M.S.ja A.H.kaebus Ülenurme Vallavalitsuse 14. septembri 2017. a korralduse nr 265 p 1.2 ja ehitusloa nr 1712271/32385 tühistamiseks ning M.S.ja O.K.kaebus Kambja Vallavalitsuse 30. novembri 2017. a korralduse nr 26 ja ehitusloa nr 1712271/39662 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja I – M.S. Kaebaja II – O.K. Kaebaja III – A.H. Kaebajate lepingulised esindajad Anneli Aab ja Merilin Ojasaar Vastustaja – Kambja vald, lepinguline esindaja Karina Lõhmus-Ein Kolmas isik I – OÜ ARTE House, lepingulised esindajad Alo Noormets ja Margo Lemetti Kolmas isik II – osaühing Ülenurme Investeeringud, esindaja Alan Uibo
Asja läbivaatamine
15.märtsi 2018. a istungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M.S. ja A.H. kaebus ja tühistada Ülenurme Vallavalitsuse
14.septembri 2017. a korralduse nr 265 p 1.2 ning ehitusluba nr 1712271/32385.
Jätta rahuldamata M.S. ja O.K. kaebus Kambja Vallavalitsuse 30. novembri 2017. a korralduse nr 26 ja ehitusloa nr 1712271/39662 tühistamiseks.
3.Mõista Kambja vallalt M.S. kasuks välja menetluskulud summas 2291,90 eurot ja A.H. kasuks menetluskulud summas 2147,80 eurot. Muus osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Jätta rahuldamata OÜ ARTE House lepingulise esindaja taotlus kaebuse rahuldamisel esialgse õiguskaitse tühistamiseks ja viivitamatule täitmisele määramiseks. Esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld kehtib kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
3-17-1930 Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28. mail 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ülenurme Vallavalitsus andis 14. septembri 2017. a korraldusega nr 265 korralduse ehituslubade väljastamiseks Ülenurme alevikus Xxx tn 17 ja Xxx tn 19 korterelamu püstitamiseks (I kd, tl-d 127-128). Ülenurme Vallavalitsus andis eelnimetatud korralduse alusel
20.septembril 2017 välja ehitusloa nr 1712271/32382 Xxx tn 17 korterelamu kohta ja ehitusloa nr 1712271/32385 Xxx tn 19 korterelamu kohta (I kd, tl-d 173-179p).
2.M.S., O.K. ja A.H. esitasid 22. septembril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Ülenurme Vallavalitsuse 14. septembri 2017. a korralduse nr 265 ning ehituslubade nr 1712271/32382 ja 1712271/32385 tühistamiseks ja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (I kd, tl-d 112p).
3.Tartu Halduskohus kaasas 22. septembri 2017. a määrusega kolmandate isikutena menetlusse OÜ ARTE House ja osaühingu Ülenurme Investeeringud (II kd, tl-d 16-16p).
4.Tartu Halduskohus võttis 28. septembri 2017. a määrusega kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajaks Ülenurme valla (II kd, tl-d 53-56).
5.Tartu Ringkonnakohus peatas 27. oktoobri 2017. a määrusega esialgse õiguskaitse korras Ülenurme Vallavalitsuse 14. septembri 2017. a korraldusega nr 265 antud ehituslubade nr 1712271/32382 ja 1712271/32385 kehtivuse ning keelas ehitustegevuse Ülenurme alevikus Xxx 17 ja 19 kinnistutel (II kd, tl-d 166-173p).
6.Tartu Halduskohtusse saabusid 30. oktoobril 2017 OÜ ARTE House ja Ülenurme valla vastused kaebusele (II kd, tl-d 175-177, 180-184p).
7.Kambja Vallavalitsus tunnistas 9. novembri 2017. a korraldusega nr 12 kehtetuks ehitusloa nr 1712271/32382 ja Ülenurme Vallavalitsuse 14. septembri 2017. a korralduse nr 265 p 1.1 (III kd, tl-d 4-5p).
8.Tartu Halduskohus tunnistas 10. novembri 2017. a määrusega Ülenurme valla asemel vastustajaks Kambja valla (II kd, tl-d 221-221p).
3-17-1930
9.Kambja Vallavalitsus andis 30. novembri 2017. a korraldusega nr 26 korralduse väljastada ehitusluba Kambja vallas Ülenurme alevikus Xxx tn 17 krundile korterelamu püstitamiseks (III kd, tl-d 48-50). Eelnimetatud korralduse alusel anti 30. novembril 2017 välja ehitusluba nr 1712271/39662 (III kd, tl-d 52-54p).
10.Kaebajad esitasid 6. detsembril 2017 taotluse kaebuse osaliseks muutmiseks (III kd, tl-d 61-70p).
11.Tartu Halduskohus võttis 6. detsembri 2017. a määrusega Ülenurme Vallavalitsuse
14.septembri 2017. a korralduse nr 265 p 1.1 ja ehitusloa nr 1712271/32382 tühistamise nõude asemel menetlusse M.S.ja O.K.nõude Kambja Vallavalitsuse 30. novembri 2017. a korralduse nr 26 ja ehitusloa nr 1712271/39662 tühistamiseks ning muutis Tartu Ringkonnakohtu
27.oktoobri 2017. a määrusega kohaldatud esialgset õiguskaitset Ülenurme Vallavalitsuse
14.septembri 2017. a korraldusega nr 265 antud ehitusloa nr 1712271/32382 peatamise ja Ülenurme alevikus xxx tn 17 kinnistul ehitustegevuse keelamise osas (III kd, tl-d 102-105p).
12.Kambja vald ja OÜ ARTE House esitasid 22. detsembril 2017 vastused muudetud kaebusele (III kd, tl-d 142-145p, 157-160).
13.Tartu Halduskohus määras 10. jaanuari 2018. a määrusega asja läbivaatamisele kohtuistungil (III kd, tl 162). Istung toimus 15. märtsil 2018 (istungiprotokoll IV kd, tl-d 15-20p).
14.Tartu Halduskohtusse saabusid 20. märtsil 2018 osaühingu Ülenurme Investeeringud, kaebajate ja OÜ ARTE House menetluskulude nimekirjad (IV kd, tl-d 22, 26-28, 43-43p).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
15.Kaebajad M.S. ja A.H. taotlevad Ülenurme Vallavalitsuse 14. septembri 2017. a korralduse nr 265 p 1.2 ja ehitusloa nr 1712271/32385 tühistamist ning M.S. ja O.K. taotlevad Kambja Vallavalitsuse 30. novembri 2017. a korralduse nr 26 ja ehitusloa nr 1712271/39662 tühistamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt. 1) Korralduse nr 265 andmise hetkeks polnud nõuetekohast ehitusloa taotlust veel esitatud. Vastustaja otsustas 14. septembri 2017. a korraldusega nr 265 väidetavalt 13. septembril 2017 esitatud taotluse alusel väljastada ehituluba Xxx tn 19 kinnistule, kuid ehitusloataotlus kannab kuupäeva 19. september 2017. 2) Korraldus nr 265 ja selle alusel antud ehitusluba on nõuetekohaselt motiveerimata, kaalutlusvigadega, ebaproportsionaalne ning kõiki olulisi asjaolusid ja huve mittearvestav. Korraldusest nr 265 ei nähtu õigustatud isikute huvide kaalumine ega haldusorgani enda poolt teostatud analüüs. Ka ei ole vastustaja vaidlusaluste korralduste ja nende alusel väljastatud ehituslubade andmisel arvestanud, et kaebajad on esitanud vallale taotluse xxx tn 17 ja 19 kinnistute osas osaliselt detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise algatamiseks ning Ülenurme Vallavalitsus on 18. novembril 2014 algatanud xxx tn 17 ja 19 maaüksuse detailplaneeringu eesmärgiga moodustada korterelamu ehitusõigusega kruntidest üksikelamu ehitusõigusega krundid. 3) Kaebajatele pole tagatud korralduse nr 265 ja selle alusel välja antud ehitusloa osas ärakuulamisõigust. Xxx tn 17 ehitusloa taotluse menetlemisel oli kaebajate ärakuulamine
3-17-1930 formaalne, mitte sisuline. Kaebajatele saadeti arvamuse avaldamiseks projekt, mis tegelikkuses polnud ehitusloa taotluse ja ehitusloa väljastamise aluseks. 4) Kavandatavad ehitised ei vasta olemasolevale detailplaneeringule, olemasolevale ja koostamisel olevale Ülenurme valla üldplaneeringule ning Xxx tänava ja selle ümbruse ruumilisele terviklahendusele ja heale ehitustavale. Ehituslubade alusel ehitatakse kruntidele kaks hoonet, samas kui detailplaneering võimaldab püstitada üksnes ühe hoone, ning kinnistutele ei kerki mitte kuni 3-korruseline, vaid 4-korruseline korterelamu. Lisaks pole Xxx tn 19 ehitusprojektist nähtuvalt kinnistule püstitatav korterelamu hoonestusala sees, olemasolevas Xxx 19 kohta kehtestatud detailplaneeringus ei ole ette nähtud ei pinnase kõrguse tõstmist ega ka tugimüüri rajamist, selle ehitusprojekt ületab maksimaalset lubatud ehitusalust pinda ning ehitusluba on väljastatud ilma Päästeameti kooskõlastuseta. 5) Xxx tn 17 kohta antud ehitusluba on antud ehituskeelu ajal ja kavandatav ehitustegevus on Lennuametiga nõuetekohaselt kooskõlastamata. Xxx tn 17 kinnistule kavandatava ehitustegevusega kaasnev sadevete ärajuhtimine pole heaks kiidetud pädeva asutuse poolt ning vastustaja pole tõendanud, et kohased ehitusgeoloogilised uuringud Xxx tn 17 kinnistul on läbi viidud või et kavandatav ehitustegevus tugineb uuringutele. 6) Ehituslubade andmisega Xxx tn 17 ja 19 kinnistutel korterelamute ehitamiseks kaasneb naaberkinnisasjadele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Seejuures väheneb üksikelamuga piirnevale kinnistule korterelamu püstitamisega oluliselt kaebajate kinnisvara väärtus, privaatsustunne ning pinnase tõstmisega tekib suur oht sadevete valgumisele kaebajate kinnistutele.
