Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. jaanuar 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-245
Haldusasi
XX kaebus Keskkonnaameti 27. jaanuari 2020. a otsuste tühistamiseks ning Keskkonnaameti kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 7. septembri 2020. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja XX, volitatud esindaja Andres Shapura Vastustaja Keskkonnaamet, volitatud esindaja Signe Lehtme Kolmandad isikud AA, RR, MM, EE, HH ja OÜ TedreMaja
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta asja juurde Tallinna linna 30. mai 2020. a vastus nr 1-11/35-2 (dtl 322–323) ning Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001. a määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneering (dtl 340–426). Jätta asja juurde võtmata Rahandusministeeriumi
3.novembri 2020. a otsus nr 14-11/2368-26 (dtl 334–339). Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 7. septembri 2020. a otsus asjas nr 3-20-245 muutmata. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 1. märtsil 2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-20-245 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX-le kuulub 24376/93282 mõttelist osa kinnisasjast (Nugise tn 19, Tallinn; registriosa nr 2698701). Kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa.
2.Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001. a määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu (Tallinna ÜP) kohaselt on Nugise tn 19 kinnistu juhtfunktsiooniks metsad, pargid, looduslikud haljasalad – puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks.
3.Tallinna Linnavolikogu kinnitas 24. jaanuari 2019. a otsusega nr 16 üldplaneeringute ülevaatamise aruande. Otsuse lisa p 3.8 kohaselt täpsustatakse üldplaneeringute aladel metsa majandamise tingimusi selliselt, et Tallinna ÜP-s rohevõrgustiku aladeks määratud aladel (s.o rohealadel ja rohekoridorides ning rohevõrgustiku arengualadel) on keelatud uuendusraiete tegemine. Tallinna Keskkonnaameti (hiljem Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) nõusolekul on lubatud turberaie. Täpsustus ei kehti aladele, kus on keskkonnakaitselised piirangud ja kus lubatud raieliik on Tallinna ÜP-ga juba määratud.
4.XX esitas Keskkonnaametile 28. novembril 2019 metsateatise, et teostada Nugise tn 19 kinnistul raiet järmiselt: 1) metsaeraldisel 1 pindalaga 1,01 ha lageraie mahus 217 tm; 2) metsaeraldisel 2 pindalaga 0,19 ha lageraie mahus 29 tm; 3) metsaeraldisel 5 pindalaga 1,6 ha lageraie mahus 255 tm; 4) metsaeraldisel 8 pindalaga 0,88 ha lageraie mahus 101 tm; 5) metsaeraldisel 11 pindalaga 0,26 ha harvendusraie mahus 14 tm.
5.Keskkonnaamet registreeris 18. detsembri 2019. a metsateatise nr 50000349445 (erladis nr 11) harvendusraieks metsaeraldisel nr 11 hinnangulise mahuga 14 tm.
6.Tallinna linn teavitas 13. jaanuari 2020. a kirjaga nr 10-22/3297-2 Keskkonnaametit, et kavandatav raie ei ole kooskõlas Tallinna ÜP-s määratud puhkeotstarbelise ala määratlusega: 1) Tallinna ÜP kohaselt on Nugise tn 19 kinnistu maakasutuse juhtotstarve „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“. Tallinna ÜP p 4.2 ja maakasutusplaani kohaselt on eespool märgitud juhtotstarve defineeritud kui puhkeotstarbeline ala, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Tallinna ÜP p 8.1 kirjeldab täpsemalt puhkeotstarbeliste rohealade arengusuundi, mille kohaselt tuleb linna maastikud ja haljasalad liita haljasühendustega kogu linna hõlmavaks süsteemiks. See looks alternatiivsed liikumisvõimalused linnas ning eeldused puhkamiseks ja rahvaspordiga tegelemiseks. Ökoloogilised koridorid aitavad tagada bioloogilist