5.Rahuldada Margo Põbo taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ning määrata Advokaadibüroo Sempes OÜ-le riigieelarvest makstavaks tasuks Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 840 eurot (sh käibemaks). Saata määrus täitmiseks Eesti Advokatuurile ja teadmiseks Advokaadibüroo Sempes OÜ-le.
6.Tagastada Advokaadibüroole YY, YY eest kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (hageja) esitas 10. veebruaril 2013 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista 21 169 eurot 4 senti ja viivise.
2-13-6457 Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid hageja ja J.M. kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingus puudusid konkreetsed kokkulepped ehitise kohta. 2007. a veebruaris selgus, et ehitis ei pea sooja ja selle katus hakkas lekkima. Sama aasta märtsis pöördus hageja kostja poole esinenud puuduste asjus nõu saamiseks, edaspidise tegevuse hindamiseks ja kooskõlastamiseks. Kostja ei pidanud katuse lekkimist oluliseks, kuna katus oli ainult kaks korda läbi lasknud ning lekke tekkepõhjused olid ebaselged. Kostja soovitusel lasi hageja teha ekspertiisi soojakadude tuvastamiseks. 19. märtsi 2007 ekspertiisiga tuvastati soojakaod peaaegu kõigis elamu tubades.
25.aprillil 2007 sõlmisid hageja ja kostja kliendilepingu (kliendileping), mille kohaselt asus kostja hagejat esindama J.M. ja M.M. vastu varjatud puuduste esinemisest tingitud nõuete esitamisel. Volitus hõlmas eelläbirääkimisi, dokumentide vormistamist ja esindamist kohtus. Hageja võttis ettevõtjatelt hinnapakkumised puuduste kõrvaldamiseks. Kostja esitas J.M-le hinna alandamise avalduse, milles katuse läbijooksust juttu ei olnud. Sellega rikkus kostja enda kohustust. 2007. a detsembris valmis Ehitusekspertiisibüroo ekspertiisiakt, mille kohaselt on katus 90% ulatuses amortiseerunud ning esinevad ehituslikud vead, millest on tekkinud läbijooksud. Lisaks leidis ekspert mitmeid muid puudusi. Ekspert hindas puuduste kõrvaldamise maksumuseks 530 000 krooni. Hageja andis ekspertiisiakti kostjale ja leppis kostjaga kokku kõikide puuduste eest nõuete esitamise. Kostja esitas 1. veebruaril 2008 tsiviilasjas nr 2-08-5034 hagiavalduse, mille kohus jättis rahuldamata. Kohtuotsus jõustus 10. veebruaril 2010. Kostja esitas koos hagiavaldusega ekspertiisiakti, kuid kohtuotsusest nähtuvalt on kohus olnud seisukohal, et ekspertiisiaktist tulenevaid nõudeid esitatud ei ole. Ringkonnakohus leidis, et hageja on küll viidanud ekspertiisiaktile, kuid ei ole esile toonud, milliste puuduste olemasolu sellest dokumendist tuleneb. Kohtud jätsid ekspertiisiakti ja selle sisu tähelepanuta. Olukorras, kus advokaat leiab ekspertiisis puudusi, oleks ta pidanud laskma küsitavaid kohti täpsustada, mida aga kostja vajalikuks ei pidanud. Kostja on esitanud kohtusse küsitavad nõuded paari katuseaugu ilmnemise kohta ning ehitise mittevastavuse kohta uuselamule. Samas on jäetud esitamata nõuded amortiseerunud katuse ja teiste ekspertiisiaktist tulenevate nõuete kohta ja ei viidatud esitatud nõuete tõendamiseks ekspertiisiaktile. Kostja jättis hagejale teatamata J.M. selgituse selle kohta, et tegelikult ei ole ta ehitist renoveerinud. Kostja esitas hinna alandamise nõude, kuigi hagist nähtuvalt oli tegemist kahju hüvitamise nõudega. Kostja avaldas hagis, et maja valmis 2006, kuigi tegelikult oli maja valminud 1996 ja renoveeritud 2006. Kostja ei lasknud eksperdil enne kohtusse pöördumist täpsustada soojustuse ebapiisavust. Kostja käsitas T. M-it valesti eksperdina, kuigi ta oli tunnistaja. Kostja soovitas kohtusse pöörduda puudulike ekspertiisiaktidega. Kostja oleks pidanud vähemalt viitama ebakõladele maja müügikuulutuses ja projektis. Kostja ei esitanud apellatsioonkaebust maakohtu otsuse peale. Kostjaga ei olnud võimalik kontakteeruda. Hageja koostas apellatsioonkaebuse ise ning esitas apellatsioonkaebuse viimasel päeval pärast tööpäeva, seega ei saa kostja põhjendada apellatsioonkaebuse esitamata jätmist sellega, et ta teadis, et hageja esitas apellatsioonkaebuse. Kostja on teinud oma tööd puudulikult. Hagejal on kohustus tasuda menetluskuludena tsiviilasjas nr 2-08-5034 apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 639 eurot 12 senti ja hüvitada J.M. menetluskulud 3681 eurot 15 senti ning viivis. Hageja kaotas 530 000 krooni väärtuses ekspertiisiaktist tulenevad ja ka renoveerimisest või siis selle puudumisest tulenevad nõuded J.M. vastu. Nõudele lisanduvad ka kohtutäiturite tasu väljamõistmise otsused, kohtutäitur K. Seisleri täitemenetluse alustamise tasu 19 eurot 16 senti ja põhitasu 168 eurot 60 senti ning kohtutäituri M. Laanemetsa täitemenetluse alustamise tasu 19 eurot 16 senti ja põhitasu 632 eurot 40 senti. Hageja peab kandma täitekulusid ja tasuma menetluskuludelt viivist. Hageja on vahetanud maja katuse ja kandnud selle tõttu kulu 15 210 eurot. Kostjale on tasutud ka 287 eurot 60 senti avanssi, mille tagastamist hageja soovib.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 2(16)
2-13-6457
Kostja leidis, et kliendilepingu alusel volitas hageja kostjat ennast esindama kinnistu ostuhinna alandamise nõude esitamises ostetud elamus varjatud puuduste esinemise tõttu. Hageja esitas maja soojapidavuse kohta kostjale termograafilise uuringu akti. Kostja andis hagejale nõu tellida enne hinna alandamise ettepanekute tegemist eksperdihinnang puuduste kõrvaldamise maksumuse kohta. Hageja saatis kostjale e-kirja teel hinnapakkumised erinevatelt firmadelt maja soojustamise maksumuse kohta. Kostja nõustus alustama käsundi täitmist hinnapakkumiste alusel. Keskmiseks hinnapakkumiseks kujunes 315 000 krooni ning sellise summaga ettepaneku hinna alandamiseks saatis kostja J.M-le, millele J.M. vastas keeldumisega. Kostja nõudis hagejalt eksperdiarvamuse tellimist selle kohta, millest on põhjustatud puudulik soojustus ja palju soojustuse parandamine maksab. Ekspertiis tehti hageja tellimusel 2007. a detsembris. Ekspert jättis soojustusse puutuvad puudused sisuliselt kõrvale ja osutas rohkem tähelepanu sellele, et elamu ei olnud ehitatud projekti kohaselt ja esines katuse läbijooks. Nendest puudustest ei olnud kliendilepingu sõlmimisel ja hinna alandamise ettepaneku tegemisel juttu. Eksperdi hinnangul oli lisasoojustuse maksumus 330 000 krooni ja uute puuduste kõrvaldamise maksumus 200 000 krooni. Ekspertiisiaktis ei olnud eraldi märgitud konkreetsete puuduste kõrvaldamise maksumust. Kostja esitas hagiavalduse kogu eksperdi nimetatud summa ulatuses vastavalt hageja soovile. Kostja lähtus hagi koostamisel eksperdiarvamusest, kuid pani põhirõhu asjaoludele, mis olid märgitud hinna alandamise ettepanekus. Kostja ei pidanud ekspertiisiakti ümber kirjutama ning piisas selle refereerimisest. Neid defekte ja puudusi, mida ei olnud kajastatud ostuhinna alandamise avalduses ja mida ei saanud kuidagi seostada puuduliku soojapidavusega, ei olnud hagiavalduses enam alust esitada, kuivõrd nende puuduste kohta pretensioonide esitamise tähtaeg oli möödunud. Ei olnud põhjust esitada uusi nõudeid, kuna nende menetlusse võtmise ja rahuldamise perspektiiv oli kaheldav. Hageja oli vastu kohtuliku ekspertiisi määramisele. Kostja ei saanud hagejaga ühendust, sest hageja ei vastanud kostja meilidele ja esitas ise apellatsioonkaebuse. Hageja hinnang, et katus on 90% ulatuses amortiseerunud, pärineb 2013. a ekspertiisi järeldustest. Hageja tunnistaja ütlused katuse läbijooksu ei kinnitanud. Kostja juhtis hageja tähelepanu 2007. a ekspertiisi konkretiseerimata iseloomule. Hageja viibis ka ise kohtuistungil ja oli kursis kõigi kostja vastuväidetega, millega vaidlustati kõik nõuded ja tõendid.