16.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kaebajate väide, et korralduse nr 265 andmise ajaks ei olnud nõuetekohast ehitusloa väljastamise taotlust esitatud, on ebaõige, kuna valla dokumendiregistrist nähtuvalt on Xxx tn 19 ehitusloa taotlus registreeritud 14. septembril 2017. 2) Ehituslubade väljastamisel piirdub vastustaja kaalutlusõigus kavandatava ehitustegevuse detailplaneeringule ja õigusaktidele vastavuse kontrollimisega. Vastustaja on vaidlustatud korralduste andmisel kontrollinud ehitusprojekti vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõutele. Ka on vastustaja kontrollinud ja käsitlenud kaebajate poolt tõstatatud küsimusi ehitusprojekti detailplaneeringule väidetava mittevastavuse kohta. 3) Kaebajad on oma vastuväited Xxx tn 19 kinnistule korterelamu ehitamise osas esitanud põhjalikult haldusasjas nr 3-17-1790 esitatud kaebuses ja määruskaebuses, millega vastustaja oli enne korralduse andmist tutvunud. Seejuures kutsuti kaebajad 1. novembril 2017 toimunud Xxx tn 17 ehitusprojekti arutelule ning 2. novembril 2017 edastati Xxx tn 17 ehitusprojekt. 4) Xxx tn 17 ja Xxx tn 19 hoonete vahelise kauguse vähendamine on toimud vastavalt Ülenurme valla ehitusmäärusele, korterite maapealseid korruseid on kolm ning tegemist on ühe hoonega. OÜ ARTE House esitas 23. oktoobril 2017 vastustajale Xxx tn 17 ja 19 korterelamu muudatusprojekti, mille eesmärk on kõrvaldada ehitusprojektis vaidlusi tekitanud lahendused, ning esitatud on ka Xxx tn 17 ja 19 kinnistute sademeveekanalisatsiooni projekt, mille kohaselt rajatakse Xxx tn 17 ja 19 kinnistutele sademevee kogumiseks ja ärajuhtimiseks
3-17-1930 drenaažisüsteem. Xxx tn 17 ja Xxx tn 19 korterelamu muudatusprojektiga on tugimüür hooneosade vahelt ära kaotatud. 5) Kaebajate poolt Peetri ja Kirsiõie detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise taotluse esitamine rohkem kui 10 aastat pärast vastava detailplaneeringu ei takista vastava detailplaneeringu realiseerimist ega muuda ehituslubade välja andmist õigusvastaseks. Kohalik omavalitsus ega kinnistu omanik ei ole seisukohal, et planeeringu elluviimisest tuleks loobuda. 6) Xxx tn 17 kohta on ehitusgeoloogiauuring teostatud OÜ REI Geotehnika poolt 2017. a augustis. Lisaks on Lennuamet 13. juunil 2017 andnud kooskõlastuse koostatavale Ülenurme valla üldplaneeringule, kus Xxx tn 17 ja Xxx tn 19 maaüksused on määratud elamumaana.
17.OÜ ARTE House palub kaebuse jätta rahuldamata. Kolmanda isiku põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Vastustaja on korralduses käsitlenud ehitusloa väljastamisega seotud olulisi faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, sealhulgas andnud selgitused kaebajate varasematele etteheidetele seoses Xxx tn 17 ja 19 kinnistutele väljastatud ehituslubadega. Kaebajate etteheide ärakuulamisõiguse rikkumise osas on põhjendamatu. Antud juhul oli vallavalitsusele kaebajate seisukohad teada ja nendele on vald ka sisuliselt vastanud. 2) Kaebajate varasem pöördumine detailplaneeringu osaliseks kehtetuks tunnistamiseks ei oma ehitusloa väljastamise kontekstis sisulist tähendust. Samuti pole oluline asjaolu, et Xxx tn 17 ja Xxx tn 19 kinnistute omanik on vahepealsel ajal algatanud detailplaneeringu muutmise. 3) Vaidlustatud ehitusload on kooskõlas detailplaneeringuga ja Ülenurme valla üldplaneeringuga. Hoonete vahekauguse muutmine on kooskõlas Ülenurme valla ehitusmäärusega ning pinnase ulatuslikku ümberpaigutust ja muutmist ei toimu. Sadevete ärajuhtimise küsimus on lahendatud nõuetekohaselt, ehitusgeoloogilised uuringud on Xxx tn 17 kinnistul teostatud ja nendest ei tulene takistusi ehitustegevuseks. Lennuameti kooskõlastust ei vaja ehitusload, mis antakse kehtiva planeeringu alusel ja kui hoonet ei püstitata uuselamurajooni.
18.Osaühing Ülenurme Investeeringud ei nõustu kaebusega ning leiab, et ehitusluba nr 265 kui ka selle aluseks olnud taotlus on kooskõlas planeeringuga kui ka ehitusseadustikuga (EhS). Kolmas isik on seisukohal, et sadevee ärajuhtimiseks kooskõlastust ei ole vaja ning asjakohane ei ole viitamine geoloogilisele uuringule. Kolmas isik ehitab kehtiva ehitusloa alusel ning kaebajate subjektiivseid huve saaks kahjustada üksnes hoonete arv ja nende visuaalne välimus.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
19.M.S.ja A.H.esitasid kohtule kaebuse Ülenurme Vallavalitsuse 14. septembri 2017. a korralduse nr 265 p 1.2 ja ehitusloa nr 1712271/32385 tühistamiseks ning M.S.ja O.K.esitasid kohtule kaebuse Kambja Vallavalitsuse 30. novembri 2017. a korralduse nr 26 ja ehitusloa nr 1712271/39662 tühistamiseks. Ülenurme Vallavalitsuse 14. septembri 2017. a korralduse nr 265 p 1.2 ja ehitusluba nr 1712271/32385 on antud Ülenurme alevikus Xxx 19 korterelamu püstitamiseks ning Kambja Vallavalitsuse 30. novembri 2017. a korraldus nr 26 on antud ja selle alusel on ehitusluba nr 1712271/39662 väljastatud Ülenurme alevikus Xxx 17 korterelamu püstitamiseks. Menetlusosalistel on vaidlus selle üle, kas vastustaja on haldusakte välja andes täitnud ärakuulamiskohustuse ning kas vastustaja tegevus on olnud kooskõlas üld- ja
3-17-1930 detailplaneeringuga ning hea ehitustavaga. Xxx 19 kohta ehitusloa väljastamisel heidab kaebaja vastustajale lisaks eelnevale muuhulgas ette motiveerimiskohustuse rikkumist, kaebajate huvide ja õiguste arvestamata jätmist ning loa andmist ilma nõuetekohase taotluse esitamiseta. Xxx 17 osas on vaidlus ka sadevete ärajuhtimise, ehitusgeoloogilise uuringu alusel ehitamise võimalikkuse kontrollitavuse, Lennuameti kooskõlastuse üle ning selle üle, kas ehitusluba on antud ehituskeelu ajal.