mitmekesisust. Tallinna haljastute süsteem tuleb kujundada rohelise võrgustikuna, mis koosneb ulatuslikest linna keskusest äärealadele suunduvatest puhkealadest ning nendega ristuvatest rohelistest koridoridest, mis võimaldavad taime- ja loomaliikide rännet linnas, looduslike taime- ja loomaliikide levikut, tõstavad linnamaastiku liigilist mitmekesisust ja ökoloogilist stabiilsust, tugevdavad ökosüsteemide vastupidavust inimtegevuse negatiivsetele mõjudele, võimaldavad linnaelanike liikumist linnamaastikust loodusse; 2) lageraie tooks kaasa selle, et puhkeotstarbeline väärtus kaoks aastakümneteks;
2(10)
3-20-245 3) Tallinna Linnavolikogu 24. jaanuari 2019. a otsuse nr 16 p-s 3.8 on selgitatud, et kuigi kehtestatud linnaosade üldplaneeringute tingimused ei määratle üldiselt rohevõrgustiku aladel otsest metsa majandamise keeldu (v.a, kui üldplaneeringu roheala(de) tingimustes on nii määratud), ei kuulu majandamine ka selliste alade põhifunktsioonide hulka. Põhieesmärkideks on säilitada looduskeskkonda (ökoloogiline funktsioon) ning pakkuda linlastele puhke- ja virgestusvõimalusi. Rohevõrgustik võimaldab taime- ja loomaliikide levikut ja rännet, suurendab linnamaastikul elavate taime-, looma- ja linnuliikide liigilist mitmekesisust ja ökoloogilist stabiilsust ning tugevdab ökosüsteemide vastupidavust inimtegevuse negatiivsetele mõjudele. Rohevõrgustik loob elanikele alternatiivsed liikumisvõimalused nii linna sees kui ka linnamaastikust loodusse ning tagab puhkamis- ja sportimisvõimalused. Kuna lageraie käigus likvideeritakse suurel alal kõik puud, mõjutab selline raieliik negatiivselt rohealade põhieesmärkide täitmist ja on sellisena üldplaneeringuga vastuolus; 4) kinnistu omanik ei saa eeldada, et kinnistul kasvava metsa raie toimuks ilma täiendavate piiranguteta. Negatiivsed mõjud metsa puhkeotstarbelisele ja ka ökoloogilisele väärtusele peavad olema võimalikult minimaalsed. Kuigi metsa majandamise kava koostamine ei ole metsaseaduse järgi kohustuslik, on linna territooriumil paiknevate metsade majandamiseks selle koostamine vajalik, et kohalik omavalitsus saaks kooskõlastamisel täpsemalt hinnata kavandatu sobivust ning oleks tagatud metsa raie täpsem ja sobivam läbimõeldus. Linna metsade puhkeotstarbeliste ja ökoloogiliste väärtuste kõige parema säilimise tagab see, kui metsade majandamisel rakendatakse valdavalt püsimetsanduse võtteid, kus piirdutakse üldjuhul hooldus- ja valikraiega ning väiksemal määral kasutatakse vajadusel ka uuendusraiet. Uuendusraie vajaduse korral on sobiv järkudena teostatav turberaie aegjärkse, häil- või veerraiena (järkude vahe minimaalselt 5 aastat, mille hulka ei loeta raieaastat). Põhjendatud juhtudel, eelkõige kui see on vajalik metsa loodusliku uuenemise tagamiseks (ja soodustamiseks), võib kaaluda ka võimalikult väikese pindalaga lageraiet (0,5–1 ha suurune ning soovitavalt turberaiele sarnane), kus tuleb vältida liiga korrapärase kuju ja sirgete servadega raielanke ning jätta alles piisaval hulgal ja osaliselt grupiti säilik- ning seemnepuid, et raie visuaalne mõju oleks väiksem ning oleks tagatud elustiku mitmekesisus. Elustiku säilimise seisukohast on soovitatav säilikpuudena säilitada 10–15% algsest tagavarast. Enne raiesmiku uuenemist ei tohi teha uut uuendusraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel. Mets loetakse metsaseaduse (MS) kohaselt uuenenuks, kui raiesmikul kasvab ülepinnaliselt kasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Seega on kinnistul sobiv hooldus- ja valik- või turberaietega metsa majandamine, mille käigus saab tagada kinnistu metsa puhkeotstarbelise väärtuse maksimaalse säilimise.
