XX esitas 05.03.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles ta taotles, et Tallinna Vangla tegevus tunnistataks õigusvastaseks järgmiste tegevuste osas: - kaebaja telefoni kasutamise piiramine suhtlusel advokaadiga; - kohustusliku kohtueelse menetluse piiramine, kuna kaebajalt nõutakse avalduste tõlget eesti keelde; - vangla direktori ja inspektor-kontaktisiku otsustuspädevuse rikkumine.
3-19-423 Kuna kaebaja on kulutanud vanglale kaebuste esitamise peale raha, taotles ta tekkinud kahju hüvitamist summas 100 eurot. Samuti taotles kaebaja, et kohus kohustaks vanglat oma kohustusi täitma. Kaebaja tõi eraldi asjaoluna välja, et kuigi ta näeb prillideta väga halvasti, väljastati talle Euroopa vanglaeeskirjade koopia kõige väiksema trükikirja suurusega. Kaebusele on lisatud kaebaja taotlused ajavahemikust 18.02.2019-22.02.2019, millele vangla on vastanud 26.02.2019 vastustega nr 5-18/19/5090-2, 5-18/19/5828-2, 5-18/19/5824-2, 5-18/19/5827-2, 5-18/19/5826-2 ja 5-18/19/5799-2. Vangla tagastas võõrkeelsed pöördumised, et kaebaja korraldaks ise nende tõlkimise.
2.Tallinna Vangla vastas 15.04.2019 kohtule, et avaldused on ebaõigesti tagastatud, mistõttu viis vastustaja kaebaja viie avalduse osas uuesti läbi haldusmenetluse, andes kaebajale 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal oli võimalik tõlkida avaldused ise ära või anda nõusolek avalduste tõlkimiseks kaebaja isikuarvel oleva raha eest. Kaebajal on vabu vahendeid tõlkimise eest tasumiseks. Kaebaja kinnitas, et keeldub avalduste enda kulul tõlkimisest. Kaebaja soovib suhelda advokaadiga, kes ei ole tema kaitsja. Harju Maakohus on jätnud kaebaja taotluse senise kaitsja taandamiseks rahuldamata. Samas on kaebaja saanud helistada soovitud advokaadile ajavahemikul 18.02.2019-02.04.2019 kaheksal korral, sealjuures kolmel korral pärast kella 17:00. Kaebaja on samal ajavahemikul saanud ka oma kaitsjale helistada vähemalt kaheksal korral. Lisaks on kaebaja saanud suhelda enda soovitud advokaadiga 2 tundi 22.02.2019 kokkusaamisel. Kuigi kaebajale anti esialgu ebasobivas kirjasuuruses Euroopa vanglareeglistik, kõrvaldas vangla need tagajärjed enne kohtunõuet ning kaebaja kinnitab, et talle on väljastatud keskmises kirjasuuruses Euroopa Vanglareeglistik, mida ta näeb lugeda. Tallinna Vangla täiendas oma seisukohta 16.04.2019. Vangla selgitas, et kontrollis, kas kaebajal on jätkuvalt vahendeid tõlkimise eest tasumiseks ning kaebajale on viimasel puuduste kõrvaldamise päeval kontole laekunud täiendavalt 500 eurot. Kaebaja kõigi kahjunõuete tõlkimine võiks maksta hinnanguliselt 78 eurot. Vastustaja tagastas eeltoodust tulenevalt kahju hüvitamise taotlused, kuna taotlustes esinevad puudused on kõrvaldamata. Kaebaja oskab soovi korral esitada pöördumisi ka eesti keeles. Kaebaja pöördumine nr 5-18/19/5826-1 on 26.02.2019 tagastatud õigesti, kuna tegemist on märgukirjaga vangla töö toimimise kohta. Kaebajale on selgitatud vangla direktori poole pöördumise korda.
