Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-17-991 9. oktoober 2019 Eesistuja Jüri Põld, liikmed Viive Ligi ja Heiki Loot Mart Kangru, Peeter Papli ja Henrik Põdra kaebus Maksu- ja Tolliameti vastutusotsuse tühistamiseks Kaebajad Mart Kangur, Peeter Pappel ja Henrik Põder, volitatud esindaja vandeadvokaat Janar Urres Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Rinat Šaidulin Tallinna Ringkonnakohtu 26. septembri 2018. a otsus Mart Kangru, Peeter Papli ja Henrik Põdra kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 3. novembri 2017. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu
26.septembri 2018. a otsus.
3.Teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Tühistada Maksu- ja Tolliameti
Mõista Maksu- ja Tolliametilt menetluskulude katteks välja Mart Kangru kasuks 2990 eurot 76 senti, Peeter Papli kasuks 2924 eurot 78 senti ning Henrik Põdra kasuks 2924 eurot 78 senti.
5.Tagastada tasutud kassatsioonikautsjonid.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 25. augusti 2014. a maksuotsusega OÜ-d Smartlink tasuma maksusumma 62 531 eurot 27 senti. Maksuotsuse kohaselt deklareeris äriühing ebaõigesti tööjõumakse, arvestas töötajatele tehtud erisoodustustelt alusetult sisendkäibemaksu ning vähendas võltsarveid kasutades alusetult tasumisele kuuluvat käibemaksu. OÜ Smartlink vaidlustas maksuotsuse halduskohtus ning Tallinna Ringkonnakohus vähendas
18.augustil 2016 asjas nr 3-14-52233 tehtud otsusega äriühingule maksuotsusega määratud maksusumma 57 695 euro 65 sendini.
3-17-991
2.Mart Kangur, Peeter Pappel ja Henrik Põder (kaebajad) olid maksuotsusega nõutava maksuvõla tekkimise ajal OÜ Smartlink juhatuse liikmed. MTA kohustas 6. aprilli 2017. a vastutusotsusega nr 13-7/740-20 neid tasuma OÜ-le Smartlink tehtud maksuotsusest tulenevat ja aegumata maksuvõlga (kokku 19 657 eurot 42 senti). M. Kangrult nõuti 19 657 euro 42 sendi ning P. Paplilt ja H. Põdralt 18 557 euro 82 sendi tasumist. Vastutusotsuse järgi osalesid kõik kolm OÜ Smartlink juhatuse liiget aktiivselt äriühingu juhtimises ning neil kõigil lasus kohustus tagada maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmine. Nad rikkusid teadlikult ja tahtlikult maksude deklareerimis- ja tasumiskohustust.
3.Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse vastutusotsuse nr 13-7/740-20 tühistamiseks. Kaebuse järgi ei ole maksuvõla kujunemine jälgitav ning vastutusotsusest ei ole arusaadav, kas kaebajad vastutavad maksuvõla eest solidaarselt. Maksuvõla sissenõudmist maksukohustuslaselt ei saa pidada nurjunuks, sest OÜ-l Smartlink oli vara, mille arvel maksuvõlga tasuda. MTA rikkus maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 lg-t 5, kuna vastutusotsuse koostamise ajal ei olnud möödunud kolme kuud äriühingult maksuvõla sissenõudmise alustamisest. Kaebajad ei ole juhatuse liikmele maksuseadusega pandud kohustusi tahtlikult rikkunud. Kaebajate eesmärk ei olnud maksud tasumata jätta, vaid nad soovisid korraldada äriühingute tegevuse viisil, mis võimaldaks majanduskriisi üle elada. Vastutusmenetluses rikuti ärakuulamisõigust, kuna kaebajatele anti suuliste seletuste protokollis küsitule vastamiseks ja vastutusotsuse projekti kohta seisukohtade esitamiseks liiga lühike tähtaeg.
4.Tallinna Halduskohus jättis 3. novembri 2017. a otsusega kaebajate kaebused rahuldamata järgmiste põhjendustega.
4.1.Vastutusotsuses esinevad puudused ei ole sellised, mille tõttu tuleks vaidlustatud otsus tühistada. Vastutusotsuses on välja toodud, milliste maksusummade eest vastutatavad kaebajad ühiselt (solidaarselt) ning milliste eest üksnes M. Kangur. Kaebajate süü ja tahtlus on õigesti tuvastatud ning nende ärakuulamisõigust ei rikutud.
4.2.Kaebajate etteheited, et maksuhaldur pole kasutanud kõiki võimalusi nõudmaks OÜ-lt Smartlink maksuvõlga sisse, on alusetud. Maksuhalduril ei õnnestunud äriühingult maksuvõlga sisse nõuda. Lisaks tuvastas maksuhaldur, et OÜ-l Smartlink ei ole kinnisvara, sõidukeid ega osalusi, mille arvel oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada, ning äriühingul puudub majandustegevus.