7.Keskkonnaamet keeldus registrikannetega nr 50000349437 (eraldis nr 1), 50000349439 (eraldis nr 2), 50000349441 (eraldis nr 5) ja 50000356985 (eraldis nr 8) metsaressursi arvestuse riiklikus registris nõusoleku andmisest lageraie tegemiseks, kuna: 1) lageraie oleks vastuolus Tallinna ÜP-ga; 2) Justiitsministeeriumi 13. detsembri 2019. a kiri nr 20-1/6501 ja Õiguskantsleri Kantselei 7. novembri 2019. a kiri nr 14-1/191563/1905488 ei võimalda järeldada, et omavalitsusel pole õigust planeeringu kaudu reguleerida metsa majandamist. Planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lg 1 p 10 kohaselt täpsustatakse üldplaneeringuga rohevõrgustiku toimimist tagavaid tingimusi ning määratakse sellest tekkivad kitsendused; 3) kuigi Tallinna ÜP tingimused ei määratle otsest lageraie keeldu, läheks lageraie sellega vastuollu. Lageraie välistab roheala eesmärgipärase toimimise; 4) Keskkonnaamet kontrollib metsateatisel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele (MS § 41 lg 7) ning kui kavandatud tegevus ei vasta õigusaktide nõuetele, on Keskkonnaametil õigus tegevus keelata (MS § 41 lg 8; Riigikohtu 25. mai 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-22-09, p 13; 31. mai 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-85-10, p-d 20–22; Tallinna Ringkonnakohtu 6. märtsi 2009. a otsus asjas nr 3-06-2172, p 10). Tallinna ÜP on samuti õigusakt. 3(10)
3-20-245
8.XX esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis metsateatiste nr 50000349437, 50000349439, 50000349441 ja 50000356985 registreerimisest keeldumise otsuste tühistamist ning Keskkonnaameti kohustamist metsateatiste uuesti läbivaatamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) vaidlustatud aktid piiravad kaebaja õigusi; 2) Nugise tn 19 kinnistu väljajäämine mõistlikust metsamajandusest seab kahtluse alla kinnistu majandamise jätkusuutlikkuse; 3) vastustaja on tekitanud kaebajale õigustatud ootuse, et raiepiirangut ei seata; 4) metsateatiste alusel otsuste tegemine ei toimu kaalutlusõiguse alusel. MS § 41 lg-te 7–81 ning keskkonnaministri 11. augusti 2017. a määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ § 4 kohaselt kontrollib vastustaja üksnes metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele. Vastustajal pole õigust kaaluda kavandatava lageraie sobivust ja kooskõla Tallinna ÜP-ga; 5) Tallinna ÜP ja Tallinna ÜP ülevaatamise tulemuste aruanne ei ole õigusaktid MS § 41 lg-te 7 ja 8 mõttes; 6) Tallinna ÜP-ga ei ole kehtestatud Nugise tn 19 kinnistule metsamajandamise piiranguid. Tallinna ÜP-ga ei ole maakasutus- ja ehitustingimusi määratud ning maakasutuse juhtfunktsioon ei ole samastatav maakasutus- ja ehitustingimustega; 7) Nugise tn 19 kinnistule pole planeeringuga seatud kinnisomandi kasutamise kitsendusi (vt nt ÜP p-d 4.2, 8.1 ja 8.2). Nugise tn 19 puistu ei ole liigirikas elupaik ning kinnistu ei ole hõlmatud Pääsküla raba kaitsealaga. Kinnistul asuvat puistut ei ole arvatud kaitstavate parkide nimistusse. Seega ei oma kinnistu ega kinnistul asuv puistu puhke- või kaitseotstarbelist väärtust. Nimetatud otstarvete puudumist kinnitab ka asjaolu, et kinnistul asuva puistu majandamisele ei ole kehtestatud kuni 31. detsembrini 2002 kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) § 8 lg 4 p-de 4 ja 5 kohaseid kasutustingimusi. Tegemist on maatulundusmaaga. Nugise tn 19 kinnistu ei ole avalik park, mida tõendab metsamajandamiskava, mille kohaselt koosneb Nugise tn 19 kinnistu 11 metsaeraldisest ning nendest eraldistel nr 1, 2, 3, 5 ja 8 on lubatud teha lageraiet; 8) linn ei saanud Tallinna ÜP-s seada roheala või rohevõrgustiku toimimiseks tingimusi, kuna selle kehtestamise ajal kehtinud PES ei sisaldanud roheala ja rohevõrgustiku mõisteid. Selline võimalus tekkis alles kaks aastat pärast Tallinna ÜP kehtestamist; 9) Nugise tn 19 kinnistut ei saa kasutada puhkeotstarbelise maana, kuna maa sihtotstarve pole üldkasutatava maa; 10) vaidlustatud haldusaktid raskendavad juurdepääsu turbale.
9.Vastustaja taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) metsateatise registreerimine on kaalutlusotsus. Vastustajal on MS § 41 lg 7 alusel õigus kontrollida raie vastavust õigusaktide, sh üldplaneeringu nõuetele (vt ka Tartu Halduskohtu ning Tartu Ringkonnakohtu lahendid haldusasjas nr 3-14-50824); 2) kavandatav tegevus läheks vastuollu Tallinna ÜP-ga. Tallinna ÜP maakasutusplaani kohaselt asub Nugise tn 19 kinnistu rohealal, s.o metsad, pargid ja looduslikud haljasalad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Tallinna ÜP-s on juhtotstarve (metsad, pargid ja looduslikud haljasalad) defineeritud kui puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks; 3) metsamajandamiskava ei kõrvalda lageraiete vastuolu õigusaktidega. Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ § 14 lg 1 kohaselt lähtutakse metsa kasutamise võtete kavandamisel eraldise seisundist ja metsa majandamise kitsendustest. Vastavalt keskkonnaministri 28 augusti 2017. a määruse nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“ § 9 lg-tele 2 ja 3 kontrollitakse metsa inventeerimisandmete 4(10)
3-20-245 metsaregistrisse kandmisel üksnes andmete terviklikkust ja tehnilist korrektsust, samuti sisulist vastavust MS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. Keskkonnaagentuur ei kinnita ega otsusta metsamajandamiskavas sisalduvaid raieplaane. Metsamajandamiskava ei ole aluseks raieks loa andmisel. Tegemist on üksnes soovitusliku dokumendiga. Raie lubamise otsustab vastustaja hetkel kehtiva õiguse alusel; 4) kui kaebaja soovib oma tarbeks turvast väljutada ning selleks on vaja puid raiuda, on tegemist raadamisega (MS § 31 lg 1). Kui kogu kinnistu raadata, oleks ka see ÜP-ga vastuolus.
