lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-111/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 28.03.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-111/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.03.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
919
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number

28.03.2018, Tartu

Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised

3-18-111 Tõnu Silvese kaebus Tartu Vangla koostatud individuaalse täitmiskava õigusvastasuse tuvastamiseks ja tühistamiseks Tartu Halduskohtu 07.02.2018. a määrus Tõnu Silvese määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Tõnu Silves Esindaja Martin Kirsipuu Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.02.2018 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Määruskaebuse esitaja esitas 04.12.2017 Tartu Vanglale vaide ja selgitustaotluse (tl 11-13), milles palus tühistada tema individuaalne täitmiskava (ITK) ja selles määratletud riskihindamine või alternatiivselt tühistada üksnes täitmiskavas määratletud riskihindamine, viia läbi uus riskihindamine ja selle põhjal koostada uus individuaalne täitmiskava ning selgitada, kuidas on jõutud riskihindamisel kõrgohtlikkuse staatuse määramiseni ja milliseid andmeid ja dokumente on riskihindamise tegemisel aluseks võetud.
2.Tartu Vangla tagastas 15.12.2017. a vastusega nr 1-11/646-2 (tl 16) vaide haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 1 alusel vaideõiguse puudumise tõttu ning selgitas 27.12.2017. a vastuses nr 2-3/3618-2 (tl 17-18) kinnipeetava kõrgohtlikuks määratlemist ja riskide hindamises kasutatud informatsiooni.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Määruskaebuse esitaja esitas 15.01.2018 Tartu halduskohtule kaebuse (tl 2-5) määruskaebuse esitaja individuaalse täitmiskava õigusvastasuse tuvastamise ja tühistamise nõudes.
4.Tartu Halduskohus tagastas 07.02.2018. a määrusega (tl 19-20) Tartu Vangla vastu esitatud kaebuse (resolutsiooni p 1) ja enam tasutud riigilõivu 15 eurot (resolutsiooni p 2) ning jättis ülejäänud menetluskulud kaebaja enda kanda (resolutsiooni p 3). Halduskohus möönis, et kohtupraktika täitmiskava vaidlustamise kohta oi ole ühtne. Täitmiskava on programmiline dokument, mille koostamise eesmärgiks ei ole kinnipeetava õiguste ja kohustuste reguleerimine. Riskihindamise tulemusena koostatud täitmiskavas märgitud ohuhinnangul ei ole iseseisvalt õiguste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele suunavat iseloomu ning sellel puudub vahetu mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Ohuhinnang ei ole faktiline asjaolu, vaid õiguslik hinnang, mistõttu ei otsustata ITK-s lõplikult faktilise asjaolu üle ning tegemist pole seepärast eelhaldusaktiga. Õigusi või kohustusi pannakse peale eraldiseisva tegevusega ja kui selle eelduseks on oht, saab seda selle tegevuse vaidlustamise raames eraldi hinnata. Seetõttu pole ITK-s märgitud ohutaseme ja riskihindamise tühistamine võimalik ega vajalik. Halduskohus asus seisukohale, et riskihindamise tulemusel antav ja täitmiskavas kajastatav ohuhinnang ei riku iseseisvalt kaebaja subjektiivseid õigusi ning isikul on võimalik vaidlustada tema kohta antud ohuhinnangut konkreetse toimingu tegemisel või haldusakti andmisel, siis puudub kaebajal ITK ja riskihindamise vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus. Ennetähtaegse vabanemise otsustamisel või muude piirangute kehtestamisel on määruskaebuse esitajal võimalik välja tuua enda seisukohad ja vastuväited oluliste asjaolude kohta ja vaielda ITK-s kajastatule vastu, kui vangla sellele dokumendile tugineb. Halduskohus selgitas, et avavanglasse paigutamisest keeldumise või muu toimingu või haldusakti andmisest keeldumise korral oleks kohaseks õiguskaitsevahendiks kohustamisnõue, mitte tuvastamisnõue. Määruskaebuse esitaja ei ole kohustamisnõuet kohtule esitanud. Lisaks ei anna ITK-s määruskaebuse esitaja ohtlikkuse tasemele antud hinnangu õigusvastasuse tuvastamine määruskaebuse esitajale mitte mingisugust õiguslikku kasu. Halduskohus tagastas kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu.