20.Tulenevalt sellest, et kohtumenetluse kestel asjaolud muutusid, sh vastustaja tühistas vaidlustatud korralduse ja selle alusel väljastatud ehitusloa Xxx 17 osas ning selles osas andis vald uue ehitusprojekti alusel uue korralduse ja ehitusloa, käsitleb kohus Xxx 17 ja 19 seonduvat eraldi. Kohus võtab esmalt seisukoha Ülenurme Vallavalitsuse 14. septembri 2017. a korralduse nr 265 p 1.2 ja selle alusel antud ehitusloa nr 1712271/32385 õiguspärasuse osas (I) ning seejärel hindab Kambja Vallavalitsuse 30. novembri 2017. a korralduse nr 26 ja ehitusloa nr 1712271/39662 õiguspärasust (II). Viimaks lahendab kohus menetluskulude ning esialgse õiguskaitse küsimuse (III). I
21.Kaebajad leiavad, et vastustaja tegevus korralduse nr 265 andmisel ja selle alusel ehitusloa väljastamisel on rikkunud nende põhiõigusi- ja vabadusi, eelkõige õigust heale haldusele, õiguspärasele haldusmenetlusele ja haldusorgani poolt õigusnormide järgimisele. Vastustaja ei ole kaebajate arvates arvestanud ehitusloa andmisel kõigi kaalukate huvidega. Kaebajad märgivad, et korralduse nr 265 andmise hetkeks polnud nõuetekohast ehituslubade väljastamise taotlust veel esitatud. EhS § 41 sätestab pädeva asutuse kohustuse kontrollida ehitusloa taotluse saamisel selle nõuetele vastavust, mis tähendab, et taotluse esitamisel kontrollitakse taotluse formaalset nõuetele vastavust, mille järel algab ehitusloa menetlus, kus selgitatakse välja materiaalsete nõuete järgimine. EhS seletuskirjast nähtuvalt tähendab formaalne kontroll seda, et tehakse kindlaks ainult menetlusõiguslike normide järgimine. EhS § 40 lg 1 kohaselt tuleb ehitusloa taotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitada pädevale asutusele elektrooniliselt ehitisregistri kaudu ning kui selliselt ei ole taotluse ja dokumentide esitamine võimalik, siis tuleb need esitada pädevale asutusele, kes kannab andmed ehitisregistrisse. EhS § 40 lg-s 2 on sätestatud andmed, mis ehitusloa taotluses tuleb märkida, kusjuures sama paragrahvi lõike 3 kohaselt esitatakse ehitusloa taotlusega koos nõuetele vastav ehitusprojekt.
22.Vastustaja poolt kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt (II kd, tl-d 43-46, 48) kannab Xxx 19 osas esitatud ehitusloa taotlus nr 1711271/23427 13. septembri 2017. a kuupäeva, see on digitaalselt allkirjastatud samal päeval ning registreeritud vastustaja dokumendiregistris
14.septembril 2017. Kuna eeltoodust tulenevalt on ehitusloa taotlus nr 1711271/23427 esitatud enne Ülenurme Vallavalitsuse 14. septembri 2017. a korralduse nr 265 p 1.2 ja ehitusloa nr 1712271/32385 väljaandmist ning käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et ehitusloa taotluse formaalsed nõuded olid täidetud, ei nõustu kohus kaebajate seisukohaga nõuetekohase ehitusloa taotluse esitamata jätmise kohta.
23.Kaebajad leiavad, et nii korraldus nr 265 kui ka selle alusel väljastatud ehitusluba pole nõuetekohaselt motiveeritud – korraldusest ei nähtu õigustatud isikute huvide kaalumist, samuti puudub haldusorgani poolt teostatud analüüs. Kohus ei nõustu kaebajatega, et korraldus nr 265 on motiveerimata. HMS § 56 lg-te 2 ja 3 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus, samuti kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Seda on vastustaja ka teinud. Õiguslikuks aluseks on korraldusest nähtuvalt KOKS § 30 lg 1 p 2 ja EhS § 39 lg 1 ning § 42 lg 5. Vastustaja on selgitanud, et
3-17-1930 väljastab ehitusload põhjusel, kuna varasema korraldusega väljastatud ehitusload on kohtus vaidlustatud, ning kaebajate ringkonnakohtusse esitatud kaebuses oli ehitusprojektide detailplaneeringule vastavuse osas toodud välja vastuolud, mida vallavalitsus otsustas täpsustada, saates kirja küsimustega ehitusprojektide koostajale. Ehitusprojektide koostaja palus seepeale tunnistada kehtetuks varasema korraldusega väljastatud ehitusload ja väljastada uued ehitusload kehtiva detailplaneeringuga kooskõlas olevate ehitusprojektide alusel. Seda, et vaidlusaluses korralduses analüüsiti ehitusprojekti vastavust detailplaneeringule, tunnistavad kaebajad ka ise. Samas leiavad kaebajad, et eelkõige nähtuvad korraldusest üksnes ehitusprojekti seletuskirjas sisalduvad väited ja projekteerija selgitused. Kohtu hinnangul peabki ehituslubade väljastamise korraldusest nähtuma vastavus ehitusprojektile, sest vastavalt EhS § 38 lg-le 1 annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Lisaks on vastustaja vaidlusaluses korralduses leidnud, et projekteeritud ehitised asuvad detailplaneeringuga määratud hoonestusalas ning hoonestusalast väljaspoole ehitamine on kooskõlas kehtivate õigusaktidega (Ülenurme Valla ehitusmäärus). Samuti on vastustaja selgitanud, miks täisehitusprotsent on vastavuses detailplaneeringuga. Vastustaja on märkinud, et ehitusprojekti koostaja on väitnud, et ehitis on üks tervik, mispeale on vastustaja toonud välja oma seisukoha, et tema hinnangul on kaks ca 350 m2 suurust hooneosa visuaalselt piirkonda sobilikum kui üks ca 700 m2 ehitisaluse pinnaga hoone. Vastustaja on viidates ehitusprojektide koostaja selgitustele leidnud, et tegemist on hoonetega, mis on kolme maapealse korrusega ja osaliselt maa-aluse korrusega. Viimaks on vastustaja välja toonud, et võrreldes varasemate ehitusprojektidega ei ole muutunud ehitiste tuleohutusosa.
24.Kaebajad leiavad, et korraldus nr 265 ja selle alusel välja antud ehitusluba tuleb tühistada, sest kaebajatele pole tagatud ärakuulamisõigust.
25.Vastavalt EhS § 42 lg-le 6 kaasab pädev asutus ehitusloa menetlusse kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. EhS eelnõu seletuskirja kohaselt on kindlasti kaasatavateks isikuteks eelkõige isikud, kelle õigusi võib ehitusloa andmine riivata. Tegu on HMS § 11 lg 1 p 3 kohase kaasamisega. Eelnõus on kolmandate isikutena HMS mõttes käsitletud kinnisasja omanikku ja piirneva kinnisasja omanikku. HMS § 40 lg 1 järgi peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.
26.Riigikohtu halduskolleegium on 8. oktoobri 2002. a määruses asjas nr 3-3-1-56-02 selgitanud (p 9), et ehkki planeerimis- ja ehitusseadus § 54 ei ütle otseselt, kes tuleb haldusmenetlusse kaasata, sätestatakse seal juhtumid, mil ehitusluba ei anta, ja sellest võib järeldada, kelle huvidega tuleb ehitusloa andmisel arvestada, ning siit omakorda, kes on sellest ehitusloast puudutatud isikud. Samuti on Riigikohus märkinud, et olukorras, kus pole ilmselge, ehitusload ei riivanud kaebaja õigusi, oleks vald pidanud kaebaja kaasama ehitusloa menetlusse (halduskolleegiumi 16. detsembri 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 11).