3.Harju Maakohus jättis 26. veebruari 2016. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21. juuni 2016. a otsusega Harju Maakohtu 26. veebruari 2016. a otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Riigikohus ei võtnud 10. oktoobri 2016. a määrusega kostja kassatsioonkaebust menetlusse.
5.Harju Maakohus jättis 10. jaanuari 2018. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole suulise lepingu sõlmimine tõendatud ning seetõttu on tõendamata hageja väide, nagu oleks kirjalikku käsunduslepingut suuliselt muudetud või täiendatud. Lepingus andis hageja kostjale juhise ennast esindada kinnistu müüjate vastu ostuhinna alandamise nõude esitamisel. Kostjal ei olnud volitust kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Esindatava huvides tegutsemine ei tähenda seda, et esindaja peaks kohtule esitama esindatava nimel kõikvõimalikud erinevad nõuded, vaid esindaja peab kaaluma, milliste nõuete esitamine võiks lõppeda esindatava jaoks soodsa lahendi saamisega. Kahju hüvitamise nõuet ei oleks eelduslikult kohus rahuldanud. Kohus ei saa anda hinnangut, kas kohus oleks kahju hüvitamise hagi rahuldanud või mitte. Kostja ei ole käsunduslepingut rikkunud.
3(16)
2-13-6457 Hageja pidas kahju hüvitamise nõude esitamist põhjendatuks ekspertiisiaktist lähtudes. 2007. a koostatud ekspertiis ja selle lisa 2013. a oktoobrist on dokumentaalsed tõendid, mitte eksperdiarvamus, kuna kohus ei küsinud eksperdiarvamust. Kahju hüvitamise hagi puhul ei olnuks tegemist sellise vaidlusega, kus õiguslik olukord oleks olnud sedavõrd selge, et hageja oleks saanud olla kindel hagi rahuldamises. Hageja esitas menetluses seisukohti, millest ei saa järeldada, et kostja on tekitanud hagejale kahju. Hageja ei tõendanud suulise käsunduslepingu olemasolu ega seda, et tsiviilasjas nr 2-08-5034 jättis kostja esitamata osa nõudeid, mida ekspertiisist tulenevalt oleks võinud esitada, mis tingis hagi rahuldamata jätmise.
6.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 18. mai 2018. a otsusega hageja apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata põhinõude 3968 eurot 75 senti ja sellelt arvestatava viivise osas, ja tegi uue otsuse, millega vastavas ulatuses hagi rahuldas. Menetluskulud, välja arvatud apellatsioonkaebuste esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivud, jäid poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuste esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivudest jäi 81,25% hageja kanda ja 18,75% kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga selles, et olukorras, kus hageja ei ole tõendanud, et tema nõue, mille kohta kostja hagi ette valmistas, oleks muul juhul suure tõenäosusega rahuldatud, on välistatud kahju hüvitamise nõue, mis tuleneb sellest, et kostja koostas ja soovitas hagejal esitada hagi, mida ei saanud rahuldada. Hageja sõlmis kostjaga õigusteenuse osutamiseks käsunduslepingu. Kostja poole pöördumisel selgitas hageja enda elulist muret, mille kohta soovis vandeadvokaadilt kui kutsetegevusena professionaalset õigusteenust osutavalt isikult saada õigusabi. Sellises olukorras tuleb advokaadil hinnata, kas tal on võimalik klienti aidata ning millised on võimaliku vaidluse eduväljavaated. Õigusteenuse osutajal tuleb selgitada välja kliendi eluline mure, see, mida ta saavutada soovib, samuti see, millest asja lahendamine sõltub, ning selle alusel hinnata asja lahendamise perspektiivikust. Ka enne kohtusse pöördumist tuleb advokaadil hinnata, mida on vaja selleks, et kohus saaks hagi rahuldada, kas hageja on esitanud kõik hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud ning tõendid või tuleks midagi enne kohtusse pöördumist koguda, välja selgitada või üle kontrollida. Kostja soovitas hagejale tellida enne nõuete esitamist ehitustehnilise ekspertiisi. Hageja tellis ekspertiisi. Hilisemas kohtumenetluses esitati ehitustehnilise ekspertiisina pealkirjastatud spetsialisti arvamus kohtule, kes leidis, et vastav tõend ei ole piisav, et selle alusel tuvastada asja lepingutingimustele mittevastavus. Ringkonnakohus leidis samuti, et kõnealune arvamus ei olnud piisav. Samuti ei saa selle spetsialisti arvamuse alusel järeldada, kui palju maksab mingite puuduste kõrvaldamine. Arvamus on väga üldsõnaline. Spetsialisti tähelepanekutest ei ole võimalik aru saada, millises ulatuses väidetavad probleemid esinevad, miks tuleb arvamuse koostanud isiku tähelepanekuid puudusteks pidada, miks tuleb kirjeldatut problemaatiliseks pidada ja mida on vaja teha selleks, et kirjeldatud olukorda muuta. Arvamuses on ilma igasuguste selgitusteta öeldud, et tööde maksumus on 530 000 krooni. Sellise arvamuse adekvaatsust ei ole võimalik kontrollida ning arvamusele ei ole võimalik vastu vaielda. Seega oli spetsialisti arvamus, millele kostja hageja huvides 4(16)
2-13-6457 koostatud hagi suuresti rajas, selgesti äratuntavalt ebapiisav tõend selleks, et selle alusel saanuks müügilepingu eseme lepingutingimustele mittevastavusele tuginevat hagi rajada. Kohtumenetluses osalemise kogemusega advokaat pidi mõistma, et selle arvamuse esitamisest hagi rahuldamiseks ei piisa. Ka kostja mõistis, et kõnealune tõend ei ole kohane. Kostja rikkus hoolsuskohustust sellega, et ei abistanud hagejat spetsialisti arvamuse tellimisel. Kohtumenetluse esindajal tuleks hoolitseda selle eest, et spetsialisti arvamuse koostamiseks pöördutakse õige spetsialisti poole, et spetsialistile esitatakse piisavalt konkreetsed küsimused ja täpselt kindlaks määratud tööülesanne. Õigusteenust osutav vandeadvokaat peab teadma, mis asjaolud on vaja hagi rahuldamise eeldusena kohtu ette tuua ja mis tõendid on vaja hagi rahuldamise eeldusena esitada. Mittejuristist hageja ei pea teadma, kelle poole spetsialisti arvamuse koostamiseks pöörduda, millised küsimused spetsialistile esitada, kuidas püstitada konkreetset tööülesannet ja millal mitte nõustuda spetsialisti arvamusega ning millal lasta arvamust täiendada. Kohane on see, kui advokaat koostab ise eksperdile esitatavad küsimused ja tööülesande. Kostja seda ei teinud. Sellist kostja tegevust tuleb pidada käsundi täitmisel nõutava hoolsuse järgimata jätmiseks. Kostja ei järginud hoolsuskohustust, kui ei hinnanud hagi võimalikku perspektiivikust. Hagiavalduses esitas kostja hageja nimel hinna alandamise nõude. Hinna alandamisest