ja 41 nõuavad, et liikmesriigid kehtestaksid õigusnormid, mis võimaldavad vajalikel juhtudel piirata andmesubjektil tutvuda tema enda kohta käivate andmetega. Direktiivi art 53 selgitab rahvusvahelise koostöö kohta, et rahapesu andmebürood vahetavad omal algatusel või taotluse korral mis tahes neile teada olevat asjakohast teavet ning teabetaotluse esitamisel tuuakse muu hulgas välja taotluse põhjus ja teave selle kohta, kuidas taotletavat teavet kavatsetakse kasutada. Direktiivi art 54 rõhutab, et rahvusvaheliselt saadud teavet ja dokumente kasutades peab rahapesu andmebüroo arvestama kõigi piirangute ja tingimustega, mida edastav rahapesu andmebüroo on seadnud. Direktiivi art 55 nõuab, et liikmesriigid tagaksid, et rahvusvahelist teavet kasutatakse üksnes sellel otstarbel, milleks seda taotleti või milleks see esitati, ning kõnealuse teabe levitamiseks muule asutusele, ametkonnale või teenistusele või selle teabe kasutamiseks väljaspool esialgu kokku lepitud otstarvet on vaja teabe esitanud andmebüroo eelnevat luba, kusjuures teavet andnud büroo peab loa andmisest keeldumist põhjendama.
12.Õiglase kaitseõiguse tagamiseks on menetlusosalisel vältimatult vajalik teada fakte ja asjaolusid, millele haldusorgan oma otsust tehes tugines. Kohtuotsus ei peaks põhinema asjaoludel ja dokumentidel, millega menetlusosalisel ei ole olnud võimalik tutvuda ja mille suhtes ta pole saanud oma seisukohta avaldada (vt nt ka Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-420/22 ja C-528/22, p 102 jj). Menetlusosalise kaitstavaks huviks kohtuasja lahendamisel ei saa siiski olla sellise teabe enda valdusse saamine, millele tal juurdepääsu olla ei tohiks. Vastupidine avaks tee kohtumenetluse ärakasutamiseks selle tegelikule eesmärgile (isiku õiguste kaitse) mittevastavalt (kaitstud informatsiooni saamiseks).
13.Vaidlusaluse ettekirjutuse faktilisi asjaolusid sisaldavale dokumendile on 21. veebruaril 2023 seatud RahaPTS § 53 lg 4 ja § 60 lg 1 ning KAS § 88 lg 1 alusel piirang – dokument on asutusesiseseks kasutamiseks. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 19 lubab sellise piirangu seada seaduses sätestatud muule teabele. RahaPTS § 53 lg 4 annab aluse piirangu seadmiseks RAB-i isikkoosseisu puudutavale teabele, sh dokumendi koostaja nimele. RahaPTS § 60 lg 1 näeb ette võimaluse tunnistada RAB-i andmekogus sisalduv teave asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Arvestades RAB-i ülesandeid ja piirangu kehtestamise eesmärke, on piirang seatud avalikes huvides. Asutusesiseseks kasutamiseks määratud dokumendi kaitseks võib kohus sellega tutvumist piirata, kaaludes enne menetlusosalise huvi omada ülevaadet asjas esitatud tõenditest ning kaitsta tõhusalt oma õigusi ja avalikku huvi andmete salajas hoidmise vastu.
5(7)
3-23-671
14.Ringkonnakohus on pidanud kaebaja huvi tutvuda kõigi dokumendi faktiliste asjaoludega kaalukamaks seetõttu, et kaebaja omandiõigust on ettekirjutusega piiratud. Kuigi ringkonnakohus heidab RAB-ile ette väidete seostamatust konkreetse vaidluse all oleva dokumendiga, ei nähtu ka ringkonnakohtu põhjendustest, miks olukorras, kus suurem osa dokumendi tekstist on kaebajale kättesaadavaks tehtud, rikub RAB-i taotluses viidatud teabe varjamine kaebaja õigust tõhusale õiguskaitsele. Ringkonnakohus on seeasemel asunud hindama teabe asutusesiseseks tunnistamise põhjendatust ja leidnud, et teabe varjamine pole põhjendatud, kui välisriigi rahapesu andmebüroo pole konkreetselt keeldunud teabe avaldamisest puudutatud isikule.
15.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu lähenemisega. Kolleegium käsitles HKMS § 79 lg 1 p 1 alusel juurdepääsu piirangu kehtestamist asjas nr 3-17-911. Kuigi selles asjas oli tegemist juurdepääsupiiranguga riigisaladusega kaitstud teabele, on need seisukohad osaliselt asjakohased ka praegu. Selles asjas tehtud otsuses (p 26.3) leidis kolleegium, et kohtumenetluses võib olla põhjendatud kõigepealt hinnata menetlusosalise teadmisvajadust ning vältimatu teadmisvajaduse puudumisel jätta isik julgeolekukontrolli saatmata. Käesolevas asjas eeldaks ringkonnakohtu hinnangul RAB-il oma taotluse juurde jäämine viimaselt suhtlust välisriigi rahapesu andmebüroodega ja neilt teabe avaldamiseks nõusoleku küsimist. Selline suhtlus võtaks aega ning venitaks menetlust. Seepärast oleks ka praegusel juhul põhjendatud kõigepealt hinnata, kas RAB-i taotluses varjatud teave on vältimatult vajalik kaebajale oma õiguste kaitseks. Eelkõige, kas RAB on oma järelduste tegemisel sellele teabele tuginenud.
