Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-19-1464 19. detsember 2019 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld AS Surgitech vaidlustus SA Tartu Ülikooli Kliinikum riigihankes diagnostikumide ostmiseks Vaidlustaja AS Surgitech, esindaja advokaat Toomas Laanemaa Vastustaja SA Tartu Ülikooli Kliinikum, esindajad Piret Tamm, Kai Jõers, Anu Tamm Kolmas isik ISIS Medical OÜ, esindaja vandeadvokaat Ahti Kuuseväli Tartu Ringkonnakohtu 14. novembri 2019. a otsus ISIS Medical OÜ kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 14. novembri 2019. a otsus.
3.Saata asi uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
4.Tagastada kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.SA Tartu Ülikooli Kliinikum alustas 20. mail 2019 avatud hankemenetlusena riigihanget „Diagnostikumide ostmine haigustekitajate tuvastamiseks NAT meetodil koos teostamisvõimalusega täisautomaatsel analüsaatoril“ (viitenumber 209234). Hankedokumendi lisa 1 (tehniline ettepanek – TE) p-s 2.15 kehtestati nõuded HPV DNA testile. TE p-s 7.3 nõuti garantii- ja hooldustingimusena: „Tõendada litsentseeritud hooldetehniku olemasolu Eestis. Esitada litsentsi koopia. Litsentsi puudumisel esitada tehniku koolitusplaan, litsents peab olema analüsaatori installeerimise ajaks.“ Pakkumuse esitasid kolm pakkujat. ISIS Medical OÜ kinnitas pakkumuses selle vastavust TE p-le 2.15 ja selgitas seoses TE p-ga 7.3 järgmist: „Jah, tehniku koolitus on kinnitatud tootja poolt 16-31 Juuli 2019 ning installeerimise ajaks on see kindlasti olemas.“
2.Hankija tunnistas 20. juuni 2019. a otsusega kõigi pakkujate pakkumused vastavaks. Hankija tunnistas 25. juuni 2019. a otsusega edukaks ISIS Medical OÜ pakkumuse.
3-19-1464
3.AS Surgitech esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija 20. ja 25. juuni 2019. a otsuste peale. Vaidlustaja väitel ei vastanud edukaks tunnistatud pakkumus TE p-dele 2.15 ja 7.3.
4.VAKO rahuldas 22. juuli 2019. a otsusega vaidlustuse. VAKO leidis, et ISIS Medical OÜ pakkumus ei vasta TE p-le 7.3. ISIS Medical OÜ esitas oma pakkumuses TE p 7.3 osas üksnes paljasõnalise kinnituse. See ei täida nõuet esitada pakkumuses tehniku koolitusplaan ega võimalda hankijal tingimuse täidetust sisuliselt kontrollida. VAKO ega hankija ei saa arvesse võtta alles vaidlustusmenetluses esitatud dokumenti, mis kinnitab süsteemi installeerimise koolitust. Kuna ISIS Medical OÜ pakkumus poleks tohtinud pakkumuste hindamise faasi jõuda, on õigusvastane ka otsus tema pakkumuse edukaks tunnistamise kohta.
5.ISIS Medical OÜ esitas halduskohtule kaebuse VAKO 22. juuli 2019. a otsuse tühistamiseks. Kaebuse põhjendused olid järgmised. 1) Vastustaja ei ole hankedokumentides esitanud koolitusplaanile muid nõudeid kui vaid see, et koolitusplaan peab tagama hooldustehniku litsentsi väljastamise analüsaatori installeerimise ajaks. Sealhulgas ei ole nõutav, et koolitusplaani peaks olema allkirjastanud koolitaja. Koolitusplaanist nähtuvalt toimub hooldustehniku koolitus juulikuu jooksul, mis tagab litsentsi olemasolu nõutud ajaks. Kui pakkumusele heidetaks ette selliste nõuete rikkumist, mida hankedokumentides ei sisaldu, puuduks pakkujal võimalus hinnata, kas teda on koheldud teiste pakkujatega võrdselt. 2) Isegi kui vastustajal oleks kohustus koolitusplaani sisu hinnata, ei saaks olukorras, kus TE ei nõua koolitusplaani sisukirjeldust, tunnistada pakkumust mittevastavaks ilma koolitusplaani sisu kohta selgitusi küsimata. Riigihangete seaduse (RHS) § 46 lg 4 ja § 114 lg 2 sätestavad hankija õiguse esitada pakkujale küsimusi pakkumuse selgitamiseks. Pakkumuse tagasilükkamine ilma selgitusi küsimata oleks üllatuslik ning vastuolus hea halduse tavaga. 3) VAKO väidetest ei selgu, millise detailsusega peaks koolituse sisu olema koolitusplaanis kirjeldatud, et koolitusplaan oleks TE nõuetele vastav. VAKO etteheited vastustajale ei arvesta hankija õigusega ise määratleda pakkumusele esitatavaid nõudeid. Vaidlust lahendaval organil puudub õigus hakata pakkumustele esitama nõudeid, mida hankija ei ole ise pakkumustele püstitanud.