tuleneva nõude saab rahuldada üksnes juhul, kui hageja toob kohtu ette ja tõendab kokkulepitud soorituse väärtuse ja tegeliku soorituse väärtuse. Enne hagi esitamist ei olnud tõendit, millest oleks nähtunud puudustega majaga kinnisasja väärtus. Seega oli täitmata üks elementaarne hinna alandamise nõude rahuldamise eeldus. Sellest hoolimata otsustas kostja hagi koostada ja soovitada selle hagejal kohtule esitada. Terve maakohtu menetluse vältel sellist tõendit ei hangitud ega taotletud kohtult ka ekspertiisi määramist. Kostjale peab olema teada, et kui seadus näeb hagi rahuldamise eeldusena mingi konkreetse asjaolu ette, ei saa kohus hagi rahuldada, kui kostja hagile vastu vaidleb ja kui hageja vastavat asjaolu kohtule ei tõenda. Juhul, kui hageja soovib oma hagi kasvõi osaliselt rajada tunnistajate ütlustele, hõlmab hoolsuskohustus ka seda, et hageja esindaja veendub selles, kas tunnistajad teavad anda ütlusi tõendamisele kuuluva asjaolu kohta, kas ütlused on piisavad ja kas ütlused on sellised, millega saab hageja jaoks vajalikke asjaolusid tõendada. Nii maa- kui ka ringkonnakohus leidsid, et hageja ei ole tõendanud asja lepingutingimustele mittevastavust. Sellise järeldusega tuleb nõustuda. Kostja pidi enne hagi esitamist mõistma, et kui hagi aluseks olevad asjaolud ei ole välja selgitatud ja asjaolude tõendamiseks vajalikke tõendeid ei ole hangitud ning nende olemasolus ei ole veendutud, ei saa hagi rahuldada. Kostja ei andnud hagejale soovitust kohtusse mitte pöörduda ja kostja ei informeerinud hagejat sellest, et hagi aluseks olevad asjaolud ja tõendid on välja selgitamata ja hoolsust üles näitav advokaat sellises olukorras kohtusse ei pöördu. Kostja arvates oli tal hagejaga ekspertiisi taotluse hagis esitamisest juttu, kuid ekspertiisi hinna tõttu jäi vastav taotlus esitamata. Sellise väite alusel ei saa järeldada, et kostja oleks täitnud hoolsuskohustust. Esiteks on tegemist kostja ühepoolse väitega pärast seda, kui hagiavaldus oli jäänud rahuldamata. Teiseks ei ole tegemist konkreetse väitega, kuivõrd ka kostja ise täpseid asjaolusid ei mäleta. Kolmandaks ei tähenda see, et advokaat oleks oma kliendile selgitanud, et kohaste tõenditeta ei saa hagi rahuldada ning hiljem ei tarvitse saada taotlust esitada. Neljandaks tuleb advokaadil selgitada kliendile menetlusabi taotlemise võimalust. Kostja soovitas hagejale konkreetse hagiavaldusega kohtusse pöörduda ning leidis, et hagi oleks võinud olla võimalik rahuldada. Miski ei viita sellele, et kostja oleks selgitanud hagejale, et konkreetse hagi kohtusse esitamine on täiesti perspektiivitu olukorras, kus hagi rahuldamise aluseks olevad 5(16)
2-13-6457 asjaolud ei ole välja selgitatud ja asjaolude tõendamiseks vajalikud tõendid ei ole kogutud ning tõendite olemasolu ei ole kontrollitud. Kostja tugineb sellele, et temale üllatuslikult tunnistas müüki vahendanud maakler kohtus, et hageja oli puudustest enne müügilepingu sõlmimist teadlik. See ei olnud aga hagi rahuldamata jätmise põhjuseks. Hagi jäi rahuldamata seetõttu, et ehitise puudused ei olnud tõendatud. Kostja oleks pidanud kohe peale kliendilepingu sõlmimist hindama, kas on vaja kiiresti midagi ette võtta või mitte. Advokaadi hoolsuskohustuse hulka kuulub muu hulgas kohustus selgitada välja, millal hiljemalt tuleb vajalikke samme astuda selleks, et ükski kliendi õigus ei jääks kaitseta. Juhul, kui kostja ei saanudki hagiavalduses mingitele asjaoludele tugineda, tulenes see sellest, et kostja ei rakendanud vajalikke meetmeid vajaliku kiirusega. Kokkuvõttes koostas kostja hagi, mida ei olnud võimalik igal juhul rahuldada, ning kostja esindas hagejat kohtumenetluses selliselt, et ka kohtumenetluses ei esitatud hagi rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid ega tõendeid ning samuti ei taotletud kohtult tõendite kogumist. Kostja ei andnud hagejale selgesti teada, et sellist hagi ei saa rahuldada ning sellise hagi esitamine oleks olnud hageja kaalutletud teadlik valik. Kostjal lasus hagejat kohtus esindades kohustus hoolitseda selle eest, et hiljemalt kohtumenetluses toodaks kohtu ette kõik hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud ja esitataks vajalikud tõendid. Eespool toodust tulenevalt tuleb järeldada, et kostja seda ei teinud. Sellest tulenevalt pani kostja toime lepingurikkumise. Hagejale tekkis kahju, mis seisneb selles, et temalt mõisteti välja kohtumenetluse vastaspoole menetluskulud. Hageja tasus ka kostjale õigusteenuse osutamise lepingu alusel avansina 4500 krooni. Kostja kohustuste rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kui teenuse osutaja saab lepingu täitmise eest tasu, aga samas teeb teenuse osutamisena midagi, millest ei ole kliendile vähemalgi määral kasu, tuleb tasu käsitada tellijale tekkinud kahjuna. Hagi rahuldamata jätmist ei saa tingida see, et õigusteenuse osutamise lepingus oli märgitud, et kostja kohustub esitama hageja eest hinna alandamise nõude. Vandeadvokaadi poole pöörduv klient ei tea, mida on vaja elulise mure lahendamiseks teha. Isegi kui esmalt võib tunduda, et hinna alandamise nõude esitamine võib olla kohane, tuleb õigusteenuse osutamise käigus analüüsida, mis eeldused on vaja konkreetse nõude esitamiseks täita, mis tõendid on vaja esitada, kas see on võimalik ja kas mõne muu nõude esitamine võib olla efektiivsem või suurema eduväljavaatega. See, et kostja ei esindanud hagejat apellatsioonimenetluses, ei saa tingida hagi rahuldamata jätmist, sest kõik asjaolud ja tõendid, mille esitamine on võimalik maakohtus, tuleb esitada maakohtus. Asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, millest saaks järeldada, et apellatsioonimenetluses teistsugusel viisil esinemise korral oleks ringkonnakohus arvestatava tõenäosusega teinud teistsuguse lahendi. Hageja nõudis kostjalt veel ka selle kahju hüvitamist, mis tulenes asjaolust, et temalt mõisteti välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv, mille tasumisest oli ta menetlusabi korras vabastatud. Selles osas tuleb jätta hagi rahuldamata, sest ei saa tuvastada põhjuslikku seost kostja tegevuse ja kahju vahel. Kostja hagejat apellatsioonimenetluses ei esindanud. Apellatsioonkaebuse koostas ja esitas teine esindaja. Kostja hagejale apellatsioonkaebuse esitamist ka ei soovitanud. Hageja nõudis hüvitist ka selle eest, et kostja tegevuse tagajärjel jäi hageja ilma võimalusest esitada kinnisasja müüja vastu maja lepingutingimustele mittevastavusest tulenevaid nõudeid. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis annaksid aluse nendel asjaoludel hagi rahuldada. Hageja oleks pidanud kohtu ette tooma asjaolud, mille alusel saaks kohus jõuda veendumusele, et kohase 6(16)
