Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-19-9543 kahjustatud korteri kindlustusvõtjaga hüvitas avaldaja temale 2800 eurot. Avaldaja esitas 13. märtsil 2019 puudutatud isikule I kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, kuid viimane ei tunnistanud seda.

2-19-9543 remonti. Asjaolu, et puudutatud isik I ei elanud oma korteris, ei vabasta teda kohustustest tagada kaasomandi eseme korrashoid, jälgida selle seisukorda ja mitte tekitada teistele kaasomanikele kahju. Puudutatud isiku I väide, et ta ei elanud korteris, kinnitab pigem seda, et ta jättis oma korteriomaniku kohustuse täitmata ega jälginud korteriomandi reaalosas asuva küttesüsteemi seisukorda. Asjaolu, et automaatõhuti paigaldati alles kaks aastat tagasi, ei anna korteriomanikule alust jätta täitmata oma kohustus jälgida küttesüsteemi korrasolekut. Ei ole tõendatud, et rike oli ootamatu ja tegemist oli vääramatu jõuga. Puudutatud isik I vastutab kahju tekitamise eest. Tuvastatud on põhjuslik seos puudutatud isiku I käitumise (puudutatud isiku I korteriomandist tekkinud veeleke) ja avaldaja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi lae voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel. Kui puudutatud isiku I omandis olevast korteriomandist ei oleks vesi all asuvasse korterisse voolanud, ei oleks kahju tekkinud. Kahju suurus on tõendatud kahjustatud korteri omaniku kindlustusandjale esitatud avaldusega, kahjustatud korteri fotode ja remondi hinnapakkumisega, millest avaldaja on hüvitanud kannatanule 2800 eurot. Hinnapakkumises esitatud tööd on põhjendatud ja vajalikud. Puudutatud isik I ei ole avaldaja tõendeid ümberlükkavaid tõendeid esitanud.

2-19-9543 korteriomanik on rikkunud mõnda oma kohustust, mis seostub tema korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega. Selliseks kohustuseks võib olla kaasomandi alalhoiu kohustus, millest tulenevalt peab korteriomanik hoidma lisaks eriomandi esemele korras ka kaasomandi eset, mh jälgima eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ja viivituseta teavitama korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav. Puudutatud isik I ei ole tõendanud, et ta täitis kaasomandi alalhoiu kohustust. Puudutatud isik I ei elanud korteris ega jälginud automaatõhuti seisukorda, samuti ei teavitanud lekke tekkimisel korteriühistut. Lähtuvalt kaasomaniku kohustusest kaasomandi eset korras hoida, oleks puudutatud isik I pidanud kontrollima, kas tema korteriomandis asuv kütteradiaator ja selle osad on töökorras vähemalt kütte sisselülitamise ajal, mil radiaatori lekkeoht on kõige suurem. Sellise ohu realiseerumise korral pidanuks puudutatud isik I sellest viivitamatult teavitama korteriühistut ja tegema kõik võimaliku, et kütteradiaatorist väljuv vesi ei jõuaks põrandale ja sealt teiste korteriomanditeni (nt asetades radiaatori alla kausid). Maakohus leidis, et veelekke tekkimise põhjus ei ole üheselt tõendatud. Puudutatud isik II avaldas kohtuistungil, et vesi võis tilkuda mitu päeva, kuna puudutatud isikut I ei olnud kodus. Puudutatud isiku I eemalviibimine oma korteriomandist ei vabasta teda vastutusest, kuivõrd KrtS § 31 lg 5 kohaselt peab korteriomanik korraldama korteriomandi valitsemise ka eemalviibimise ajal. Puudutatud isiku I eemalviibimine küttesüsteemide sisselülitamise ajal kinnitab, et puudutatud isik I rikkus kaasomandi eseme korrashoiu kohustust. Puudutatud isik I on alles määruskaebuses väitnud, et ta ei teadnud, millal küttesüsteem sisse lülitatakse. Korteriomaniku kaasomandi alalhoiukohustust tuleb sisustada viisil, et tal on korteris mitteelamise korral kohustus välja selgitada kütte sisselülitamise aeg. Puudutatud isik I ei saa vabandada end asjaoluga, et ta ei ela korteris ega ole sellest teadlik. Kuna kahju lähtus puudutatud isiku I korteriomandist, tuleb puudutatud isiku I kohustuse rikkumist eeldada ja avaldaja ei pea seda tõendama. Puudutatud isik I ei ole tõendanud, et tema rikkumine on vabandatav (VÕS § 103). Maakohtu hinnangul võis veelekke põhjuseks olla automaatõhuti tehniline rike. Muid tõendeid ei ole puudutatud isik I kohustuse rikkumisest vabanemiseks esitanud. Võimalik kütteradiaatori detaili puudus, mis on tekkinud ligi kaks aastat peale paigaldamist, ei ole vääramatuks jõuks VÕS § 103 lg 2 mõttes. Seega on puudutatud isik I eelduslikult oma kohustust rikkunud. Puudutatud isik I on määruskaebuses tuginenud nii korteriühistu kui ka kõigi korteriomanike vastutusele, kuid ei ole väitnud ühegi konkreetse kohustuse täitmata jätmist. Samuti ei ole puudutatud isik I menetluses välja toonud, milliseid tegevusi oleksid kõik korteriomanikud või korteriühistu pidanud ette võtma, et takistada puudutatud isiku I korteriomandis asuva kütteradiaatori leket. Korteriomanikud ja korteriühistu saavad tehnosüsteemide korrasolekut tagada ja seda parandada, kui korteriomanik on sellisest vajadusest teavitanud korteriühistut. Esitatud ei ole tõendeid, millest selliste kohustuste rikkumine võiks tuleneda. Kui korteriühistu on oma kohustust rikkunud (nt jätnud tehnosüsteemid kontrollimata), ei vabasta see korteriomanikku vastutusest, vaid korteromanik võib vastutada solidaarselt korteriühistuga. Kuna tõendatud ei ole kõigi korteriomanike vastutus, ei ole põhjendatud VÕS § 137 lg 2 kohaldamine.

4(7)

2-19-9543

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5(7)

2-19-9543

6(7)

2-19-9543 Hagita menetluses TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg-te 5 ja 7 järgi kohalduvat uurimispõhimõtet arvestades pidid kohtud tagama, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi põhjusel, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Hagita asja lahendamisel on kohtul asjaolude väljaselgitamiseks kõrgendatud selgitamiskohustus ning samas õigus nõuda omal algatusel isikutelt teabe esitamist ja tõendite kättesaadavaks tegemist (Riigikohtu

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.