AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus X vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.10.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829), lepinguline esindaja AL Puudutatud isik I X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Puudutatud isik II Maardu linn, Kallasmaa tn 10 korteriühistu (registrikood 80443438), seadusjärgne esindaja MK
2.Harju Maakohtu 03.10.2022 määrus tühistada osas, milles maakohus rahuldas avalduse puudutatud isiku I osas ja mõistis temalt välja avaldaja kasuks varalise kahjuhüvitise 1783,56 eurot ning sellelt arvestatava viivise (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 1 osaliselt, punktid 2 ja 3 täielikult). Samuti osas, milles maakohus jättis avaldaja menetluskulud osaliselt puudutatud isiku I kanda ja mõistis temalt avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1013 eurot ja sellelt arvestatava viivise (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 6 ja 9 osaliselt, punkt 7 täielikult).
Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldus puudutatud isiku I vastu rahuldamata ja menetluskulud vastavas ulatuses avaldaja kanda.
4.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus rahuldada osaliselt.
2) Jätta AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus X vastu rahuldamata. 3) Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus Maardu linn, Kallasmaa tn 10 korteriühistu vastu osaliselt. 4) Mõista Maardu linn, Kallasmaa tn 10 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks välja 1460,14 eurot. 5) Mõista Maardu linn, Kallasmaa tn 10 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 1400 eurot alates 04.10.2022 kuni võlgnevuse tasumiseni. 6) Määrata AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) menetluskulud maakohtumenetluses Maardu linn, Kallasmaa tn 10 korteriühistu kanda. Maardu linn, Kallasmaa tn 10 korteriühistu menetluskulud jäävad tema enda kanda. 7) Mõista Maardu linn, Kallasmaa tn 10 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks välja menetluskulude hüvitis 1013 eurot. 8) Menetluskulude tasumata osalt tuleb Maardu linn, Kallasmaa tn 10 korteriühistul maksta AB-le „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni võla tasumiseni. 9) X menetluskulud kõigis kohtuastmetes ja Maardu linn, Kallasmaa tn 10 korteriühistu määruskaebemenetlusega seotud kulud jätta AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kanda. 10) Xle ja Maardu linn, Kallasmaa tn 10 korteriühistule hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul ringkonnakohtu määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (avaldaja) esitas 25.06.2019 Harju Maakohtule avalduse X (puudutatud isik I) vastu kahju hüvitamiseks. Avaldaja palus puudutatud isikult I välja mõista kahju hüvitise 2800 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 71,13 eurot ning viivise tasumata põhivõlalt alates avalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku I kanda.
2.Avaldaja tugines järgmistele asjaoludele:
- 01.10.2018 toimus Maardus Kallasmaa tn 10-10 kahjujuhtum, kahjustada sai kahes toas tapeet ja lagi ning ühes toas põrand; - korter nr 10 oli juhtumi toimumise hetkel kindlustatud avaldaja poolt; - kahju põhjustas korteris nr 14 tekkinud veeuputus, mille tingis Kallasmaa 10 hoone kütte sisse lülitamisel automaatsete õhutusklappide rike; - kahju kõrvaldamiseks võeti RW Balticum OÜ-lt (endine Redwood OÜ) hinnapakkumine 3709,09 eurot; - kokkuleppel kindlustusvõtjaga hüvitas avaldaja kahju suuruses 2800 eurot; - avaldaja esitas 13.02.2019 puudutatud isikule I kohtuvälise kahju hüvitamise nõude.
3.Harju Maakohus rahuldas 16.04.2021 määrusega avalduse. Puudutatud isiku I määruskaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus rahuldamata. Riigikohus rahuldas 09.03.2022 puudutatud isiku I määruskaebuse, tühistas madalama astme kohtute määrused ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
4.Asja uuel läbivaatamisel esitas avaldaja 22.03.2022 alternatiivse nõude korteriühistu vastu, paludes välja mõista avaldaja kasuks kahju 2800 eurot (põhinõue), viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 22.03.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, võla sissenõudmise kulu 40 eurot ja sellelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.03.2022 kuni võla sissenõudmise kulu täieliku tasumiseni, menetluskulud ja nendelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Puudutatud isikute seisukohad
5.Puudutatud isik I palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kahju tekitamise eest vastutavaks isikuks on korteriühistu, kuna kütteradiaatorid kuuluvad kaasomandisse; automaatõhuti paigaldati 08.11.2016, seega vähem kui kaks aastat enne avariid; puudutatud isik I ei ole ise automaatõhutit paigaldanud ega vastuta selle korrasoleku eest; keskküttetorustiku korrasoleku peavad tagama kõik korteriomanikud, mida on ka tehtud; torude seisund oli hea ja need ei vajanud erilist hooldust; kahjujuhtumi põhjustas arvatavasti torustiku puudustega detail, mida puudutatud isik I ei saanud ette näha; puudutatud isik I ise ei ela korteris nr 10, mistõttu ei saanud ta avariid mõjutada; kahju suurus ei ole põhjendatud ega tõendatud.