2-13-6457 hoolsusega tegutsedes oleks vastav hagi rahuldatud. Seda ei ole hageja teinud. Isegi kui kostja oleks hinna alandamisest tuleneva nõude asemel esitanud kahju hüvitamise nõude, ei saaks järeldada, et see nõue oleks rahuldatud. Hagi tuleb jätta rahuldamata ka nende kulude osas, mis tuleb hagejal kanda selle tõttu, et tema vastu toimub täitemenetlus. Puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel. Iseenesest tuleb eristada hagejal lasuvaid kohustusi (vastaspoolele menetluskulude hüvitamise kohustus ja riigile riigilõivu tasumise kohustus) ja seda, kui kostjal tuleb hagejale hüvitada tekkinud kahju. Hageja kannab suhtes kolmandate isikutega enda esindaja riski ja hageja vastutab ise tsiviilkohtumenetluses osalemisest tekkinud tagajärgede eest. Vastav kahju ei oleks ka kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3), sest põhimõtteliselt tuli arvestada sellega, et hagi võib jääda rahuldamata ja hagi rahuldamata jätmise korral jäävad kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja võis arvestada, et vastaspoole menetluskulud kannab hageja ise.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kostja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule või jätta jõusse maakohtu otsus. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Lisaks esitas kostja taotluse menetluse kinniseks kuulutamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p 6 alusel. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt asus kohus selgitama asjaolusid ja hindama tõendeid, ilma et hageja nõue kohtu viidatud asjaolusid või nõudeid üldse sisaldaks. Hageja tugines põhiliselt sellele, et kostja ei esitanud eksperdiarvamust kohtule, mis hageja hinnangul oli nõude rahuldamata jätmise põhjuseks. Hageja on korduvalt viidanud arvamuses esitatud ehituslikele puudustele, mida kostja hageja hinnangul piisavalt mõjuvalt kohtule ei esitanud. Asudes seisukohale, et vaidlusalune arvamus ei võimaldanudki kohtul nõuet rahuldada, on ringkonnakohus lubamatult laiendanud haginõude piire ning sisustanud seda hagejast erinevalt. Ringkonnakohus sisustas kostja hoolsuskohustuse rikkumist asjaoludega, mida hageja üldse kostjale ette ei heida, nt tunnistajate ette valmistamata jätmist ja hageja hoiatamata jätmist menetluse riskidest. Kostja leiab, et üksnes klient ise formuleerib, millised on kliendilepingu tingimused, ning kohtul ei ole alust laiendada nõuet, ilma et hageja sellesisulist lepingutingimuste rikkumist kostjale ette heidaks. Hageja esile toodud rikkumised ei kujutanud ringkonnakohtu hinnangul endast hoolsuskohustuse rikkumist. Rikkumiseks on ringkonnakohus pidanud hoopis teisi asjaolusid, mida hageja hagis ei nimeta. Ringkonnakohus kohtles menetlusosalisi ebavõrdselt, kuivõrd pani kostjale suurema tõendamiskoormise, kuigi samas ei olnud võimalust neid asjaolusid kohtuga arutada, sest ringkonnakohus lahendas asja kirjalikus menetluses. Arutamata asjaoludele ei või kohus otsuses tugineda. Ringkonnakohus on valesti kohaldanud advokatuuriseaduse (AdvS) § 44 lg 1 p 1 ning tõlgendanud advokaadi kohustusi liiga laiendavalt. Ringkonnakohus heidab kostjale ette, et ta ei asunud enne hagi esitamist ise formuleerima, koostama ja tellima haginõude põhjendamiseks vajalikku spetsialisti arvamust. Selline tegevus võib esile kutsuda kahtlusi tõendi tõelevastavuses. Kohtule lisatõendite esitamine on lubatav ning sealjuures on võimalik kasutada kohtu abi tõendite hankimisel. Samuti võib kohus ette heita tunnistajate ettevalmistamist. Tunnistaja antud teave peab olema tõene, vastama tegelikele asjaoludele ega tohi olla kallutatud. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, nagu ei oleks käesoleva asja lahendamisel tähtsust asjaolul, et kostja ei saanud esindada hagejat kaebuste esitamisel. Kostjal ei lastud kliendilepingut lõpuni täita ja 7(16)
2-13-6457 kohtulahendi peale apellatsiooni esitada, samuti ei pöördunud hageja kostja poole ka kassatsioonkaebuse esitamiseks. Järelikult ei saa kostjale olla etteheidetav kohtumenetluse negatiivne tulemus. Paljasõnaline on ringkonnakohtu seisukoht, nagu puuduks võimalus järgnevas kohtuastmes esitada kohtuliku ekspertiisi taotlus. Kostja ei saanud vastavat taotlust esitada, kuivõrd ta ei olnud enam esindaja. Ringkonnakohus on VÕS § 620 tõlgendanud liiga laiendavalt. Klient oli äärmiselt veendunud oma rikutud õiguse kaitsmise võimaluses ja soovis advokaadilt üksnes oma nõude korrektset vormistamist. Iga kliendilepingu sõlmimise eel ja järel tuleb kliendile selgitada tema õiguste ja kohustuste sisu. Selline selgitus jääb tihti kliendi tähelepanuta. Tsiviilasja menetlemisel eiras hageja kostja nõuandeid taotleda kohtulikku ekspertiisi asjaolude põhistamiseks. Kliendi arvates oli menetlustoiming tarbetu, kuna juba oli olemas eksperdiarvamus, mis kliendi arvates oli väga hea. Seda arvamust ei suutnud kostja ümber lükata. Hageja etteheide ongi olnud see, et kostja ei suutnud eksperdiarvamust piisavalt hästi kohtus ära kasutada. Ebaõige on kanda kogu vastutus käsundisaajale, kuivõrd käsundisaaja peab järgima käsundiandja juhiseid. Kui klient jääb oma arvamuse juurde, siis takistab see kliendi huvide parimal viisil kaitsmist. Lisaks tuleb arvestada ka TsMS § 217 lg-t 5. Hageja viibis kohtuistungitel, kuid ei parandanud oma esindajat, kes hageja soovitud taotlust ei esitanud. Selliselt hageja nõustus ekspertiisitaotluse esitamata jätmisega. Hageja ei olnud eelmises menetluses abitu, mida tõendab ka asjaolu, et käesolevas menetluses on hageja esitanud eksperdi täiendava arvamuse, kus on selgelt puudused tuvastatud. Seetõttu ei saa ka kostjat süüdistada hoolsuskohustuse täitmata jätmises põhjusel, et esimene eksperdiarvamus ei olnud piisavalt konkreetne. Kohus mõistis alusetult kostjalt välja viivise haginõudelt, mis oli esitatud pärast kolmeaastase aegumistähtaja möödumist. Kostja esitab nõude kohaldada viivise nõudele aegumist ja jätta hageja nõue selles osas aegumise tõttu rahuldamata.
