Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk ja Einar Vene 17. juuni 2020, Tartu
Haldusasi
J.T. kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastasuse kindlakstegemise nõuetes Tartu Halduskohtu 18. mai 2020. a määrus J.T. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja J.T. Vastustaja Viru Vangla
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-19-882
RESOLUTSIOON
1.Jätta J.T. määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 18. mai 2020. a määrus muutmata.
2.Jätta J.T. tõendi kogumise taotlus rahuldamata.
3.Asendada kaebaja nimi avaldatavas määruses initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.J.T. palus 1. veebruaril 2019 Viru Vanglale esitatud taotluses väljastada talle paksem madrats või lisamadrats, nagu ortopeedi 24. jaanuari 2019. a ettekirjutus ette nägi. .J.T. palus
19.veebruari 2019. a taotluses viivitamatult menetleda tema 1. veebruari 2019. a taotlust.
2.Viru Vangla väljastas J.T.le 7. märtsil 2019 uue madratsi.
3.J. T. esitas 8. märtsil 2019 taotluse, milles palus väljastada talle paksem madrats või lisamadrats, kuna 7. märtsil 2019 väljastatud uus madrats ei lahendanud probleemi.
4.Viru Vangla väljastas J.T.le 19. märtsil 2019 lisamadratsi.
5.Viru Vangla jättis 5. aprilli 2019. a vaideotsusega nr 6-12/109-2 rahuldamata J.T. 4. märtsil 2019 esitatud vaide, milles ta avaldas rahulolematust ortopeedi 24. jaanuari 2019. a ettekirjutuse täitmata jätmise üle ja tegevusetuse üle 1. veebruaril 2019 esitatud taotlusele vastamisel.
6.Viru Vangla selgitas 10. aprilli 2019. a vastuses nr 6-10/9742-2, 6-10/4633-3, et vangla ei ole sihilikult 1. veebruaril 2019 esitatud taotluse menetlemisega viivitanud ning vangla vabandas viivitusega tekkinud võimalike ebamugavuste eest.
7.J. T. esitas 7. mail 2019 kaebuse Tartu Halduskohtule.
8.Tartu Halduskohus tagastas 17. veebruari 2020. a määrusega kaebuse kohustamisnõude osas, Viru Vangla 5. aprilli 2019. a vaideotsuse tühistamisnõude osas, tuvastamisnõude osas seoses ebasobivate ja tervisele ohtlike magamistingimustega ning seoses arstide ja medõdede mõjutamise ja survestamisega tervishoiuteenuste osutamisel. Halduskohus võttis kaebuse menetlusse tuvastamisnõuete osas seoses 1. veebruaril, 19. veebruaril, 4. märtsil ja 8. märtsil 2019 edastatud pöördumistele vastuste esitamise viivitamisega.
9.Viru Vangla tunnistas 10. märtsi 2020. a vastuses kaebusele, et kaebaja 1. veebruari (19. veebruari 2019. a pöördumine oli seotud sama pöördumisega) ja 8. märtsi 2019. a pöördumistele vastamine ning 5. aprilli 2019. a otsus viibisid ning vangla vabandas viivituse eest.