27.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust asjaolus, et Xxx 17 kinnistuga külgnevad Xxx 25 ja 27 kinnistutega ning Xxx 19 kinnistuga külgnevad Xxx 23 ja 25 kinnistud ehk Xxx 17 piirinaabrid on M.S.ja O.K.ning Xxx 19 piirinaabrid on M.S.ja A.H.. Arvestades, et kaebajate kinnistute kaugus Xxx 17 ja 19 kinnistutest ei ole selline, et kaebajate omandiõiguse negatiivse mõjutamise saaks täielikult välistada ning ka väheintensiivsed õiguste riived on halduskohtus vaidlustatavad (HKMS § 44 lg 1), on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus vastustajal tuli
28.M.S.ja A.H.sõnul polnud neile tagatud korralduse nr 265 ja selle alusel välja antud ehitusloa osas ärakuulamisõigust. Vastustaja sõnul esitasid kaebajad oma vastuväited Xxx 19 kinnistule korterelamu ehitamise osas haldusasjas nr 3-17-1790 esitatud kaebuses ja määruskaebuses, vastustaja on nimetatud seisukohtadega tutvunud ja haldusasjas nr 3-17-1790 esitatud vastuväiteid korralduses nr 265 käsitlenud. Kuna EhS § 42 lg-st 6 ja HMS § 40 lg-st 1 tulenevalt peab haldusorgan andma menetlusosalistele arvamuse ja vastuväidete esitamiseks võimaluse ehitusloa menetluses, mis ei ole samastatav halduskohtus toimuva vaidluse lahendamisega ehitusloa õiguspärasuse üle ning sealsete menetlustoimingute teostamisega, ei saa eelneva puhul teha järeldust, et tegemist oleks olnud ärakuulamiskohustuse täitmisega. Eelnevat ei muuda ka asjaolu, et vastustaja võis haldusasjas nr 3-17-1790 kohtule vastuse koostamise käigus analüüsida ja taaskord kontrollida vaidlusalusele ehitusloa andmise aluseks olnud ehitusprojekti vastavust detailplaneeringule, projekteerimistingimustele ja ehitusprojektile esitatud nõuetele.
29.Kaebajad leiavad, et vastustaja pole ehitusloa väljastamise menetluses teostanud nõuetekohaselt diskretsiooniõigust ega arvestanud kaebajate õiguste ega huvidega, samuti pole vald arvestanud, et kaebajad on esitanud vallale taotluse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise algatamiseks.
30.EhS § 44 p 7 alusel on ehitusloa andmine keelatud, kui pädev asutus on algatanud ehitusprojekti aluseks olnud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse. Kaebajate sõnul esineb alus olemasoleva detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks, mille osas on kaebajad esitanud oma seisukohad vallale 17. augustil 2017, ning vastustaja oleks pidanud ehituslubade andmisest keelduma või vähemasti ehitusloa andmise otsustamise edasi lükkama kuni on selgunud detailplaneeringu staatus.
31.Ülenurme Vallavolikogu otsustas 18. aprilli 2006. a otsusega nr 40 kehtestada Ülenurme alevikus asuvate Peetri ja Kirsiõie kinnistute detailplaneeringu (I kd, tl 15). Ülenurme Vallavalitsus andis 18. novembril 2014 välja korralduse nr 301 Ülenurme alevikus Xxx 11, 15, 17 ja 19 maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu algatamise kohta (I kd, tl 26, korralduse resolutsiooni p 1). Korraldusest nr 301 nähtub, et osaühing Ülenurme Investeeringud detailplaneeringu algatamise taotluses soovitakse moodustada korterelamu ehitusõigusega kruntidest üksikelamu ehitusõigusega krundid. Kruntide osas, mille ehitustingimusi soovitakse muuta, on kehtiv Peetri ja Kirsiõie kinnistute detailplaneering. Korralduse nr 301 resolutsiooni p-ga 2 kinnitas Ülenurme Vallavalitsus Xxx 11, 15, 17 ja 19 maaüksuste detailplaneeringu lähteseisukohad, mille kohaselt on lähteülesanne kehtiv kaks aastat (I kd, tl 27p, p 2). OÜ ARTE House rõhutas kohtumenetluses, et muudatusettepanek ei jõudnud algatamise faasist kaugemale ja seetõttu puudub detailplaneeringu algatamise faktil õiguslik tähendus.
32.Isik ei saa PlanS § 9 lg 1, § 27 lg 1 ja § 29 lg 1 tõttu enam loota detailplaneeringu kehtimajäämisele pärast seda, kui kohalik omavalitsus on teavitanud isikut, et ta asub detailplaneeringut ümber vaatama (kaalub selle kehtetuks tunnistamist). Pärast teavitamist ei ole enam tegemist pelgalt seaduses sätestatud abstraktse võimalusega planeering kehtetuks tunnistada, vaid kohaliku omavalitsuse konkreetse tegevusega, mis võib tuua kaasa planeeringu kehtivuse lõppemise (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. mai 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-9-14, p 24). Sisuliselt on vastustaja 18. novembri 2014. a korralduse nr 301 välja andmisega võtnud vastu otsuse asuda Peetri ja Kirsiõie kinnistute detailplaneeringut ümber vaatama. Kuna
3-17-1930 vastustaja ei ole võtnud vastu otsust detailplaneeringu koostamise või selle menetluse lõpetamiseks, vaid on pärast 18. novembri 2014. a korralduse nr 301 väljaandmist olnud tegevusetu, võib esineda EhS § 44 p-st 7 tulenev alus ehitusloa väljaandmisest keeldumiseks ning seda tulnuks vastustajal analüüsida.
33.Xxx tänava elanikud, sh kaebajad, esitasid 19. juulil 2017 vallale taotluse Peetri ja Kirsiõie kinnistute detailplaneeringu osaliseks kehtetuks tunnistamiseks Xxx 17 ja 19 kinnistute osas (I kd, tl 34). Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise taotluse aluseks oli PlanS § 140 lg 1 p 1, mille kohaselt võib detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Kohtuasjas esitatud dokumenditest ilmneb, et Ülenurme Vallavalitsus on 12. septembril 2017 olnud seisukohal, et eelnimetatud taotlus ei ole põhjendatud ning puudub alus detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks (III kd, tl 76p). Kohtu hinnangul ei ole Ülenurme Vallavalitsuse 12. septembri 2017. a vastuse peale vaide esitamine aluseks ehitusloa väljaandmisest keeldumisele, kuivõrd vaide esitamine Ülenurme Vallavalitsus on 12. septembri 2017. a vastuse kehtivust ei mõjuta. Arvestades, et vald on enne vaidlusaluste korralduste ja ehituslubade väljaandmist võtnud seisukoha kaebajate taotluse osas tunnistada Peetri ja Kirsiõie kinnistute detailplaneeringu osaliselt kehtetuks, jättes detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse algatamata, pole tegemist asjaoluga, mida vastustaja oleks pidanud ehituslubade väljaandmise põhjendustes kaalutlusena märkima.
34.Kaebajate hinnangul on Xxx 19 ehitusluba väljastatud ilma Päästeameti kooskõlastuseta. EhS § 42 lg 7 p 1 järgi esitab pädev asutus ehitusloa eelnõu vajaduse korral kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega. Tuleohutusseaduse (TuOS) § 5 lg 1 järgi võib kohaliku omavalitsuse üksus ehitusseadustikus sätestatud ehitusloa anda, kui Päästeamet on kooskõlastanud ehitusprojekti andmise ehitise kohta, mille kohta on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded. TuOS § 7 lg 1 kohaselt koosneb küttesüsteem kütteseadmest, ühenduslõõrist ja korstnast ning muudest selle olulistest osadest. TuOS § 8 lg 1 sätestab, et küttesüsteem tuleb projekteerida ja paigaldada ning seda tuleb kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et küttesüsteem täidaks oma otstarvet ja oleks välistatud tulekahju tekkimine ning plahvatuse või muu õnnetuse toimumine. Sama sätte lg 3 kohaselt peab küttesüsteem paiknema seina, lae ning põlevmaterjalide ja -ainete suhtes kaugusel, mis välistab materjalide süttimise soojuskiirguse või kuuma õhu liikumise tõttu.
35.Xxx 19 ehitusloa väljastamise aluseks olevast korraldustest nr 265 selgub, et 13. septembri 2017. a ehitusprojektile ei ole Päästeameti poolt kooskõlastust antud. Vastustaja on korralduses märkinud, et varasemalt on Päästeamet kooskõlastuse andnud teisele ehitusprojektile, kuid 13. septembri 2017. a ehitusprojekt ei ole varasemalt esitatud ja kooskõlastuse saanud projektiga muutunud selliselt, et tuleohutusosa oleks muutunud. 13. septembri 2017. a kuupäeva kandvas ehitusprojektis ning sellele eelnenud 8. augusti 2017. a ehitusprojektis on kirjutatud, et hoone köetakse gaasikatla abil, mille jaoks on soklikorrusele planeeritud eraldi ruum. Varasemas projektis asus gaasikatel hooneosas A, seevastu 13. septembri 2017. a ehitusprojektis aga hooneosas B.
36.Kuna menetlusosaliste sõnul on Päästeameti kooskõlastuse saanud 8. augusti 2017. a ehitusprojekt, mitte aga sellest hiljem välja antud ning Xxx 19 ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekt, ning Päästeamet kontrollib kooskõlastuse andmisel ehitusprojektis olevat tuleohutusosa, mis käesoleval juhul sisaldab muudatusi gaasikatla asukohas, on vastustaja
3-17-1930 jätnud EhS § 42 lg 7 p-st 1 tuleneva kohustuse täitmata ehk Päästeameti kooskõlastuse Xxx 19 ehitusloa aluseks olevale projektile küsimata.
