4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1(12)
Tsiviilasi nr 2-13-6457
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.10.02.2013.a maakohtusse esitatud hagi ja 13.03.2013.a täpsustusega palus hageja kostjalt välja mõista 21 169,04 eurot ja alates 11.02.2013.a viivise protsendina. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja C 06.11.2006.a kinnistu asukohaga XXX müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingus puudusid konkreetsed kokkulepped ehitise kohta. 2007.a veebruaris selgus, et ehitis ei pea sooja ja ehitise katus hakkas lekkima. Hageja pöördus 2007.a märtsis kostja poole seoses esinenud puudustega nõu saamiseks ja edaspidise tegevuse hindamiseks ja kooskõlastamiseks. Kostja katuse lekkimist oluliseks ei pidanud, kuna katus oli ainult kaks korda läbi lasknud ning lekke tekkepõhjused ebaselged. Kostja soovitusel lasi hageja teostada ekspertiisi AA Infra’s soojakadude tuvastamiseks. 19.03.2007.a ekspertiisiga tuvastati soojakaod peaaegu kõigis elamu tubades. 25.04.2007.a sõlmisid hageja ja kostja kliendilepingu, mille kohaselt asus kostja hagejat esindama nõuete esitamisel C ja Q vastu seoses varjatud puuduste esinemisega majas. Volitus hõlmas eelläbirääkimisi, dokumentide vormistamist ja esindamist kohtus. Hageja võttis ettevõtjatelt hinnapakkumised puuduste kõrvaldamiseks. Kostja esitas C-le hinna alandamise avalduse, milles katuse läbijooksust juttu ei olnud, millega kosta rikkus enda kohustust. 2007.a detsembris valmis Ehitusekspertiisibüroo ekspertiisiakt, mille kohaselt ekspert EE leidis, et katus on 90% ulatuses amortiseerunud ning esinevad ehituslikud vead, millest on tekkinud läbijooksud. Lisaks leidis ekspert mitmeid muid puudusi: lae soojustust on vähe, osa soojustusest läheb pööningule, korruse seina kogupaksus on 200mm koos siseviimistluse ja vooderplastiga, välisseinal on aga ainult soojustust 200 mm tarvis, rõduuks ei ole soojapidav, alt tungib külma sisse, köögi peal on pööningupõrand soojustamata, garderoobi kõrval olev pööning ja panipaik vaja täiendavalt soojustada, tubade kohal olev pööning on soojustatud ebapiisavalt 100-120mm villa, nõutud on 250mm villa, otsaseinad on vaja soojustada, korstnatel puuduvad plekkmütsid, sokkel ja pandus praktiliselt puuduvad, sajuvesi pole vundamendist eemale juhitud, katusekatte ülespöörded on ebapiisava kõrgusega, millest on tingitud seinte hallitus, osaliselt on seinte siseviimistlus vastuolus projektiga, garaažikatusel puudub räästarenn ja vihmaveetoru, põrandakalded on normist 2 korda suuremad (norm 2cm), põrandad on seinast lahti vajunud, katlamaja uks ei vasta ehitusnormidele, mitmetes majas asuvates ruumides puudub ventilatsioon, räästas ja garaaž ei ole tuulutatavad, rõdupiirded ei ole normikohased ning maja ei ole ehitatud 1996.a (ekspertiisi p 2.1 on ekspert leidnud et põhiehitis on valminud 1987.a). Ekspert hindas puuduste kõrvaldamise maksumuseks 530 000 krooni. Hageja andis ekspertiisiakti kostjale ja leppis kostjaga kokku kõikide puuduste eest nõuete esitamise. Kostja esitas 01.02.2008.a hagiavalduse (tsiviilasi nr 2-08-5034), mille kohus jättis rahuldamata. Kohtuotsus jõustus 10.02.2010.a. Hagiavaldusest ja otsusest nähtuvalt on kostja esitanud koos hagiavaldusega