3.Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 26.04.2019 määrusega läbivaatamatult, kuna kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-d 5 ja 8 sätestavad, et vahistatul on õigus esitada kaebus halduskohtule vangla haldusakti, toimingu või kahju hüvitamise taotluse vastuse peale üksnes juhul, kui vahistatu on eelnevalt esitanud vaide või kahju hüvitamise taotluse vanglale ning too on vaide või taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. VangS § 11 lg 81 sätestab, et kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Kaebaja avaldused vanglale on esitatud võõrkeeles, seega on need puudustega. Vangla on viinud kohtunõude järgselt kohtueelse menetluse uuesti läbi ning 2(5)
3-19-423 andnud kaebajale justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 491 alusel võimaluse dokumentide tõlkimiseks, sh vangla korraldamisel, kuid kaebaja kulul. Kaebaja on enda kulul avalduste tõlkimisest keeldunud, mistõttu tuli need puuduste tõttu tagastada. Vangla on esitanud kohtule ka andmed, millest nähtub, et kaebajal on piisavalt rahalisi vahendeid tõlkimise eest tasumiseks, mistõttu ei pea vangla tõlkimist korraldama omal kulul. Kuna vangla on taotlused õiguspäraselt tagastanud, ei ole kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud ja nõuded tuleb tagastada. Kohus ei pidanud otstarbekaks kaebaja esitatud avaldusi kohtumenetluse tarbeks tõlkida, kuivõrd sõltumata kaebaja taotlustest, olgu selleks siis kohustamisnõuded või kahju hüvitamise nõuded, tuleb kaebajal läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebaja nõuded vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks sisalduvad nii kohustamis- kui ka hüvitamisnõuetes ning kaebaja ei ole eraldi välja toonud, miks tuleks tuvastamisnõuet iseseisvalt menetleda. Kaebaja eesmärkide saavutamiseks, s.o advokaadile helistamiseks, õige kirja suurusega Euroopa vanglareeglistiku saamiseks või kahju hüvitamiseks ei ole tuvastamisnõue piisav. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 2 alusel ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja avaldus nr 5-18/19/5826-1 (tl 15) on märgukiri, millele vastamiseks puudub vajadus. Haldusasja asjaoludest nähtub, et ka märgukirja osas kohtueelse menetluse läbiviimine ei oleks tõenäoliselt viinud sihile, kuna kaebaja keeldub põhimõtteliselt oma avalduste tõlkimise korraldamisest. Kaebaja õiguste riive – kaebaja ei saanud suhelda vangla direktoriga – on väheintensiivne, kuivõrd kaebajal ei ole õigust valida, millise ametnikuga ta kinnipidamisasutuses suhtleb. Kuna ametnike ringi, kellega kaebaja suhtleb, otsustab vangla kaalutlusõiguse ja sisemise korralduse alusel, ei ole kohtul võimalik sellesse sekkuda ning kaebuse rahuldamine selles küsimuses on ebatõenäoline. Seega tuleb vastavas osas kaebaja nõue tagastada lisaks eeltoodule ka HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Vangla käitumine kaebajalt venekeelsete pöördumiste tõlkimise nõudmisel ei ole omavoliline, vaid tugineb vangla sisekorraeeskirjale. Ministri määruse täitmine on vanglale kohustuslik. Vanglal on võimalik korraldada pöördumiste tõlkimine omal kulul vaid siis, kui kinnipeetaval või vahistatul puudub raha. Väide, et teistel vahistatutel tõlkimiseks raha puudub, ei ole asjakohane olukorras, kus kaebajal on tõlkimise eest tasumiseks raha olemas. Seega ei rikuta kaebajalt tõlke nõudmisega ka tema põhiõigusi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.XX palub 16.05.2019 määruskaebuses halduskohtu 26.04.2019 määrus tühistada. Kaebaja ei ole nõus kohtu seisukohaga, et kaebust ei saa arutada, kui ta keeldub tõlke eest maksmast. Kaebaja arvates on tegemist temalt raha välja pressimisega kohtu ja vangla jaoks. Ka heidab XX endiselt vanglale ette, et tal ei ole võimalik igal ajal advokaadile helistada. Kui vangla ei rikuks VangS § 28 lg-test 1 ja 2 tulenevaid nõudeid, ei oleks vaja kaebajal ka raha kaebuste tõlkimisele kulutada. Halduskohus ja vangla moonutavad tekkinud probleemi olemust enda kasuks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Kaebaja pöördus 04.03.2019 halduskohtu poole kaebusega, mis puudutas peaasjalikult VangS § 28 lg 3 rikkumist seoses piirangutega advokaadiga suhtlemisel. Samuti kurtis 3(5)
3-19-423 kaebaja kontaktisiku halva töö üle, mistõttu väljastati Euroopa vanglaeeskirja koopia kaebajale liiga väikeses kirjas ning tagatud ei ole piisav hulk paberit ja pliiatseid, et kaebusi kirjutada. Kaebustele vastab kontaktisik, mitte vangla direktor. Põhjendamatult nõutakse avalduste tõlkimist eesti keelde. Kaebaja hinnangul on talle tekitatud kahju 100 eurot. Kaebusele olid lisatud kaebaja 17.02.2019 ja 18.02.2019 neli võõrkeelset kaebust ning 17.02.2019 ja 18.02.2019 võõrkeelsed avaldused vanglale. Vangla tagastas kõik need pöördumised 26.02.2019, tuues välja, et kaebaja peab ise tasuma tõlketeenuse eest. Pärast XX poolt kaebuse esitamist ning halduskohtult kohtunõude saamist viis vastustaja eelnevas lõigus nimetatud kaebaja pöördumiste osas läbi uue menetluse, andes kaebajale tähtaja kahjunõuetes esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o pöördumiste tõlkimiseks. Kaebaja keeldus tõlgete esitamisest, mistõttu tagastas vangla 16.04.2019 kõik kaebaja poolt esitatud pöördumised.
6.Eelnevat silmas pidades on halduskohus kaebuse õigesti tagastanud HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, sest kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kinnipeetav peab kohtu poole järgima VangS § 11 lg-tes 5 ja 8 sätestatud korda. Vangla haldusakti või toimingu peale võib esitada kaebuse kohtule, kuid eelnevalt läbitud vaidemenetlus ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb esmalt pöörduda kahju hüvitamise taotlusega vangla poole ning kohtusse saab kaebuse esitada alles siis, kui vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega sõltumata sellest, kas kaebaja 17.02.2019 ja 18.02.2019 pöördumiste näol oli tegemist kahju hüvitamise taotlustega või vaietega vangla haldusakti või toimingu peale, tuli kaebajal nõuetekohaselt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Vangla ei vaadanud kaebaja pöördumisi sisuliselt läbi, vaid tagastas need esmalt 26.02.2019 ja seejärel 16.04.2019, sest kaebaja ei esitanud oma taotluste/vaiete tõlget. Kuigi 16.04.2019 tagastamine toimus pärast kaebuse esitamist, saab sellega käesoleval juhul siiski arvestada, sest kaebaja keeldub järjepidevalt tõlgete esitamisest. Vastustaja on kõrvaldanud menetlusvea, mis seisnes pöördumiste tagastamises puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andmata.
7.VangS § 11 lg 81 sätestab, et kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval õigus pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Vaide või taotluse tagastamine puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu peab olema sisuliselt põhjendatud. Puudus pidi olema selline, mis takistas vaide või taotluse läbivaatamist. Ringkonnakohus leiab, et tõlke esitamata jätmine on menetlust takistav puudus. Vangla sisekorraeeskirja § 491 kohaselt kannab vangla tõlkekulud üksnes juhul, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. Vanglal puudub kohustus menetleda võõrkeelseid avaldusi. Vastustaja poolt esitatud dokumentide põhjal on kaebajal tõlkimiseks vajalik raha olemas, samuti suudab ta vajadusel esitada avaldusi eesti keeles. Seega oli kaebaja võõrkeelsete taotluse või vaiete tagastamine õiguspärane. Tõlkekulude kandmise kohustuse näol ei ole tegemist kaebajalt raha välja pressimisega. Vangla ega kohus ei takista kaebajal oma õigusi kaitsta. Kohustus esitada avaldused eesti keeles või tagada võõrkeelsete avalduste tõlge ei piira kaebeõigust ebamõistlikult. 4(5)
3-19-423
8.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka osas, mis puudutab tuvastamisnõuete menetlemist ega korda vastavaid põhjendusi (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Määruskaebus jääb rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 26.04.2019 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.