10.Kolmas isik OÜ Tedre Maja taotleb vastuses kaebuse rahuldamist, kuna see on esitatud kinnistu kõigi kaasomanike huvides.
11.Tallinna Halduskohus jättis 7. septembri 2020. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas oma seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) vaidlusalune kinnistu on 100% maatulundusmaa. Kaebaja tahteks on teha neljal eraldisel lageraiet. Tallinna ÜP on kehtiv ning selle maakasutusplaani kohaselt asub kinnistu alal, mille juhtotstarve on metsad, pargid ja looduslikud haljasalad; 2) metsateatise esitamisega algab haldusmenetlus. Vastustaja otsused, millega keelduti metsateatisi registreerimast, on haldusaktid; 3) MS § 41 lg 8 kohaselt on vastustajal õigus keelduda metsateatise registreerimisest, kui raie oleks vastuolus õigusaktidega; 4) raie lubatavuse hindamine on kaalutlusotsus (MS § 41 lg 8). Vastustajal on kohustus kontrollida, kas kavandatav raie pole õigusaktidega, sh üldplaneeringust tulenevate piirangutega vastuolus (MS § 41 lg 7). Õigusakti mõistega on hõlmatud ka üldplaneering; 5) kehtiva MS kohaselt ei pidanud vastustaja küsima metsateatise registreerimiseks nõusolekut kohalikult omavalitsuselt. Tallinna linn üksnes teavitas Keskkonnaametit enda seisukohast Tallinna ÜP tõlgendamisel. Tegemist pole kooskõlastuse andmata jätmisega. Vastustajal oli õigus arvestada otsuse tegemisel Tallinna linna seisukohta; 6) Tallinna ÜP kehtestamise hetkel kehtinud PES § 8 lg 4 p-de 1, 6 ja 7 kohaselt oli ÜP ülesandeks muu hulgas valla või linna territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine ning territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määras territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni ning puhke- ja virgestusalad. PES § 30 lg-st 1 tulenevalt võis kinnisomandile ÜP alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimuste kitsendusi; 7) Tallinna ÜP ning selle maakasutusplaan ei sätesta alal, mille juhtfunktsiooniks oli märgitud metsad, pargid ja looduslikud haljasalad, selgesõnalist lageraie keeldu. Lageraie keeld tuleb Tallinna ÜP, maakasutusplaani ning kaudselt ka Tallinna ÜP ülevaatamise aruandest; 8) metsa, pargi ja loodusliku haljasala juhtfunktsiooniga alal (maakasutusplaanil iseloomustatud puhkeotstarbeliste aladena, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks) ei oleks lageraie tegemine Tallinna ÜP-s määratud põhimõtetega kooskõlas. Tegemist on intensiivse metsamajandamisega ja kinnistu hilisem puhkeotstarbelise kasutuse võimalikkus oleks näiline. Kuigi lageraie ei mõjuta katastriüksuse sihtotstarvet maatulundusmaana, ei vastaks lageraiejärgne ala enam ÜP maakasutusplaani kohasele juhtfunktsioonile metsa, pargi või loodusliku haljasalana. Seega on vastustaja otsuse tegemisel lähtunud asjakohastest kaalutlustest; 9) asjaolu, et pärast ÜP kehtestamist vastu võetud seadustes sätestatud mõistete asemel on Tallinna ÜP-s kasutatud mõisteid „haljastu“, „roheline võrk“ ja „haljaskoridor“, ei välista võimalikke kitsendusi. Sõltumata sellest, kuidas selliseid alasid nimetada, mõjub lageraie nende peamistele funktsioonidele ning põhieesmärkide täitmise võimalikkusele negatiivselt. Arvestades seaduse mõtet, et ÜP-s kasutatuid mõisteid tuleb kehtiva õiguse valguses mõista roheala ja rohekoridorina. Täiendav piirang on tuletatav ka Tallinna ÜP ülevaatamise aruande kinnitamise otsusest (ennekõike aruande p-st 3.8); 5(10)