16.Kolleegium tutvus vaidlusaluse dokumendi faktiliste asjaoludega ning leiab, et kaebajale avalikustamata dokumendi osade sisu ei ole tal vaja vältimatult teada. Dokument on avalikustatud kaebajale mahus, mis annab talle teabe omandi käsutamise piirangu põhjustest ning tegevustest ja dokumentidest, millel RAB-i järeldus põhineb. Kaebuse edukus sõltub sellest, kas kaebaja suudab esitatud faktidele tuginevat rahapesu kahtlust kummutada ning raha legaalset päritolu põhjendada. Varjatud osas on esitatud suhtlus teiste riikide rahapesu andmebüroodega ning uut teavet raha arvatava kuritegeliku päritolu kohta need punktid ei sisalda. Nagu RAB märkis, nähtuvad neis punktides kirjeldatud asjaoludest eelkõige RAB-i uurimiskohustuse täitmiseks tehtud pingutused. Kuna kaebaja positsiooni kujundamiseks pole seda teavet vaja, on põhjendatud varjata kaebaja eest lisaks dokumendi koostaja nimele ka ettekirjutuse faktiliste asjaolude punkte 9, 10, 11, 15, 16, 17, 18 ja 19.
17.Kolleegium peab vajalikuks peatuda ka küsimusel, kuivõrd saab kohus sekkuda RAB-i otsusesse kehtestada teabele piirang asutusesiseseks kasutamiseks ning seeläbi tagada teabe varjamine ettekirjutusest puudutatud isiku eest ka halduskohtumenetluses. Asjas nr 3-17-911 leidis kolleegium, et riigisaladusega kaetud dokumentidele ei saa kohus juurdepääsu lubada, kui menetlusosalisel sellekohast luba pole. Ka juhul, kui kohus leiab, et varjatud teabel pole riigisaladuse tunnuseid, ei ole halduskohtul vaatamata sellele, et tegemist on õigusküsimuse lahendamisega, pädevust teabe salastatuse taset ise muuta (p 27.2), sest tegemist on eriregulatsiooniga. Praegusel juhul on küsimuse all teabe tunnistamine asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduse alusel ning vaidlused sellise teabe varjamise üle alluvad üldjuhul halduskohtule. Seega on halduskohtul menetlusosalise juurdepääsu piiramise taotluse korral võimalik hinnata, kas teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine annab aluse varjata seda ka menetlusosalise eest kohtumenetluses. Arvestades halduskohtumenetluses kehtiva uurimisprintsiibi olemust, pole alati võimalik menetluses kasutada alternatiivi ja võtta haldusasja arutamisel uuritavate ja kohtulahendi tegemisel arvestatavate tõenditena arvesse vaid neid, millele on juurdepääs kõigil menetlusosalistel.
18.RAB leiab, et teabe avaldamine kahjustab rahvusvahelist suhtlust, sest suhtlus välisriigi rahapesu andmebüroodega on rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevalt konfidentsiaalne ning saadud teavet võib kasutada vaid teavet andnud asutusele enne teatavaks tehtud eesmärkidel. RAB märgib, et 6(7)
3-23-671 üldjuhul eeldatakse Egmont Groupi võrgustikku kuuluvate rahapesu andmebüroode suhtluses, et teavet võib edastada uurimisasutustele, kuid mitte teha teatavaks andmesubjektile. Ehkki rahvusvahelises suhtluses sõlmitud kokkulepped ei ole välislepingud PS § 65 p 4 mõttes, näeb RahaPTS § 63 lg 1 RAB-ile ette võimaluse sõlmida teiste riikide rahapesu andmebüroode ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kokkuleppeid teabevahetuseks (vt ka AvTS § 41 lg 3). Sama paragrahvi kaheksanda lõike kohaselt tagab RAB taotluse alusel teiselt rahapesu andmebüroolt saadud teabe kasutamise vastavalt teise büroo seatud piirangutele, küsides vajaduse korral teabe muul viisil kasutamiseks teabe esitanud büroolt enne loa. Teabevahetuse sätted on üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. a direktiivi 2015/849 alusel, mis samuti rõhutab teabevahetuse konfidentsiaalsust ja teabe kaitsmise vajadust. Viidatud direktiivi põhjenduspunkt 46 ja art 41 lg 4 rõhutavad, et osal juhtudel on oluline varjata teavet andmesubjekti eest.
19.Pole põhjust kahelda RAB-i väites, et rahapesu andmebüroode omavahelises suhtluses eeldatakse, et teavet edastatakse vaid uurimisorganitele. Samas ei ole usutav, et kogu teabevahetuses on kokku lepitud selliselt, et andmesubjektile teabe edastamine on keelatud. RAB-il võib küll olla õigus, et tavapäraselt selliseid andmesubjektile teabe edastamise nõusoleku küsimisi rahapesu andmebüroode vahelises suhtluses ette ei tule, siiski näeb sellise võimaluse ette direktiivi art 55 üle võtnud RahaPTS § 63 lg 8. Seega, kui kohtumenetluses on esitatud teiselt rahapesu andmebüroolt saadud teave, mis on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks (vt ka AvTS § 41 lg 3), ning kohus leiab, et sellele teabele on vältimatult vaja tagada teise menetlusosalise juurdepääs, tuleb RAB-ile anda aeg, et küsida teiselt andmebüroolt sellist nõusolekut. Kui nõusolekut avaldamiseks ei anta, tuleb teave jätta avaldamata. Kahtlemata on RAB-il võimalik selliseid olukordi vältida, kas teatades teavet küsides välisriigi rahapesu andmebüroole kavatsusest kasutada seda haldus(kohtu)menetluses või jättes ettekirjutuse faktilistes asjaoludes ettekirjutuse põhjendamise seisukohast ebaolulised tegevused ja faktid kajastamata (vt ka kolleegiumi otsus nr 3-17-1026/43, p 39). Vajaduse korral saab need esitada kohtumenetluses kohtu eraldi nõudmisel. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.