4.3.OÜ-lt Smartlink oli juba 2014. aasta novembrist alates üritatud maksuvõlga edutult sisse nõuda. Kui vastutusotsust poleks tehtud kümme päeva enne kolme kuu möödumist sissenõudmistoimingutega alustamisest, oleks maksuvõla sissenõudmine aegunud. Eeltoodut arvestades ei ole kirjeldatud rikkumine nii suur, et selle tõttu tuleks vastutusotsus tühistada.
5.Kaebajad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada.
6.Tallinna Ringkonnakohtus jättis 26. septembri 2018. a otsusega kaebajate apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus põhjendas otsust järgmiselt.
6.1.Maksuhaldur on juba alates 2014. a novembrist üritanud OÜ-lt Smartlink varasemaid maksuvõlgu sisse nõuda, kuid edutult. Kuna maksukohustuslasel pole majandustegevust, ei ole ka edaspidi oodata, et maksuvõla katteks laekuks raha. Äriühingul ei ole registervara, mille arvel maksuvõlga tasuda. Sellises olukorras on võimalik pidada maksukohustuslaselt maksuvõla sissenõudmise menetlus nurjunuks. Ei ole usutav, et vastutusotsuse tegemine kümme päeva hiljem oleks midagi muutnud. 2(5)
3-17-991
6.2.Kuna MKS § 96 lg 5 nõuab vaid pangakontode arestimist, ei olnud vastutusotsuse tegemiseks vaja muid sissenõudmistoiminguid teha. Üksnes pangakontode arestimist võiks pidada ebaproportsionaalseks näiteks juhul, kui maksukohustuslasel on arvestatav (register)vara, mille arvel maksuvõlga täita. Arvutitarkvara arestimine ja sellele sissenõude pööramine on tarkvara immateriaalset olemust arvestades problemaatiline. Pole tõenäoline, et kõnealuse tarkvara arvel oleks saanud tasuda maksuotsusega määratud summa, rääkimata kogu OÜ Smartlink maksuvõla (7. aprilli 2017. a seisuga 229 059 eurot 16 senti) tasumisest.
6.3.Kuna maksuvõla tasumine oleks ka ajatamise korral olnud vähetõenäoline, ei saa nõustuda kaebajate seisukohaga, et OÜ Smartlink maksuvõlg jäi tasumata põhjusel, et äriühingu esitatud ajatamistaotlus jäeti rahuldamata.
6.4.Ärakuulamisõigust ei rikutud. MKS ei sätesta, kui pikk peab olema teabe nõudmise korraldusele vastamiseks antud tähtaeg. Selle määrab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel. Sellise otsustuse kohtulik kontroll on piiratud. Ei nähtu, et maksuhaldur oleks tähtaegu määrates teinud olulisi kaalutlusvigu.
6.5.Asjaolu, et P. Pappel ja H. Põder ei tegelenud OÜ Smartlink raamatupidamise ja maksudeklaratsioonide esitamisega, ei välista nende vastutust. Vastutusotsuses märgitud asjaolude põhjal ei saa olla mõistlikku kahtlust, et kõik kolm OÜ Smartlink juhatuse liiget, kes osalesid aktiivselt äriühingu majandustegevuses, olid teadlikud, et maksudeklaratsioonidel on maksueelise saamiseks esitatud valeandmeid.
6.6.Sellel, kas OÜ Smartlink oli maksuvõla tekkimise ajal (2009. ja 2010. aastal) võimeline seda tasuma, ei ole tähtsust. Vaidlusalune maksuvõlg on tekkinud kaebajate õigusvastase tegevuse tulemusel, mitte selle tõttu, et OÜ-l Smartlink ei olnud maksuvõla tekkimise ajal vahendeid selle tasumiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kaebajad esitasid kassatsioonkaebuse, milles paluvad haldus- ja ringkonnakohtu otsused tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kassatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
7.1.Vastutusotsuse resolutsioon ei ole selge ega üheselt mõistetav. Vastutusotsusest ei selgu, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud.
7.2.Äriühingult maksuvõla sissenõudmise menetlus ei ole nurjunud. MTA ei teinud mingeid pingutusi selleks, et realiseerida OÜ Smartlink olemasolevat vara või tuvastada selle väärtust. Oletuslik on ringkonnakohtu seisukoht, et äriühingule kuuluva tarkvara arvel ei oleks saanud maksuvõlga tasuda.
7.3.Maksuhaldur rikkus kaebajate ärakuulamisõigust, kuna määras ebamõistliku tähtaja nii suuliste seletuste protokollis küsitule vastamiseks, kui ka vastutusotsuse projekti kohta seisukohtade koostamiseks. Ärakuulamisõiguse rikkumine võis mõjutada MTA seisukohta kaebajate süü kohta.
7.4.MTA rikkus MKS § 96 lg-t 5, tehes vastutusotsuse enne, kui möödus kolm kuud OÜ-lt Smartlink võla sissenõudmise alustamisest.