37.Kaebajad leiavad, et korraldus nr 265 ja selle alusel antud ehitusluba on ebaõige, kuivõrd kavandatav ehitis ei vasta olemasolevale detailplaneeringule. Vastuolu detailplaneeringule seisneb eelkõige järgmises: ehitusprojektist nähtuvalt pole Xxx 19 kinnistule püstitatavad korterelamud lõunast ja idast (rõdud) hoonestusala sees; detailplaneering võimaldab Xxx 19 kinnistule püstitada ühe hoone, samal ajal kui ehitusprojektist nähtuvalt püstitatakse kinnistule kaks hoonet; detailplaneeringu järgi peaks hoonel olema maksimaalset 3 korrust, aga kuna ka sokkel on käsitletav maapealse korrusena, on tegemist 4 korruselise korterelamuga; detailplaneeringus ei ole ette nähtud ei pinnase kõrguse tõstmist ega ka tugimüüri rajamist; ehitusprojekt ületab maksimaalset lubatut (20%) ehitusalust pinda.
38.Korralduse nr 265 ja Xxx 19 suhtes väljastatud ehitusloa aluseks on olnud 13. septembri 2017. a ehitusprojekt (I kd, tl-d 148-155), kus on märgitud, et pool maja on soklikorrusega ja teine ilma, korruste arvuks on märgitud 3 maapealset ja 1 maa-alune. Pädev asutus kontrollib ehitusloa menetluses ehitusprojekti vastavust muuhulgas detailplaneeringule (EhS § 42 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et esmajoones peab tiheasustusalal asuvate naaberkinnisasjade omanike vahelised huvikonfliktid seoses ehitamisega lahendama detailplaneering (13. juuni 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-42-03, p 19). Naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse (26. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-64-02, p 17). Ehitusprojektist, mis on Xxx 19 ehitusloa väljastamise aluseks, ilmneb, et Xxx 19 kinnistule ehitatakse hooneosa A ja B ning hooneosad on omavahel seotud sissepääsu kohal olevate liimpuittalade ja tugimüüri vundamendiga.
39.EhS § 3 lg 2 sätestab: „Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.“ Sarnaselt käesolevas haldusasjas 27. oktoobril 2017 tehtud Tartu Ringkonnakohtu määruses p-s 36 märgitule, rõhutab kohus, et Riigikohus on selgitanud, et „ehitise määratlemisel ei piisa üksnes selle tuvastamisest, kas asi on rajatud inimtegevuse käigus ning kas ja kuidas on see teisaldatav. Oluline on asja ehitisena määratlemisel arvestada ka selle asja põhilist kasutusotstarvet (eesmärki), kasutamise viisi, kestvust ja muid asja iseloomustavaid tunnuseid, mis kogumis võimaldavad eristada ehitist teistest asjadest“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 21. veebruari 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-80-10, p 24). Riigikohtu järgi on seega vastus küsimusele, mis on ehitis, hinnanguline küsimus. Arvestades, et käesoleval juhtumil on 13. septembri 2017. a ehitusprojekti kohaselt Xxx 19 krundil kaks „korpust“, mis mõlemad on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud ning kus mõlemas on siseruumid, kuid mida seovad sissepääsu kohal olevad liimpuittalad ning tugimüüri vundament, pole kohtu hinnangul tegemist ühe hoonega EhS § 3 lg 2 mõttes. Talade ja/või tugimüüriga ühendamine ei muuda korpuseid üheks hooneks. Samuti ei muuda üheks hooneks korpustel ühise küttesüsteemi olemasolu, millele on menetluse käigus viidanud OÜ ARTE House, kuna kaugkütet kasutavaid hooneid ei käsitleta ühe hoonena koos katlamajaga, vaid kaugkütet kasutavate eraldi hoonetena.
40.Asja materjalidest nähtub, et kolmas isik on pärast halduskohtumenetluse alustamist ja ehituslubade vaidlustamist ehitusprojekti kuus korda muutnud. Istungil märkis kaebajate esindaja, et Xxx 19 osas on arusaamatu, millise projekti alusel peaks ehitus toimuma. A.U. selgitas kohtuistungil, et nad kavatsevad ehitada kehtiva ehitusloa alusel. Xxx 19 osas on kehtivaks ehitusloaks Ülenurme Vallavalitsuse 14. septembri 2017. a korralduse nr 265 p 1.2 alusel välja antud ehitusluba nr 1712271/32385. Samas nõustub kohus siiski kaebajatega, et jätkuvalt on arusaamatu, milline konkreetne ehitustegevus Xxx 19 kinnistul valla hinnangul
3-17-1930 lubatud on. Kaebustele vastamisel tugines OÜ ARTE House jätkuvalt 13. septembri 2017. a ehitusprojektile (II kd, tl 176p), kuid vastustaja 23. oktoobri 2017. a ehitusprojekti muudatustele (II kd, tl 181p). Viimane 8. novembri 2017. a ehitusprojekt on koostatud ühiselt nii Xxx 17 kui ka Xxx 19 osas (III kd, tl-d 83-101), kuid vallale on esitatud vaid Xxx 17 osas ehitusloa kehtetuks tunnistamise taotlus (II kd, tl 195). Kui vallas toimus 1. novembril 2017 uue ehitusprojekti osas arutelu, leidis vastustaja, et kavandatavad muudatused Xxx 17 ja 19 osas on nii olulised, et korrektne on läbi viia uue ehitusloa menetlus (II kd, tl 193). Seda aga Xxx 19 osas ei tehtud, vaatamata sellele, et 9. novembri 2017. a korralduses nr 12 selgitas vastustaja, et uut ehitusprojekti ei saa kuidagi siduda juba väljastatud ehitusloa juurde ja vaja on taotleda uut ehitusluba (II kd, tl-d 4-5). Põhimõtteliselt on ka vald möönnud, et varasem ehitusprojekt, mille alusel on väljastatud Xxx 19 ehitusluba, oli puudulik ning polnud kooskõlas detailplaneeringuga. Olukorras, kus vastustaja on tunnistanud Xxx 17 maaüksusel ehitustegevust lubavad haldusaktid kehtetuks põhjusel, et varasem ehitusprojekt on vastuolus detailplaneeringuga, siis kaudselt möönab vastustaja ka seda, et Xxx 19 maaüksusel ehitustegevuse aluseks olev ehitusprojekt ei ole samuti kooskõlas ehitustegevust võimaldava detailplaneeringuga.
41.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Ülenurme Vallavalitsuse 14. septembri 2017. a korraldus nr 265 p 1.2 ja ehitusluba nr 1712271/32385 tuleb tühistada ja M.S.ja A.H.kaebus selles osas rahuldada. II
42.Kohtumenetluse ajal tunnistas Kambja Vallavalitsus 9. novembri 2017. a korraldusega nr 12 kehtetuks ehitusloa nr 1712271/32382 ja Ülenurme Vallavalitsuse 14. septembri 2017. a korralduse nr 265 p 1.1 Xxx tn 17 osas (III kd, tl-d 2p, 4-5). Korralduses nr 12 selgitas vald, et hoonete projekteerija on Tartu Ringkonnakohtu määruses toodud puuduste ja kahtluste alusel koostanud uued ehitusprojektid, mis projekteerija väitel on kooskõlas detailplaneeringuga ja kohtu poolt viidatud puudused on likvideeritud. Uut projektlahendust tutvustaval koosolekul
1.novembril 2017 jõuti järeldusele, et uut ehitusprojekti ei saa siduda juba väljastatud ehitusloa juurde ja taotletakse uued ehitusload. Kambja Vallavalitsus andis 30. novembri 2017. a korraldusega nr 26 korralduse väljastada ehitusluba Kambja vallas Ülenurme alevikus Xxx 17 krundile korterelamu püstitamiseks (III kd, tl-d 48-50). Ehitusluba nr 1712271/39662 Xxx 17 korterelamu kohta allkirjastati 30. novembril 2017 (III kd, tl-d 52-54). Kaebajad leiavad, et
30.novembri 2017. a korralduse andmisel pole vastustaja järginud nõuetekohaselt kaalutlusreegleid ega täitnud põhjendamiskohustust, mistõttu on jõutud lõppkokkuvõttes ebaõigele seisukohale.
