Välja mõista XX-lt apellatsioonimenetluste riigilõiv 1800 eurot riigituludesse. XX on kohustatud riigilõivu tasuma 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolu
1.XX esitas 10.02.2013 Harju Maakohtule YY vastu hagi ning 13.03.2013 ja 24.04.2013 selle täpsustused, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista 21 169,04 eurot ja viivise.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja CC 06.11.2006 kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Veebruaris 2007 selgus, et ehitis ei pea sooja ja selle katus lekib. Sama aasta märtsis pöördus hageja kostja poole nõu saamiseks. Kostja ei pidanud katuse lekkimist oluliseks, kuna katus oli ainult kaks korda läbi lasknud ja lekke tekkepõhjused olid ebaselged. Kostja soovitusel lasi hageja teha ekspertiisi soojakadude tuvastamiseks. 19.03.2007 ekspertiisiga tuvastati soojakaod peaaegu kõigis elamu tubades.
3.Hageja ja kostja sõlmisid 25.04.2007 kliendilepingu, millega hageja volitas kostjat esindama ennast CC ja ZZ vastu varjatud puuduste esinemisest tingitud nõuete esitamisel. Volitus hõlmas eelläbirääkimisi, dokumentide vormistamist ja esindamist kohtus. Hageja võttis ettevõtjatelt hinnapakkumised puuduste kõrvaldamiseks. Kostja esitas CC-le hinna alandamise avalduse, milles katuse läbijooksust juttu ei olnud. Sellega rikkus kostja enda kohustust. Detsembris 2007 valmis Ehitusekspertiisibüroo ekspertiisiakt, mille kohaselt on katus 90% ulatuses amortiseerunud ja esinevad ehituslikud vead, millest on tekkinud läbijooksud. Ekspert leidis ka mitmeid muid puudusi. Ekspert hindas puuduste kõrvaldamise maksumuseks 530 000 krooni. Hageja andis ekspertiisiakti kostjale ja leppis kostjaga kokku kõikide puuduste eest nõuete esitamise.
4.Kostja tegi oma tööd puudulikult. Ta esitas 01.02.2008 tsiviilasjas nr 2-08-5034 hagi, mille kohus jättis rahuldamata. Kostja esitas koos hagiavaldusega ekspertiisiakti, kuid kohtuotsuse kohaselt ekspertiisiaktist tulenevaid nõudeid esitatud ei olnud. Ringkonnakohus leidis, et hageja küll viitas ekspertiisiaktile, kuid ei toonud esile, milliste puuduste olemasolu sellest tuleneb. Kui advokaat leidis ekspertiisis puudusi, tuli küsitavaid kohti täpsustada, mida kostja ei teinud. Kostja esitas kohtusse küsitavad nõuded paari katuseaugu ilmnemise ja ehitise uuselamule mittevastavuse kohta. Samas jättis ta esitamata nõuded amortiseerunud katuse ja teiste ekspertiisiaktist tulenevate nõuete kohta ning ei viidanud esitatud nõuete tõendamiseks ekspertiisiaktile. Kostja jättis hagejale teatamata CC selgituse selle kohta, et tegelikult ei ole ta ehitist renoveerinud. Kostja esitas hinna alandamise nõude, kuigi hagiavaldusest nähtuvalt oli tegemist kahju hüvitamise nõudega. Kostja avaldas hagiavalduses, et maja valmis 2006, kuigi tegelikult oli maja valminud 1996 ja renoveeritud 2006. Kostja ei lasknud eksperdil enne kohtusse pöördumist täpsustada soojustuse ebapiisavust. Ta käsitles DD, kes oli tunnistaja, valesti eksperdina. Kostja soovitas kohtusse pöörduda puudulike ekspertiisiaktidega. Ta oleks pidanud vähemalt viitama ebakõladele maja müügikuulutuses ja projektis. Apellatsioonkaebust maakohtu otsuse peale kostja ei esitanud. Temaga ei olnud võimalik kontakteeruda. Hageja koostas apellatsioonkaebuse ise ja esitas selle viimasel päeval pärast tööpäeva lõppu.
