Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 11. oktoober 2022, Tartu 3-19-882
Haldusasi
J.T.e kaebus Viru Vangla kohustamiseks paksema madratsi või lisamadratsi väljastamiseks ja 5. aprilli 2019. a vaideotsuse tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 28. juuli 2021. a otsus J.T.e apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja - J.T. Vastustaja - Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. juuli 2021. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud taotlused rahuldamata.
3.Tagastada kaebajale apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad tõendid.
4.Asendada kohtuotsuse avaldamisel selles kaebaja nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 10. november 2022).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav J.T. esitas vanglale taotluse paksema madratsi või lisamadratsi väljastamiseks vastavalt ortopeedi ettekirjutusele. Viru Vangla väljastas talle 7. märtsil 2019 uue, vanglas tavapärase madratsi. J.T. esitas vaide, milles selgitas, et uus madrats on vaid mõned millimeetrid vanast paksem ega lahenda probleemi. Samuti taotles ta kohtult esialgset õiguskaitset, mille halduskohus 18. märtsil 2019 rahuldas ning kohustas vanglat väljastama J.T.ele tavapärasest paksem madrats või lisamadrats. Viru Vangla väljastas 19. märtsil 2019 lisamadratsi ning jättis 5. aprilli 2019. a vaideotsusega vaide rahuldamata.
2.J.T. esitas kaebuse, mille lõplikeks nõueteks pärast esialgset kaebuse tagastamist halduskohtu poolt ning asja lahendamist ringkonnakohtu ja Riigikohtu poolt jäi paksema madratsi või lisamadratsi väljastamise nõue ning vaideotsuse tühistamise nõue. Kaebuse kohaselt ei väljastanud vangla 19. märtsil 2019 lisamadratsit vabatahtlikult, vaid täitis esialgse õiguskaitse määrust. Kaebajale on paksem madrats määratud ortopeedi poolt.
3.Tartu Halduskohtu 28. juuli 2021. a otsusega rahuldati kaebus ning kohustati vanglat väljastama kaebajale lisamadrats või paksem madrats ning tühistati vaideotsus. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised.
3.1.Kohtu hinnangul on usutav, et arst teadis, milliseid madratseid kinnipeetavad kasutavad, mistõttu ei saa arsti ettekirjutust tõlgendada kui otsust anda kaebajale samasugune madrats nagu teistele kinnipeetavatele. Kuna meditsiiniosakond on ette näinud kaebajale paksema madratsi väljastamise, siis on kaebajal õigus sellisele madratsile. Ortopeed on tuvastanud kaebajal meditsiinilise vajaduse, kuid vangla on keeldunud vabatahtlikult lisamadratsit või paksema madratsi väljastamisest.
3.2.Kohus ei pidanud vajalikuks täpsustada arsti hinnangut kaebaja tervisele ega välja selgitada vanglas tavapäraselt kasutusel olevate madratsite kasutusomadused.
3.3.Vaideotsusega on õigusvastaselt jäetud vaie rahuldamata. Lisamadrats oli selleks hetkeks väljastatud üksnes halduskohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse tõttu.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Viru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
4.1.Halduskohtu otsus on ebaselge, kuna pole võimalik aru saada, millise paksusega madratsi väljastamisega loetaks, et vangla on kohtuotsuse täitnud.
4.2.Kuna madratsi paksus on asjas keskse tähtsusega, rikkus halduskohus oluliselt menetlusnormi, kui jättis kindlaks tegemata kaebajale vajaliku madratsi omadused. Sellele, et kindlaks tuleb teha kaebajale vajaliku madratsi omadused, järeldub ka Riigikohtu seisukohast asja varasemal lahendamisel.
4.3.Kaebaja puhul oli probleemi lahenduseks see, kui vangla väljastas kaebajale uue madratsi. Ortopeedile võis olla teada, et teatud juhtudel võib vangi kasutuses olnud madrats olla juba veidi amortiseerunud. Kaebaja on ise kinnitanud, et uus madrats oli paksem.
5.J.T. palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Etteheide madratsi paksusega seoses on arusaamatu, kuna kaebajale on väljastatud lisamadrats esialgse õiguskaitse korras rohkem kui 2,5 aastat tagasi.
5.2.Kaebajale algselt väljastatud uus madrats oli vanaga samasuguse kaalu ja tihedusega. See küll tundus kohevam ja seetõttu paksem, kuid sellel lamades ei olnud vahet tunda. Seega ei antud talle paksemat madratsit.
5.3.Kaebaja ja ortopeed tuleb asjas vande all üle kuulata ja korraldada madratsi vaatlus. Samuti tuleb asjas üle kuulata Justiitsministeeriumi esindaja, kes saab anda ütlusi vanglatele voodivarustuse ostmiseks korraldatud riigihankes madratsitele esitatud nõuete kohta. Ka tuleb asjas kaasata ekspert, kes arvutaks välja madratsite optimaalse tiheduse, kõvaduse ja paksuse. Vastustajale tuleb esitada kaebaja poolt koostatud küsimused. Asjas tuleb korraldada istung.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Asja materjalidest nähtuvalt viibis kaebaja 24. jaanuaril 2019 ortopeedi vastuvõtul ning arst tegi tema tervisekaarti märke: „Paksem madrats, kuna valu seljas, käesolev madrats liialt õhuke. Paksem madrats välja anda.“ (vrd tl 1, 121). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja kaebajaga selles, et kui vastustaja väljastas 7. märtsil 2019. a küll uue, aga vanglas tavapäraselt kasutuses oleva madratsi, siis ei täitnud ta sellega arsti ettekirjutust. Veenev pole vangla arutlus, et ortopeedile võis teada olla, et kaebaja madrats võib olla amortiseerunud ja et seega pidaski ta silmas kõigest uue madratsi väljastamist. Kui arst oleks pidanud silmas uue madratsi väljastamist, siis eelduslikult olekski ta tervisekaarti kirjutanud, et kaebajale väljastataks uus madrats. Tervisekaarti oli aga selgesõnaliselt märgitud, et väljastataks paksem madrats. Seega ei täitnud vangla arsti ettekirjutust, kui väljastas küll uue, aga oma omadustelt samasuguse madratsi, nagu oli kaebaja senini kasutanud.
8.Asjakohane pole ka vastustaja etteheide, et halduskohus oleks pidanud kindlaks tegema, millise paksusega madratsit ortopeed täpselt silmas pidas. Vastustaja käitumise õigusvastaseks lugemiseks piisab faktist, et vastustaja ei väljastanud kaebajale paksemat madratsit kui kaebajal sel hetkel olemasolev madratsimudel. Selle üle sisuliselt vaidlust pole. Selle kindlakstegemine, millise paksusega madratsi oleks vangla pidanud kaebajale väljastama, oli vastustaja kui haldusmenetlust läbi viiva haldusorgani ülesanne. Halduskohus ei pea lahendama ega saagi lahendada seda küsimust käesolevas vaidluses vangla asemel, sest sellega asuks kohus täitma haldusorgani ülesandeid ning rikuks sellega võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet. Ka Riigikohus pole käesolevat asja varem lahendades öelnud, et madratsi omadused peaks kindlaks tegema kohus (vt RKHKm 3-19-882, p 21.2). Eelneva tõttu pole halduskohtule etteheidetav see, et halduskohus pole kohtuotsuse resolutsioonis selgitanud, millise paksusega peaks olema väljastamisele kuuluv madrats. Oluline on ka see, et halduskohus kohustas vastustajat väljastama kaebajal lisamadrats või paksem madrats, st tingimata polnud vajalik mingi konkreetse paksusega madratsi väljastamine, vaid piisab ka lisamadratsi väljastamisest. Kaebaja vastusest apellatsioonkaebusele nähtub, et ta kasutab seniajani esialgse õiguskaitse korras väljastatud lisamadratsit ning on sellega rahul. Halduskohtu otsuse täitmiseks võib piisata seega sellest, kui see lisamadrats jäetaksegi kaebajale.
9.Ringkonnakohus märgib siinkohal, et eelduslikult oleks vangla saanud oma küsimustele (kas tuleb väljastada lihtsalt uus või ka tegelikult paksem madrats; kui paks peaks olema paksem madrats) vastused koostöös meditsiinitöötajatega. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta konsulteeris meditsiinitöötajatega ning sai vastuseks, et piisav on lihtsalt uue samasuguse madratsi väljastamine. Seda arvestades võib vastustaja seisukohti pidada otsituteks.
10.Eeltoodust tulenevalt jääb vangla apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
11.Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud arvukad taotlused (vt ülal p 5.3) jäävad rahuldamata. Halduskohus rahuldas kaebuse ning ringkonnakohus ei muuda halduskohtu otsust. Seetõttu pole asja lahendamiseks vajalik käituda kaebaja soovitud viisil ning tema esitatud taotlusi rahuldada. Kaebaja taotluste rahuldamine ei muudaks olukorda kaebaja jaoks kuidagi soodsamaks, sest tema kaebus on niigi täielikult rahuldatud. Sel põhjusel pole vajalik ka asja lahendamine istungil, nagu kaebaja soovib. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad tõendid selle kohta, milliseid madratseid hangivad Sise- ja Kaitseministeerium, tuleb kaebajale tagastada, kuna need ei oma
asjas tähtsust. Kuna kaebus on rahuldatud, ei ole vaja asjas koguda enam täiendavaid tõendeid kaebaja seisukohtade kinnitamiseks.
12.Kaebaja taotles kaebuses enda nime varjamist avaldatavas kohtuotsuses. Halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lg 3 alusel arvestab ringkonnakohus seda taotlust ka apellatsioonimenetluses ning asendab kohtuotsuse avaldamisel selles kaebaja nime initsiaalidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.