9.Hageja palub vastukassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise osas ja hagi rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks alama astme kohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Vastukassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kostja rikkumise ja kahju tekkimise vahel põhjuslik seos. Hageja kahjuks on tema kahjuks tehtud kohtulahendi otsesed tagajärjed ja nõudeõiguse kaotus. Kostja oleks pidanud valima kliendi probleemi lahendamiseks teise õiguskaitsevahendi. Kui kostja oleks esitanud kahju hüvitamise nõude, siis selleks olid olemas tõendid ning neid oleks olnud võimalik menetluse kestel juurde hankida. Kahju hüvitamise hagi rahuldamise tõenäosus oleks olnud äärmiselt suur. Nõude esitamata jätmine tõi hagejale kaasa varalise kahju. Hageja on toonud välja kõik tõendid ja asjaolud, millest nähtuvalt oli tal kinnistu müüja vastu nõue, mille kohus oleks nõuetekohase hagiavalduse esitamise korral suure tõenäosusega rahuldanud. Samuti on põhjuslik seos täitemenetluse kulude ja kostja tegevuse vahel. Kohus on tuvastanud, et kostja vastutab kulude eest, mida täitemenetluses nõutakse. Perspektiivitu hagi esitamiseta ei oleks täitemenetluse kulusid tekkinud. Kostja ei järginud minimaalset vajalikku hoolsuskohustust, mistõttu mõisteti hagejalt välja menetluskulud ning tema vastu alustati täitemenetlust. Samuti tuleb välja mõista apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Kuigi apellatsioonkaebuse koostas teine esindaja, siis ei juhtinud kostja kordagi hageja tähelepanu tema nõude perspektiivitusele. Ringkonnakohus ja maakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 669 lg-t 2, jättes esimese ringkonnakohtu otsuse suunised järgimata ja hagejale selgitamata, milliseid materjale peab hageja kohtu ette tooma. 8(16)
2-13-6457 Kohtud rikkusid selgitamiskohustust. Maakohus ega ka ringkonnakohus ei selgitanud hagejale, et hinna alandamise hagi puhul tuleb hagejal kohtu ette tuua ja tõendada, et müügilepingus kokku lepitud soorituse väärtus erines tegelikust soorituse väärtusest. Maakohus ei teinud hagejale ettepanekut esitada kohtule tõendeid asjaolude kohta, millega oleks võimalik tõendada, milline oli läbijooksva katuse ja soojustusprobleemidega maja turuväärtus müügilepingu sõlmimise ajal. Seega ei saanud hageja teada, et selline asjaolu on vaja tõendada, ning talle tuli üllatuslikuna seisukoht, et hinna alandamise hagi puhul tuleb hagejal kohtu ette tuua ja tõendada, et müügilepingus kokku lepitud soorituse väärtus erines tegelikust soorituse väärtusest. Ringkonnakohus on tuginenud asjaoludele, mille tõendamise vajalikkust ei ole kohtud hagejale selgitanud. Kuivõrd kohtule jäi hageja nõue ebaselgeks, oleks kohtud pidanud täitma oma selgitamiskohustust ning hagejale selgitama tema tõendamiskoormist. Ringkonnakohus jättis menetluskuludest 81,25% hageja kanda ja 18,75% kostja kanda ning ei põhjendanud oma seisukohta. Kohus oleks pidanud jätma menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.
10.Hageja palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata, menetlus kinniseks kuulutamata ja kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja palub jätta hageja vastukassatsioonkaebus rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ning § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus ja vastukassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
12.Kolleegium käsitleb hageja esitatud kahju hüvitamise nõude eeldusi (I), vandeadvokaadi hoolsuskohustuse sisu (II) ja poolte väiteid menetlusõiguse normide rikkumise kohta (III), seejärel võtab seisukoha hageja kahju hüvitamise nõuete kohta (IV) ning viimaks lahendab menetluslikud küsimused (V). I
13.Hageja kui klient on esitanud advokaadi vastu käsunduslepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. Selle lahendamiseks tuleb analüüsida järgmist (vt Riigikohtu 10. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-15, p 19; 15. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-16, p 12): • kas käsundisaaja on lepingut rikkunud (VÕS § 100 ja § 115 lg 1); • kas ta vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st tuleb hinnata, kas rikkumine ei ole VÕS § 103 järgi vabandatav; • kas käsundiandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kas kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • kas kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena käsundisaajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); • kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
14.Maakohtu hinnangul ei leidnud tõendamist hageja väited, nagu oleks kirjalikku käsunduslepingut suuliselt muudetud või täiendatud, ja hageja ei ole tõendanud käsunduslepingu rikkumist, mis oleks põhjustanud talle kahju.
9(16)
2-13-6457
15.Ringkonnakohtu hinnangul seisnes hoolsuskohustuse rikkumine eelkõige selles, et kostja koostatud hagi ei saanud rahuldamisele kuuluda ning ka kohtumenetluses ei esitatud hagi rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid ega tõendeid, samuti ei taotlenud kostja kohtult tõendite kogumist. Kostja ei selgitanud hagejale, et selliselt ei saanud hagi rahuldada (ringkonnakohtu otsuse p 32). Seega seisnes kostja rikkumine ebakvaliteetses esindamises kohtumenetluses.
16.Hageja on pidanud temale kostja hoolsuskohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahjuks järgnevat: • tsiviilasjas nr 2-08-5034 apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 639 eurot 12 senti; • tsiviilasjas nr 2-08-5034 hüvitamisele kuulunud vastaspoole menetluskulud 3681 eurot 15 senti ning viivis; • menetluskulude väljamõistmise otsuse täitmisel tekkinud täitemenetluse kulud 839 eurot 32 senti; • hageja on kaotanud võimaluse esitada nõudeid kinnisasja müüja vastu tulenevalt tsiviilasja nr 2-08-5034 lahendist ning on selle tõttu kandnud maja katuse vahetamise kulu 15 210 eurot; • kostjale tasutud ettemakse 287 eurot 60 senti.
17.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuvastatakse kahju olemasolu rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (vt nt Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-15, p 22; 15. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-16, p 21). Eelnevast lähtudes tuleb kahju hüvitamise nõude lahendamisel hinnata, kas nõutav kahju on diferentsihüpoteesi järgi põhimõtteliselt hüvitatav. Seejärel tuleb analüüsida, kas kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ja ka ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). VÕS § 127 lg 4 järgi hüvitatakse üksnes selline kahju, mis on kahju tekitaja käitumise tagajärg.
18.Kolleegium leiab, et põhimõtteliselt võiks VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 alusel hüvitamisele kuuluda kahju, mida klient kandis seetõttu, et ta advokaadi tegevuse tagajärjel jäi ilma võimalusest esitada nõuded oma lepingupartneri vastu. Tulenevalt VÕS § 127 lg-st 4 saab sellise nõude rahuldada aga üksnes juhul, kui klient tõendab, et kohase hoolsusega tegutsedes oleks vastav hagi rahuldatud.
19.Samuti on kolleegiumi hinnangul põhimõtteliselt VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 järgi hüvitatavad vastaspoole menetluskulud. Lõppastmes sõltub aga menetluskulude hüvitatavus sellest, milline on konkreetselt advokaadile etteheidetav rikkumine ning kuidas see on põhjuslikus seoses menetluskulude kandmisega VÕS § 127 lg 4 järgi. Eelkõige võib advokaat vastutada vastaspoole menetluskulude kandmise eest siis, kui advokaadi hooletuse tõttu lõppes kohtuvaidlus kaotusega, kuid hoolsa tegutsemise korral oleks lõpptulemus kliendi jaoks olnud positiivne, st hagi oleks vähemalt osaliselt rahuldatud. See tähendab, et advokaadi vastu esitatud nõude rahuldamiseks tuleks kliendil taaskord tõendada, et kohase hoolsusega tegutsedes oleks vastav hagi rahuldatud.
20.Teisalt võivad vastaspoole menetluskulud kuuluda hüvitamisele ka juhul, kui advokaadi kohase hoolsusega tegutsemise korral ei oleks klient üldse kohtusse pöördunud. See tähendab, et kui advokaat rikkus oma kohustusi sellega, et sai aru või pidi aru saama (VÕS § 15 lg 4, VÕS § 620 lg 2), et kliendi soovitud tulemust ei olegi võimalik saavutada, ning seda kliendile ei selgitanud. Sellisel juhul ei oleks klient advokaadi kohase hoolsuse rakendamisel menetluskulusid kandnud, kuivõrd kohtumenetlust ei
10(16)
2-13-6457 oleks toimunud. Menetluskulude hüvitamise puhul on niisugusel juhul tegemist kliendi nn negatiivse kahju hüvitamisega (vt nt Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-13, p 14).