6.Puudutatud isik II palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kaasomandisse kuuluv küttesüsteem oli hooldatud ja töökorras; automaatõhuti oli paigaldatud umbes kaks aastat enne avariid, tavaliselt töötavad analoogsed õhutid viis aastat või rohkem; puudub praktika, et iga kahe aasta järel tuleks automaatõhuti välja vahetada; tegemist oli ettearvamatu rikkega, mille põhjus ei ole teada ning milles keegi ei ole süüdi. Maakohtu määrus
7.Harju Maakohus rahuldas avalduse mõlema puudutatud isiku vastu osaliselt; mõistis puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja 1783,56 eurot ja viivise põhivõlalt 1400 eurot alates 04.10.2022 kuni võlgnevuse tasumiseni; mõistis korteriühistult avaldaja kasuks välja 1460,14 eurot ja viivise põhivõlalt 1400 eurot alates 04.10.2022 kuni võlgnevuse tasumiseni. Avaldaja menetluskulud jaotas maakohus puudutatud isikute vahel võrdselt, puudutatud isikute menetluskulud jättis nende endi kanda. Puudutatud isikutelt mõistis maakohus avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise kummaltki 1013 eurot koos viivisega.
8.Mõlemad puudutatud isikud on võtnud omaks avalduse aluseks olevad faktiväited, mille kohaselt 01.10.2018 lekkis vesi korterist nr 14 selle all paiknevasse korterisse nr 10; leke põhjustas korteris nr 10 kahjustusi; avaldaja hüvitas kindlustuslepingu alusel korteri nr 10 omanikule põhjustatud kahju 2800 eurot. Omaksvõetud faktiväited ei vaja tõendamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lõige 2).
9.Kaasomandi osa korrashoiu eest vastutavad kõik korteriomanikud korteriühistu kaudu ühiselt (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lõige 2, § 35 lõike 2 punkt 1). Korteriomandi eriomandi eseme piires paikneva kaasomandi osa korrashoiu jälgimise kohustus on vastaval korteriomanikul (KrtS § 31 lõike 1 punkt 1). Kohustuste rikkumisega teistele korteriomanikele põhjustatud kahju tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 ja § 127 järgi hüvitada.
10.Puudutatud isikute väitel voolas vesi välja radiaatori õhutist. Radiaatorid on korteriomanike kaasomandi osa. Vaidlusväliste asjaolude kohaselt tuleb ühistul või puudutatud isikul II seega maksta avaldaja poolt nõutud hüvitis. Juhtunu täpsemad asjaolud omaksid tähendust vaid vastutuse õigeks jaotamiseks nende vahel.