10.Tartu Halduskohus jättis 18. mai 2020. a määrusega kaebuse tuvastamisnõuete osas seoses
1.veebruaril, 19. veebruaril, 4. märtsil ja 8. märtsil 2019 edastatud pöördumistele vastuste esitamise viivitamisega läbi vaatamata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1) ning jättis kaebaja menetluskulu tema enda kanda (HKMS § 108 lg 4). Määruse põhjendused on järgmised. Preventiivset huvi ei esine. Kaebuse sisuline arutamine ei annaks kaebajale õiguslikku kasu. Tõenäoline ei ole, et korduda saab täpselt samasugune olukord täpselt samasugustel asjaoludel. Pöördumistele vastuste esitamise viivitamisega ei saanud ka rikkuda kaebaja mittemenetluslikke õigusi ega tingida kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist või lõpliku toimingu tegemist. Samuti ei esine reaalset ohtu, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi samamoodi õigusvastaselt käituda. Sellises olukorras ei saa tuvastamiskaebuse põhjendatud huviks olla preventiivne huvi ning kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 44 lg 1, § 45 lg 2). Olukorras, kus vastustaja kaebajale vastamisega hilinemist tunnistas, ei annaks toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaebajale eelist. Kohtumenetluses rikkumise nn ületuvastamine ei aseta kaebajat tulevikus esitatavatele võimalikele pöördumistele vastuse saamisel paremasse positsiooni, kuna juba kaebuse esitamise ajal ei ole pooltel vaidlust selles, et vastustajal on kohustus vastata teabenõuetele, märgukirjadele ja taotlustele seaduses selleks sätestatud tähtaegade jooksul.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.J. T. palub määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 18. mai 2020. a määrus ning kohustada Viru Vanglat esitama kohtule teave selle kohta, kui mitu vaiet on kaebaja vanglale esitanud tegevusetuse kohta pöördumistele vastamisel ja mitmele pöördumisele on vangla tähtaegselt vastanud. Kaebaja põhjendused on järgmised.
11.1.Vastustaja on sisuliselt kaebuse õigeks võtnud 10. märtsi 2020. a vastuses. Seetõttu tuleb kaebus ja ka määruskaebus rahuldada (HKMS § 159 lg 1). Kaebuse rahuldamine annab vanglale signaali, et pöördumistele tuleb tähtaegselt vastata. Kaebajal esineb preventiivne huvi õigusvastasuse tuvastamisel. Varasemalt mitmes menetluses on kohus analoogset olukorda lahendanud. Kaebaja soovib pöördumistele vastamise viivituse õigusvastasuse tuvastamist ka seetõttu, et soovib Viru Vangla vastu esitada kahjunõude. Kui vaidlusalune määrus jõustub, ei saa kaebaja hüvitamiskaebust esitada.
11.2.Olukorras, kus kaebaja õigusi rikutakse ja vangla tunnistab seda, ei ole õiglane, et kaebuse esitamisel tasutud 15 eurot jääb kaebaja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
13.Tartu Halduskohus jättis kaebaja kaebuse tuvastamisnõuete osas seoses 1. veebruaril,
19.veebruaril, 4. märtsil ja 8. märtsil 2019 edastatud pöördumistele vastuste esitamise viivitamisega läbi vaatamata ilmselgelt kaebeõiguse puudumise tõttu, viidates HKMS § 151 lg 2 p-le 1 ja § 121 lg 2 p-le 1. Kohtupraktikas on sedastatud, et avaliku võimu organil tuleb oma ülesandeid täita seaduses ettenähtud tähtaegadest kinni pidades. Toimingu õigusvastasuse tuvastamine isiku jaoks võib olla iseendast moraalseks väärtuseks ning samaaegselt sisaldada märguannet haldusorganile tema tegevuse lubamatuse kohta, kuid eelnimetatu ei ole reeglina piisavaks põhjendatud huviks kohtusse pöördumiseks (RKHKo 3-3-1-4-10, p-d 12 ja 14). Preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (RKHKm 3-3-1-75-16, p 8.1, ja seal viidatud kohtulahendid). Asjas ei ole vaidlust selle üle, et vangla on palunud vabandust vastuste viibimise pärast. Määruskaebuses väidetu ei väära halduskohtu seisukohta, et kohtumenetluses rikkumise nn ületuvastamine ei aseta kaebajat tulevikus esitatavatele võimalikele pöördumistele vastuste saamisel paremasse positsiooni. Halduskohus leidis määruses põhjendatult, et preventiivne huvi ei ole praegusel juhul piisavaks põhjuseks tuvastaminõude esitamisel. Sarnast seisukohta on väljendanud korduvalt ka Tartu Ringkonnakohus oma praktikas (vt nt TrtRnKo 3-10-1551, p-d 9-13; 3-11-11, p-d 13-14; 3-11-293, p 15; 3-11-503, p-d 28-29; 3-11-547, p-d 20-23). Umbmäärane oletus, et tulevikus võidakse rikkuda kaebaja õigusi, ei saa olla kohtusse pöördumise aluseks. Seega jättis halduskohus kaebaja kaebuse eelmärgitud tuvastamisnõuete osas põhjendatult läbi vaatamata.