21.Sarnaselt vastaspoole menetluskuludele, võimaldavad VÕS § 127 lg-d 1 ja 2 hüvitada ka kliendile menetluskulude sissenõudmise tõttu tekkinud täitemenetluse kulud. Samuti on sellised täitemenetluse kulud hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ja võivad olla põhjuslikus seoses advokaadi hoolsuskohustuse rikkumisega (VÕS § 127 lg 4).
22.Advokaadile tasutud ettemakse kohta märgib kolleegium järgmist. Käsunduslepingujärgse tasu ettemakse saab tagasi nõuda lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise tagajärjel tekkinud tagasitäitmise võlasuhte raames (vt VÕS § 195 lg 5, §-d 189–191). Käsunduslepingu lõppemise korral tuleb järgida ka VÕS §-s 629 sätestatut. Samuti on osaliselt mittekvaliteetse töö korral võimalik VÕS § 112 alusel vastavalt tasu alandada ja enam makstu tagasi nõuda. Kolleegium märgib, et viidatud regulatsioonist tulenevalt ei ole õige ja puudub ka vajadus nõuda ettemakse tagastamist kahjuhüvitisena.
23.Kolleegiumi arvates ei saa apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu kui kahju hüvitamist VÕS § 127 kohaselt küll välistada, aga käesolevas asjas tuvastatud asjaoludel ei ole tasutud riigilõivu võimalik hageja kahjuna käsitada. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja hagejat apellatsioonimenetluses ei esindanud ning apellatsioonkaebuse esitamist hagejale ka ei soovitanud (ringkonnakohtu otsuse p 38). Sellises olukorras ei ole tuvastatud kostja rikkumist, mida oleks võimalik seostada apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu kui hagejale tekkinud kahjuga. II
24.Kostja leiab, et ringkonnakohus on AdvS § 44 lg 1 p 1 liiga laiendavalt tõlgendanud. Täpsemalt seisneb AdvS ebaõige kohaldamine kostja hinnangul selles, et ringkonnakohus on esitanud põhjendamatuid etteheiteid tõendite ettevalmistamise kohta. Kostja väited on alusetud. AdvS § 44 lg 1 p 1 kohaselt on advokaat kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise, säilitades kutseau ja väärikuse.
25.Alusetu on kostja väide, nagu ringkonnakohus oleks kostjale ette heitnud, et ta enne hagi esitamist ise spetsialisti arvamust ei formuleerinud ega koostanud. Sellist etteheidet ei ole ringkonnakohus esitanud. Küll aga on ringkonnakohus põhjendatult leidnud, et kostja õigusteenuse osutajana pidi nõustama ja juhendama hagejat selles, milline ekspertiis oleks asjakohane, milliseid küsimusi tuleks eksperdi käest küsida ja kes võiks olla asjakohane ekspert (ringkonnakohtu otsuse p 23). Selline nõustamine ei saa kuidagi kahjustada eksperdiarvamuse kui tõendi väärtust, vaid selliselt töötab advokaat selle nimel, et saadav tõend aitab vajalikke asjaolusid usaldusväärselt tõendada.
26.Kostja leiab, et ringkonnakohus on liiga laialt tõlgendanud VÕS §-s 620 sätestatud käsundisaaja kohustusi. VÕS § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Samas paragrahvi teise lõike kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.
11(16)
2-13-6457 Kuivõrd kostja on vandeadvokaat, st õigusteenust majandus- ja kutsetegevuse raames osutav jurist, siis tuleb kostja hoolsuskohustuse sisustamisel lähtuda nii VÕS § 620 lg 2 esimesest kui ka teisest lausest.
27.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et olukorras, kus esindaja otsustas esitada hagi tulenevalt hinna alandamisest VÕS § 112 järgi, oli kostja koostatud hagiavaldus tuvastatud asjaoludel selgelt puudulik. VÕS § 620 lg-st 2 ja AdvS § 44 lg 1 p-st 1 tulenevalt on õigusteenust osutava vandeadvokaadi esmane kohustus anda kliendi soovile õiguslik hinnang ning kliendi huvide eest seista. Kui esindaja leiab, et kliendi huvides on mõne õiguskaitsevahendi kasutamine, siis lähtuvalt üldiselt tunnustatud kutseoskustest tuleb vandeadvokaadil nõuete esitamisel lähtuda seaduses sätestatud eeldustest. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et hinna alandamiseks VÕS § 112 järgi tuleb hagejal tõendada mittekohase ja kohase täitmise väärtused (vt nt Riigikohtu 9. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-13, p 11). Ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludel selliseid asjaolusid hagiavalduses välja ei olnud toodud ning neid ei esitanud kostja ka menetluse jooksul (ringkonnakohtu otsuse p 25).
28.Kolleegium leiab, et vandeadvokaat ei saa isiku ebakvaliteetset esindamist põhjendada üksnes sellega, et klient oli oma seisukohtades veendunud ning jäi oma seisukohtade juurde. Ka advokaadi ja kliendi suhetes antud juhistele kohaldub VÕS § 621. VÕS § 621 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Seda isegi siis, kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes (VÕS § 621 lg 1 teine lause). Kui käsundisaaja soovib käsundiandja juhistest kõrvale kalduda, peab ta sellest käsundiandjale VÕS § 621 lg 2 järgi teatama ja tema otsuse ära ootama, välja arvatud juhul, kui viivitusega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg ja kui asjaoludest tulenevalt võib eeldada, et käsundiandja kiidab kõrvalekaldumise heaks. Kui juhistest kinnipidamisega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib käsundisaaja VÕS § 621 lg 3 kohaselt järgida juhiseid alles siis, kui ta on juhtinud käsundiandja tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja ei muuda juhiseid (Riigikohtu 31. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-12, p 13). Käsundiandja juhiste eiramise eest ei vastuta käsundisaaja üksnes juhul, kui käsundiandja selle hiljem heaks kiidab (VÕS § 621 lg 4).
29.Kostja väidab, et hageja eiras tema nõuandeid taotleda uut kohtulikku ekspertiisi. Samas ei ole kohtud tuvastanud, et kostja oleks selgitanud hagejale, et kohtule esitatud eksperdiarvamuse alusel hagi ilmselt ei rahuldataks, st uus ekspertiis on hagi rahuldamiseks tõenäoliselt hädavajalik. Kostja ei väida kassatsioonkaebuses, et ringkonnakohus oleks selles osas ka menetlusõiguse norme rikkunud.
30.Kolleegiumi arvates on ringkonnakohus põhjendatult leidnud, et asja lahendamisel ei ole tähendust sellel, et kostja ei saanud hagejat kaebuse esitamisel esindada. Esindaja vastu esitatud kahju hüvitamise nõude menetlemisel on kohtul võimalik hinnata esindaja töö nõuetelevastavust sõltumata sellest, et kaebemenetluses oleks kõrgema astme kohus võinud otsuse tühistada. Õigusteenus peab olema VÕS § 620 lg 2 nõuetele vastav ka ühe kohtuastme menetluse piirides. Ringkonnakohus on õigesti viidanud, et kõik asjaolud ja tõendid, mille esitamine on võimalik maakohtus, tuleb esitada maakohtus. Ringkonnakohtus piirab uute asjaolude ja tõendite esitamist juba TsMS § 652. Vaatamata edasikaebamise võimalusele peab vandeadvokaat tegema endast kõik mõistlikult võimaliku, et juba maakohtus oleks kõik hagi rahuldamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid esitatud.
31.Põhjendamatu on kostja väide, et hageja ei saa kostja rikkumisele tugineda, kuivõrd ei vaielnud TsMS § 217 lg 5 alusel kostja tegevusele vastu. Esiteks ei reguleeri TsMS § 217 lg 5 vandeadvokaadi kohustusi kliendi ja vandeadvokaadi käsunduslepingu täitmisel. Teiseks ei saa majandus- ja 12(16)
2-13-6457 kutsetegevuses õigusteenust osutav vandeadvokaat tugineda oma vastutusest vabanemiseks sellele, et hageja oleks pidanud tema taotlusi parandama kohe kohtumenetluse ajal. Klient ei pea kohe kohtuistungil aru saama, kas ja millised vandeadvokaadi menetlustoimingud on kokkuvõttes tema jaoks kahjulikud. III
32.Järgnevalt hindab kolleegium kostja kassatsioonkaebuse väiteid menetlusõiguse rikkumiste kohta.
33.Kolleegium selgitab esiteks, et kohtu peamine ülesanne on poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (vt ka TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause) (vt Riigikohtu 15. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 27; 5. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39). Käesolevas asja ei vaielda selle üle, et kostja hoolsuskohustuse täitmist tuleb hinnata VÕS § 620 ja AdvS § 44 alusel. Seega tuli kohtul poolte esitatud asjaolude kogumit hinnates muu hulgas võtta seisukoht, kas kostja on vandeadvokaadina rikkunud õigusteenuse osutamisel hoolsuskohustust.
34.Põhjendamatu on kostja väide, et kohus on ületanud hagi piire. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Esiteks selgitab kolleegium, et hageja nõue (TsMS § 363 lg 1 p 1 mõttes) on algusest peale esitatud raha väljamõistmiseks. Maa- ega ringkonnakohus ei ole hageja nõude piiridest väljunud, nt mõistnud välja soovitust suurema summa, ning vastupidised kostja väited on põhjendamatud. Isegi kui kohus oleks kohtulahendi põhjendamiseks kasutanud väiteid, mida hageja ei esitanud, siis ei kujutaks see endast haginõude piiride ületamist.
35.Kohus ei või tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud, ega hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele enne poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht (TsMS § 436 lg-d 3 ja 4). Kostja hinnangul on ringkonnakohus rikkunud eelviidatud sätteid. Kolleegium leiab, et kostja väide on põhjendatud. TsMS § 436 lg 4 kohaselt ei või otsus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Lisaks sellele kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud väidet, et ta ei oleks hagi müüja vastu esitanud, kui kostja oleks teda hoiatanud, et hagi on edulootuseta, ehk teisiti öeldes ei ole hageja väitnud, et kostja tekitas talle kahju sellega, et koostas ja esitas kohtule edulootuseta hagi. Hageja on apellatsioonkaebuses toetunud sellele, et kostja ei nõustanud teda maakohtu menetluses kohase nõude valikul ega ka nõuetekohase asjatundja arvamuse taotlemisel ja seetõttu kaotas ta müügilepingu rikkumisest tulenevate nõuete rahuldamise võimaluse müüja vastu. Hageja on apellatsioonkaebuses väitnud, et kui kostja oleks teda nõuetekohaselt nõustanud, siis oleks hagi olnud perspektiivikas. Seetõttu ei olnud ka ringkonnakohtul iseenesest asjakohane kostjale ette heita hageja hoiatamata jätmist hagi võimalikust edulootusetusest.
36.Kostja heidab kassatsioonkaebuses ringkonnakohtule ette, et ringkonnakohus asus seisukohale, mille kohaselt ei võimaldanudki vaidlusalune spetsialisti arvamus kohtul nõuet rahuldada.
13(16)
2-13-6457 Hageja on menetluses tõesti tuginenud põhiliselt sellele, et kui kostja oleks spetsialisti arvamust õigesti kasutanud, oleks hageja nõue olnud edukas. Samas hagile vastates leidis kostja ise, et vaidlusalune spetsialisti arvamus oli üldsõnaline (II kd, tl 78). Hageja väitis seepeale, et kostja teda sellest ei informeerinud ning seda teades oleks saanud paluda eksperdil akti täiendada vastavalt advokaadi soovitud infole (II kd, tl-d 105 ja 182). Ka viimases apellatsioonkaebuses tõi hageja välja, et kostja teadis tõendite puudulikkusest (IV kd, tl 69 pöördel) ja ei esitanud hinna alandamist võimaldavaid tõendeid (IV kd, tl 70). Eelnevast nähtuvalt vaidlesid pooled selle üle, kas hageja tellitud ja kostja esitatud spetsialisti arvamus võimaldas nõude rahuldada või mitte. Seega pidi ringkonnakohus spetsialisti arvamusele hinnangu andma. Kuivõrd ka kostja ise pidas spetsialisti arvamust puudulikuks, siis ei ole ringkonnakohus hinnanud tõendeid mõlemast poolest erinevalt. Sealjuures ei ole tähendust, et ringkonnakohus hageja põhiliste väidetega (kostja ei tuginenud spetsialisti arvamuses loetletud puudustele ning jättis asjakohased nõuded esitamata) ei nõustunud.
37.Lisaks tõi kostja kassatsioonkaebuses välja, et hageja ei heitnud kostjale ette näiteks tunnistajate ette valmistamata jätmist. Kolleegiumi hinnangul ei ole ringkonnakohus hagejale sõna-sõnalt ette heitnud tunnistajate ette valmistamata jätmist. Samuti on põhjendamatu kostja väide, nagu ringkonnakohus oleks kostjale ette heitnud, et ta ei valmistanud tunnistajaid enne kohtus küsitlemist piisavalt ette. Samas ei ole põhjendatud ringkonnakohtu etteheide, et kostja ei veendunud selles, kas tunnistajad teavad anda ütlusi tõendamisele kuuluva asjaolu kohta ning kas nende ütlustega saab tõendada hageja jaoks vajalikke asjaolusid (ringkonnakohtu otsuse p 26). TsMS § 236 lg 3 esimese lause kohaselt peab menetlusosaline tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel küll põhjendama, millise asjas tähtsa asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Eeltoodu kehtib ka tunnistajate ülekuulamise kohta. Eelöeldu ei tähenda siiski seda, et tunnistaja ütlus on asjakohane üksnes siis, kui see on antud taotleja kasuks. Kolleegium märgib, et menetlusosalise esindaja, sh advokaat ei vastuta tunnistaja ütluste eest, mis lõppastmes võivad olla ka menetlusosalisele kahjulikud. Advokaat ei saa üldjuhul vastutada selle eest, et kohtu või teise poole küsimuste tulemusel selgub ütlustest mõni asjaolu, mida kohus hindab hiljem esindatava kahjuks.
38.Põhjendamatu on kostja väide poolte ebavõrdse kohtlemise kohta. Kuivõrd kumbki pool ei taotlenud asja lahendamist kohtuistungil, siis võis ringkonnakohus lahendada asja ka kirjalikus menetluses (TsMS § 647 lg 1). Sealjuures on praeguseks asja arutatud maakohtus kohtuistungil juba kaks korda ja kesksed asjaolud on menetluses vaidluse all olnud juba alates asja esmakordsest lahendamisest maakohtus.