6.Tartu Halduskohus jättis 16. septembri 2019. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused olid järgmised. 1) VAKO on õigesti leidnud, et pakkumus peab hanketingimustele vastama pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga. ISIS Medical OÜ ega vastustaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et pakkumuse koosseisus oleks olnud koolitusplaan või mõni muu koolituse toimumist kinnitav dokument. Kinnituskiri koolituse toimumise kohta on dateeritud alles 3. juulil 2019. 2) TE p 7.3 nõuet ei saa pidada täidetuks, kui pakkuja esitas üksnes lakoonilise ja täpsustamata väite koolituse toimumise kohta, viidates plaanile, mida ei ole pakkumusele lisatud. Koolitusplaaniks ei saa pidada isiku enda üldsõnalist kinnitust koolituse toimumise kohta mingis ajavahemikus. Koolitusplaani peab väljastama või vähemalt kinnitama koolituse läbiviija, sest koolitust hooldustehnikule ei saa läbi viia mitte pakkuja, vaid vastava pädevusega ja seadet tundev isik, kelleks praktikas on üldjuhul hangitava seadme tootja. Eelnevat ei mõjuta see, et koolitus on toimunud ja hooldustehniku litsents väljastatud, kuna litsentsi või koolitusplaani esitamise nõue pidi olema täidetud pakkumuse esitamise aja seisuga. 3) VAKO ei kehtestanud hankija asemel tingimusi. VAKO esitas põhjendused koolitusplaani mõiste avamisel ja p-s 7.3 sätestatud nõude hindamisel. Hankija tahteks tingimust kehtestades ei olnud anda koolitusplaanile selline tähendus, nagu ta hiljem tegi, sest selline lähenemine ei oleks kooskõlas riigihankemenetluse oluliste põhimõtetega nagu läbipaistvus, kontrollitavus, pakkujate võrdne kohtlemine ja efektiivse konkurentsi tagamine. Hankija ei ole pakkuja poolt p 7.3 nõude täitmist sisuliselt kontrollinud.
2(5)
3-19-1464 4) TE p 2.15 kohaldamisel on hankija tuginenud tootja kinnitustele. Pakkujad on ühtviisi mõistnud tootja kinnituse tähendust pakkumuste hindamisel. Hankija otsuseid ei ole põhjust pidada selles osas õigusvastaseks.
7.ISIS Medical OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
8.Tartu Ringkonnakohus jättis 14. novembri 2019. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu otsuse põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märkis ringkonnakohus järgmist. 1) ISIS Medical OÜ pakkumus ei vastanud hankedokumentides esitatud nõuetele. TE p-st 7.3 järeldub üheselt, et pakkuja pidi pakkumuses tõendama litsentseeritud hooldustehniku olemasolu või lisama hooldustehniku koolitusplaani. Koolitusplaani ei saa kuidagi samastada lihtsalt pakkuja enda kinnitusega, et koolitus on plaanis. Koolitusplaanist peaksid selle üldlevinud tähenduses nähtuma koolituse läbiviimiseks kavandatud tegevused. 2) Kaebuses väidetud viisil TE p 7.3 tõlgendamine muudaks koolitusplaani esitamise nõude sisutuks ja selle täitmise kontrollimise võimatuks. RHS kohaselt tähendab pakkumuse vastavaks tunnistamine, et hankija kontrollib pakkumuse vastavust sisuliselt. 3) Käesolevas vaidluses on küsimus pakkumuse vastavaks tunnistamiseks vajalikus dokumendis (koolitusplaan), mitte kvalifikatsiooniga seonduvas dokumendis. Sellist puudust ei ole võimalik kõrvaldada täiendavate dokumentide esitamisega vaidlustusmenetluses või täiendava küsimustevastuste vooru läbiviimisega. Hankija võib nõuda pakkujalt pakkumuse kohta selgitusi, aga ei tohi aktsepteerida ühtegi pakkumuse muudatust (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-599/10: SAG ELV Slovensko jt, p 40). 4) ISIS Medical OÜ ei vaidlustanud halduskohtu otsust TE p 2.15 osas. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 197 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus üksnes pakkumuse vastavust TE p-le 7.3. 5) HKMS § 108 lg-st 8 tulenevalt on alus ISIS Medical OÜ-lt mõista välja vaidlustaja poolt apellatsioonimenetluse kulud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.ISIS Medical OÜ esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ning kaebuse rahuldada. Kassatsioonkaebuse kohaselt jättis ringkonnakohus hindamata vaidlusaluse hanketingimuse kehtestamise eesmärgi. Hankija huvi koolitusplaani küsimisel oli tehnikule litsentsi õigeaegse väljastamise tagamine. Vaidlustatud hanketingimus on selge. TE p-st 7.3 tulenevalt ei tunnistataks vastavaks pakkumust, mille esitaja ei suuda seadmete installeerimise ajaks tagada litsentseeritud hooldustehniku olemasolu. Ringkonnakohus ei toonud välja koolitusplaani miinimumnõudeid. Kui TE p 7.3 sisu on ebaselge, ei ole võimalik ühtegi pakkumust sellele punktile tuginedes tagasi lükata. Menetluskulude jaotamisel ei arvestanud ringkonnakohus, kelle poolel osaleb menetluses vaidlustaja. Kuna AS Surgitech vaidlustas hankija otsuse, siis ei osale ta menetluses vastustaja poolel.