5.Hagejale tekkis kohustus tasuda tsiviilasjas nr 2-08-5034 riigilõiv 639,12 eurot ning hüvitada CC menetluskulud 3681,15 ja tasuda viivist. Lisaks kaotas hageja 530 000 krooni väärtuses ekspertiisiaktist tulenevad ja renoveerimisest või selle puudumisest tulenevad nõuded CC vastu. Nõudele lisanduvad kohtutäiturite tasu väljamõistmise otsused kogusummas 839,32 eurot, millelt hageja peab tasuma ka viivist. Hageja vahetas maja katuse ja kandis selle tõttu kulu 15 210 eurot. Kostja peab hagejale tagastama ka avansina tasutud 287,60 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja ei rikkunud käsunduslepingut ega olnud selle täitmisel hooletu. Tegemist oli keeruka vaidlusega, kus kliendi positsioon oli algusest peale ebajärjekindel ja tema poolt esindajale esitatud faktilised asjaolud ei leidnud kohtus tõendamist. Lepingu täitmine katkes kliendi initsiatiivil, klient sellest kostjat ei teavitanud. Puudub põhjuslik seos väidetava hoolsuskohustuse rikkumise ja hagejal katuse asendamisega seotud kulutuste vahel.
8.Hageja volitas kostjat kliendilepinguga ennast esindama kinnistu ostuhinna alandamise nõude esitamiseks ostetud elamus varjatud puuduste esinemise tõttu. Hageja heitis ette maja vähest soojapidavust ja esitas selle kohta termograafilise uuringu akti. Kostja soovitas enne hinna alandamise ettepaneku tegemist tellida eksperdihinnangu puuduste kõrvaldamise maksumuse kohta. Hageja seda ei teinud ja võttis selle asemel hinnapakkumised maja soojustamise maksumuse kohta. Kostja nõustus alustama käsundi täitmist vastavalt kliendi juhistele hinnapakkumiste alusel. Hinna alandamise avaldus tehti hinnapakkumiste alusel kujunenud keskmise alusel, s.o 315 000 krooni. CC keeldus hinna alandamisest.
9.Kostja nõudis hagejalt eksperdiarvamuse tellimist selle kohta, millest on põhjustatud puudulik soojustus ja kui palju soojustuse parandamine maksab. Ekspertiis tehti detsembris 2007. Ekspertiisiakt oli üldsõnaline. Ekspert jättis soojustusse puutuvad puudused sisuliselt kõrvale ja osutas tähelepanu sellele, et elamu ei olnud ehitatud projekti kohaselt ja esines katuse läbijooks. Nendest puudustest ei olnud kliendilepingu sõlmimisel ega hinna alandamise ettepaneku tegemisel juttu. Eksperdi hinnangul oli lisasoojustuse maksumus 330 000 krooni ja uute puuduste kõrvaldamise maksumus 200 000 krooni. Konkreetsete puuduste kõrvaldamise maksumust ei olnud eraldi märgitud.
10.Kostja esitas hagiavalduse vastavalt hageja soovile kogu eksperdi nimetatud summa ulatuses, lähtudes eksperdiarvamusest, kuid pannes rõhu asjaoludele, mis olid märgitud hinna alandamise ettepanekus. Kostja ei pidanud ekspertiisiakti ümber kirjutama. Puudusi, mida ei olnud hinna alandamise avalduses kajastatud ja mida ei saanud puuduliku soojapidavusega seostada, ei olnud hagiavalduses alust esitada, kuna nende kohta pretensioonide esitamise tähtaeg oli möödunud. Hageja oli kategooriliselt vastu kohtuliku ekspertiisi määramisele elamu ehitusprojektile vastavuse, varjatud puuduste olemasolu ja nende kõrvaldamise maksumuse kohta, leides, et olemasolev ekspertiis on piisav.