3-20-245 10) üldtuntud on asjaolu, et lageraie korral puistu täielikult muutub; 11) omand pole absoluutne õigus. Kui lageraie on õigusaktidega vastuolus, ei saa isik seda teha. Asjaolu, et lageraie tegemine on keelatud, ei tähenda, et kinnistu sihtotstarvet tuleks muuta. Metsa tuleb sellisel juhul majandada teisiti (nt harvendusraie); 12) metsamajandamiskava ei ole raie lubamise õiguslik alus. Tegemist on soovitusliku dokumendiga; 13) kaebaja kinnistu osas pole Tallinna ÜP-d muutvaid tingimusi detailplaneeringuga kehtestatud; 14) kuna Nõmme linnaosa üldplaneering pole veel kehtestatud, tuleb see jätta arvestamata; 15) raadamise ja oma tarbeks maavara kasutamise väited tuleb jätta tähelepanuta.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamata jätmist. Kaebaja on kokkuvõtlikult järgmisel seisukohal: 1) metsateatiste registreerimine ei toimu kaalutlusõiguse alusel. Vastustajal pole õigust kaaluda seda, kas raie vastab ÜP eesmärkidele või mitte; 2) viide haldusasjale nr 3-17-1786 pole asjakohane, kuna Harku valla üldplaneeringu seletuskirja p-st 2.7 tuli selge nõue, et Harku järv ja selle piiranguvöönd on rohevõrgustiku tuumala ning mets tuleb jätta puutumata; 3) Tallinna ÜP p-dest 4.2 ja 8.1 ei ole võimalik järeldada, et Nugise tn 19 kinnistul asuval puistul ei saa teha lageraiet ja tegemist on rohevõrgustiku tuumalaga. Vastustaja ei saa kohaliku omavalitsuse asemel ise luua piiravaid tingimusi; 4) kohus pole tuvastanud seda, et Tallinna ÜP-ga on PES § 8 lg 4 p-de 1, 6 ja 7 alusel Nugise tn 19 kinnistu kasutamise juhtfunktsioon puhke- ja virgestusala. Tallinna ÜP kehtestamise ajal ei eksisteerinud Nugise tn 19 kinnistut; 5) Tallinna ÜP-ga ei ole määratud maakasutus- ega ehitustingimusi (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsused haldusasjades nr 3-17-2721 (p 17) ja nr 3-18-835 (p-d 11–14)); 6) Nugise tn 19 kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa; 7) Tallinna linn kinnitab, et ÜP-ga pole Rännaku pst 30 kinnistule maakasutus- ega ehitusõiguse piiranguid seatud. Viidatud tõend tuleb võtta asja materjalide juurde; 8) halduskohus on ekslikult leidnud, et ÜP omaaegseid mõisteid saab kehtiva õiguse kohaselt käsitada roheala ja rohekoridorina; 9) kaebajal on metsamajandamiskava alusel õiguspärane ootus teha lageraiet; 10) kaebajale ja kaasomanikele tagastati Rännaku pst 30 kinnistu. Nugise tn 19 kinnistu loodi Tallinna Linnavolikogu 24. jaanuari 2002. a otsusega nr 27, millega kehtestati detailplaneering. ÜP kehtestamise hetkel Nugise tn 19 kinnistut polnud. Rännaku pst 30 kinnistule pole piiranguid seatud. Viimati märgitud detailplaneeringuga muudeti ÜP-s olevaid tingimusi. Halduskohus jättis selle tõendi hindamata; 11) halduskohus ei hinnanud vastustaja 3. jaanuari 2019. a otsust Rännaku pst 32 kinnistul uuendusraie lubamisel, samuti Maa-ameti 29. juuli 2019. a kirja nr 2-5/19/11944-2, mille kohaselt on Nugise tn 19 kantud maardlate registrisse. Halduskohus ei hinnanud Keskkonnaameti 5. märtsi 2018. a otsust Nugise tn 19 kinnistu puistus uuendusraiena häliraie lubamist. Samuti ei arvestanud halduskohus õiguskantsleri ja Justiitsministeeriumi seisukohtadega; 12) Nugise tn 19 kinnistu pole avalikus kasutuses. Kinnistu ei kuulu Pääsküla raba kaitseala koosseisu. Kinnistul asuv puistu ei ole arvatud Nõmme linnaosa kaitstavate parkide nimistusse; 13) Harju maakonnaplaneeringu 2030+ joonis „Roheline võrgustik“ ei näe ette Nugise tn 19 kinnistu määramist rohevõrgustiku tuumala osana. Tallinna ÜP p-st 8.1 tulenev rohevõrgustiku toimimist käsitlev planeerimislahendus või rohevõrgustiku toimimist tagavad meetmed 6(10)
3-20-245 puuduvad. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ joonise 1 kohaselt on Nugise tn 19 turbamaardla osa. Vastustaja pole selgitanud, miks ta jättis maakonnaplaneeringu arvestamata; 14) PES § 30 lg 2 p 2 alusel oleks Tallinna ÜP-ga saanud maakasutuse kitsendusi seada üksnes hajaasustuses, mitte linnas. Linn pole kaebajat teavitanud, et Tallinna ÜP-st oleks tulnud maakasutustingimuste kitsendus (PES § 30 lg 1); 15) lageraie keeld ei saa tulla Tallinna Linnavolikogu 24. jaanuari 2019. a otsuse nr 16 lisa pst 3.8. Sellel aruandel puudub regulatiivne iseloom, 16) kui tegemist peaks olema kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga, jäeti kaebaja ära kuulamata.