ekspertiisiakti, kuid kohtu otsusest nähtuvalt on kohus olnud seisukohal, et ekspertiisiaktist tulenevaid nõudeid esitatud ei ole. Ringkonnakohus leidis selles asjas, et hageja on küll viidanud ekspertiisiaktile, kuid pole esile toonud, milliste puuduste olemasolu sellest dokumendist tuleneb. Kohtud on jätnud ekspertiisiakti ja selle sisu tähelepanuta. Olukorras, kus advokaat leiab puudulikke kohti ekspertiisis oleks advokaat pidanud laskma küsitavad kohad täpsustada, mida aga kostja vajalikuks ei pidanud. Kostja on esitanud kohtusse küsitavad nõuded paari katuseaugu ilmnemise osas ning ehitise mittevastavuse osas uuselamule. Samas on jäetud esitamata nõuded 90% ulatuses amortiseerunud katuse ja teiste ekspertiisiaktist tulenevate nõuete osas ja ei viidatud esitatud nõuete tõendamiseks ekspertiisiaktile. Kostja jättis hagejale teatamata C selgituse selle kohta, et tegelikult ei ole ta ehitist renoveerinud. Kostja esitas hinna alandamise nõude, kuigi hagist nähtuvalt oli tegemist kahju hüvitamise nõudega. Kostja on avaldanud hagis ebaõiget infot, et maja on valminud 2006.a. Tegelikult oli maja valminud 1996.a ja renoveeritud 2006.a. Kostja
2(12)
Tsiviilasi nr 2-13-6457 ei lasknud eksperdil enne kohtusse pöördumist täpsustada soojustuse ebapiisavusega seonduvat. Kostja käsitles D’it valesti eksperdina, kuigi ta oli tunnistaja. Kostja soovitas kohtusse pöörduda puudulike ekspertiisiaktidega. Kostja oleks pidanud vähemalt viitama ebakõladele maja müügikuulutuses ja projektis. Osaline hagist loobumine maakohtus on hagejale samuti selgusetu. Kostja ei esitanud apellatsioonkaebust maakohtu otsusele. Kostjaga ei olnud võimalik kontakteeruda. Hageja koostas apellatsioonkaebuse ise ning esitas apellatsioonkaebuse viimasel päeval pärast tööpäeva, seega ei saa kostja põhjendada apellatsioonkaebuse esitamata jätmist sellega, et ta teadis, et kostja esitas apellatsioonkaebuse. Kostja on teinud oma tööd puudulikult. Hagejale on tekkinud menetluskuludena tsiviilasjas nr 2-08-5034 riigilõivu 639,12 eurot tasumise kohustus ja C menetluskulude 3681,15 eurot hüvitamise kohustus. 03.02.2011.a Harju Maakohtu määruse p 3 järgi kohustati määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni hagejat tasuma C`ule viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määrus jõustus 23.05.2011.a. Hageja kaotas 530 000 krooni väärtuses ekspertiisiaktist tulenevad ja ka renoveerimisest või siis selle puudumisest tulenevad nõuded C vastu. Nõudele lisanduvad ka kohtutäiturite tasu väljamõistmise otsused, kohtutäituri KS täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot ja põhitasu 168,60 eurot ning kohtutäituri ML täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot ja põhitasu 632,40 eurot. Hageja peab kandma täitekulusid ja tasuma menetluskuludelt viivist. Hageja on vahetanud maja katuse ja kandnud sellega seoses kulusid 238 000 krooni ehk 15 210 eurot. Kostjale on tasutud ka 4500 krooni ehk 287,60 eurot avanssi, mille tagastamist hageja soovib. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Pooled sõlmisid 25.04.2007.a kliendilepingu, mille alusel volitas hageja kostjat ennast esindama C-le ja Q-le XXX kinnistus ostuhinna alandamise nõude esitamises seoses varjatud puuduste esinemisega ostetud elamus. Kliendilepingu sõlmimise ajal olid hageja hinnangul puuduseks maja vähene soojapidavus. Hageja esitas selle kohta kostjale 2008.a märtsis teostatud termograafilise uuringu akti. Kostja andis hagejale nõu tellida enne hinna alandamise ettepanekute tegemist C ja Q-le eksperthinnang puuduste kõrvaldamise maksumuse kohta. Hageja saatis kostjale meili teel hinnapakkumised erinevatelt firmadelt maja soojustamise maksumuse kohta. Kostja nõustus alustama käsundi täitmist hinnapakkumiste alusel. Keskmiseks hinnapakkumiseks kujunes 315 000 krooni ning sellise summaga ettepaneku hinna alandamiseks saatis kostja Cle 31.08.2007.a. C vastas keeldumisega. Kostja nõudis hagejalt ekspertarvamuse tellimist selle kohta, millest on põhjustatud puudulik soojustus ja palju soojustuse parandamine maksab. Ekspertiis tehti hageja tellimusel 2007.a detsembris. Kostja sai eksperdi arvamuse kätte 2008.a jaanuaris. Ekspert oli jätnud soojustusse puutuvad puudused sisuliselt kõrvale ja osutanud rohkem tähelepanu sellele, et elamu ei olnud ehitatud projektikohaselt ja esines katuse läbijooks. Nendest puudustest ei olnud kliendilepingu sõlmimisel ja hinna alandamise ettepaneku tegemisel juttu. Eksperdi hinnangul oli täiendava soojustamise maksumus 330 000 krooni ja täiendavate puuduste kõrvaldamise maksumus 200 000 krooni. Ekspertiisiaktis ei olnud eraldi märgitud konkreetsete puuduste kõrvaldamise maksumust. Kostja esitas 01.02.2008.a hagiavalduse kogu eksperdi nimetatud summa ulatuses vastavalt hageja soovile. Kostja lähtus hagi koostamisel ekspertarvamusest, kuid pani põhirõhu asjaoludele, mis olid märgitud hinna alandamise ettepanekus. 2007.a ekspertiisiarvamuses kajastatud puuduste loetelu sisaldus üldjoontes ka esitatud hagiavalduses, kuigi mitte nii üksikasjalikult. Kostja ei pidanudki ekspertiisiakti ümber kirjutama ning piisas selle refereerimisest. Neid defekte ja puudusi, mida ei olnud kajastatud ostuhinna alandamise avalduses ja mida ei saanud kuidagi seostada puuduliku soojapidavusega, ei olnud hagiavalduses enam alust esitada, kuivõrd nende puuduste osas pretensioonide esitamise tähtaeg oli juba möödunud. Ei olnud põhjust esitada uusi nõudeid, kuna nende menetlusse võtmise ja rahuldamise perspektiiv oli kaheldav. Hageja
3(12)
Tsiviilasi nr 2-13-6457 oli vastu kohtuliku ekspertiisi määramisele. Kostja ei saanud hagejaga ühendust, sest hageja ei vastanud kostja meilidele ja esitas ise apellatsioonkaebuse. Kostja oli valmis oma kohustusi kliendilepingu järgi täitma. Hageja hinnang, et katus on 90% ulatuses amortiseerunud, pärineb 2013.a ekspertiisi järeldustest. Hageja ei keeldunud apellatsioonkaebuse esitamisest. Kostja ei ole saanud hageja e-kirja ega kostja telefonikõnesid apellatsioonkaebuse esitamise kohustamiseks. Hageja vältis pärast kohtuotsusest teadasaamist kontakti. Apellatsioonimenetluses on hagejat esindanud uus lepinguline esindaja, seega oli hageja pöördunud õigusabi saamiseks teise isiku poole. Hageja nõue on aegunud. Tsiviilasjas nr 2-085034 esitatud hagis oli viide puudulikule soojapidavusele, katuse läbijooksule ja ehitise I ja II korrusel, pööningul ja katusel avastatud defektidele. Hageja tunnistaja ütlused katuse läbijooksu ei kinnitanud. Kostja juhtis hageja tähelepanu 2007.a ekspertiisiarvamuse konkretiseerimata iseloomule. Ekspertiisiakti osas on samuti nõue aegunud. Hageja viibis ka ise kohtuistungil ja oli kursis kõigi kostja vastuväidetega, millega vaidlustati kõik nõuded ja tõendid. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 26.02.2016.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata põhivõla 20 657,19 eurot tasumise nõudes, 10.02.2013.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 511,85 eurot tasumise nõudes ja alates 11.02.2013.a põhinõudelt protsendina arvestatava viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumise nõudes. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda ja jättis kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Otsuse kohaselt kuna kostja on advokaat, tuleb hageja ja kostja vahel sõlmitud leping lugeda kliendilepinguks advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg 1 mõistes. AdvS § 55 lg 3 sätestab, et kliendilepingule kohaldatakse käsundit reguleerivaid sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Kliendilepingust nähtuvalt on kliendileping sõlmitud Advokaadibüroo YYga, mille registrikood on XXXXXXX ning aadress XXX. Kohus leidis, et kliendileping on sõlmitud YY kui füüsilisest isikust ettevõtjast advokaadibüroo pidajaga. Seda kinnitab asjaolu, et äriregistrisse on kantud füüsilisest isikust ettevõtja YY registrikoodiga XXXXXXX ja aadressiga XXX. Kohus leidis, et kliendilepinguga on tõendatud kliendilepingu sõlmimine hageja ja kostja vahel, kuid kliendileping ei tõenda hageja väidet selle kohta, et kostja asus hagejat esindama kõigi nõuete esitamisel C-le ja Q-le. Kliendilepingust nähtuvalt leppisid pooled kokku selles, et kostja esindab hagejat C-le ja Q-le ostuhinna alandamise nõude esitamises. Kohus on seisukohal, et kliendilepingu kohaselt oli kostja poolt osutatav teenus piiratud üksnes ostuhinna alandamise nõude esitamisega ning pooled ei leppinud kokku selles, et kostja esitab C-le ja Q-le muid nõudeid. Kohus leidis, et hagihind iseenesest ei tõenda asjaolu, millisel alusel nõude esitamises hageja ja kostja kokku leppisid. Kohus märkis, et AdvS § 55 lg 4 kohaselt ei tohi kohtus esindamiseks sõlmitud leping olla suulises vormis. Seetõttu saab hageja tõendada kokkuleppe olemasolu üksnes kirjalikus, elektroonilises või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud lepinguga. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtub, et pooled sõlmisid lisaks kliendilepingule muid kokkuleppeid hageja esindamise kohta. Samuti ei nähtu hagist asjaolusid, mille alusel saaks kohus tõlgendada poolte kokkuleppeid kliendilepingus märgitust erinevalt. Kliendileping tõendab hageja väidet selle kohta, et volitus hõlmas nii eelläbirääkimisi, dokumentide vormistamist ja vajadusel esindamist kohtus. Samas leidis kohus, et kliendilepingus kokkulepitu ei välista ostuhinna alandamise nõude rajamist erinevatele alustele, sh erinevatele eksperdi arvamuses märgitud puudustele. Hageja pidas tekkinud kahjuks tema kahjuks tehtud kohtulahendi otseseid tagajärgi ja nõudeõiguse kaotust. Kohus saab sellised kahjulikud tagajärjed lugeda kostja kohustuse
4(12)
