Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-77-16 14. detsember 2016 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 29. mai 2012. a maksuotsuse nr 12.2-3/680-8 tühistamiseks Kaebaja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, esindajad vandeadvokaadid Küllike Namm ja Kristiina Lee Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Revo Krause Tartu Ringkonnakohtu 16. juuni 2016. a otsus haldusasjas nr 3-12-1360 Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 16. juuni 2016. a otsus haldusasjas nr 3-12-1360 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) uurimisosakonna Põhja III talitus alustas 12. jaanuaril 2006 Kiviõli Keemiatööstuse OÜ tegevuse uurimiseks kriminaalmenetlust. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus alustas 4. veebruaril 2011 revisjonimenetlust Kiviõli Keemiatööstuse OÜ suhtes. MTA kohustas 29. mai 2012. a maksuotsusega nr 12.2-3/680-8 Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-d tasuma 2005. a ja 2006. a eest käibemaksu 170 240 eurot 56 senti ja tulumaksu 151 271 eurot 46 senti. Maksuotsuse kohaselt pole Kiviõli Keemiatööstuse OÜ raamatupidamises kajastatud OÜ Deltamark, OÜ Malereen Invest ja OÜ Vetek arvetel märgitud tehinguid tegelikkuses toimunud. OÜ Deltamark ei ole arvetel märgitud ekskavaatori teenust osutanud. OÜ Malereen Invest (sõiduk) ja OÜ Vetek (sõidukid, seadmed) ei müünud kaebajale kaupa, vaid kauba soetas ja selle Saksamaalt Eestisse toomise organiseeris kaebaja tõenäoliselt ise.
2.Kiviõli Keemiatööstuse OÜ esitas Tartu Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks.
3.Tartu Halduskohus jättis 20. juuni 2013. a otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
3.1.Kaebaja raamatupidamises kajastatud osaühingute Deltamark, Malereen Invest ja Vetek arvete formaalne vastavus käibemaksuseaduse §-le 37 ei ole piisav alus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.
3.2.Nõustuda saab MTA järeldusega, et kaebaja juhatuse liige R. Tamm leppis OÜ Deltamark juhatuse liikme I. Soomiga kokku ekskavaatori CAT teenuse kasutamise kohta ebaõige sisuga arvete
koostamise ning sama isik vahendas ka osaühingute Malereen Invest ja Vetek võltsarvete esitamist. Maksuotsuses on sellise järelduse kujunemist nõuetekohaselt põhjendatud.
3.3.Maksukorralduse seaduse (MKS) § 59 lg-st 1 ega § 11 lg-st 2 ei tulene keeldu kasutada maksumenetluses kriminaalmenetluses, sh jälitustegevusega, kogutud tõendeid, kuid maksuhalduri järeldused on piisavalt usutavad ka nende tõenditeta. Kohtu hinnangul kinnitasid maksu- ja kriminaalmenetluses kogutud ning maksuotsuses käsitletud tõendid, et kaebaja juhatuse liige R. Tamm ning osaühingute Deltamark, Malereen Invest ja Vetek vastutavad isikud olid omavahel tihedalt seotud. Nendel äriühingutel puudus tegelik majandustegevus ning on loomulik, et see tekitas maksuhalduris kahtluse, et tehinguid pole tegelikult toimunud ja tegu võib olla maksupettusega.
3.4.MKS § 84 ei saa kohaldada, sest maksusumma määramise on tinginud põhjendatud kahtlus, et vaidlusaluseid tehinguid tegelikkuses ei tehtud, vaid vormistati üksnes dokumendid. Kuigi maksuotsus on kohati ebaolulistesse üksikasjadesse takerduv, laialivalguv ja ebamäärane, ei tee see veel võimatuks otsuse tegeliku aluse mõistmist ega anna alust maksuotsuse tühistamiseks. MTA on piisavalt põhjendanud, miks on alust mõistlikuks kahtluseks, et vaidlusaluseid tehinguid pole tegelikkuses toimunud ja kaebaja osales maksupettuses.
3.5.Kaebaja ei ole ümber lükanud MTA esindaja poolt kohtuistungil väidetut, et lõppvestlus kaebaja juhatuse liikme R. Karpeliniga toimus enne revisjoniakti väljastamist 9. novembril 2011. Maksusumma on määratud MKS § 98 lg-s 1 ette nähtud üldise kolmeaastase aegumistähtaja piires, kuna aegumistähtaeg peatus MKS § 99 lg 1 p 5 alusel kriminaalmenetluse ajaks.