13.Vastustaja taotleb vastustes apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vastustaja otsustab metsateatisega kavandatava raie lubatavuse kaalutlusõiguse alusel (MS § 41 lg-d 7 ja 8); 2) raied on ÜP-ga vastuolus. ÜP-st tuli kohustus säilitada Nugise tn 19 asuv mets ning lageraie ei olnud seetõttu lubatav. Lageraie järgne ala ei vastaks Tallinna ÜP maakasutusplaani kohasele juhtfunktsioonile (s.o metsa, pargi või loodusliku haljasalana). Tallinna ÜP ei välista muid metsamajandamise viise ja seega ei ole Nugise tn 19 maakasutuse sihtotstarve vastuolus Tallinna ÜP-ga. Lageraie keelamine ei ole käsitatav maakasutuse sihtotstarbe muutmisena; 3) metsamajandamiskava on soovituslik dokument. Selle alusel ei teki metsaomanikul õiguspärast ootust lageraieks. Asjaolust, et samal kinnistul on varem lubatud häilraiet, ei tulene kaebajale õiguspärast ootust lageraieks. Häilraie korral ei raiuta kõiki puid korraga maha (MS § 30 lg 3; keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määrus nr 88 „Metsamajandamise eeskiri“ § 5 lg 3); 4) apellant selgitab, et puud on vaja maha raiuda põhjusel, et pinnasest kaevata omatarbeks turvast. Kui kaebaja soovib sellisel eesmärgil metsa raiuda, on metsateatistes märgitud vale raie liik. Raieliigina oleks tulnud seega märkida raadamine (MS § 31 lg 1).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses järgmiste tõendite asja juurde võtmist: 1) Tallinna linna 30. mai 2020. a vastus nr 1-11/35-2, millest nähtub linna seisukoht, et vaidlusaluse kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa ja Tallinna ÜP-ga pole kinnistute senist maakasutust või krundi ehitusõigust kitsendatud (dtl 322–323); 2) Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001. a määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna ÜP (dtl 340–426); 3) Rahandusministeeriumi 3. novembri 2020. a otsus nr 14-11/2368-26, millega kiideti heaks Nõmme linnaosa üldplaneering (dtl 334–339). Ringkonnakohus võtab asja juurde Tallinna linna 30. mai 2020. a vastuse ja Tallinna ÜP (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3). Tallinna ÜP on õigusakt, mille alusel järeldati vastuolu kehtiva õigusega. Tallinna linna 30. mai 2020. a vastus võib sisaldada vajalikku teavet asja õigeks lahendamiseks. Asja juurde tuleb jätta vastu võtmata Rahandusministeeriumi 3. novembri 2020. a otsus, kuna see pole asja õigeks lahendamiseks vajalik (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3) Viidatud dokumenti polnud vaidlustatud haldusaktide andmise ajal (HMS § 54). Samuti pole sellega Nõmme linnaosa üldplaneeringut kehtestatud.
15.Kohtuasjas on vaidlus selle üle, kas vastustaja on õiguspäraselt jätnud metsateatised MS § 41 lg-te 7 ja 8 alusel registreerimata põhjusel, et vaidlusalusel kinnistul lageraie tegemine oleks vastuolus Tallinna ÜP-ga. 7(10)
3-20-245
16.MS § 41 lg 7 kohustab vastustajat enne raie lubamist kontrollima, kas metsateatisega taotletav raie vastab õigusaktidele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele. MS § 41 lg 8 sätestab, et kui kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele, on vastustajal õigus selle registreerimisest keelduda. Vastustaja otsus keelduda metsateatise registreerimisest ja seeläbi taotletava raie lubamisest on haldusakt (Riigikohtu 28. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-20-580, p 9).
17.Eristada tuleb õiguse üldakte (nt seadus, määrus) õiguse üksikaktidest (nt haldusakt). MS § 41 lg-s 7 kasutatakse üldmõistena õigusakti, mis tähendab, et vastustaja on kohustatud kontrollima taotletava raie vastavust nii õiguse üldaktidele kui ka üksikaktidele. Metsakinnistu omanikule ei tule õigused ja kohustused mitte ainult õiguse üldaktidest, vaid ka üksikaktidest, nt planeeringutest (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2019. a otsus asja nr 3-171786, p 18 ja seal viidatud kohtupraktika). Võrdluseks pani ka kuni 31. detsembrini 2013 kehtinud MS § 41 lg 7 vastustajale kohustuse kontrollida taotletava metsaraie vastavust õigusaktide nõuetele. Õigusaktiks, millele tegevuse vastavust kontrolliti, oli muu hulgas planeering, ning kui raie oleks olnud planeeringust tuleneva nõudega vastuolus, ei saanud seda lubada (Riigikohtu 25. mai 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-22-09, p 13).