11.Kostja ei saanud hagejaga ühendust. Hageja ei vastanud kostja e-kirjadele ja esitas apellatsioonkaebuse ise. Hageja hinnang, et katus on 90% ulatuses amortiseerunud, pärineb alles 2013. a ekspertiisi järeldustest. Hageja tunnistaja ütlused katuse läbijooksu ei kinnitanud. Kostja juhtis hageja tähelepanu 2007. a ekspertiisi konkretiseerimata iseloomule. Hageja viibis ka ise kohtuistungil ja oli kursis kõigi vastuväidetega. Menetluse edasine käik
12.Harju Maakohus jättis 26.02.2016 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21.06.2016 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Riigikohus ei võtnud kostja kassatsioonkaebust menetlusse. Maakohtu otsus
13.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
14.Pooled ei vaidle selle üle, et Harju Maakohus jättis 04.03.2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-5034 rahuldamata hageja hagi CC vastu ostuhinna alandamiseks ja Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.11.2009 otsusega maakohtu otsuse muutmata, hageja sõlmis 25.04.2007 kliendilepingu nr 32 Advokaadibürooga YY, millega andis vandeadvokaat YYle volituse enda esindamiseks, kostja esitas hageja esindajana kohtule hagi CC vastu ostuhinna alandamiseks, mis jäi rahuldamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja vastutab kliendilepingu ja /või selle väidetava suulise muutmise kokkuleppe alusel hagejale väidetavalt tekkinud kahju eest seoses sellega, et kostja ei esitanud kohtule kahju hüvitamise hagi.
15.Kuna suulise lepingu sõlmimine ei ole tõendatud, on tõendamata hageja väide, nagu oleks käsunduslepingut muudetud või täiendatud. Lepingus andis hageja kostjale juhise ennast esindada kinnistu müüjate vastu ostuhinna alandamise nõude esitamisel. Kostjal ei olnud volitust kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Esindatava huvides tegutsemine ei tähenda seda, et esindaja peaks kohtule esitama esindatava nimel kõikvõimalikud erinevad nõuded. Esindaja peab kaaluma, milliste nõuete esitamine võiks lõppeda esindatava jaoks soodsa lahendiga. Kahju hüvitamise nõuet ei oleks kohus ilmselt rahuldanud. Kohus ei saa anda hinnangut selle kohta, kas kohus oleks kahju hüvitamise hagi rahuldanud või mitte. Kostja ei ole käsunduslepingut rikkunud.
16.Hageja pidas kahju hüvitamise nõude esitamist põhjendatuks ekspertiisiaktist lähtudes. 2007. a koostatud ekspertiis ja selle lisa 2013. a oktoobrist on dokumentaalsed tõendid, mitte eksperdiarvamus. Kahju hüvitamise hagi puhul ei olnuks tegemist sellise vaidlusega, kus õiguslik olukord oleks olnud sedavõrd selge, et hageja oleks saanud olla kindel hagi rahuldamises. Hageja esitas menetluses seisukohti, millest ei saa järeldada, et kostja on tekitanud hagejale kahju. Hageja ei tõendanud, et kostja jättis esitamata osa nõudeid, mida ekspertiisist tulenevalt oleks võinud esitada ja et see tingis hagi rahuldamata jätmise. Apellatsioonkaebus
17.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
18.Kostja oleks pidanud valima hageja probleemi lahendamiseks teise õiguskaitsevahendi. Advokaadi kohustusi ei saa piirata üksnes advokaadi poolt koostatud kliendilepingu sõnastusega.
19.Kostja rikkus hoolsuskohustust kui esitas hagiavalduse nõudega hinna alandamiseks. Kostja teadis, et tõendite baas oli nõrk ja vajas hagi esitamiseks täiendamist. Mõistlik advokaat teab, et hinna alandamist sooviva poole tõendamiskoormis on äärmiselt suur ja puudusega asja hinda on tihti võimatu tõendada. Kostja ei esitanud menetluses hinna alandamist võimaldavaid tõendeid.
20.Kuigi kliendilepingus räägiti hinna alandamise avalduse esitamisest, pidi kostja professionaalse õigusnõustajana teadma, et sellises olukorras on mõistlikum esitada kahju hüvitamise nõue. Kostja pidi seda hagejale selgitama ja vajadusel kliendilepingut täiendama. Kostja seda ei teinud. Maakohus lähtus ebaõigesti üksnes kliendilepingu sõnastusest, jättes tähelepanuta advokatuuriseaduse (AdvS) §-s 40 ja §-s 44 sätestatu. Advokaat ei saa lähtuda ainult kliendi sõnastatud soovist.
21.Kostjal olid olemas tõendid kahju hüvitamise nõude esitamiseks, s.t tõendid elamul esinevate puuduste likvideerimise maksumuse kohta. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et õiguslik olukord ei olnud selge. Tõenditena esitatud ekspertiisiaktidest ja varasema menetluse dokumentidest nähtuvad elamu puudused ja nende kõrvaldamise maksumus. Arvestades võimalust menetluse kestel tõendeid koguda, oleks kahju hüvitamise nõue olnud perspektiivikas. Vastus apellatsioonkaebusele
22.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluse edasine käik
23.Ringkonnakohus rahuldas 18.05.2018 otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata põhinõude 3968,75 eurot ja sellelt arvestatava viivise osas ning tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi vastavas ulatuses. Menetluskulud, välja arvatud apellatsioonkaebuste esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivud, jättis kohus poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuste esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivudest jäi 81,25% hageja ja 18,75% kostja kanda ning ringkonnakohus mõistis kostjalt riigituludesse välja 337,50 eurot ja hagejalt 1462,50 eurot koos viivise tasumise kohustusega..
24.Riigikohus rahuldas 14.06.2019 otsusega kostja kassatsioonkaebuse ja hageja vastukassatsioonkaebuse osaliselt, tühistas ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks tagasi samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
26.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja sõlmis Advokaadibürooga YY 25.04.2007 kliendilepingu nr 32, millega andis vandeadvokaat YY-le volituse enda esindamiseks ja tegemist on käsunduslepinguga, kostja esitas hageja esindajana kohtule hagi CC vastu ostuhinna alandamiseks, Harju Maakohus jättis 04.03.2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-085034 hagi rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.11.2009 otsusega maakohtu otsuse muutmata. Vaidlus on jätkuvalt selle üle, kas kostja rikkus käsunduslepingut ja põhjustas sellega hagejale kahju. Hageja on pidanud temale kostja hoolsuskohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahjuks järgnevat: tsiviilasjas nr 2-08-5034 apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 639,12 eurot; tsiviilasjas nr 2-08-5034 hüvitamisele kuulunud vastaspoole menetluskulud 3681,15 eurot ja viivis;
menetluskulude väljamõistmise otsuse täitmisel tekkinud täitemenetluse kulud 839,32 eurot; hageja on kaotanud võimaluse esitada nõudeid kinnisasja müüja vastu tulenevalt tsiviilasja nr 2-08-5034 lahendist ja on selle tõttu kandnud maja katuse vahetamise kulu 15 210 eurot; kostjale tasutud ettemakse 287,60 eurot.
27.Nõude lahendamiseks tuleb analüüsida järgmist (vt Riigikohtu käesolevas asjas 14.06.2019 tehtud otsuse p 13 ja selles viidatud teisi lahendeid): kas käsundisaaja on lepingut rikkunud (VÕS § 100 ja § 115 lg 1); kas ta vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st tuleb hinnata, kas rikkumine ei ole VÕS § 103 järgi vabandatav; kas käsundiandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kas kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kas kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena käsundisaajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
28.Kostja hoolsuskohustuse täitmist tuleb hinnata VÕS § 620 ja AdvS § 44 alusel. VÕS § 620 lg-te 1 ja 2 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. AdvS § 44 lg 1 järgi on advokaat kohustatud muu hulgas kasutama kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise, säilitades kutseau ja väärikuse ning teavitama õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest. Kohtul tuleb asja lahendamiseks seega võtta poolte esitatud asjaolude kogumit hinnates seisukoht, kas kostja on vandeadvokaadina rikkunud õigusteenuse osutamisel hoolsuskohustust.
29.Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjendusega, et kostja ei rikkunud käsunduslepingut. Ringkonnakohus selle seiskohaga ei nõustu ja leiab järgmist.
30.Vaidlust ei ole selle üle, et hageja pöördus kostja poole õigusteenuse saamiseks seetõttu, et tema poolt ostetud majal esinesid väidetavalt puudused, millest ta ostmise ajal ei teadnud ning ta soovis esitada kostja abiga müüja vastu raha saamise nõude.
31.Käsundi täitmiseks tuli kostjal enne hagi esitamist välja selgitada hagi aluseks olevad asjaolud ja tõendid ning anda hageja soovile õiguslik hinnang, sh selgitada hagejale muu hulgas seda, milline õiguskaitsevahend vastab tema huvidele ja tagab tema õiguste kaitse. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei täitnud eelnimetatud kohustusi nõuetekohaselt.