3.6.Kaebaja ei ole maksu- ega kohtumenetluses maksuhalduri kahtlusi ümber lükanud. Tulumaksuseaduse § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt maksustatakse tulumaksuga väljamaksed, mis pole seotud maksumaksja ettevõtlusega või mille kohta puudub kehtestatud nõuetele vastav algdokument. Nimetatud normid on kohaldatavad, kui ostja teadis või pidi teadma, et tegemist ei ole tegeliku müüjaga. Kogu väljamakse võib lugeda ettevõtlusest väljaviiduks ja täies ulatuses maksustada, kui teenuse saamise fakt või seda osutanud isik pole usaldusväärselt tuvastatavad (RKHK lahendid asjades nr 3-3-1-47-06 ja 3-3-1-60-11). MTA ei saanud tulumaksu määramisel hindamist kohaldada, kuna tegelikult teenuseid ei osutatud ja kaupu ei soetatud.
4.Kiviõli Keemiatööstuse OÜ palus apellatsioonkaebuses halduskohtu 20. juuni 2013. a otsuse tühistada ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks või kaebus rahuldada.
5.Tartu Ringkonnakohus jättis otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsuse muutmata.
6.Kiviõli Keemiatööstuse OÜ esitas kassatsioonkaebuse, milles palus kohtute otsused tühistada.
7.Riigikohtu halduskolleegium tühistas 8. aprilli 2015. a otsusega haldusasjas nr 3-3-1-9-15 ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kolleegium asus seisukohale, et maksumenetluses oli ja on lubatav kasutada jälitustoimingutega saadud teavet osas, milles see on esitatud, hinnatud ja kontrollitud kriminaalmenetluses, kusjuures tõendiks pole sellisel juhul jälitusprotokoll, vaid kohtuotsus kui dokumentaalne tõend. Üldkohus ei ole teinud lahendit, mis oleks tõendina halduskohtumenetluses kasutatav. Kriminaalmenetluses kogutud jälitusteabe
kasutamiseks vaidlustatud maksumenetluses puudus seega seaduslik alus. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel lähtuda Riigikohtu halduskolleegiumi asjas nr 3-3-1-76-14 tehtud lahendi p-des 20–28 märgitud põhimõtetest. Maksusumma määramist hindamise teel on kolleegium korduvalt selgitanud (vt RKHK lahendid asjades nr 3-3-1-15-13, 3-3-1-42-13, 3-3-1-54-13, 3-3-1-4913, 3-3-1-65-13 ja 3-3-1-33-14). Kassatsioonkaebusest ei nähtu asjaolusid, mis nõuaksid kolleegiumi seniste hindamise kohta avaldatud seisukohtade edasiarendamist või muutmist.
8.Asja uuel läbivaatamisel määras ringkonnakohus menetlusosalistele tähtaja täiendavate seisukohtade esitamiseks ja kohustas MTA-d esitama seisukoha vaidlustatud maksuotsuse põhjendatuse kohta jälitustoimingutega saadud andmeteta.
9.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 16. juuni 2016. a otsusega Kiviõli Keemiatööstuse OÜ apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu otsuse ja rahuldas kaebuse. Kohtu hinnangul ei ole asjas lubatavad tõendid piisavad tekitamaks põhjendatud kahtlust, et kaebaja on teadlikult kasutanud oma maksuarvestuses OÜ Deltamark, OÜ Malereen Invest ja OÜ Vetek arveid, mis ei kajasta tegelikkuses toimunud tehinguid. Selles osas ei ole maksuotsust piisavalt põhjendatud. Ringkonnakohus põhjendas oma järeldusi kokkuvõtlikult järgmiselt.
9.1.Kuna üldkohus ei ole teinud lahendit, mis oleks kasutatav maksuotsuse aluseks olnud jälitustoimingutega saadud teabe asemel, siis ei saa neid andmeid maksukohustuse kinnitamiseks kasutada ja need tuleb jätta kõrvale. Kõrvaldades tõendikogumist kriminaalmenetluses jälitustegevusega saadud tõendid, ei kinnita ülejäänud tõendid maksuhalduri järeldusi, et kaebaja teadis, et arvetel märgitud äriühingud ei saanud teenuseid osutada ega kaupa müüa.