11.On tuvastatud, et 01.10.2018 lekkis puudutatud isiku I korterist vett alumise naabri korterisse. Ei ole teada, et vett oleks lekkinud enne või pärast seda kuupäeva. Lekke põhjus kõrvaldati seega samal päeval. Eluliselt usutavat versiooni sellest, mis tegelikkuses juhtus, ei ole kohtule esitatud. Korteris nr 10 tekkinud kahjustuste ulatuse kohta esitatud andmeid ei ole puudutatud isikud vaidlustanud, vaidlustatud on vaid kahju rahalist ulatust. Kahjustada saanud korteri omaniku sõnul oli üks tuba tema korteris tugevasti üle ujutatud ja vesi jõudis vähemal määral ka teise toa põrandale (I kd tl 16). Ühistu esindaja nimetas toimunut veeuputuseks (I kd tl 36). Ei ole usutav, et korterisse nr 10 valgus puudutatud isiku I korteris lekkinud radiaatorist sellises ulatuses vett ilma, et seda oleks korteris märgatud. Tunnistaja TL ütluste ja puudutatud isiku I poolt vande all antud seletuse kohaselt kutsus santehniku kohale tunnistaja ja avarii toimumise ajal korteris nr 14 viibinud puudutatud isiku I ema märkas radiaatori tilkumist alles santehniku ilmudes. Ei ole usutav, et korteris nr 14 ei olnud isegi mitte veeloiku ning et alles santehniku ilmudes märgati paari tilga langemist radiaatori õhutist põrandale. Veelekke kõrvaldamisega tegelenud santehniku ülekuulamisest puudutatud isik I loobus. Santehnikult teavet saanud GV, kes koostas enam kui kuu aja möödudes juhtunu kohta aktid (I kd tl 19, 25 pöördel, 36), ütles kohtus tunnistajana, et tema ei tea lekke põhjuseid (I kd tl 125 pöördel). Ei ole usutavaid selgitusi, et radiaatori lekkimist ei saanud korteris nr 14 märgata varem, et koguda lekkivat vett mõnda anumasse, koristada seda põrandalt kiiremini ja kutsuda santehnik leket kõrvaldama varem. Lekkinud vee kogust arvestades ei saa ka välistada, et lekke põhjustas tegelikkuses muu asjaolu, mida puudutatud isikud mingil põhjusel varjavad. Lekke tegelikud põhjused oleks saanud korteris nr 14 fikseerida, nende välja selgitamine ja fikseerimine oli puudutatud isiku I ja ühistu mõjuvallas. Kui puudutatud isikud oleksid jõudnud lekke tekkepõhjuste osas üksmeelele, oleks erimeelsused saanud fikseerida ning väidetavalt lekkinud õhutit oleks saanud lasta asjatundjal uurida. Küttesüsteemi korrasoleku jälgimise eest vastutasid mõlemad. Ühistu ei ole väitnud küttesüsteemi kahjustamist puudutatud isiku I poolt (II kd tl 53 pöördel) ega ole lükanud muul viisil ümber oma vastutust.
12.Puudutatud isiku I etteheide kütteperioodi algusest mitteteatamise kohta on asjakohatu. Isik ei ole lükanud ümber ühistu selgitust, et küttesüsteem on pidevalt survestatud ja temperatuuri muutmine toimub automatiseeritult vastavalt välisõhu temperatuuri muutusele. Õhuti klapp sulgub veesurve tulemusel, mitte avane. Kui klapi mittesulgumise põhjustas tahke osakese sattumine õhutisse, puudus sel seos temperatuuri muutusest tingitud rõhu suurenemisega. Süsteemis pidevas ringluses olevas vees leiduv osake oleks võinud õhutisse sattuda sõltumata vee temperatuurist. Kohtule esitatust ei saa järeldada kahju vältimise või vähendamise võimalust ka sellest, kui küttesüsteemi temperatuuri tõstmisest oleks elanikke teavitatud. Puudutatud isiku I korteris
viibinud isik eitas veelekke esinemist ka siis, kui alumise korruse naaber uputusest teatama tuli. Kui isik on võimetu märkama vee tegelikku ulatuslikku väljavoolu radiaatorist, ei ole mõistlikult võimalik eeldada tema suuremat tähelepanelikkust veelekke võimalusest teadmise tulemusel. Puudutatud isiku I väitel ei ole radiaatorid tema korteris varem lekkinud, mistõttu ka hoiatuse mõju tähelepanu tõstmiseks on ebausutav.
13.Eelpool selgitatu kohaselt ei ole ühistu lükanud ümber oma vastutust korteriomandite kaasomandi osast (elamu küttesüsteemist) lähtunud veelekke tagajärgede eest ja oma vastutust ei ole ümber lükanud ka puudutatud isik I. Kuna kahju põhjustanud veeleke lähtus tema korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et ta rikkus korteriomanikuna eelnimetatud kohustusi (Riigikohtu otsus nr 2-18-13649 (punktid 16, 21)). Tõendamiskoormist on kohus puudutatud isikule I selgitanud. Puudutatud isik I ei ole tõendanud, et ta kohustusi ei rikkunud või et rikkumine oli vabandatav (VÕS § 103).
14.Kuna kumbki ei lükanud ümber vastutust põhjustatud kahju eest ega esitanud asjaolusid, mis võimaldaks jaotada vastutust diferentseeritult, loeb kohus mõlemad vastutavaks võrdses ulatuses ja mõistab hüvitise neilt välja võrdsetes osades. Kohus kohaldab VÕS § 138 lõikeid 1 ja 3. Tuvastatud asjaoludel on kummagi puudutatud isiku tõenäoline osalus kahju tekkimises võrdväärne.