32.Vaidlust ei selle üle, et kostja soovitas hagejal tellida enne nõude esitamist ehitustehnilise ekspertiisi. Hageja tellis selle Ehitusekspertiisibüroo OÜ-lt (I kd lk 9-23) ja see esitati spetsialisti arvamusena koos kinnistu ostuhinna alandamise hagiga maakohtule (tsiviilasi nr 2-08-5034). Kohtud leidsid selles tsiviilasjas, et eelnimetatud tõend ei ole piisav asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks. Ringkonnakohus leiab sama ka käesolevas tsiviilasjas. Samuti ei saa selle arvamuse alusel teha järeldust selle kohta, kui palju maksab mingite puuduste kõrvaldamine. Arvamus on üldsõnaline ja ebakonkreetne. Selles on märgitud spetsialisti vaatluse tulemusel tehtud tähelepanekud, kuid nendest ei ole võimalik aru saada, mida ja mis põhjustel saab pidada hoone puudusteks ning mida on vaja teha selleks, et neid kõrvaldada. Arvamuses on ilma igasuguste selgitusteta öeldud, et tööde
maksumus on soojustuse osas 330 000 krooni ja kõikide muude tööde osas 200 000 krooni. Samas ei ära toodud, milliseid töid, milliste materjalidega ja millises mahus tuleks puuduste kõrvaldamiseks teha ning kui palju raha kuluks konkreetsete tööde tegemiseks. Sellise arvamuse sisust ei saa teha mingeid järeldusi, sest see ei ole jälgitav ega arusaadav.
33.Selleks, et kohus saaks rahuldada müügilepingu eseme lepingutingimustele mittevastavusele tugineva hagi, tuleb hagejal kohtu ette tuua ennekõike asjaolud ja esitada tõendid, mille alusel saab kohus teha järelduse, et asi lepingutingimustele ei vasta. Spetsialisti arvamus, mille hageja tellis ja millele kostja hageja huvides koostatud hagi põhiliselt rajas, oli ostetud kinnisasjal asuva hoone puuduste kindlakstegemiseks selgelt ebapiisav tõend. Tõendatud on asjaolu, et selle arvamuse puudused olid kostjale teada. Seda tõendab kostja poolt hagejale 05.09.2011 esitatud aruanne, milles kostja võttis omaks, et spetsialisti arvamus ei olnud kvaliteetne (I kd lk 6-8). Ka käesolevas asjas hagile vastates märkis kostja, et vaidlusalune arvamus oli üldsõnaline ja sisaldas olulisi erinevusi võrreldes hinna alandamise avaldusega, mille kostja hageja nimel müüjale esitas (II kd lk 78, III kd lk 8).
34.Ringkonnakohus leiab, et kostja rikkus hoolsuskohustust sellega, et ta ei selgitanud õigusteenuse osutajana hagejale, milliseid nõudeid on võimalik ostetud kinnisasja puuduste korral müüja vastu esitada. Samuti ta ei nõustanud ega juhendanud enne hagi esitamist hagejat selles, milline ekspertiis oleks asjakohane, kes võiks olla asjakohane ekspert ja millised küsimused talle esitada, st milline tööülesanne talle anda. Kuna hageja ei ole asjatundja, oleks olnud kohane see, et kostja oleks ise sõnastanud spetsialistile esitatavad küsimused ja tööülesande. Kostja seda ei teinud. Spetsialisti poole pöördus hageja, kellel puudusid vajalike küsimuste esitamiseks ja tööülesande andmiseks teadmised ja kogemus. Ringkonnakohus leiab ka seda, et vähemalt siis, kui hageja sai spetsialistilt arvamuse, oleks kostja pidanud hagejat selle puudulikkusest informeerima ja selgitama selle täiendamise või uue ekspertiisi tegemise vajadust. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks seda teinud. Kuigi hagejal puudusid tõendid müügilepingu eseme lepingutingimustele mittevastavuse kohta, ei juhtinud kostja sellele hageja tähelepanu. Kostja, teades spetsialisti arvamuse puudulikkusest, oleks pidanud maakohtu menetluses esitama kohtule taotluse ekspertiisi määramiseks. Kostja ei teinud ka seda.
35.VÕS § 621 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Seda isegi siis, kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes (VÕS § 621 lg 1 teine lause). Kui käsundisaaja soovib käsundiandja juhistest kõrvale kalduda, peab ta sellest käsundiandjale VÕS § 621 lg 2 järgi teatama ja tema otsuse ära ootama, välja arvatud juhul, kui viivitusega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg ja kui asjaoludest tulenevalt võib eeldada, et käsundiandja kiidab kõrvalekaldumise heaks. Kui juhistest kinnipidamisega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib käsundisaaja VÕS § 621 lg 3 kohaselt järgida juhiseid alles siis, kui ta on juhtinud käsundiandja tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja ei muuda juhiseid. Käsundiandja juhiste eiramise eest ei vastuta käsundisaaja üksnes juhul, kui käsundiandja selle hiljem heaks kiidab (VÕS § 621 lg 4).
36.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et advokaadi kohustusi ei saa piirata advokaadi poolt koostatud kliendilepingu sõnastusega. Advokaat ei saa ebakvaliteetset esindamist põhjendada kliendi seisukohtadega (VÕS § 621 lg 1).
37.VÕS § 620 lg-st 2 ja AdvS § 44 lg 1 p-st 1 tulenevalt on õigusteenust osutava vandeadvokaadi esmane kohustus anda kliendi soovile õiguslik hinnang ning kliendi huvide eest seista. Kui esindaja leiab, et kliendi huvides on mõne õiguskaitsevahendi kasutamine, siis lähtuvalt üldiselt tunnustatud kutseoskustest tuleb vandeadvokaadil nõuete esitamisel
lähtuda seaduses sätestatud eeldustest. Kostja esitas hageja nimel müüja vastu hinna alandamisest tuleneva raha tagasinõude (I kd lk 24-26). Kostja pidi teadma, et sellise nõude esitamisel VÕS § 112 järgi tuleb hagejal hagiavalduses välja tuua lisaks lepingu eseme puudustele ka selle mittekohase ja kohase täitmise väärtused. Kostja koostatud hagiavaldus eeltoodud asjaolusid ei sisaldanud ja hagiavaldus oli seetõttu selgelt puudulik. Vastavaid asjaolusid ei esitanud kostja ka menetluse jooksul. Eeltoodud kostja tegevust/tegevusetust tuleb pidada käsundi täitmisel nõutava hoolsuse järgimata jätmiseks.
38.Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et kostja oleks pidanud hinna alandamisest tuleneva nõude asemel esitama kahju hüvitamise nõude. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma eeltoodu käesoleva asja lahendamisel tähtsust, kuna mõlema nõude eelduseks on lepingu eseme lepingutingimustele mittevastavus. Kuna seda kinnitavad tõendid hagejal puudusid, siis ei oleks ka kahju hüvitamise hagi esitamise korral olnud asja lõpplahendus tsiviilasjas nr 2-08-5034 teistsugune.
39.Järgnevalt annab ringkonnakohus hinnangu sellele, kas hagejale on tekkinud kostja hoolsuskohustuse rikkumise tõttu kahju, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.
40.Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasjas nr 2-08-5034 apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 639,12 eurot ei ole võimalik kostja põhjustatud kahjuna käsitleda. Kostja hagejat apellatsioonimenetluses ei esindanud ja apellatsioonkaebuse esitamist ka ei soovitanud. Sellises olukorras puudub kostja rikkumine, mida oleks võimalik seostada apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu kui hagejale tekkinud kahjuga. Põhjusliku seose puudumise tõttu jääb hagi selles osas rahuldamata.
41.Riigikohus selgitas käesolevas asjas tehtud otsuses, et põhimõtteliselt on vastaspoole menetluskulud VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 järgi hüvitatavad, kuid hüvitatavus sõltub sellest, milline on konkreetselt advokaadile etteheidetav rikkumine ning kuidas see on põhjuslikus seoses menetluskulude kandmisega VÕS § 127 lg 4 järgi. Eelkõige võib advokaat vastutada vastaspoole menetluskulude kandmise eest siis, kui advokaadi hooletuse tõttu lõppes kohtuvaidlus kaotusega, kuid hoolsa tegutsemise korral oleks lõpptulemus kliendi jaoks olnud positiivne, st hagi oleks vähemalt osaliselt rahuldatud. See tähendab, et advokaadi vastu esitatud nõude rahuldamiseks tuleks kliendil taaskord tõendada, et kohase hoolsusega tegutsedes oleks vastav hagi rahuldatud (Riigikohtu otsuse p 41).