9.2.Nõustuda saab vastustajaga, et järjekindel sularaha väljavõtmine olukorras, kus selleks puudub selge majandustegevusega põhjendatud vajadus, võib viidata sellele, et äriühing võib tegutseda variäriühinguna. Tuvastatud asjaolud ei ole siiski piisavad tekitamaks põhjendatud kahtlust, et teenust ei osutatud. OÜ Deltamark arvelduskonto väljavõtetest nähtub, et äriühing on teinud väljamakseid kahele füüsilisele isikule, keda kriminaalmenetluses ütlusi andnud isikud nimetasid ekskavaatori operaatoriteks. OÜ Deltamark arvelduskonto väljavõtetest nähtub perioodiliste väljamaksete tegemine, mida võib käsitada töötasudena. Maksuhaldur ei ole asunud seisukohale, et OÜ Deltamark ei omanud ekskavaatorit. Vastustaja ei ole analüüsinud muid asjaolusid, mis võiksid viia põhjendatud kahtluseni, sh arvetel märgitud töötundide (maikuus oli 744 tundi, millest ekskavaator töötas väidetavalt 638 tundi) usaldusväärsust ja detailselt lepingu sisu ning lepingu objektiks olnud ekskavaatori olemasolu ega selle omandamise asjaolusid. Olukorras, kus vastustaja ei ole pidanud vajalikuks kohtumenetluses maksuotsuse järeldusi täiendavalt selgitada, ei ole põhjendatud, et kohus asuks maksuhalduri asemel selliste selgituste kaudu maksuotsust põhjendama.
9.3.Asjas lubatavatest tõenditest ei ilmne, et kaebaja oleks ise korraldanud ekskavaatori teenuse osutamise. Isegi kui möönda, et kaebaja ei saanud OÜ-lt Deltamark kaeveteenust, ei ole tõendid piisavad tõsikindlaks järelduseks, et kaebaja tegi need tööd ise või et kaebaja teadis, et teenuse osutajaks ei ole arvel märgitud äriühing.
9.4.Esitatud tõendid ei kinnita, et kaebaja organiseeris ise sõiduki Chrysler Voyage GS M1 Eestisse
toomise ja kasutas OÜ-d Malereen Invest enda maksukohustuse vähendamise eesmärgil üksnes arve vormistamiseks. Eksimus sõiduki VIN-tähise märkimisel, müüjal töökoja ja sõiduki hoiustamisplatsi puudumine, äriühingu arvelduskontolt sularaha väljavõtmine ega OÜ Malereen Invest dokumentatsiooni ja tehnilise ülevaatuse arve leidmine kaebaja juhatuse liikmete valdusest ei kinnita kaebaja osalust.
9.5.Esitatud tõenditest ei ilmne, et kaebaja oleks ise organiseerinud ka OÜ Vetek arvetel märgitud kaupade Eestisse toomise. Maksuhaldur ei ole kaupade olemasolu kahtluse alla seadnud ja maksuotsuses on tõdetud, et kaebaja tehingupartnerite kontodele saadetud raha kasutati Saksamaalt sõidukite soetamiseks. Kaebaja osa piirdus kauba tellimise ja selle eest tasumisega. Eksimused kauba Saksamaal omandanud äriühingu märkimisel või kauba eelneva omaniku kohta valeandmete esitamine kauba Vetek OÜ-le võõrandamisel, äriühingu kontolt sularaha väljavõtmine, läbiotsimisel kauba dokumentatsiooni leidmine I. Soomi valdusest ega ka kaubaga varem toimunud tehingute dokumentatsiooni leidmine R. Tamme valdusest ei kinnita kaebaja osalust, sest nimetatud asjaolud ei ole olemuselt sellised, mis lubaksid selgelt eristada maksuarvestuses ebaõigeid andmeid kasutava ettevõtja tehingupartnereid. Näiteks sõidukiga varem tehtud tehingute või toimingute dokumentatsiooni üleandmist sõiduki omandajale ei ole põhjust pidada ebatavaliseks. Sõidukite eest tasumine enne nende Eestisse saabumist või kaebaja nimele vormistamist langeb kokku asjaosaliste ütlustega sõidukite tellimise korralduse kohta.
9.6.Asjaolu, et äriühing ei saanud olla kauba tarnijaks, ei välista iseenesest, et selle äriühingu vastutavatel isikutel on teave müüdava spetsiifilise kauba kohta ning võimalik vormiliselt korrektne arve väljastada. Ka olukorras, kus ostja teab, millist konkreetset sõidukit ta omandada soovib, ei saa eeldada, et tal on kontroll tellimuse täitja tegevuse üle, mh võimalus otsustada, millised äriühingud tarneahelas osalevad.
9.7.Ringkonnakohus ei pidanud asja lahendamisel asjakohaseks tõendiks vastustaja viidatud haldusasjades nr 3-12-1363 ja 3-12-201 tehtud kohtulahendeid, kuna need ei ole olnud maksuotsuse andmise aluseks. Selles asjas tõendite hindamisel ei saa ringkonnakohus tugineda teises maksuasjas tõendite hindamisel tehtud järeldustele ja loobuda sellega ise tõendite hindamisest.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.MTA esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta halduskohtu otsuse jõusse või saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised.
10.1.Ringkonnakohus on pannud maksuhaldurile põhjendamatult kõrge tõendamiskoormuse. Kui on tõendatud, et arvetel märgitud osaühingutel ei ole reaalset majandustegevust, vaid tegemist on nn arvevabrikutega, siis on need asjaolud kogumis piisavad tõendamaks, et äriühingud ei saanud kaebajale tegelikult teenust osutada. Kohus on ebaõigesti suurendanud vastustaja tõendamiskoormust ka sellega, et on pidanud võltsarvete puhul maksuhalduri ülesandeks tõendada, et kaebaja osutas ise arvetel märgitud teenust. Maksusumma määramiseks piisab asjaolust, et kaebaja teadis või pidi
teadma, et arvetel müüjana märgitud isik ei ole tegelik kauba müüja või teenuse osutaja.
10.2.Vastustaja on 15. aprilli 2016. a vastuses esile toonud OÜ Deltamark arvete usaldusväärsust vähendavad asjaolud, sh arvel märgitud töötundide ebareaalse ulatuse, ning selgitanud sõlmitud lepingu ja tegeliku olukorra vastuolulisust. Ringkonnakohus on ekslikult heitnud vastustajale ette sellise analüüsi tegemata jätmist ja kohtumenetluses maksuotsust kinnitavate tõendite ja asjaolude loetelu esitamata jätmist. Esineb kahtlus, et ringkonnakohus ei ole otsuse tegemisel lähtunud kõigist vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud tõenditest ja seisukohtadest.
10.3.Ringkonnakohus pole otsust piisavalt põhjendanud. Arusaamatu on kohtu järeldus, et arvetel kajastatud äriühingutel oli reaalne majandustegevus. Haldusasjas nr 3-12-1363 on leitud, et arvete järgi teenust osutanud ja kaupu müünud äriühingutel puudus reaalne majandustegevus. Ringkonnakohus on ebaõigesti jätnud selle asjaoluga arvestamata.
10.4.Kaebaja heausksuse välistab juba asjaolu, et tehingu sõlmimise initsiatiiv oli ostjal, kes dikteeris väidetavatele müüjatele tehingu tingimused. Kauba tegelikult Eestisse toonud ja kauba müünud isikud ei ole olulised, sest need ei olnud arvetel märgitud äriühingud. Ringkonnakohus on põhjendamatult jätnud asjaolude elulisest usutavusest lähtumata.
10.5.Kohus oleks pidanud, olenemata maksuotsuses kajastatud "teadis" kategooriast, hindama, kas kaebaja tegevus võis vastata "pidi teadma" olukorrale. Maksustamise seisukohast tooks "pidi teadma" järeldusele jõudmine kaasa samaväärse maksukohustuse ja sellisel juhul tulnuks ringkonnakohtul kaaluda, kas maksuotsuses valesti määratud maksustamise alus on oluline eksimus või on tegemist üksnes vorminõude rikkumisega haldusmenetluse seaduse § 58 mõttes.
10.6.Kaebaja menetluskulud kassatsiooniastmes ei ole vastuse mahtu ja sisu arvestades täies ulatuses põhjendatud.
11.Kiviõli Keemiatööstuse OÜ vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus on kaebaja hinnangul õiguspärane, selle põhjendused detailsed ja veenvad. Vastustajalt palub kaebaja välja mõista kassatsiooniastmes kantud menetluskulud 1170 eurot.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Halduskolleegium on varem korduvalt selgitanud, et asja läbivaatava kohtukoosseisu muutmine peab kajastuma kohtutoimikus ja menetlusosalisi tuleb muutmisest teavitada. Selle kohustuse rikkumine riivab erapooletu õigusemõistmise põhimõtet ning tegemist on nii olulise menetlusnormide rikkumisega, et see tingib kaebuse ja vastuväidete põhjendustest ja nõudmistest olenemata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 199 lg 1 p 1 ja § 230 lg 2 alusel kohtuotsuse tühistamise ning asja uueks läbivaatamiseks saatmise (RKHK lahendid asjades nr 3-3-1-38-13; 3-3-1-58-13; 3-31-67-13; 3-3-1-69-13, 3-3-1-80-13; 3-3-1-86-13; 3-3-1-90-13; 3-3-1-94-13; 3-3-1-95-13; 3-3-1-1414; 3-3-1-59-16). Sama põhimõte kehtib ka tsiviilkohtumenetluses (vt nt tsiviilasi nr 3-2-1-177-12) ja kriminaalmenetluses (vt nt kriminaalasi nr 3-1-1-24-15). Kui kohtukoosseisu muutmine ja selle põhjused on märgitud aga kohtuotsuses, siis ei pruugi menetlusõiguse normi rikkumine olla sedavõrd oluline, et tingiks kohtuotsuse tühistamise (3-3-1-90-13, p 18). Kolleegium jääb nende seisukohtade
juurde ja arvestab nendega selle asja lahendamisel.
13.Tartu Ringkonnakohus märkis 13. mai 2016. a määruses kohtuasja läbivaatava kohtukoosseisu (M. Ernits, E. Vene ja T. Saar), otsuse teatavaks tegemise aja ning määras kindlaks menetlusdokumentide esitamise tähtaja. Vaidlustatud Tartu Ringkonnakohtu 16. juuni 2016. a otsuse on teinud aga kohtukoosseis T. Pappel, E. Vene ja T. Saar. Seega on kohtukoosseis kohtumenetluse ajal muutunud. Kohtuasja toimikus ei ole koosseisu muutmise asjaolusid kajastatud, sh jääb selgusetuks koosseisu muutmise õiguslik alus, vajadus, aeg ja menetlusosaliste teavitamine sellest. Eeltoodu tõttu on ringkonnakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Kohtuotsus tuleb HKMS § 230 lg 2 ja § 199 lg 1 p 1 alusel tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
14.Kuna asi saadetakse uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule, ei võta kolleegium kassatsioonkaebuses esitatud kõigi väidete kohta eraldi seisukohta. Kolleegium juhib siiski MTA tähelepanu asjaolule, et kuna märkimisväärne osa maksuotsusega tuvastatud maksukohustust kinnitavatest olulistest tõenditest ei ole Riigikohtu lahendist asjas nr 3-3-1-9-15 tulenevalt selles asjas lubatavad (need on saadud kriminaalmenetluses jälitustegevusega ning puudub üldkohtu lahend kriminaalmenetluses), tuleb MTA-l ringkonnakohtus asja uuel läbivaatamisel selgelt esile tuua konkreetsed maksukohustuse õiguslikku ja faktilist alust kinnitavad asjaolud ja tõendid. Ringkonnakohus kohustas selles asjas MTA-d tooma need asjaolud välja. Kolleegiumi hinnangul kannab selline kohustus muutunud olukorras kohtumenetluse lihtsustamise eesmärki, et vältida asjassepuutumatute tõendite kogumise ja hindamise õiguspärasuse üle vaidluste tekkimist. Sellise kohustuse määramine vastustajale on senist kohtumenetlust arvestades põhjendatud. MTA jättis selle kohustuse Riigikohtu hinnangul nõuetekohaselt täitmata. Vastustaja ei saa selles asjas piirduda üksnes väitega, et jääb varasemate seisukohtade juurde.