39.Hageja leiab vastukassatsioonkaebuses, et maa- ja ringkonnakohus ei järginud asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtu esimeses kohtulahendis antud juhiseid. Täpsemalt leiab hageja, et maa- ega ringkonnakohus ei selgitanud vajadust tõendada hinna alandamise eeldusi, st müügilepingus kokku lepitud soorituse väärtuse erinevust tegelikust soorituse väärtusest. Hageja esitatud menetlusdokumentidest nähtub, et hagejale oli asja teistkordsel läbivaatamisel arusaadav, millised on hinna alandamisele tugineva nõude eeldused, sh et vajalik on tõendada kohase ja mittekohase täitmise väärtus (III kd, tl 186; IV kd, tl 50). Hageja leidis, et kuivõrd kostja neid asjaolusid hagiavalduses ei esitanud, siis on kostja oma hoolsuskohustust rikkunud. Seetõttu on põhjendamatu hageja etteheide, et ta ei teadnud, et peab neid asjaolusid tõendama, et saavutada hagi rahuldamine. Samas nähtub toimikust, et hageja on läbivalt olnud seisukohal, et kostja oleks pidanud 14(16)
2-13-6457 esitama kahju hüvitamise nõude. Mõlema nõude eelduseks on aga müügilepingu eseme lepingutingimustele mittevastavus, nagu selgitas ka ringkonnakohus (ringkonnakohtu otsuse p 39). Kuivõrd hageja ei ole tõendanud ka müügieseme lepingutingimustele mittevastavust, siis ainuüksi lisaselgitused hinna alandamise eelduste kohta ei oleks ikkagi asja lõpptulemust mõjutanud. IV
40.Eelnevast tulenevalt tuvastas ringkonnakohus põhjendatult, et kostja on hagejale teenuse osutamisel rikkunud oma hoolsuskohustust. Vaatamata sellele ei olnud ringkonnakohtul tuvastatud asjaoludel alust hageja nõuet rahuldada.
41.Ringkonnakohus rahuldas hageja nõude osaliselt ja mõistis kostjalt välja vastaspoole menetluskulud ning kostjale tasutud ettemakse. Kolleegium on selgitanud, et hageja menetluskulude hüvitamise nõude saaks rahuldada üksnes juhul, kui hageja tõendaks, et kohase hoolsusega tegutsedes oleks vastav hagi rahuldatud (vt otsuse p 19). Praegusel juhul tuvastas ringkonnakohus, et hageja ei ole tõendanud, et hoolsuskohustuse rikkumiseta oleks hagi rahuldatud (ringkonnakohtu otsuse p 39). Seega ei saanud ringkonnakohus tuvastatud asjaoludel hageja nõuet vastavas osas rahuldada, kuivõrd põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 järgi on tõendamata.
42.Käesoleval juhul ei saa hageja menetluskulude hüvitamise nõuet käsitada ka kui nn negatiivse kahju hüvitamise nõuet. Hageja ei ole praeguses asjas tuginenud sellele, et tema nõue oleks olnud algusest peale lootusetu, kostja sai või pidi sellest aru saama ning ta seda hagejale ei selgitanud (vt otsuse p 20). Ka kohtud ei ole tuvastanud, et hageja nõue oleks algusest peale olnud lootusetu või isegi õiguslikult perspektiivitu. Seetõttu saaks hageja menetluskulude hüvitamise nõude rahuldada üksnes juhul, kui hageja tõendaks, et kohase hoolsusega tegutsedes oleks vastav hagi rahuldatud. Seda ei ole hageja seni suutnud teha.
43.Ringkonnakohus on leidnud, et ei saa tuvastada põhjuslikku seost kostja rikkumise ja hageja kantud täitemenetluse kulude vahel ja need kulud ei olnud kostjale VÕS § 127 lg 3 mõttes ka ettenähtavad, ning jättis hageja nõude selles osas rahuldamata. Kolleegium ei nõustu selle seisukohaga. Kui kohus mõistab poolelt välja vastaspoole menetluskulud ja tema suhtes toimub täitemenetlus väljamõistetud menetluskulude sissenõudmiseks, siis ka need kulud on kolleegiumi hinnangul hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga ja võivad olla põhjuslikus seoses lepingurikkumisega (vt käesoleva otsuse p 21). Veel märgib kolleegium, et kui esineb põhjuslik seos kostja rikkumise ja hageja kantud täitemenetluse kulude vahel, siis saab eeldada täitemenetluse kulude ettenähtavust VÕS § 127 lg 3 alusel. Praegusel juhul sarnaselt menetluskulude hüvitamise nõudega saaks ka täitemenetluse kulude hüvitamise nõude rahuldada üksnes juhul, kui hageja tõendaks, et kohase hoolsusega tegutsedes oleks vastav hagi rahuldatud.
44.Ringkonnakohus leidis, et tõendatud ei ole põhjuslik seos ka hageja maja katuse vahetamise kulude ja kostja rikkumise vahel. Selle nõude rahuldamiseks oleks pidanud hageja tõendama, et kohase hoolsusega tegutsedes oleks hagi kinnisasja müüja vastu rahuldatud. Seda ei ole hageja suutnud praeguses menetluses tõendada (vt ringkonnakohtu otsuse p 39).
45.Eeltoodust järelduvalt leiab kolleegium kokkuvõttes, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS §-st 436 tulenevat otsuse põhjendamise nõuet ning kohaldanud ebaõigesti ka materiaalõigust. Ringkonnakohus leidis, et kostja rikkus advokaadi hoolsuskohustust, kuid tuvastas ka, et hageja ei ole käesolevas asjas esitanud asjaolusid, mille alusel saaks kohus jõuda veendumusele, et kohase 15(16)
2-13-6457 hoolsusega tegutsedes oleks vastav hagi rahuldatud. Sellele vaatamata rahuldas ringkonnakohus hagi osaliselt. Kuna Riigikohus ei saa ise tuvastada asjaolusid ja hinnata tõendeid (TsMS § 688 lg-d 3–5), siis tuleb asi saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul, arvestades käesolevas otsuses toodud seisukohti, uuesti hinnata poolte esitatud asjaolusid ja tõendeid ning teha otsus hageja nõuete kohta. V
46.Kostja on kassatsioonkaebuses esitanud aegumise vastuväite hageja viivisenõudele. Kuivõrd kostja ei ole varem viivisenõude aegumisele tuginenud, ei saa kolleegium kostja vastuväidet arvestada. Erinevalt apellatsioonimenetlusest ei saa kassatsioonimenetluses aegumise kohaldamist nõuda, kuna kassatsioonimenetluses puudub TsMS § 651 lg 2 sarnane säte (Riigikohtu 7. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-12, p 15). Seega ei ole Riigikohtul alust hinnata, kas hageja viivisenõue on aegunud või mitte.
47.Kostja on esitanud taotluse menetluse kinniseks kuulutamiseks TsMS § 38 lg 1 p 6 alusel. Kolleegium leiab, et kostja taotlus ei ole põhjendatud, ning jätab taotluse rahuldamata. Kostja viidatud advokaadi konfidentsiaalsuskohustus peaks praegusel juhul kaitsma eelkõige hagejat kui klienti. Hageja ei ole menetluse kinniseks kuulutamist soovinud.
48.Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 3 jääb menetluskulude jaotus ringkonnakohtu otsustada.
49.Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja Margo Põbo esitas Riigikohtule taotluse, mille kohaselt palub hagejale Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroo Sempes OÜ-le mõista riigieelarvest välja koos km-ga 840 eurot (14 tundi × 50 eurot × 1,2). Kolleegium leiab, et hageja esindaja taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu saamiseks tuleb riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-de 22 ja 23 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (määrus nr 16) § 2 lg 1 ja 10 alusel rahuldada. Põhjendatud on tasu piirmäära suurendamine, kuivõrd esindaja astus mahuka tsiviilasja menetlusse alles kassatsiooniastmes. Kolleegium määrab hageja esindaja riigi õigusabi tasu suuruseks km-ga 840 eurot. Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 järgi välja Eesti Advokatuur.
50.Kostja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Kolleegium märgib, et kostja on valesti arvutanud kassatsioonkaebuse hinna. Ringkonnakohus rahuldas hagi 3968 euro 75 sendi ja sellelt arvestatava viivise osas. Seega oli kassatsioonkaebuse hinnaks 3968 eurot 75 senti ning sellele lisaks aastane viivis TsMS § 133 lg 2 järgi. Kuivõrd hagi esitati 10. veebruaril 2013, kui seadusjärgseks viivisemääraks oli 7,75%, siis on kassatsioonkaebuse hind 4276 eurot 33 senti.
51.Hageja vabastati menetlusabi korras kautsjoni tasumisest, mistõttu kautsjoni tagastada ei ole vaja. (allkirjastatud digitaalselt)
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.