5.Määruskaebuse esitaja esitas 23.02.2018 Tartu Halduskohtu 07.02.2018. a määruse peale määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 07.02.2018. a määrus haldusasjas nr 3-18-111 tühistada. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et täitmiskava peab saama vaidlustada, kui see on koostatud valedel alustel ja selles on riskihindamine viidud läbi valesti, mis omakorda toob kaasa määruskaebuse esitajale negatiivseid õiguslikke tagajärgi. Määruskaebuse esitaja toob välja, et avavanglasse paigutamine mõjutab olulisel määral kinnipeetava õigusi ja kohustusi. Täitmiskavas on määratud, et kaebaja pääseb avavanglasse 04.01.2022, seega on selgelt reguleeritud kaebaja jaoks avavanglasse pääsemise kuupäev. Kuna ITK-s on olulised vead, on määratud määruskaebuse esitajale väär ohtlikkuse tase. Sellise staatusega on ilmselgelt raskendatud ennetähtaegse vabanemise võimalus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.02.2018. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Justiitsministri 14.05.2008 määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi“ (määruse) § 1 lg 1 kohaselt on individuaalne täitmiskava kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Täitmiskava on programmiline dokument, mille koostamise eesmärgiks ei ole kinnipeetava õiguste ja kohustuste reguleerimine, seda ka mitte kinnipeetavale antud ohuhinnangu kaudu. Seega saab järeldada, et täitmiskavas ohuhinnangu märkimisega ei tehta siduvat eelotsustust kinnipeetava avavanglasse paigutamise või sellest hoidumise kohta. Määruse § 17 lg-t 3 tuleb ringkonnakohtu hinnangul mõista selliselt, et juhul, kui kinnipeetava avavanglasse paigutamine on ette nähtud täitmiskavas ja ümberpaigutamist ei takista ka ohuhinnang, siis alustab vangla ümberpaigutamise menetlust ainuüksi täitmiskava alusel. Sättest ei tulene, et selles nimetatud tingimuste täitmisel toimuks ümberpaigutamine automaatselt või vastupidi, et eelduste mittetäitmisel ei oleks võimalik alustada ümberpaigutamise menetlust muul alusel.
8.Juhul kui vangla näiteks keeldub ümberpaigutamise menetluse alustamisest kinnipeetavale antud ohuhinnangu tõttu, tuleb seda hinnangut keeldumise otsuses sisuliselt põhjendada, piisav ei ole täitmiskavas märgitud ohuhinnangule viitamine. Kinnipeetava ümberpaigutamise taotluse lahendamisel ei ole menetluse alustamise keeldumiseks samuti piisav viide sellele, et täitmiskavas märgitud avavanglasse paigutamise tähtpäev ei ole veel saabunud, ühtlasi tuleb selgitada, miks ei ole menetluse alustamine võimalik muul alusel.
9.Lisaks juhib ringkonnakohus tähelepanu, et vangistusseaduse § 16 lg 3 kohaselt muudetakse ja täiendatakse kinnipeetava individuaalset täitmiskava vastavalt kinnipeetava arengule. Täitmiskava ülevaatamine ja uuendamine, sh korduv riskihindamine, toimub määruse § 8 sätestatud korras.
10.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et individuaalne täitmiskava ja selles märgitud kinnipeetava ohuhinnangu ning sellest tuleneva tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise ja avavanglasse ümberpaigutamise kuupäeva käsitamine eelhaldusaktina ei ole kooskõlas täitmiskava olemuse ja avavanglasse paigutamise regulatsiooniga.
11.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu 07.02.2018. a määruse peale rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.

allkirjastatud digitaalselt

Halduskohtu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium