Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-138-08 Tartu, 21. jaanuar 2009. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve Anne-Ly Liivi hagi Raimond Ohna vastu kaasomandi lõpetamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 22. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 206-24326 Raimond Ohna kassatsioonkaebus Hageja Anne-Ly Liiv (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila Kostja Raimond Ohna (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksander Vares 5. jaanuar 2009. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-24326 osas, millega ringkonnakohus jättis kõik esimese astme ja apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta 85% kõikide kohtuastmete, sh kassatsiooniastme menetluskuludest Raimond Ohna kanda ja 15% menetluskuludest Anne-Ly Liivi kanda.
3.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Tagastada Raimond Ohnale kassatsioonkaebuselt 12. septembril 2008. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Anne-Ly Liiv (hageja) esitas 11. septembril 2006 Harju Maakohtule hagi Raimond Ohna (kostja) vastu, milles palus lõpetada kaasomand poolte kaasomandisse kuuluvale korteriomandile selliselt, et hagejale jäetaks kaasomandis olev korter koos mõttelise osaga maatükist ning pandaks hagejale kohustus hüvitada kostjale tema kaasomandi osa rahas.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub pooltele kaasomandina korteriomand Tallinnas Xxxxx x-x ja 601/2678 mõttelist osa maatükist. Reaalosana hagejale kuuluv osa on 6/11 ja kostjale kuuluv osa 5/11 olemasolevast korterist. Hageja hindas kaasomandi turuhinnaks maksimaalselt 380 000 krooni.
7.märtsil 2007, toetudes täiendavale hindamisaktile, hindas hageja kaasomandis oleva asja väärtuseks 1 100 000 krooni, millest kostja osa kaasomandis on 5/11 ehk 500 000 krooni.
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kaasomandi kasutamine on võimalik, kuna senini on see toiminud. Pooltel tuleks leppida kokku kaasomandi kasutuskorras. See oleks pooltele ühtlasi ka kõige vähem koormavaks lahenduseks. Samuti ei sobi kostjale hageja pakutud jagamise viis seetõttu, et hagiavalduses märgitud kaasomandi osa maksumuse eest ei saa kostja osta endale võrdväärset elamispinda. Kostja arvates saaks korteri eest suuremat tulu, kui see müüa
tervikuna avalikul enampakkumisel ning ta leidis, et tema kaasomandis oleva korteriomandi mõttelise osa väärtus on oluliselt suurem hageja märgitust, küündides 900 000 kroonini. 27. septembril 2007 esitas kostja kohtule Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ koostatud eksperdihinnangu, mille kohaselt on talle kuuluva korteriomandi osa turuväärtuseks 590 909 krooni. Seega leidis kostja, et juhul, kui kohus otsustab hagi rahuldada, siis tuleb hagejale panna kohustuseks maksta kostjale 590 909 krooni.
4.Harju Maakohus rahuldas 3. detsembri 2007. a otsusega hagi ning lõpetas Harju Maakohtu Tallinna linna kinnistusjaoskonna registriossa nr 15050001 kantud korteriomandi kaasomandiõiguse ja tunnistas korteriomandi ja mõttelise osa maatüki ainuomanikuks hageja ning kohustas teda kostjale maksma 590 909 krooni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Kohtul on võimalik valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida vaidluse pooled on taotlenud hagis või vastuhagis (asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2). Praeguses asjas on kaasomandi lõpetamise nõude esitanud ainult hageja, taotledes kaasomandi jagamist sellisel viisil, et korteriomand jääks hagejale ja hagejale pandaks kohustus maksta kostjale välja tema osa rahas. Mõlemad pooled on esitanud asjatundja arvamused väljamakstava kaasomandi osa hariliku väärtuse kohta. Kuivõrd kostja esitatud asjatundja arvamus on hilisem, pidas maakohus põhjendatuks arvestada sellega ja luges tõendatuks, et vaidlusaluse korteri turuväärtuseks on 23. juuli 2007. a seisuga 1 300 000 krooni. Arvestades asjaoluga, et kostjale kuulub 5/11 mõttelist osa kinnisasjast, tuleb hagejale panna kohustus tasuda kostjale 590 909 krooni. Kostja väited kaasomandi lõpetamisest kaasomanikke kõige vähem koormaval või õiglasemal viisil jättis maakohus tähelepanuta, kuivõrd kohus saab lähtuda ainult hagis või vastuhagis esitatud kaasomandi lõpetamise viisist.
5.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Maakohus on ebaõigesti jaotanud menetluskulud, kuna hageja hagi ei rahuldatud selle esialgsel kujul ning teda kohustati kostjale maksma hagis märgitust suuremat summat. Samuti rikkus maakohus oluliselt ärakuulamise põhimõtet, sest kostja ei saanud isiklikult kohtuistungist osa võtta. Maakohus pole ekslikult arvestanud vaidlusaluse korteri turuväärtuse hindamisel maa hinda, mis on selle korteri mõtteliseks osaks. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 22. mai 2008. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Esimese astme ja apellatsiooniastme menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ega korranud neid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6 alusel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. Kostja on vaidlustanud selle, kuidas maakohus tõendeid hindas. Maakohus on õigesti lähtunud kostja tellitud ja
esitatud eksperdihinnangust kui dokumentaalsest tõendist (tl 78-91) ja kaasomandi lõpetamisel mõistnud välja kostja kasuks hagejalt 590 909 krooni. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks asja lahendamisel rikkunud menetlusnorme, mis tingiksid otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks lahendamiseks saatmise. Kostjat esindas menetluses kohtu määratud advokaat, kellel on TsMS § 217 lg 5 kohaselt menetlusosalise õigused ja kes osales istungitel. Kuna maakohus ei kohustanud kostjat isiklikult kohtuistungile ilmuma, ei rikutud asja lahendamisel kaebuses väidetud menetlusnorme. Maakohus on hinnanud tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 ning kohtuotsus on vastavuses TsMS §-ga 442. Kuna maakohus rahuldas hagi, oli menetluskulude jätmine kostja kanda kooskõlas TsMS § 162 lgga 1. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja teha uue otsuse, millega jätta poolte menetluskulud nende endi kanda, või saata asi ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kostja leiab kassatsioonkaebuses, et ringkonnakohtu otsus ei ole põhjendatud, kuna selles ei põhjendatud menetluskulude jätmist kostja kanda. Viidatud on üksnes TsMS §-le 162. Vastatud ei ole kostja apellatsioonkaebuse väidetele menetluskulude jaotamise kohta. Lisaks on TsMS § 162 kohaldatud valesti, jättes kohaldamata erisätte, TsMS § 163 lg 1. Valida oleks tulnud nimetatud normis sätestatud kolme menetluskulude jaotamise variandi vahel. Kaasomandi jagamine teenib mõlema kaasomaniku huve võrdselt ja õigustamatu oleks jagada kaasomandit vaid ühe kaasomaniku arvel. Kostja ei nõustunud hageja hinnanguga kaasomandi osa väärtusele.
8.15. septembril 2008 ja 9. jaanuaril 2009 esitas kostja Riigikohtule kassatsioonkaebuse täiendused.
9.Hageja leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega ringkonnakohus jättis kõik esimese astme ja apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Tühistatud osas on võimalik teha uus otsus, millega jätta 85% kõikide kohtuastmete, sh kassatsiooniastme menetluskuludest kostja kanda ja 15% menetluskuludest hageja kanda. Ülejäänud osas tuleb ringkonnakohtu otsus jätta muutmata. Kolleegium jätab tähelepanuta 15. septembri 2008. a ja 9. jaanuari 2009. a kaebuse täiendused, sest need ei vasta TsMS § 218 lg 3 esimese lause nõuetele, mille kohaselt võib menetlusosaline hagimenetluses Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Samuti ei saa pärast kassatsioonitähtaja möödumist kassatsioonkaebust enam täiendada (TsMS § 674 lg 1). Tegemist ei ole väidetega õiguse tõlgendamise kohta, mida lubab pärast kassatsioonitähtaja möödumist esitada TsMS § 674 lg 2.
11.Praeguses asjas on hageja esitanud hagi kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et hagejale jäetaks kaasomandis olev korteriomand ning pandaks hagejale kohustus hüvitada kostjale tema kaasomandi osa rahas. Seega on hagi ese ehk hageja nõude ese TsMS § 363 lg 1 p 1 tähenduses kaasomandi
lõpetamine ja rahalise hüvitise maksmine. Selline nõue põhineb AÕS § 77 lg 2 regulatsioonil, mille kohaselt saab kohus kaasomandi lõpetamise viiside vahel valida üksnes sellekohase nõude, st hagi või vastuhagi alusel (nii on leidnud ka Riigikohus 9. mail 2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06 tehtud otsuse p-s 19). Rahalise hüvitise suuruseks on hageja hagiavalduses esmalt märkinud 380 000 krooni, menetluse käigus on ta hagi täiendades olnud nõus maksma kostjale 500 000 krooni hüvitist. Hagi eseme kohta võtab kohus TsMS § 442 lg 5 kohaselt seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis, jättes hagi kas rahuldamata või rahuldades selle täielikult või osaliselt. Hagi rahuldamisest või hagi rahuldamata jätmisest sõltub TsMS § 162 jj kohaselt menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotamise üldreegli kohaselt (TsMS § 162 lg 1) kannab menetluskulud see pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalise rahuldamise korral näeb TsMS § 163 ette täiendavad võimalused menetluskulude jaotamiseks. Seega sõltub menetluskulude jaotus praeguses asjas hageja haginõude rahuldamise ulatusest. Maakohus on otsusega hagi rahuldanud täielikult, jättes menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Samas on maakohus hagejalt välja mõistnud 590 909 krooni. Nimetatud summa aluseks võttis maakohus otsuse kohaselt kostja esitatud eksperdiarvamuse kaasomandi eseme väärtuse kohta. Ringkonnakohus on leidnud, et kuna hagi rahuldati, oli menetluskulude jätmine kostja kanda kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1. Kassatsioonkaebuses leitakse, et kaasomandi jagamine teenib mõlema kaasomaniku huve võrdselt ja õigustamatu oleks jagada kaasomandit vaid ühe kaasomaniku arvel.
12.Kolleegium leiab, et kohtud on põhjendamatult lugenud hagi täies ulatuses rahuldatuks ning on seetõttu ka ebaõigesti kohaldanud TsMS § 162 lg-t 1. Otsuse p-s 11 märkis kolleegium, et praeguse hagi ese on ka rahalise hüvitise maksmise kohustus kostjale. Hageja oli hagi eseme kohaselt nõus maksma kostjale hüvitisena maksimaalselt 500 000 krooni. Kohtud on aga hagejalt kostja kasuks välja mõistnud 590 909 krooni. Sellisel juhul ei saa lugeda hagiavaldust täielikult rahuldatuks, tegemist on hagi osalise rahuldamisega. Analoogilisele seisukohale jõudis Riigikohus 27. mail 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-47-08 tehtud otsuse p-s 12. Viidatud tsiviilasjas oli hageja AÕS § 156 alusel esitatud juurdepääsu nõudes hagiavalduse kohaselt nõus juurdepääsu võimaldamise eest maksma tasu 42 000 krooni aastas, kuid kohus mõistis temalt välja 200 000 krooni aastas. Riigikohus leidis, et tegemist on hagi osalise rahuldamisega. Samas pole kolleegium nõus kassatsioonkaebuse väitega, et praegusel juhul lõpetati kaasomand võrdselt mõlema poole huvides. Kohtulahendite kohaselt on kostja hagivastuses palunud jätta hagi rahuldamata, s.o kaasomand lõpetamata. Hagivastuses on küll märgitud, et korteri müügist saadav tulu oleks suurem, kui korter müüdaks avalikul enampakkumisel, kuid kostja ei ole esitanud sellekohast vastuhagi.
13.Hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb asjas kohaldada TsMS § 163 lg-t 1. Kolleegium leiab, et asjas on võimalik menetluskulude jaotuse osas teha uus otsus. Arvestades hagi osalise rahuldamise ulatust, leiab kolleegium olevat otstarbeka ja õiglase kohaldada TsMS § 163 lg 1 esimese lause teist alternatiivi, jaotades menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldati ca 85% ulatuses (500 000 krooni / 590 909 krooni * 100). Seega tuleb esimese ja teise
astme menetluskulud jaotada nii, et jätta kostja kanda 85% menetluskuludest ja hageja kanda 15% menetluskuludest. Sama jaotus kehtib kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu ka kassatsiooniastme menetluskulude kohta. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul arvates praeguse lahendi jõustumisest.
14.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kostjale tagastada. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.