10.SA Tartu Ülikooli Kliinikum toetab vastuses kassatsioonkaebust. Vastustaja hinnangul oli TE p 7.3 selge ja kohtud on koolitusplaani tõlgendanud ainult grammatiliselt, jõudes hankija taotletud eesmärgiga vastuolus olevale järeldusele. Hankija jaoks on vaidlusaluse hanketingimuse eesmärgiks saada kinnitus, et pakkujal on seadme ülespanemise ajaks vajalike teadmiste ja oskustega spetsialist. Kohtute tõlgendus on vastuolus hankemenetluse läbipaistvuse põhimõttega. Kohtud tuletasid riigihanke kriteeriumitest meelevaldselt tingimusi, mida ei ole hankedokumentides.
3(5)
3-19-1464
11.AS Surgitech palub vastuses jätta kassatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes ringkonnakohtu seisukohtadega seoses TE p-ga 7.3. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et ta ei saanud hinnata halduskohtu otsust TE p 2.15 osas. Kolmas isik vaidlustas halduskohtu otsuse resolutsiooni tervikuna. Ringkonnakohtul tuli kontrollida otsuse seaduslikkust kõigist olulistest aspektidest lähtudes. Tulenevalt HKMS §-st 180 polnud võimalik eraldi vaidlustada halduskohtu otsuse põhjendusi. Kuna apellatsioonkaebus jäi rahuldamata, tuli ISIS Medical OÜ menetluskulud jätta tema enda kanda. Vaidlustaja ja kolmas isik on vastaspooled HKMS § 108 lg 8 mõttes.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata ringkonnakohtule uueks arutamiseks (HKMS § 230 lg 1 ja lg 5 p 2).
13.Vaidlustuskomisjonil ei olnud alust hankija otsuseid seoses TE p-ga 7.3 kehtetuks tunnistada. Kolmas isik esitas pakkumuse koosseisus koolitusplaani TE p 7.3 mõttes. Ei ole alust tuletada nõudeid koolitusplaanile teistsuguste eluvaldkondade õigusaktidest. Kuna seadus ei kehtesta TE p-s 7.3 silmas peetud koolitusplaanile sisu- ja vorminõudeid, olid need hankija määrata. Ka hankija ei kehtestanud koolitusplaanile sisu- ega vorminõudeid. Seetõttu pidi koolitusplaan kätkema endas teavet, mille esitamise kohustus pidi olema arusaadav nö keskmisele vastavas valdkonnas tegutsevale ettevõtjale. Euroopa Kohus on otsustanud, et võrdse kohtlemise põhimõtet ja läbipaistvuskohustust tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus ettevõtja kõrvale jätmine hankemenetlusest sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene sõnaselgelt selle menetlusega seotud dokumentidest ega kehtivast riigisisesest õigusest, vaid selle õiguse ja nende dokumentide tõlgendamisest ning liikmesriigi haldusasutuste või -kohtute poolt nendes dokumentides olevate lünkade täitmisest (otsus asjas nr C-309/18: Lavorgna, p 20).
14.Kuna hankija tunnistas ISIS Medical OÜ pakkumuse vastavaks, tõlgendas ta ise TE p 7.3 selliselt, et see ei eelda koolituse üksikasjaliku sisu ja ajakava lahtikirjutamist, koolituse läbiviija allkirjastatud kinnitust vms. VAKO ega kohtud ei ole seotud hankija poolt hankemenetluse dokumendile antud tõlgendusega, kuid hankija otsust tühistades tuleb neil põhjendada, miks hankija tõlgendus on väär. Praegusel juhul ei olnud hankija käsitlus vastuolus ühegi õigusnormiga ega äritavaga. Ringkonnakohus pole näidanud, mille põhjal ta asus seisukohale, et vaidlusalune teave on nõutav koolitusplaani üldlevinud tähendusest tulenevalt. Kolleegiumi hinnangul pole selliseks seisukohaks alust.
15.RHS § 114 lg 1 alusel kontrollib pakkuja pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija ei saa hankemenetluse selles faasis asuda pakkumusele esitama tingimusi, mida alusdokumendid ei sisalda.
16.Asjakohased ei ole VAKO ja kohtute arutlused selle üle, kas ISIS Medical OÜ kinnitus võimaldas kontrollida pakkumuse vastavust sisuliselt. Kolmanda isiku esitatud andmed vastasid TE p 7.3 eesmärgile – tagada hooldustehniku teadmised ja oskused, samuti hooldustehniku litsents analüsaatori installeerimise ajaks. Kui seadus ei sätesta teisiti, võib hankija otsustada, kas ta usaldab pakkujate kinnitusi või nõuab vastavate asjaolude kindlakstegemiseks tõendeid. Praegusel juhul ei nõudnud hankija hankedokumendis koolitaja kinnituse esitamist. Seetõttu tuleb piisavaks pidada pakkuja kinnituse esitamist. Kohtul ei ole ilma seadusliku aluseta õigust sekkuda hankija kaalutlusõigusesse ning nõuda tõendi esitamist seal, kus hankija on õiguspäraselt otsustanud piirduda pakkuja kinnitusega. Hankemenetlus põhineb suurel määral pakkujate ühepoolsetel kinnitustel ja hankija võimalusel neid usaldada (RHS § 104, § 122 lg 3, § 175 lg-d 2 ja 4, § 178 lg 3 p 2). 4(5)
3-19-1464
17.Euroopa Kohus on selgitanud, et kui hanke alusdokumentide tingimused ei võimalda pakkujatel oma hinnapakkumuses teatud andmeid välja tuua, võivad liikmesriigid anda pakkujatele võimaluse oma olukord nende nõuetega kooskõlla viia (otsus asjas nr C-309/18: Lavorgna, p 32). RHS § 46 lg 4 võimaldab hankijal anda pakkujale tähtaeg pakkumuses esitatud andmeid selgitavate andmete või dokumentide esitamiseks. Arvestades koolitusplaani mõiste määratlematust, on ekslik VAKO ja kohtute seisukoht, et hankija poleks tohtinud võimaldada kolmanda isiku pakkumuses koolitusplaani kohta esitatud andmeid täpsustada, kui need oleks olnud ebapiisavad.
18.Kuna ringkonnakohus ei ole hinnanud hankija tegevust seoses TE p-ga 2.15 ning hankija vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamine sõltub ka selle punkti kohaldamisest, tuleb asi saata ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Tulenevalt HKMS § 197 lg-st 2 ja § 201 lg-st 2 on see küsimus praeguses asjas apellatsioonimenetluse esemeks.
19.Menetluskulud tuleb jaotada asja uuel lahendamisel, arvestades hankevaidluste eripära. Hankija on hankeasjas vastustajaks sõltumata sellest, kas ta toetab halduskohtule esitatud kaebust või vaidleb sellele vastu. Menetluskulude jagamisel tuleb kaebaja kohta käivaid sätteid kohaldada vaidlustaja suhtes ning kolmanda isiku kohta käivaid sätteid isiku suhtes, kelle kasuks tegi otsuse hankija (halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-91-10, p 22). Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel korral peab ISIS Medical OÜ kandma vaidlustaja, mitte aga hankija menetluskulud (HKMS § 108 lg 1 teine lause). Kui ringkonnakohus rahuldab kaebuse ja ühtlasi apellatsioonkaebuse, peaks vaidlustaja kandma nii ISIS Medical OÜ kui ka vastustaja põhjendatud menetluskulud. Riigikohtus oli ISIS Medical OÜ menetluskuluks õigusabikulu 702 eurot koos käibemaksuga ja AS Surgitech menetluskuluks oli õigusabikulu 845 eurot, millele lisandub käibemaks.
20.Kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tuleb tagastada (HKMS § 107 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.