15.Kohus loeb tõendatuks, et avaldaja nõude aluseks olevad korteris nr 10 põhjustatud kahjustused on tervikuna põhjustatud korterist nr 14 lähtunud veelekke tulemusel. Kohus loeb kahju suuruse tõendatuks Redwood OÜ 19.12.2018 remondikalkulatsiooniga (I kd tl 17). Tunnistaja TL kinnitas, et dokument kajastab vaidlusaluse veelekke kahjude kõrvaldamiseks vajalikke töid õigesti (II kd tl 51 pöördel). Puudutatud isik I ei ole tõendanud, et vaidlusaluseid töid oleks saanud teha odavamalt. Puudutatud isiku I vastuväited on ebausutavad ja alusetud. Suuremas osas kahjustatud põrandat ei saa tavaliselt parandada materjali osalise väljavahetamisega ja puudutatud isik I ei ole tõendanud vastupidist. Väide, et kahjustuste likvideerimise käigus tehti ära remont, mida oleks tulnud teha ka avariita (II kd tl 52), on alusetu. Remondi vajaduse põhjustas käesoleval juhul lekkinud vesi. Kahjustuste kõrvaldamine nii, et tulemus oleks kulunud, ei ole mõeldav. Tuleb ka arvestada, et avaldaja on nõudnud kahju hüvitamist ainult summas 2800 eurot ehk vähem, kui on tõendites kajastatud tegeliku kahju summa 3709,09 eurot.
16.Ühistu ei ole veelekke ja kahju põhjuslikule seosele ega kahju suurusele vastu vaielnud. Kahju tekkepõhjused ja suurus tuvastati sellisena ka varasemas menetluses ja Tallinna Ringkonnakohus ning Riigikohus nimetatud osas maakohtule etteheiteid ei teinud.
17.VÕS § 492 lõike 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna avaldaja on kindlustusandjana hüvitanud kindlustusvõtjale kahju, on kahjustada saanud korteri omaniku nõue hüvitatud kahju ulatuses läinud üle avaldajale. Eespool selgitatud põhjustel mõistab kohus puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja hüvitisena põhjustatud kahju eest 1400 eurot ja puudutatud isikult II 1400 eurot. Esimese eelistusena esitatud nõue rahuldatakse seega 50% ulatuses ja alternatiivselt esitatud nõue samuti 50% ulatuses.
18.Ühtlasi rahuldab kohus VÕS § 113 lõike 1 alusel avaldaja nõuded viivise väljamõistmiseks.
19.Kokku mõistab kohus välja puudutatud isikult I välja 1783,56 eurot (1400+383,56) ja puudutatud isikult II 1460,14 eurot (1400+60,14). Alates 04.10.2022 kuni põhivõla tasumiseni
mõistab kohus puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud viivise kuni põhivõla tasumiseni (TsMS § 367).
20.Juhindudes TsMS § 172 lõike 1 teisest lausest ja § 165 lõikest 1, määrab kohus avaldaja menetluskulud võrdsetes osades puudutatud isikute kanda. Puudutatud isikute vastuväited avaldaja nõudele osutusid alusetuteks.
21.Avaldaja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja tasu 2224 eurot 18,5 tunni töö eest tasumääraga 120 eurot tunnis (käibemaksuta). Asja uuel läbivaatamisel taotles avaldaja õigusabikulu hüvitamist summas 1976 eurot (esindaja 16,46 tunni töö eest). Avaldaja on esitanud üksikasjalikud aruanded esindaja tehtu kohta ning on kinnitanud kulude vajalikkust ja seost käesoleva asjaga.
22.Puudutatud isik I vaidles avaldaja menetluskulude põhjendatusele osaliselt vastu. Kohus vastuväidetega ei nõustu. Tervikuna hinnates ei ole avaldaja menetluskulud kohtu hinnangul ülemäärased. Puudutatud isiku I enese õigusabikulud on olnud 2362,50 eurot ehk avaldaja omadest suuremad. Ei ole põhjust arvata, et puudutatud isiku I esindamiseks tegelikult põhjendatud kulud olid käesolevas asjas suuremad avaldaja omadest. Puudutatud isiku I arvamus avaldaja menetlustoiminguteks vajaliku aja kohta ei muuda menetluskulu põhjendamatuks. Avaldaja on vähendanud kulunõuet tegelikult kulutatuga võrreldes suuremas ulatuses, kui oli tööaega kulutatud Riigikohtu menetluses (248 eurot vs 180 eurot). Kohtu arvates on avaldaja kulud põhjendatud ja vajalikud summas 2026 eurot (50+1976). Vastavalt eespool otsustatud jaotusele mõistab kohus kummaltki puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1013 eurot (2026/2).