18.Kaebaja on seisukohal, et MS § 41 lg 8 ei näe vastustajale ette kaalutlusõigust. MS § 41 lg 8 sätestab, et kui kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele, on vastustajal õigus selle registreerimisest keelduda. Kuigi normis kasutatakse mõistet „on õigus“, ei tule sellest veel järeldada, et kavandatava raie registreerimisest keeldumine otsustati kaalutlusõiguse alusel. Kui kavandatav raie taotletavas mahus on vastuolus õigusaktiga, ei saa kaalumise abil jõuda vastupidise tulemuseni, s.t et kavandatav raie on õiguspärane või et lubatav peaks olema ka õigusvastane raie (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2019. a otsus asjas nr 3-171786, p 15 viimane lause ja p 21). Kaalutlusõiguse teostamine ei saa tuua kaasa õigusvastast tagajärge. Seega, kui kavandatav raie on õigusaktiga (praegusel juhul Tallinna ÜP-ga) vastuolus, ei saanud vastustaja metsateatise alusel asuda kaaluma seda, kas lubada kavandatavat raiet või mitte.
19.Vastustaja järeldas vastuolu Tallinna ÜP-ga läbi ÜP p-de 4.2 ja 8.1.
19.1.ÜP ülesandeks oli maakasutuse juhtfunktsiooni või –otstarbe ning puhke- ja virgestusalade määramine (PES § 8 lg 4 p-d 6 ja 9). Tegemist oli maa-ala kasutamise valdava otstarbega, mis andis kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad (vrd kehtiv PlanS § 6 p 9; vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 18. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 33-1-31-16, p 16).
19.2.ÜP p 4.2 ja lisa II kohaselt on vaidlusaluse maa kasutamise juhtotstarbeks märgitud: „metsad, pargid ja looduslikud haljasalad.“ Maakasutuse leppemärgi selgituste kohaselt on tegemist puhkeotstarbelise alaga, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks (v.a Ülemiste järve kaitsemets) ning alale võib ehitada üksikuid väiksemaid spordi- ja puhkerajatisi (ÜP, lk 22 ja 49; dtl 374, 424 ja 426.
19.3.Samuti järeldas vastustaja lageraie vastuolu ÜP-ga p-st 8.1: „Haljastute ja puhkealade edasiste arengusuundade määramisel tuleb linna maastikud ja haljasalad liita üldplaneeringus haljasühendustega kogu linna hõlmavaks süsteemiks. See looks ühtlasi alternatiivsed liikumisvõimalused linnas ning eeldused puhkamiseks ja rahvaspordiga tegelemiseks. Ka aitavad ökoloogilised koridorid tagada bioloogilist mitmekesisust. Tallinna haljastute süsteem 8(10)
3-20-245 tuleb kujundada rohelise võrgustikuna, mis koosneb ulatuslikest radiaalsetest linna keskusest äärealadele suunduvatest puhkeotstarbelistest aladest ning neid meridiaanselt ühendavatest rohelistest koridoridest, mis võimaldavad taime- ja loomaliikide rännet linnas, looduslike taime- ja loomaliikide levikut, tõstavad linnamaastiku liigilist mitmekesisust ja ökoloogilist stabiilsust, tugevdades ökosüsteemide vastupidavust inimtegevuse negatiivsetele mõjudele. Teiselt poolt võimaldavad nad linnaelanike liikumist linnamaastikust loodusse.“
20.Tallinna ÜP kohaselt on seega vaidlusalusele maale omistatud puhkeotstarbeline ja ökoloogilisi väärtusi kaitsev maakasutuse juhtfunktsioon või –otstarve. Nimetatud otstarbe realiseerumiseks ei oma määravat tähendust asjaolu, et katastriüksuse sihtotstarbeks on määratud maatulundusmaa. Maad saab sellisel sihtotstarbel kasutada ulatuses, mis ei lähe vastuollu maakasutuse põhisuunaga (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 18. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-31-16, p 16).
21.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et Tallinna ÜP-ga määratud maakasutuse juhtotstarbega läheks vastuollu see, kui vaidlusalusel kinnistul lubataks teha taotletud mahus lageraiet. Lageraie tähendab, et reeglina raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, v.a seemne- ja säilikpuud (MS § 28 lg 4 p 1 ja § 29 lg 1). Arvestada tuleb asjaoluga, et tegemist on linnaga, kinnistu pindala on umbes 9,5 ha ning taotletava lageraia ala suurus on umbes 3,7 ha. Maa kasutamise puhkeotstarbeline ja ökoloogilisi väärtusi kaitsev funktsioon on seotud just metsa, pargi ja loodusliku haljasalaga. Lageraie näol oleks tegemist seega suurel alal väga intensiivse metsamajandamise viisiga, mis aga ei oleks kooskõlas maa puhkeotstarbelise ja ökoloogilisi väärtusi kaitsva kasutuse funktsiooniga.
22.Ringkonnakohus jagab vastustaja ja halduskohtu seisukohta, et maad on võimalik kasutada maatulundusmaa sihtotstarbel metsa majandamiseks ulatuses, milles see ei lähe vastuollu puhkeotstarbelise juhtfunktsiooniga. Halduskohus viitab õigesti asjaolule, et vastustaja lubas eraldisel nr 11 teostada harvendusraiet. Mõeldav oleks kaaluda hooldus-, valik- või turberaieid MS 28 lg 4 p 3, § 30 ja § 31 mõttes ulatuses, milles need ei kahjustaks maa kasutamise juhtfunktsiooni (selle kohta vt ka käesolev otsus, p 6 alap 4).
23.Tallinna linna 30. mai 2020. a vastuse kohaselt oli vaidlusaluse maa sihtotstarve määratud enne Tallinna ÜP kehtestamist ning Tallinna ÜP-ga pole maakasutust või krundi ehitusõigust kitsendatud ning seetõttu ei tulnud kinnistu omanikke informeerida (dtl 322). Eespool viidatud vastus aga ei muuda olematuks asjaolu, et Tallinna ÜP-ga on maa kasutamisele määratud selline juhtfunktsioon, millele lageraie ei vastaks.
24.Kuna juhtfunktsioon määrati maa-alale, mitte konkreetse nimetusega (s.o Nugise tn 19) kinnistule, ei oma tähendust asjaolu, et Tallinna ÜP kehtestamise ajal ei olnud Nugise tn 19 kinnistut kinnistusraamatusse kantud.
25.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et metsamajandamiskava pole õigusakt, mille alusel oleks lubatud vaidlusalusel kinnistul lageraiet teostada. Tegemist on kavaga, milles antakse ülevaade metsavarudest ja metsa seisundist ja milles on kirjeldatud metsamajandamiseks vajalikud tegevused (dtl 50–68). Selle kava alusel ei looda isikule õiguspärast ootust taotletavaks lageraieks.
26.Kaebaja väide, et tal on vaja lageraiet teha põhjusel, et asuda enda tarbeks maavara kaevandama, ei muuda vaidlustatud tegevust õigusvastaseks. Sisuliselt on kaebaja esitanud seega väite, et ta soovib metsaalust maad hakata kasutama muul kui metsamaa otstarbel. Sellises olukorras oleks tulnud taotleda luba metsa raadamiseks (MS § 32). Kaebaja taotles luba 9(10)
3-20-245 lageraieks, mitte aga raadamiseks. Isegi juhul, kui lageraie asendada raadamisega, ei vastaks eelduslikult ka see taotletavas mahus Tallinna ÜP-le.
27.Kaebaja väidab, et riigihalduse ministri 9. aprilli 2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt pole vaidlusalust kinnistut hõlmatud rohevõrgustiku alaga. Vastavat teavet kinnitab Harju maakonnaplaneeringu 2030+ interaktiivne veebikaart ja rohelise võrgustiku joonis.1 Asjaolust, et Harju maakonnaplaneering 2030+ ei hõlma kaebaja kinnistut rohevõrgustiku alaga, ei järeldu Tallinna ÜP kehtetus (ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus § 2). Tallinna ÜP vaidlusaluses osas kehtib ning seda pole muudetud. Üldplaneeringut on võimalik muuta detailplaneeringuga, kui täidetud on PlanS §-s 142 sätestatud tingimused.
28.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti jätnud määrava tähenduse omistamata vastustaja 3. jaanuari 2019. a otsusele Rännaku pst 32 kinnistul uuendusraie lubamisel, Maaameti 29. juuli 2019. a kirjale nr 2-5/19/11944-2, mille kohaselt on Nugise tn 19 kantud maardlate registrisse, Keskkonnaameti 5. märtsi 2018. a otsusele, millega lubati Nugise tn 19 kinnistu puistus uuendusraiena häilraie ning õiguskantsleri ja Justiitsministeeriumi seisukohtadele. Viidatud dokumendid ei muuda Tallinna ÜP-ga määratud vaidlusaluse maa kasutamise juhtfunktsiooni.
29.Kaebaja väide, et ta jäeti enne vaidlustatud haldusaktide andmist ära kuulamata, ei too kaasa vaidlustatud tegevuse tühistamist. Ärakuulamata jätmine ei mõjutanud asja otsustamist
(HMS § 58).
30.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata.
31.Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).