8.MTA palub vastuses kassatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastustaja leiab, et vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud. OÜ Smartlink maksuvõlg tekkis ja jäi tasumata kassaatorite tahtliku 3(5)
3-17-991 tegevuse tõttu. Ei ole eluliselt usutav, et äriühingul on hõlpsasti realiseeritavat arvutitarkvara, mis katab kogu kehtiva maksuvõla. Sellise vara olemasolul oleks äris mõistlikult käituv isik maksuvõla juba varem tasunud. Äriühingu pangakontode arestimine soovitud tulemusi ei andnud ning äriühingul ei ole registervara. Äriühingul oli maksuotsusest eraldiseisev, deklareeritud, kuid tasumata maksuvõlg, mille sundtäitmist alustati juba 2014. a novembris.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Vaidlus käib vastutusotsuse üle, millega OÜ Smartlink seaduslikelt esindajatelt (juhatuse liikmetelt) nõutakse, et nad tasuksid äriühingu maksuvõla.
10.MKS § 40 lg-s 1 on sätestatud, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 96 lg 5 teise lause järgi võib seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Asjas on tuvastatud, et maksuhaldur alustas vastutusotsusega nõutava maksuvõla sissenõudmist äriühingult MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil 16. jaanuaril 2017. Kaebajatele tehti vastutusotsus
6.aprillil 2017. Seega tehti vastutusotsus enne MKS § 96 lg-s 5 määratud kolmekuulise tähtaja möödumist.
11.Kolleegium ei nõustu vastustaja ja kohtute hinnanguga MKS § 96 lg 5 teises lauses nimetatud tähtaja rikkumisele. MKS § 96 lg 5 teine lause on imperatiivne säte, mis lubab seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha alles pärast seda, kui on möödunud kolm kuud vastutusotsusega nõutava maksuvõla äriühingult sissenõudmise alustamisest. Ainsa erandina sellest on MKS § 96 lg 5 teises lauses nimetatud olukorda, kus maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. OÜ-le Smartlink ei olnud pankrotti välja kuulutatud.
12.Vastutusotsust ei või teha enne seaduses lubatud tähtaega isegi siis, kui juba varem on selge, et äriühingult ei õnnestu maksuvõlga sisse nõuda. Seaduses sätestatut ei või eirata ka põhjendusega, et vastutusotsus on tehtud vähe aega (praegusel juhul kümme päeva) enne lubatud aega. Olenemata sellest, et OÜ Smartlink suhtes oli alustatud täitemenetlust teiste maksuvõlgade sissenõudmiseks ning oli ka oht, et vastutusotsusega nõutav maksuvõlg võib aeguda, ei võinud maksuhaldur teha vastutusotsust enne seaduses sätestatud tähtaja möödumist. MKS § 96 lg 5 teise lause imperatiivsus tingib enne sättes nimetatud aja möödumist tehtud vastutusotsuse õigusvastasuse. Vastasel korral muutuks säte sisutuks. Kuna vaidlustatud vastutusotsus tehti ajal, mil see seadusest tulenevalt ei olnud veel lubatud, on vastutusotsus õigusvastane ja tuleb tühistada. Kuna vastutusotsus on õigusvastane ja tuleb tühistada juba ainuüksi MKS § 96 lg 5 rikkumise tõttu, ei ole vaja hinnata teisi kassatsioonkaebuse väiteid. Halduskohtu ja ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada. Riigikohus rahuldab kaebuse ja tühistab MTA 6. aprilli 2017. a vastutusotsuse nr 13-7/740-20.
13.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg-st 4 tulenevalt muudab Riigikohus asjas menetluskulude jaotust. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kaebajate menetluskulud MTA-lt välja mõista. Kaebajad taotlesid halduskohtus, et nende kasuks mõistetaks välja menetluskulud 4268 eurot 18 senti (sh riigilõivud 1748 eurot 18 senti ja õigusabikulud 2520 eurot). Ringkonnakohtus taotlesid kaebajad 3264 euro 14 sendi väljamõistmist (riigilõivud 1703 eurot 18 senti ja õigusabikulud 1560 eurot 96 senti). Kassatsiooniastmes paluvad kaebajad õigusabikulude katteks välja mõista 1308 eurot (ilma 4(5)
3-17-991 advokaadibüroo arvetel kajastatud bürookuludeta). Kokku taotlevad kaebajad seega 8840 euro ja 32 sendi suuruste menetluskulude väljamõistmist. HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kolleegiumi hinnangul on kaebajate menetluskulud vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb vastustajalt välja mõista. Riigilõivu katteks tuleb M. Kangrule välja mõista 1194 eurot 44 senti, P. Pappelile ja H. Põdrale kummalegi 1128 eurot 46 senti. Kaebajad ei ole märkinud, kuidas õigusabikulud asjas nende vahel jagunevad. Seetõttu mõistetakse õigusabikulud kaebajatele välja võrdsetes osades: igale kaebajale 1796 eurot 32 senti. Tasutud kautsjonid (kokku 75 eurot) tagastatakse HKMS § 107 lg 4 esimese lause alusel tasujate arvelduskontodele (igaühele 25 eurot).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.