15.Kolleegium lisab, et MTA on kohtumenetluses seadnud kahtluse alla OÜ Deltamark arvete usaldusväärsuse, sh arvetel märgitud teenuse osutamise kestuse usutavuse. Ringkonnakohus ei ole põhjendatud kahtluse analüüsimisel kõnealuse asjaoluga arvestanud (vrd vastustaja vastus apellandi täiendavatele seisukohtadele p 2.2, IV kd, tl 22 ja ringkonnakohtu otsuse punkt 28). Põhjendatud kahtlust, et tehinguid pole toimunud, võivad kinnitada ka asjaolud kogumis.
16.Kolleegium on korduvalt rõhutanud, et maksuotsuse faktiliseks aluseks võib olla kas asjaolu, et isik on seotud maksupettusega või ta teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga, või järeldus, et ta pidi seda teadma. Mõistet "maksuotsuse faktiline alus" on kolleegium kasutanud kitsamas tähenduses kui mõistet "maksuotsuse andmise faktiline alus". Maksukohustuslasele omistatava käitumise kvalifikatsioon on vaid osa maksuotsuse andmise faktilisest alusest MKS § 46 lg 3 p 5 tähenduses ega ole seetõttu sellega samastatav. Kuid selleks, et maksukohustuslasel oleks võimalik enda suhtes tehtud otsust mõista ja vajaduse korral tõhusalt vaidlustada, peab olema üheselt arusaadav talle ette heidetav käitumine (RKHK 3-3-1-27-14, p 15 jj; 3-3-1-38-12, p 21). Kolleegiumi hinnangul ei esine selles asjas asjaolusid, mis õigustaksid kohtumenetluses maksuotsuse faktilise aluse täiendamist "pidi teadma" järeldusega. Maksuotsuses on maksuhaldur tulumaksu määramist põhjendades järjekindlalt tuginenud maksukäitumise iseloomustamisel asjaolule, et
kaebaja teadis, et arvetel märgitud isikud ei ole tegelikud müüjad. Vastustaja ei ole ka ringkonnakohtus asja teistkordsel läbivaatamisel sõnaselgelt "pidi teadma" alusele tuginenud, vaid on kogu aeg rõhutanud, et isik oli teadlik, et arvel märgitud müüja ei olnud tegelik müüja. Lisaks tuleb arvestada, et sõltuvalt sellest, mis on vaidlustatud maksuotsuse faktiliseks aluseks, on erinevad ka olulised asjaolud, mille tuvastamiseks tuleb esitada ja koguda tõendeid (vt RKHK lahendeid asjades 3-3-1-27-14, p 15 jj; 3-3-1-38-12, p 21 ja 3-3-1-18-10, p 12). Selle asja asjaolusid ja menetluse senist kulgu arvestades ei pidanud ringkonnakohus vaatamata uurimispõhimõttele asuma ise kontrollima maksuotsuse faktilise alusena "pidi teadma" järelduse esinemist. Isegi kui pidada selles asjas lubatavaks maksuotsuse uue faktilise aluse esiletoomist, ei ole see lubatav sedavõrd hilises menetlusfaasis (teist korda toimuvas kassatsioonimenetluses). Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas kaebaja teadis, et asjakohastel arvetel märgitud äriühingud ei olnud tegelikeks teenuse osutajateks ja kauba müüjateks.
17.Kolleegium rõhutab veel, et arvestades varem toimunud kriminaalmenetluse, maksumenetluse ja haldusasja nr 3-12-1360 menetlemise pikkust kogumis peaks ringkonnakohus asja uuesti läbi vaatama prioriteetsena eelisjärjekorras.
18.Eeltoodu tõttu rahuldab kolleegium Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebuse ja tühistab Tartu Ringkonnakohtu 16. juuni 2016. a otsuse ning saadab asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kuna asi saadetakse uueks lahendamiseks, siis Riigikohus menetluskulusid ei jaga (HKMS § 109 lg 4). Kolleegium märgib siiski, et kaebaja kassatsiooniastme menetluskulud on vastuse sisutihedust ja mahukust (2 lk, millest ligikaudu poole moodustab eelneva menetluse asjaolude kirjeldus ning maksuhalduri kassatsioonkaebuses esitatud väidete refereerimine) arvestades ilmselgelt ülepaisutatud. Maksu- ja Tolliamet oli kautsjoni tasumise kohustusest HKMS § 107 lg 9 alusel vabastatud.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.