43.Xxx 17 ehitusloa taotluse menetlemisel on kaebajad vastustajale ette heitnud kaebajate ärakuulamist üksnes formaalselt, kuna kaebajatele saadeti arvamuse avaldamiseks projekt, mis tegelikkuses polnud ehitusloa taotluse ja ehitusloa väljastamise aluseks. Kohtuasja materjalidest (II kd, tl 197) ning vastustaja selgitustest nähtuvalt saatis vald kaebajatele
7.novembril 2017 ehitusloa taotluse koos ehitusprojektiga, ehitusprojekt edastati neile ka
2.novembril 2017, samas selgitades, et pärast eelnimetatud ehitusprojektide saatmist allkirjastati projekt uuesti, kuna Päästeameti nõudel lisati ehitusprojekti tuletõkkesektsiooni piiri tähis trepikoja katuslae konstruktsioonile. Isegi kui antud juhul esines kaebajale saadetud projektide kuupäevade osas erinevus, kuna kohtule esitatud andmetest nähtuvalt esitati
7.novembril 2017 kaebajatele arvamuse andmiseks 5. novembri 2017. a kuupäeva kandev ehitusprojekt (II kd, tl 199), mis tähendab, et sellist kuupäevaga ehitusprojekti ei saadud kaebajatele 2. novembril 2017 edastada, leiab kohus, et pärast kaebajatele ehitusprojekti
3-17-1930 edastamist toimunud muudatused, kus ehitusprojektis tehti Päästeameti nõudel täiendusi, on selliselt muudetud projekti edastamata jätmisel ehitusloa menetluses vastustaja rikkunud M.S.ja O.K.osas ärakuulamiskohustust. Kohtu hinnangul on pärast ehitusprojektile tähise lisamist tegemist uue projektiga, sõltumata sellest, et muid muudatusi ei tehtud. Samas ei ole sisuliste muudatuste tegemata jätmise tõttu selline rikkumine oluline. Kaebajatel oli võimalus ehitusprojekti sisulise osa kohta esitada siiski oma vastuväited ja arvamused.
44.Kaebajad leiavad, et korraldus ja selle alusel antud ehitusluba on õigusvastane, kuivõrd kavandatavad ehitised ei vasta olemasolevale detailplaneeringule nii hoonete arvu kui ka korruselisuse osas. Kaebajad väidavad, et ehituslubade alusel ehitatakse kruntidele kaks hoonet. Detailplaneeringu järgi on Xxx 17 ja 19 kinnistutel lubatud ühe hoone ehitamine. Xxx 17 ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti järgi (III kd, tl 83-100) on Xxx 17 kortermaja jaotatud kaheks korpuseks, millel on esimesel korrusel ühine sissepääs, millest pääseb trepikodadesse ja hoone taha hoovi. Kuna Xxx 17 kinnistul asub kaks hooneosa, millel on ühise sissepääsualana ühine maapealne korrus, on kohtu hinnangul korpuseid võimalik käsitleda ühe hoonena EhS § 3 lg 2 ls 2 mõttes. Kolmas isik OÜ ARTE House on kohtumenetluses selgitanud, et kahe hooneosa ühine siseruum on rajatud hoone vundamendile, seinad ja katus on soojustatud; ruumis asuvad postkastid, rattahoiukohad, samuti on seal võimalik hoida lastekärusid (III kd, tl 109). Seetõttu ei nõustu kohus kaebajatega, et kavandatav ehitis ei vasta olemasolevale detailplaneeringule hoonete arvu osas. Nõustuda võib R. L. seisukohaga, et situatsioonis, kus kavandatavad kortermajad paiknevad väiksemate hoonete lähedal, on hoone liigendamine lahendus, mis väldib liigse kontrasti tekkimist erinevate elamisvariantide vahel (III kd, tl 184p).
45.Kaebajate sõnul peab Xxx 17 ja 19 hoone korruselisus olema 1-3, kuid ehitusprojektide kohaselt ehitatakse 4-korruseline korterelamu. Kaebajate esindaja märgib, et detailplaneeringus pole täpsustatud, kas silmas on peetud maapealseid või maa-aluseid korruseid, kusjuures maapealse korrusena on käsitletav ka sokkel ning ka maa-alune korrus on hõlmatud korruse mõistega (III kd, tl 64p).
46.Peetri ja Kirsiõie maaüksuste detailplaneeringu järgi (I kd, tl 18p) on Xxx 17 ja 19 kinnistutel lubatud 1-3-korruselise korterelamu ehitamine. Kohtu hinnangul on detailplaneeringu järgi kinnistutele võimalik ehitada kuni kolme maapealse korrusega hoone, kuna ehitusprojektis ei ole korruste eest märgitud miinusmärki, mis viitaks maa-aluse korruselisusele (planeeringu kehtestamise ajal kehtinud majandusja kommunikatsiooniministri 24. detsembri 2002. a määruse nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“ § 22 lg 3 kohaselt tähistati ehitise maa-aluste korruste arv nullist väiksema arvuga, mis viitab sellise praktika kasutamisele ka planeerimismenetluses). Xxx 17 ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektis A17-016-4, mis on allkirjastatud 8. novembril 2017, on sarnaselt Xxx 19-le märgitud maapealsete korruste arvuna 3 ja maa-alustena 1 (III kd, tl 88p). Kohtu hinnangul tuleb B-korpusest kõrgemas A-korpuses keldrikorrus lugeda maa-aluseks korruseks. Majandusja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 18 lg 6 kohaselt liigitatakse korrused maapealseteks korrusteks ja maaalusteks korrusteks. Sama paragrahvi lõike 7 järgi on maa-aluseks korruseks korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust ja selle kohal asuva korruse põrand ei ole kõrgemal kui 2,5 meetrit hoonet ümbritsevast keskmisest maapinnast või katendist. Määruse nr 57 § 18 lg 8 ls 1 kohaselt esitatakse hoone korruselisuse kirjeldamisel maapealsete ja maa-aluste korruste arv eraldi ning § 18 lg 9 sätestab, et kui maapinna kalde tõttu on osa korrusest maa-aluse korruse tunnustega ja osa maapealse korruse tunnustega, loetakse korrus maapealseks korruseks.
3-17-1930
47.Kaebajad leiavad, et korraldus nr 26 ja selle alusel antud ehitusluba on õigusvastased, kuivõrd ehitusprojekti alusel kavandatav ehitis ei ole kooskõlas hea ehitustavaga. Kaebajad viitavad seejuures Riigikohtu praktikale, mille kohaselt hõlmab hea ehitustava ka nõuet, et ehitis sobiks ümbritseva keskkonnaga, kuna piirkonda sobimatu hoone ehitamine halvendab vaadet naaberkinnistult ja vähendab naaberkinnistu väärtust. Kaebajad rõhutavad, et olukorras, kus detailplaneeringut ei ole selle täies mahus realiseeritud ja on muudetud, ei vasta kümme aastat tagasi kehtestatud detailplaneering piirkonna tegelikule/väljakujunenud hoonestuslaadile, mistõttu ei saa hea ehitustavaga vastavuse hindamine toimuda projektlahenduse kõrvutamisel detailplaneeringuga. Kohus ei nõustu kaebajate selle väitega ning leiab, et vastustaja ei ole rikkunud head ehitustava. Asjaolu, et kaebajad ei ole rahul Xxx 17 maaüksust hõlmava detailplaneeringuga, ei anna alust väita, et esineb hea ehitustava rikkumine. Kaebad ei saa ehitusloa vaidluse raames asuda kehtivat detailplaneeringut vaidlustama.
48.Kaebajad on seisukohal, et ehitusprojekti alusel kavandatav ehitustegevus ei järgi Ülenurme valla üldplaneeringus sätestatud ehitustingimusi (mh erinevate tüübiliste majade läbisegi ehitamise keeld; uute korruselamute ehitamine eeldab üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut; vale koormusindeks; hoonetüübi valik peab olema kooskõlas vahetus naabruses olevate hoonetega; lähtuda tuleb piirkonnas väljakujunenud ehituslaadist ja kõrgusest; sajuveekanalisatsiooni rajamine). Kohus ei nõustu kaebajatega, et vaidlusalune korraldus on vastuolus Ülenurme valla üldplaneeringuga ning sellest tulenevalt ei oleks vastustaja tohtinud Xxx 17 ehitusluba väljastada. Peetri ja Kirsiõie detailplaneering, mis hõlmab ka Xxx 17 maaüksust on kehtestatud 2006. aastal. Ülenurme valla üldplaneeringu kohaselt jäävad enne üldplaneeringu koostamist kehtestatud detailplaneeringud kehtima. Seega nõustub kohus vastustajaga, et Ülenurme valla üldplaneeringus on sõnaselgelt reguleeritud seda, mis saab nendest detailplaneeringutest, mis on enne üldplaneeringu kehtestamist koostatud. Lähtudes Xxx 17 ehitusloa väljastamisel kehtivast detailplaneeringust, on vastustaja tegutsenud kooskõlas Ülenurme üldplaneeringuga. Kaebajad pidid arvestama, et detailplaneeringust tulenevaid õigusi hakatakse varem või hiljem teostama.
49.Kaebajad märgivad, et kavandatava ehitustegevusega kaasneb neile püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida pole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajate väited negatiivse mõju kohta on põhjendamatud, ning selliste väidete puhul on sisuliselt tegemist vastuväidetega kehtivale detailplaneeringule, mida praeguses ehitusloa menetluses enam vaidlustada ei saa.
50.Kaebajad heidavad ette, et kavandatava ehitustegevusega kaasnev sadevete ärajuhtimine pole heaks kiidetud pädeva asutuse poolt. Kaebajate sõnul näeb ehitusprojekt ette, et kavandatav sadevee torustik juhitakse läbi Xxx 19 kinnistu kohaliku vee- ja kanalisatsiooniettevõtja valduses olevatesse trassidesse. Samas ei nähtu projektist, et Xxx 19 omanik oleks tellinud oma kinnistu osas ehitusprojekti ja/või kõnealuse projekti heaks kiitnud. Ka ei nähtu projektist, kas Tartu Veevärk vms on sellise lahenduse heaks kiitnud või muul viisil kooskõlastanud. Xxx 17 ja 19 omanikud on küll seadnud reaalservituudi seadmise lepingu, kuid see on sisse kantud alles 27. novembril 2017 ning korraldusest nr 26 ei nähtu, kas ja kuidas Tartu Veevärk või muu asjakohane vee-ettevõtja on sellise lahenduse heaks kiitnud. Vastustaja ja OÜ ARTE House on märkinud, et sademevesi juhitakse OÜ Ülenurme Investeeringud trassidesse. Kolmandale isikule on jäänud arusaamatuks, kuidas antud juhul väidetav pädeva asutuse kooskõlastuse puudumine kaebajate õigusi riivab.
3-17-1930
51.Ehitusluba korrastab hoonestatava kinnisasja omaniku ja võimalike puudutatud isikute (naabrite) vahelisi suhteid (Riigikohtu halduskolleegiumi 14. mai 2002. a otsus asjas nr 3-3-125-02, p 12). Sadevete ärajuhtimise küsimustega seonduvad etteheited kaebajate õigusi ei riku, kuna sadevete ärajuhtimine ja drenaažisüsteemi rajamine on ette nähtud sadevee kanalisatsiooni projektis. Kohtu hinnangul saaksid kaebajate õigused kahjustatud ja kaebeõigust nimetatud osas jaatada juhul, kui esineb oht sadevete valgumises kaebajate kinnistutele, kuid kaebaja õiguste kahjustamine on välistatud ringdrenaažisüsteemi kasutamise kaudu.
52.Kaebajad leiavad, et vastustaja pole tõendanud, et kohased ehitusgeoloogilised uuringud on läbi viidud või et kavandatav ehitustegevus tugineb uuringutele. Kaebajad märgivad, et üldplaneeringu p 2.5.1.2 kohaselt tuleb poldrialale, allikalistele aladele jt liigniiskuse tunnustega alale läbi viia ehitusgeoloogiline uuring selgitamaks välja ehitamise võimalikkus ning vajalikud meetmed. Ka EhS § 42 lg 4 järgi on põhjendatud juhul pädeval asutusel õigus nõuda ehitusuuringute tegemist või olemasolevate uuringute täpsustamist, kusjuures uuringute tulemusi tuleb arvestada ehitusprojekti koostamisel. Vastustaja viitab korralduses nr 26 küll sellisele uuringule, kuid pole täpsemalt seda analüüsinud. EhS § 44 lg-st 3 tulenevalt keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui ehitusprojekt ei tugine ehitatava ehitise asukoha ehitusuuringu tulemustele või on nõutav uuring tegemata.
53.Ehitusgeoloogiauuring Xxx 17 kohta teostati OÜ REI Geotehnika poolt 2017. a augustis, mille kohta koostatud aruandes on märgitud, et ehitusgeoloogilised tingimused hoone projekteerimiseks on raskendatud 1,70...2,20 m paksuse täitepinnase (kiht 1) ja mullakihi (kiht 2) ning kuni 6,40 m paksuse vähese kandevõimega moreeni (kihid 3 ja 4) esinemise tõttu ning selgitatud, kuidas tuleks hoone rajada madalvundamendile ja vaivundamendile projekteerimise korral. Korralduses nr 26 on vastustaja viidanud kaebajate poolt väljatoodud etteheitele ehitusuuringu järgimise osas, kuid vastuseks kaebajate väidetele on märkinud: „Vallavalitsus selgitab, et ehitusuuringud on tehtud suvel 2017 ja esitatud vallavalitsusele (OÜ Rei Geotehnika töö nr 4111-17/I ja 4111-17/II). Sellistel aladel on ehitusgeoloogia uuringu tegemine põhjendatud ja loomulik. Xxx tn 23, 25 ja 27 kinnistute omanike poolt osundatud puudust seega tegelikkuses ei esine.“ Kuna vastustaja pidi ehitusloa nr 26 väljaandmisel hindama ehitusprojekti vastavust õigusaktides esitatud nõuetele (EhS § 42 lg 1) ning EhS § 42 lg-st 4, EhS § 44 p-st 3 ja HMS § 56 lg-st 3 tulenevalt oli vastustajal kohustus ehitusloa väljaandmise korralduses märkida, kas ehitusloataotlusele lisatud ehitusprojekt tugineb ehitatava ehitise asukoha ehitusuuringu tulemustele, on kohtu hinnangul vastustaja rikkunud põhjendamiskohustust ja temale selles osas ette nähtud uurimispõhimõtet. Siiski leiab kohus, et ainuüksi sel põhjusel ehitusloa tühistamiseks ei oleks alust.
54.Kaebajad leiavad, et Xxx 17 kohta antud ehitusluba on antud ehituskeelu ajal. EhS § 44 p 9 kohaselt keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui kinnisasjale, millele taotletakse ehitusluba, on kehtestatud ajutine ehituskeeld. Kaebajate väitel on Xxx 17 kohta antud korraldus ja selle alusel väljastatud ehitusluba antud välja ehituskeelu ajal, kuna 27. oktoobri 2017. a kohtumääruse (II kd, tl-d 166-173) alusel kehtestati Xxx 17 kinnistul ehituskeeld kuni haldusasjas nr 3-17-1930 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Vastustaja eelnevaga ei nõustu, kuna leiab, et EhS § 44 p-s 9 on silmas peetud PlanS §-s 42 sätestatud ehituskeeldu.
55.Arvestades EhS § 32 p 1, mille kohaselt keeldub pädev asutus projekteerimistingimuste andmisest, kui on algatatud planeering ja sellega seoses on kehtestatud ajutine ehituskeeld, kusjuures ajutist ehituskeeldu seda täpsustamata on käsitletud lisaks EhS § 44 p-le 9 ka EhS § 34 p-s 4 ning EhS eelnõu seletuskirja kohaselt on EhS § 34 p 4 all mõeldud PlanS-s märgitud tähtajalist ehituskeeldu, tuleb sarnaselt EhS § 32 p-le 1 mõista EhS § 44 p-s 9 sätestatud ajutise
3-17-1930 ehituskeeluna kohaliku omavalitsuse enda poolt planeeringu koostamise käigus kehtestatud ajutist ehituskeeldu. Kuna eeltoodust tulenevalt ei ole EhS § 44 p 9 eesmärk keelduda igasuguse ajutise ehituskeelu tõttu ehitusloa väljastamisest, vaid selle all on mõeldud PlanS §-s 42 sätestatud ehituskeeldu, mida käesoleval juhul ei ole kehtestatud, pole Xxx 17 kohta väljastatud ehitusluba välja antud ehituskeelu ajal.
56.Kaebajad on seisukohal, et Xxx 17 kavandatav ehitustegevus on Lennuametiga nõuetekohaselt kooskõlastamata. EhS § 42 lg 7 kohaselt esitab pädev asutus ehitusloa eelnõu vajaduse korral: 1) kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega; 2) arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada. Lennundusseaduse (LennS) § 352 lg 3 p 10 järgi on lennuvälja kaitsevööndis keelatud planeerimis- ja ehitustegevus ilma Lennuametiga kooskõlastamata ning p 13 järgi uute elamurajoonide ja ühiskasutusega hoonete ehitamine (näiteks koolid, lasteaiad, haiglad ja ärihooned).
57.Vaidlust ei ole selles, et Xxx 17 kinnistu asub Tartu Lennuvälja kaitsevööndis (III kd, tl 81) ning Lennuamet ei ole Xxx 17 ehitusloale andnud kooskõlastust. Kaebajate sõnul on Xxx 17 kohta välja antud korraldus ja ehitusluba õigusvastased, kuna kavandatav ehitustegevus on Lennuametiga nõuetekohaselt kooskõlastamata. Vastustaja on seisukohal, et Lennuametil ei saa olla vastuväiteid Xxx 17 ja 19 elamute ehitamisele, kuna Lennuamet on andnud kooskõlastuse koostatavale Ülenurme valla üldplaneeringule, kus Xxx 17 ja 19 maaüksused on määratud elamumaana (III kd, tl 156). OÜ ARTE House hinnangul ei vaja aga Xxx 17 ehitusluba Lennuameti kooskõlastust, kuna Xxx 17 kinnistu näol ei ole tegemist uuselamurajooniga LennS § 352 lg 3 p 13 mõttes.
58.Kohus on seisukohal, et kuna Xxx 17 asub lennuvälja kaitsevööndis, kus soovitakse teostada ehitustegevust, on selliseks ehitustegevuse vajalik Lennuameti kooskõlastus LennS § 352 lg 3 p-st 10 tulenevalt. Asjaolu, et Lennuamet on andnud kooskõlastuse koostatavale Ülenurme valla üldplaneeringule näitab, et eelnimetatud paragrahvist tulenevalt on üldplaneeringuga hõlmatavatel aladel lubatud planeerimistegevus, kuid sellega ei ole automaatselt kooskõlastatud üldplaneeringuga hõlmatud kinnistute ehitustegevus. Kuna lennuvälja kaitsevööndis on Lennuameti kooskõlastuseta keelatud igasugune ehitustegevus, pole kohtu hinnangul oluline välja selgitada, kas Xxx tn 17 korterelamu ehitamisel on tegu uuselamurajooni ehitamisega LennS § 352 lg 3 p 13 mõttes. Seega on vastustaja jätnud EhS § 42 lg 7 p-st 1 tuleneva kohustuse täitmata ehk Lennuametilt Xxx 17 kinnistul ehitustegevuse võimaldamiseks kooskõlastuse küsimata. Samas on vastustaja kohtuistungil selgitanud, et Lennuamet on piisavalt selgelt väljendanud seisukohta, et nende poolt takistusi korterelamute ehitamise osas ei ole.
59.Kokkuvõtvalt märgib kohus, et nõustuda saab kaebajatega selles, et vastustaja on rikkunud M.S.ja O.K.osas ärakuulamiskohustust. Samuti on vastustaja rikkunud põhjendamiskohustust osas, mis puudutab küsimust, kas ehitusloataotlusele lisatud ehitusprojekt tugineb ehitatava ehitise asukoha ehitusuuringu tulemustele. Lisaks on vastustaja jätnud Lennuametilt Xxx 17 kinnistul ehitustegevuse võimaldamiseks kooskõlastuse küsimata. Samas leiab kohus, et need minetused ei tingi Kambja Vallavalitsuse 30. novembri 2017. a korralduse nr 26 ja ehitusloa nr 1712271/39662 tühistamist ning M.S.ja O.K.kaebus jääb selles osas rahuldamata. III
3-17-1930
60.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg-tele 1, 2, 8 ja 11 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu.
61.Kaebajate esindaja on 20. märtsil 2018 taotlenud menetluskulude suuruse ja jaotuse kindlaksmääramist ning palunud Kambja vallalt kaebajate poolt käesolevas haldusasjas kantud menetluskulude väljamõistmist alljärgnevalt: 1) M.S.kasuks 4583,80 eurot; 2) O.K.kasuks 4583,80 eurot ja 3) A.H.kasuks 2147,80 eurot (IV kd, tl 26p). Samuti on kaebajate esindaja palunud kohtuotsuses märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
62.Kohus peab kaebajate kantud menetluskulusid vajalikeks ja põhjendatuks ning arvestab seejuures sellega, et kaebajate esindajad on kaebajate õiguste kaitseks koostanud põhjaliku kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega ning täiendavalt ka määruskaebuse esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisele, mille ringkonnakohus rahuldas. Vaidluse asjaolud on detailirohked (eeldasid ehitusprojekti, detailplaneeringu ja üldplaneeringu analüüsi) ning menetluse käigus asjaolud (ehitusprojektid) muutusid, mis tingis vajaduse esitada uusi nõudeid ja seisukohti. Kaebajatele on õigusteenust osutatud tunnihinnaga 140 eurot, mis on kooskõlas Riigikohtu praktikas põhjendatuks peetud tasumääraga. Kaebajate esindajad kinnitavad, et kõik menetluskulude nimekirjas välja toodud kulud on kantud seoses käesoleva haldusasja menetlemisega Tartu Halduskohtus (IV kd, tl-d 30-42b). HKMS § 109 lg 11 kohaselt on menetlusosaliste esindajate kulud väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus.
63.Arvestades kaebuse osalist rahuldamist, peab kohus põhjendatuks mõista vastustajalt M.S.kasuks välja menetluskulud summas 2291,90 (4583,80÷2) eurot ja A.H.kasuks menetluskulud 2147,80 eurot. Kuna M.S.ja O.K.kaebus Kambja Vallavalitsuse 30. novembri 2017. a korralduse nr 26 ehitusloa nr 1712271/39662 tühistamiseks jääb rahuldamata, jäävad O.K.menetluskulud tervikuna tema kanda ja M.S.menetluskulud summas 2291,90 eurot jäävad samuti tema enda kanda. Kaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad ka kolmandate isikute menetluskulud nende endi kanda. Kohus peab äärmiselt ebaõiglaseks mõista kaebajatelt kolmanda isiku menetluskulud välja Kambja Vallavalitsuse 30. novembri 2017. a korralduse nr 26 ja ehitusloa nr 1712271/39662 tühistamise nõudega seoses.
64.Kohus märgib, et viivise väljamõistmiseks puudub alus. Riigikohus on 27. novembri 2014. a otsuse nr 3-3-1-66-14 p-s 19 selgitanud, et viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille 1. lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kolleegium oli seisukohal, et avalik-õiguslikus suhtes on võimalik viivist nõuda RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §-ga 113 RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu. Viivist on võimalik käsitada erilaadse kahjuhüvitisena, kui on täidetud
3-17-1930 RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused. Viivise nõue oleks seega põhjendatud olukorras, kus kohustatud isik on oma kohustuse täitmisega avalik-õiguslikus suhtes viivitanud ning maksnud raha välja hilinemisega või on pidanud isiku raha alusetult kinni. Samuti peaks kaebajale sellise viivituse tagajärjel olema tekkinud varalist kahju, mis tuleks hüvitada rahas. Käesoleval juhul kaebajatele sellist kahju tekitatud ei ole. Samuti on Riigikohus 3. novembri 2016. a otsuses asjas nr 3-3-1-37-16 (p 26) selgitanud, et HKMS § 108 lg 12 viitab küll, et menetluskulude jaotusele kohaldatakse TsMS §‐des 173 ja 175 sätestatut, kuid TsMS § 177, mille lg 2 näeb ette viivise VÕS § 113 ulatuses, halduskohtumenetluses kohaldamiseks puudub alus.
65.Kohtuistungil esitas kolmanda isiku OÜ ARTE House lepinguline esindaja taotluse kaebuse rahuldamisel esialgse õiguskaitse tühistamiseks ja viivitamatule täitmisele määramiseks. Kuna kohus rahuldab kaebuse osaliselt kehtib HKMS § 249 lg 4 kohaselt esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld kuni kohtuotsuse jõustumiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Kohtuotsust on muudetud Riigikohtu 25.11.2019.a otsusega. Riigikohtu 25.11.2019.a otsuse resolutsioon :
1.Rahuldada kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 26. aprilli 2018. a otsuse resolutsiooni punkt 2 ja Tartu Ringkonnakohtu 13. novembri 2018. a otsus.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega M. S ja O. K kaebus rahuldada. Tühistada Kambja Vallavalitsuse 30. novembri 2017. a korraldus nr 26, millega väljastati ehitusluba nr 1712271/39662.
4.Mõista Kambja vallalt M. S kasuks välja menetluskulu 5627 eurot 70 senti ja O. K kasuks 5709 eurot 70 senti. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
5.Tagastada kautsjonid.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.