42.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks lepingu eseme puudused ja nende kõrvaldamise maksumus tõendatud käesolevas asjas esitatud ekspertiisiakti (spetsialisti arvamus II kd lk 113-133) ja tsiviilasja nr 2-08-5034 dokumentidega. Käesolevas asjas esitatud oktoobris 2013 koostatud spetsialisti arvamus (tsiviilasjas nr 2-08-5034 esitatud detsembri 2007 arvamuse lisa - I kd lk 9-26), on samasuguste puudustega, nagu esialgne arvamus, st sama üldsõnaline ja ebakonkreetne ning selle alusel ei saa teha hageja väidetud järeldusi lepingu eseme puuduste kohta (vt ka käesoleva otsuse p 32). Neid ei saa teha ka ühegi tsiviilasjas nr 2-08-5034 esitatud tõendi alusel, kus hageja hagi jäeti rahuldamata just tõendamatuse tõttu.
43.Seega ei ole hageja käesolevas asjas tõendanud, et kostja hoolsuskohustuse rikkumiseta oleks hagi rahuldatud, kui kostja oleks hageja nimel esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude, nagu hageja apellatsioonkaebuses leiab. Isegi siis, kui kostja oleks hinna alandamisest tuleneva nõude asemel esitanud kahju hüvitamise nõude, ei saaks ka selle nõude osas järeldada, et vastav nõue oleks kuulunud rahuldamisele, sest ühegi hageja poolt esitatud tõendi alusel ei saa teha järeldust, et müüdud asi ei vastanud lepingutingimustele. Ainuüksi eeltoodud asjaolu tõendamata jätmine käesolevas asjas välistab hageja menetluskulude (tsiviilasjas nr 2-08-5034 hageja poolt kostjale hüvitamisele kuulunud
menetluskulu 3681,15 eurot) nõude rahuldamise, kuna põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 järgi on tõendamata.
44.Käesoleval juhul ei saa hageja menetluskulude hüvitamise nõuet käsitleda ka kui nn negatiivse kahju hüvitamise nõuet. Hageja ei ole praeguses asjas tuginenud sellele, et tema nõue oleks olnud algusest peale lootusetu, kostja sai või pidi sellest aru saama ning ta seda hagejale ei selgitanud (vt Riigikohtu käesolevas asjas tehtud otsuse p 20).
45.Kuna hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et kostja kohase hoolsusega tegutsedes oleks tema hagi tsiviilasjas nr 2-08-5034 rahuldatud, ei saa põhjusliku seose puudumise tõttu rahuldada ka hageja menetluskulude täitmisega seonduva täitemenetluse kulu 839,32 euro, katuse vahetamise kulu 15 210 euro ja viivise nõuet.
46.Käsunduslepingujärgse tasu ettemakse saab tagasi nõuda lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise tagajärjel tekkinud tagasitäitmise võlasuhte raames (vt VÕS § 195 lg 5, §-d 189-191). Käsunduslepingu lõppemise korral tuleb järgida ka VÕS §-s 629 sätestatut. Samuti on osaliselt mittekvaliteetse töö korral võimalik VÕS § 112 alusel vastavalt tasu alandada ja enammakstu tagasi nõuda. Viidatud regulatsioonist tulenevalt ei ole õige ja puudub ka vajadus nõuda ettemakse tagastamist kahjuhüvitisena (vt ka Riigikohtu käesolevas asjas tehtud otsuse p 22). Eeltoodu tõttu ei kuulu rahuldamisele ka hagi kostjale tasutud ettemakse 287,60 euro väljamõistmise osas.
47.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kõikide kohtuastmete menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
48.Hageja vabastati Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2016 ja 16.02.2018 määrustega käesolevas asjas apellatsioonkaebuste esitamisel menetlusabi korras riigilõivu tasumisest. Mõlema apellatsioonkaebuse esitamisel tuli hagejal tasuda riigilõivu 900 eurot. Kaebuste rahuldamata jätmise tõttu tuleb hagejalt TsMS § 190 lg 4 alusel välja mõista riigilõivud – kokku 1800 eurot riigituludesse. TsMS § 179 lg 5 järgi peab täitma riigilõivu tasumise kohustuse lahendi jõustumisest 15 päeva jooksul. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).