lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-423/9

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 26.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-423/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1003
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2019. a, Tallinn

Haldusasja number

3-19-423

Haldusasi

G. B. kaebus Tallinna Vangla 26.02.2019 vastustele nr 518/19/5090-2; 5-18/19/5828-2; 5-18/19/5824-2; 5-18/19/58272; 5-18/19/5826-2 ja 5-18/19/5799-2

RESOLUTSIOON

1.Tagastada G. B. kaebus.
2.Edastada määrus teadmiseks Tallinna Vanglale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1.G. B. esitas 05.03.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb, et Tallinna Vangla tegevus tunnistataks õigusvastaseks järgmiste tegevuste osas: - kaebaja telefoni kasutamise piiramine suhtlusel advokaadiga; - kohustusliku kohtueelse menetluse piiramine, kuna kaebajalt nõutakse avalduste tõlget eesti keelde; - vangla direktori ja inspektor-kontaktisiku otsustuspädevuse rikkumine. Kuna kaebaja on kulutanud vanglale kaebuste esitamise peale raha, taotleb ta tekkinud kahju hüvitamist summas 100 eurot. Samuti taotleb kaebaja, et kohus kohustaks vanglat oma kohustusi täitma. Kaebaja toob eraldi asjaoluna välja, et kuigi ta näeb prillideta väga halvasti, väljastati talle Euroopa vanglaeeskirjade koopia kõige väiksema trükikirja suurusega. Kaebusele on lisatud kaebaja taotlused ajavahemikust 18.-22.02.2019, millele vangla on vastanud 26.02.2019 vastustega nr 5-18/19/5090-2; 5-18/19/5828-2; 5-18/19/5824-2; 5-18/19/5827-2; 518/19/5826-2 ja 5-18/19/5799-2. Vangla tagastas pöördumised viidetega põhiseadusele, keeleseadusele, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ja kollektiivse pöördumise esitamise seadusele ning haldusmenetluse seadusele, et kaebaja korraldaks ise võõrkeelsete avalduse tõlkimise.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kohus küsis 29.03.2019 kohtunõudega Tallinna Vanglalt teavet haldusmenetluse kohta, et selgitada välja kaebuse ja menetlusabi andmise perspektiiv ning kontrollida, kas kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse.
3.Tallinna Vangla vastas 15.04.2019 kohtule, et avaldused on ebaõigelt tagastatud, mistõttu viis vastustaja kaebaja viie avalduse1 osas uuesti läbi haldusmenetluse, andes kaebajale 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal oli võimalik tõlkida avaldused ise ära või anda nõusolek

Välja arvatud avaldus nr 5-18-19/5826-1.

1(3)

avalduste tõlkimiseks kaebaja isikuarvel oleva raha eest. Kaebajal on vabu vahendeid tõlkimise eest tasumiseks. Kaebaja kinnitas, et keeldub avalduste enda kulul tõlkimisest. Samas vastuses selgitas vangla, et kaebaja soovib suhelda advokaadiga, kes ei ole tema kaitsja. Harju Maakohus on jätnud kaebaja taotluse senise kaitsja taandamiseks rahuldamata. Samas on kaebaja saanud helistada soovitud advokaadile ajavahemikul 18.02.-02.04.2019 kaheksal korral, sealjuures kolmel korral pärast kella 17. Kaebaja on samal ajavahemikul saanud ka oma kaitsjale helistada vähemalt kaheksal korral. Lisaks on kaebaja saanud suhelda enda soovitud advokaadiga kaks tundi 22.02.2019 kokkusaamisel. Vangla möönab, et kaebajale anti esialgu ebasobivas suuruses Euroopa vanglareeglistik. Samas kõrvaldas vangla selle käitumise tagajärjed enne kohtunõuet ning kaebaja kinnitab, et talle on keskmises kirjasuuruses Euroopa Vanglareeglistik väljastatud ja ta näeb seda lugeda.

4.Tallinna Vangla täiendas oma seisukohta 16.04.2019. Vangla selgitas, et kontrollis, kas kaebajal on jätkuvalt vahendeid tõlkimise eest tasumiseks ning kaebajale on viimasel puuduste kõrvaldamise päeval kontole laekunud täiendavalt 500 eurot. Kaebaja kõigi kahjunõuete tõlkimine võiks maksta hinnanguliselt 78 eurot. Vastustaja tagastas eeltoodust tulenevalt kahju hüvitamise taotlused, kuna taotluste puudused on kõrvaldamata. Kaebaja oskab soovi korral esitada pöördumisi ka eesti keeles.
5.Vastuseks kohtu küsimusele vastas vangla 23.04.2019, et leiab, et kaebaja pöördumine nr 518/19/5826-1 on tagastatud 26.02.2019 õigesti, kuna tegemist on märgukirjaga vangla töö toimimise kohta. Kaebajale on selgitatud vangla direktori poole pöördumise korda.