23.Avaldaja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lõikest 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Määruskaebus
24.Puudutatud isik I palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus rahuldas avalduse kaebaja osas ja teha selles osas uus määrus, millega jätta avaldus tema osas rahuldamata. Menetluskulud palub puudutatud isik I jätta avaldaja kanda.
25.Maakohus hindas asjaolusid ja kogutud tõendeid valesti ega arvestanud praeguses asjas tehtud Riigikohtu lahendiga. Riigikohus andis selged juhised asja lahendamiseks, mida maakohus ei täitnud. Maakohus hakkas vaidlust lahendama oma äranägemisel, andes kohati asjaoludele ebaõige hinnangu ning esitades omapoolse versiooni, kuigi poolte vahel ei olnud vaidlust sündmuste toimumise asjaolude üle. Ei ole selge, mida peab maakohus silmas väites, et eluliselt usutavat versiooni sellest, mis tegelikkuses juhtus, ei ole kohtule esitatud. Osalejate vahel ei olnud vaidlust selle üle, millal ja mis põhjusel lekkis kaebaja korterist vett alumise naabri korterisse. Ka 22.09.2022 kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja (kahjusaaja) kinnitas, et veeuputus toimus nimelt 01.10.2018, enne ega pärast seda pole vett lekkinud, kohe oli kutsutud korteriühistu santehnik ning leke oli kõrvaldatud.
26.Puudutatud isiku I korteris elab tema eakas ema, kes tõesti midagi ei märganud kuni santehniku ilmumiseni. Samas on ebaselge, mida peab maakohus silmas vee ulatuse all. Keegi ei ole väitnud, et ühe sekundiga lekkis suur kogus vett, mida ei oleks võimalik mitte märgata. Ei ole teada, millal täpselt hakkas radiaator lekkima, sest kahjusaaja sai ise seda märgata alles 01.10.2018 õhtul, kui tuli koju.
27.Kuigi hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte, tähendab see, et kui poolte vahel puudub lekke põhjuse üle vaidlus, puudub ka kohtul õigus kahelda lekke põhjuses. Seda enam, et lekke põhjuste kohta oli koostatud akt korteriühistu esindaja poolt. Kui maakohus soovis asuda seisukohale, et lekke põhjustas tegelikkuses muu asjaolu, mida mingil põhjusel varjatakse, pidi maakohus koguma ise vajalikke tõendeid. Kohus seda ei teinud. Toimikus ei ole tõendit, mis annaks alust arvata, et veelekke põhjuseks oli muu asjaolu kui see, mille menetlusosalised tõid kohtu ette.
28.Kaebuse esitaja ei nõustu maakohtu väitega, et puudutatud isik I ei ole lükanud ümber ühistu selgitust, et küttesüsteem on pidevalt survestatud ja temperatuuri muutmine toimub automatiseeritult vastavalt välisõhu temperatuuri muutusele. Kaebaja vaidles korteriühistule selles osas vastu. Isegi kui küttesüsteem on pidevalt survestatud ja temperatuuri muutmine toimub automatiseeritult vastavalt välisõhu temperatuuri muutusele, omab tähtsust ühistu väide, millele keegi menetlusosalistest ei ole vastuväiteid esitanud – kui klapi mittesulgumise põhjustas tahke osakese sattumine õhutisse, puudus seos temperatuuri muutusest tingitud rõhu suurenemisega ja süsteemis pidevas ringluses olevas vees leiduv osake oleks võinud õhutisse sattuda sõltumata vee temperatuurist. Tahke osakese sattumise võimalikkusele õhutisse viitas ka tunnistaja GV. Kui tegemist oli osakese sattumisega õhutisse ja see põhjustas lekke, ei vastuta selle eest korteriomanik.
29.Kaebaja seletus vande all on tõend TsMS-i mõttes ja sellega on tõendatud, et radiaatori õhutite üle toimus puudutatud isiku I korteris pidev järelevalve; korteris käis ta enne juhtumit 1–2 korda nädalas ja alati kontrollis radiaatorite seisundit, enne 01.10.2018 juhtumit mingeid probleeme ei olnud; ise ei ole puudutatud isik I küttesüsteemis midagi parandanud, kuna sellega tegeleb korteriühistu.
30.Seega on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et vastutavaks isikuks kahju hüvitamise eest on antud juhul korteriühistu. Kütte sisselülitamisel olid puudutatud isiku I korteris lekkima hakanud radiaatoritel paiknevad õhutusklapid. 06.11.2018 OÜ Maket Kinnisvara koostatud aktist nähtub, et nimelt automaatõhuti rikke tõttu tekkis 01.10.2018 veeleke. Ei ole vaidlust, et leke sai alguse korteriomanike kaasomandi osast.
31.Korteriomaniku kohustused on sätestatud KrtS § 31 lõigetes 1, 2, 4 ja 5. Kaasomandi osas on korteriomaniku kohustused järgmised: kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. KrtS § 31 lõikest 1 ei tulene puudutatud isiku I kohustust hoida kaasomandi eset korras, kuna see on korteriühistu kohustus. Enne konkreetset juhtumit ei olnud korteris nr 14 kütteradiaatoritega ja õhuklapiga mingeid probleeme olnud. Puudutatud isik I ei ole kaasomandi eset (kütteradiaatorit) lõhkunud või rikkunud. Ühistu ega valitseja ei ole puudutatud isikule I mistahes juhiseid seoses küttesüsteemi ja automaatõhuti kasutamisega andnud. Korteri ja kütteradiaatorite ülevaatuse ja lekke likvideerimise käigus ei tuvastatud, et puudutatud isik I oleks midagi valesti teinud või tegemata jätnud. Korteriühistu kohustuseks on kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont, millise kohustuse rikkumise korral on kahjustatud isikul õigus esitada nõue korteriühistu vastu. Vastus määruskaebusele ja edasine menetlus
32.Avaldaja ja puudutatud isik II vaidlevad määruskaebusele vastu.
33.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
34.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue määruse, millega jätab avalduse puudutatud isiku I suhtes rahuldamata (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2 koosmõjus §-ga 659). Samuti jaotab ringkonnakohus ümber vastavas osas menetluskulud. Lisaks jaotab kolleegium määruskaebemenetlusega seotud kulud.
35.TsMS § 651 lõike 1 (koosmõjus §-ga 659) alusel kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praeguses asjas on kaebuse esitanud vaid puudutatud isik I. Seega on maakohtu määrus TsMS § 456 lõike 1 alusel jõustunud osas, milles maakohus rahuldas avalduse osaliselt puudutatud isiku II vastu ja jaotas ning määras rahaliselt kindlaks avaldaja ja puudutatud isiku II vahelises suhtes menetluskulud (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 4, 5, 8 ning osaliselt (puudutatud isikut II puudutavas osas) punktid 6 ja 9).
36.Ringkonnakohus ei pea vajalikuks määruskaebemenetluses kohtuistungi korraldamist. TsMS § 667 lõike 3 esimesest lausest tulenevalt lahendatakse määruskaebus üldjuhul kirjalikus menetluses. Kaebusest ei nähtu asjaolusid, mis tingiksid kohtuistungi korraldamise vajaduse. Menetlusosalised on saanud esitada seisukohad kirjalikult. Istungi korraldamine ei ole kolleegiumi hinnangul asja lahendamiseks vajalik ega menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes mõistlik.
37.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et maakohus jättis asja uuesti läbi vaadates piisava tähelepanuta Riigikohtu poolt praeguses asjas 09.03.2022 antud juhised. TsMS § 693 lõike 2 kohaselt (kohaldub määruskaebemenetluses läbi TsMS § 695) on Riigikohtu lahendis esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.
38.Riigikohus tõi põhjenduste punktides 14–18 esile järgmist: menetlusosalised ei vaidle, et puudutatud isiku I korteris asunud kütteradiaatorist tekkis veeleke, mis kahjustas avaldaja kindlustatud korterit; veekahju tekkis korteriomanike kaasomandi osast; menetlusosalised vaidlevad, kas puudutatud isik rikkus oma kohustusi; KrtS § 31 lõike 1 punkti 1 ja § 12 lõike 2 ning AÕS § 72 lõike 5 järgi on korteriomanikul nii korteriomandi eriomandi korrashoiu kohustus kui kaasomandi alalhoiu kohustus ning eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus; korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, samuti kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust; kuna kahjustav asjaolu lähtus puudutatud isiku I korteriomandi eriomandi piirest, tuleb eeldada, et ta rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav; kuna ei vaieldud selle üle, et veeleke lähtus korteriomanike kaasomandi osast, pidi puudutatud isik I vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei rikkunud oma kohustust või on rikkumine vabandatav; korteriomandist eemalviibimine ei vabasta korteriomanikku kohustusest korraldada korteriomandi valitsemist; korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lõige 1), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lõige 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lõige 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lõige 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lõige 4); kui kahju tekkis korteriomandite kaasomandi osa esemest, kuid ükski korteriomanik ega korteriühistu
ei ole oma kohustust rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu (KrtS § 12 lõige 2, AÕS § 72 lõike 5 teine lause); kohtud jätsid piisava tähelepanuta puudutatud isiku I väited, millele avaldaja vastu ei vaielnud, et tõenäoliselt tekkis veeleke 2016. a paigaldatud automaatõhuti puuduse tõttu ning puudutatud isiku I teada oli torustiku tehniline seisund hea ega vajanud erilist hooldust ning et ta ei teadnud küttesüsteemi sisselülitamisest; kui need asjaolud peavad paika, ei ole õige asuda seisukohale, et puudutatud isik I on oma kohustusi rikkunud; korteriühistu kohustus on hoida kaasomandis olev küttesüsteem sellises korras, et sellest ei teki lekkeid, ning kui küttesüsteem vajab selle sisselülitamisel või muude tööde tegemisel korteriomanike erilist tähelepanu, peab ühistu sellisest vajadusest korteriomanikele piisavalt vara teada andma.
39.Seega tuli asja uuel läbivaatamisel puudutatud isikul I tõendada, et ta ei rikkunud kohustust hoida korras enda korteriomandi eriomandit ega kaasomandi alalhoiu kohustust ega eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel kohustust hoiduda teiste korteriomanike kahjustamisest või et rikkumine on vabandatav. Maakohtu tuli tuvastada puudutatud isiku I konkreetne rikkumine (vt ka Riigikohtu määrus nr 2-19-9500, punktid 15, 15.1, 15.3). Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et maakohus tema rikkumist ei tuvastanud ning et selleks ei anna alust ka senises menetluses esitatud väited ega kogutud tõenditega tõendamist leidnud elulised asjaolud.
40.Tõendamaks, et ta ei rikkunud oma kohustusi, tõi puudutatud isik I maakohtu esile järgmised elulised asjaolud: ta on alati võimaldanud ühistu töötajatel teha korteris küttesüsteemi korrashoiuks vajalikke töid; 2016. a vahetati radiaatoritel välja automaatõhutid ja paigaldati uued ühistu valitseja poolt; veeleke toimus kütte sisselülitamisel automaatsete õhuklappide (automaatõhutite) rikke tõttu; ta ei teadnud küttesüsteemi sisselülitamisest ega sellest, et sisselülitamisel võib tekkida rike, kuna varem ei ole seda juhtunud; kuigi ta korteris ei ela, käib ta seal regulaarselt; korteriühistu ega valitseja ei andnud talle mistahes juhiseid seonduvalt küttesüsteemi ja automaatõhuti kasutamisega.
41.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei olnud menetlusosalistel algusest peale vaidlust asjaolu üle, et veeleke puudutatud isiku I korteris asuvast radiaatorist toimus tõenäoliselt automaatõhuti rikke tõttu. Seda asjaolu tõendavad ka kahjusaaja 02.10.2018 avalduses kindlustusandjale esiletoodu (I kd tl 16), elamu valitseja haldusjuhi GV 06.11.2018 akt (I kd tl 19, tõlge tl 25 pöördel) ja sama isiku 11.11.2020 tunnistajana antud ütlused (I kd tl 125–125 pöördel). GV ütluste kohaselt sai ta asjaolust, et lekkis konkreetne õhutusklapp, teada santehnikutelt. TL (kahjustada saanud korteri nr 10 omanik) ütlustega 22.09.2022 kohtuistungil on tõendatud mh, et tunnistaja kutsus oma korteris veekahjustusi nähes välja santehniku, kes avastas korteris nr 14 lekke põhjuse (protokoll II kd tl 51–53). Samal istungil andis vande all seletusi puudutatud isik I, millega on mh tõendatud, et enne 01.10.2018 veelekkeid ei olnud; tol päeval tuli santehnik ja nägi, et ühest radiaatori vidinast tilkus vett. Seega jääb ka ringkonnakohtule arusaamatuks, miks maakohus leidis, et menetlusosalised ei avaldanud kohtule veelekke tegelikku põhjust. TsMS § 232 lõike 1 alusel tuleb kohtul tõendeid hinnata igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustada oma siseveendumuse järgi, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Praeguses asjas pööras maakohus tähelepanu vaid GV ütluste viimasele lause, mille kohaselt ta ei tea, mis põhjusel leke tekkis. Samas jättis kohus tähelepanuta ütlused selle kohta, et isik ise 01.10.2018 korteris nr 14 ei käinud, vaid sai kogu info Maket Kinnisvara santehnikult, kes käis kohal ja tuvastas lekke põhjuse. Et santehnik elamu valitseja äriühingust kutsuti, on tõendatud kahju saanud korteri omaniku TL ütlustega ja puudutatud isiku I vande all antud seletusega. Seega tuleb asuda seisukohale, et praeguses asjas on veelekke põhjus tsiviilkohtumenetluse jaoks piisava veenvusega tõendatud.
42.TL (korteriomandi nr 10 omanik) ütlustega on lisaks tõendatud, et küttesüsteemi sisselülitamisest tol aastal elanikke ei teavitatud, tavaliselt oli teavitatud. Puudutatud isiku I vande
all antud seletusega on tõendatud, et ta viibib oma korteris 1–2 korda nädalas ja enne 01.10.2018 veelekkeid ei olnud; tol päeval tuli santehnik ja nägi, et ühest radiaatori vidinast tilkus vett; ise ta küttesüsteemis midagi ei remontinud ega vahetanud. Korteriühistu on menetluses toonud mh esile, et elamu küttesüsteem oli hooldatud ja korras; sageli on korterelamute viimase korruse korterite kütteradiaatoritele paigaldatud automaatõhutid, et tagada küttesüsteemi parem töökindlus (õhk väljub süsteemist automaatselt); nii on paigaldatud automaatõhutid ka puudutatud isiku I viimasel korrusel asuvasse korterisse; analoogsed automaatõhutid töötavad tavaliselt viis ja enam aastat, neid ei pea iga kahe aasta tagant vahetama; keegi ei osanud eeldada, et taoline rike võib juhtuda; tegemist võis olla tehnilise praagiga või juhusega, et juhuslik osake sattus õhuti klapi vahele. Lisaks tõi korteriühistu esile, et automaatküttesüsteemide nagu on konkreetses elamus puhul ei teavitata elanikke kütte sisselülitamisest, sest vesi on süsteemis aastaringselt ja välistemperatuuri alanedes hakkab süsteem automaatselt vett soojendama.
43.Kolleegium nõustub kaebajaga, et nimetatud asjaolud leidsid maakohtus tsiviilkohtumenetluse jaoks piisava veenvusega tõendamist, mistõttu ei ole õige maakohtu seisukoht puudutatud isiku I kohustuse rikkumise kohta. Puudutatud isik I tõendas piisava elulise usutavusega, et ta ei ole rikkunud seadusest tulenevaid korteriomaniku kohustusi. Tõendamist leidnud asjaolude valguses suutis puudutatud isik I lükata ümber kohustuse rikkumise eelduse. Kuna tõendatud ei ole rikkumine, mistõttu avaldus puudutatud isiku I vastu rahuldamisele kuuluda ei saa, ei võta ringkonnakohus seisukohta muude seadusest tulenevate kahju hüvitamise eelduste kohta.
44.Eelpool käsitamata menetlusosaliste väited kolleegiumi hinnangul määruskaebemenetluses tähtsuts ei oma ja ringkonnakohus nende osas seisukohta ei võta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
45.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse kaebajat puudutavas osas ja jätab avalduse kaebaja vastu rahuldamata, tuleb muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. Kuna avaldus jääb kaebaja vastu rahuldamata ja tema kaebus kuulub rahuldamisele, on õiglane jätta tema menetluskulud kõigis kohtuastmetes TsMS § 172 lõike 1 teise lause alusel avaldaja kanda. Sama sätte alusel jäävad ka puudutatud isiku II määruskaebemenetluse kulud avaldaja kanda.
46.Kuna maakohus ei määranud rahaliselt kindlaks puudutatud isiku I menetluskulusid, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lõige 4). Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul ringkonnakohtu määruse jõustumisest (TsMS § 177 lõige 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.