14.Kaebaja väitel on vastustaja kaebuse õigeks võtnud 10. märtsi 2020. a vastuses, mistõttu tuleb kaebus ja määruskaebus rahuldada (HKMS § 159 lg 1). Kaebaja väide vastustaja poolt kaebuse õigeksvõtu kohta on ebaõige. Oluline on vahetegu kaebuse õigeksvõtul ja menetluses tähtsust omava asjaolu omaksvõtul. HKMS § 60 lg 2 kohaselt on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine HKMS § 51 lg-s 2 sätestatud korras kohtule esitatud avalduses. Seega tähendab kaebuse õigeksvõtt nõustumist kaebuse nõudega, kuid omaksvõtt ei tähenda kaebuse nõudega nõustumist ja selle tagajärjeks ei ole vältimatult kaebuse rahuldamine. Faktilise asjaolu omaksvõtt puudutab vaidluse tõendamiseset ega anna kohtule õigust kaebuse põhjendatuse hindamata jätmiseks (HKMS, kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 550). Vastustaja 10. märtsi 2020. a vastusest kaebusele ei nähtu vastustaja HKMS § 159 kohast tahteavaldust kaebuse õigeksvõtuks. Vastustaja on üksnes tunnistanud ehk võtnud omaks kaebaja pöördumistele vastuste esitamisega hilinemise ja vabandanud selle eest. Vastustaja ka palus jätta kaebuse läbi vaatamata. Kuna vastustaja ei ole 10. märtsi 2020. a vastuses kaebust õigeks võtnud, siis puudus halduskohtul alus kaebuse rahuldamiseks HKMS § 159 lg 1 järgi.
15.Tuvastamiskaebuse esitamist ei õigusta ka võimalik hilisem hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus. Selles osas on HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud selged piirangud. Ebaõige on kaebaja arusaab, et kaebuse läbi vaatamata jätmine tuvastamiskaebuse osas takistab hüvitamiskaebuse esitamist. Kaebaja kinnipeetavana küll peab HKMS § 47 lg-st 1 ja vangistusseaduse § 11 lg-st 8 lähtudes enne kohtule hüvitamiskaebuse esitamist läbima kohustusliku kohtueelse menetluse.
16.Kaebaja arvates ei ole õiglane, et kaebuse esitamisel tasutud 15 eurot jääb tema kanda. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kaebaja kannab menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Halduskohus on menetluskulude jaotusel õigesti lähtunud HKMS § 108 lg-s 4 sätestatust ja jätnud põhjendatult kaebuse läbivaatamata jätmisest tingituna menetluskulud kaebaja enda kanda.
17.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. mai 2020. a määruse muutmata.
18.Kaebaja palub kohustada Viru Vanglat esitama kohtule teavet selle kohta, kui mitu vaiet on kaebaja vanglale esitanud tegevusetuse kohta pöördumistele vastamisel ja mitmele pöördumisele on vangla tähtaegselt vastanud. Ringkonnakohtu käsitleb kaebaja taotlust tõendi kogumise taotlusena. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuna kaebaja taotletu ei oma asja lahedamise seisukohalt tähtsust, jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse rahuldamata.
19.Kuna kaebaja oli kaebuses taotlenud enda nime asendamist kohtulahendis initsiaalidega, siis asendab ringkonnakohus HKMS § 175 lg 3 alusel käesoleva määruse avaldamisel kaebaja nime initsiaalidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.