KOHTU PÕHJENDUSED

6.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada, kuna kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata (halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 4). Vangistusseaduse § 11 lg-d 5 ja 8 sätestavad, et vahistatul on õigus esitada kaebus halduskohtule vangla haldusakti, toimingu või kahju hüvitamise taotluse vastuse peale üksnes juhul, kui vahistatu on eelnevalt esitanud vaide või kahju hüvitamise taotluse vanglale ning too on vaide või taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Vangistusseaduse § 11 lg 81 sätestab, et kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole.
7.Kaebaja avaldused vanglale on esitatud võõrkeelselt, seega on need puudustega. Vangla on viinud kohtunõude järgselt kohustusliku kohtueelse menetluse uuesti läbi ning andnud kaebajale vangla sisekorraeeskirja § 491 alusel võimaluse dokumentide tõlkimiseks, sh vangla korraldamisel, kuid kaebaja kulul. Kaebaja on enda kulul avalduste tõlkimisest keeldunud, mistõttu tuli need puuduste tõttu tagastada. Vangla on esitanud kohtule ka andmed, millest nähtub, et kaebajal on piisavalt rahalisi vahendeid tõlkimise eest tasumiseks, mistõttu ei pea vangla tõlkimist korraldama omal kulul. Kuna vangla on taotlused õiguspäraselt tagastanud, ei ole kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud ja nõuded tuleb tagastada. Kohus ei pea otstarbekaks kaebaja esitatud avaldusi kohtumenetluse tarbeks tõlkida, kuivõrd sõltumata kaebaja taotlustest, olgu selleks siis kohustamisnõuded või kahju hüvitamise nõuded, tuleb kaebajal läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebaja nõuded vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks sisalduvad nii kohustamis- kui ka hüvitamisnõuetes ning kaebaja ei ole eraldi välja toonud, miks tuleks tuvastamisnõuet iseseisvalt menetleda. Kaebaja eesmärkide saavutamiseks, s.o 2(3)

advokaadile helistamiseks, õige suurusega Euroopa vanglareeglistiku saamiseks või kahju hüvitamiseks ei ole tuvastamisnõue piisav. Halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg 2 alusel ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

8.Kohus nõustub ka vanglaga, et kaebaja avaldus nr 5-18/19/5826-1 (tl 15) on märgukiri, millele vastamiseks puudub vajadus. Toodud asjaoludest nähtub, et ka märgukirja osas kohtueelse menetluse läbiviimine ei oleks tõenäoliselt viinud sihile, kuna kaebaja keeldub põhimõtteliselt oma avalduste tõlkimise korraldamisest. Kaebaja õiguste riive – kaebaja ei saanud suhelda vangla direktoriga – on väheintensiivne, kuivõrd kaebajal ei ole õigust valida, millise ametnikuga ta kinnipidamisasutuses suhtleb. Kuna ametnike ringi, kellega kaebaja suhtleb, otsustab vangla kaalutlusõiguse ja sisemise korralduse alusel, ei ole kohtul võimalik sellesse sekkuda ning kaebuse rahuldamine selles küsimuses on ebatõenäoline. Seega tuleb vastavas osas kaebaja nõue tagastada lisaks eeltoodule ka halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p 21 alusel.
9.Vangla käitumine kaebajalt venekeelsete pöördumiste tõlkimise nõudmisel ei ole omavoliline, vaid tugineb justiitsministri 30.11.2000 määrusele nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“. Ministri määruse täitmine on vanglale kohustuslik. Vanglal on võimalik korraldada pöördumiste tõlkimine omal kulul vaid siis, kui kinnipeetaval või vahistatul puudub raha. Väide, et teistel vahistatutel tõlkimiseks raha puudub, ei ole asjakohane olukorras, kus kaebajal on tõlkimise eest tasumiseks raha olemas. Seega ei rikuta kaebajalt tõlke nõudmisega ka tema põhiõiguseid.
10.Kohus on kaebajale teadmiseks teinud ka ülevaate vangla vastustest kaebuses toodud muude asjaolude kohta (advokaadile helistamine ja vanglareeglistiku väljastamine), mida kohus küsis kaebuse ja menetlusabi andmise perspektiivi hindamiseks (määruse punktid 3-4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium