2609 kohtulahendit viitab sellele sättele.
29 § 29. Lepingu tõlgendamine 1 (1) Lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. 2 (2) Lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. 3 (3) Kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. 4 (4) Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. 5 (5) Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: 1 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6
Loe sätet terviktekstis →Näidatud 50 lahendit 2609-st, uuemad eespool.