Tsiviilasi nr 2-13-6457 rikkumisega põhjuslikus seoses olevaks üksnes siis, kui kostja poolt kohustuse nõuetekohase täitmise korral oleks kohtulahend tehtud hageja kasuks ning tuvastatud oleks hageja nõue C vastu. Selleks, et kohus saaks hinnata põhjusliku seose esinemist, pidi hageja välja tooma ja tõendama asjaolud, millest nähtuvalt oli tal C vastu nõue, mis nõuetekohase hagiavalduse esitamise korral oleks kohtu poolt rahuldatud. Selliste asjaolude väljatoomise vajadusele osundas kohus 27.01.2015.a kohtuistungil. Hageja ei ole vaatamata kohtu osundatule välja toonud asjaolusid, mille alusel kohus saaks kvalifitseerida hageja nõude C vastu. Kohus ei pea piisavaks hageja poolt ekspertiisiaktis märgitud asjaolude esitamist, sest kohus ise ei saa hinnata, millistele asjaoludele rajab hageja oma nõude C vastu. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid, mille alusel saaks kohus hinnata, kas nõude aluseks olevad asjaolud esinesid. Hagist ei nähtu C ja Q vastuväited, mida kohus peaks kontrollima selleks, et veenduda nõude olemasolu tõenäolisuses. Kohtul peab olema võimalik hinnata hageja nõude perspektiivikust. Kui kohus ei saa hageja nõude perspektiivikust hinnata, ei saa kohus anda hinnangut ka selle kohta, kas kostja kohustuse rikkumine tõi kaasa hageja suhtes negatiivse kohtulahendi ja hageja nõudeõiguse kaotuse. Kui kohus ei saa anda hinnangut, kas hagejal oli perspektiivikas nõue C vastu, ei saa kohus hinnata ka seda, kas hageja on sellise nõudeõiguse kaotanud (RKTKo 3-21-175-12). Eeltoodust tulenevalt ei saa hagis märgitud asjaoludel olla hagejal kostja vastu nõudeõigust, sest hageja ei ole kohtule avaldanud asjaolusid, mille põhjal oleks võimalik lugeda kostja kohustuse rikkumine põhjuslikus seoses olevaks hagejale tekkinud kahjuga. Kohus jättis seetõttu hagiavalduse rahuldamata. AdvS § 44 lg 1 p-st 1 ja VÕS § 620 lg-st 1 tuleneb esindajale kohustus tegutseda kõigiti esindatava huvides. Käsundisaajal lasub seadusest tulenevalt hoolsuskohustus, mis tähendab mh seda, et käsundisaaja peab tegema kõik endast oleneva käsundiandja huvides parima võimaliku tulemuse saavutamiseks ja käsundiandjal kahju tekkimise ärahoidmiseks (VÕS § 620 lg 2). Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 14 lg 2 sätestab, et advokaadi osutatud õigusteenus peab olema asjatundlik ning põhinema tehiolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel. Kohus sai hagist aru, et hageja hinnangul pidi kostja hagiavalduses põhistama nõuet kõigile eksperdi tuvastatud puudustele tuginedes. Selleks, et kohus saaks hinnata, kas kostja osutatud teenus oli asjatundlik ning AdvS § 44 lg 1 p-le 1 ja VÕS § 620 lg-tele 1 ja 2, peab hageja olema hagis välja toonud asjaolud, millest nähtub, millist teenust osutas kostja ning milline teenus samadel asjaoludel oleks olnud asjatundlik ning AdvS § 44 lg 1 p-le 1 ja VÕS § 620 lg-tele 1 ja 2 vastav. Hageja nõue kolmandate isikute vastu saab olla perspektiivikas üksnes siis, kui nõue esitatakse asjatundlikult. Seetõttu asus maakohus seisukohale, et käesoleval juhul on hageja nõude C ja/või Q vastu perspektiivikuse hindamine eelduseks ka võimalike kostjapoolsete kohustuste rikkumise hindamisel. Kuivõrd hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mille põhjal kohus saaks hinnata hageja nõude C ja Q vastu perspektiivikust, ei ole kohtul võimalik hinnata ka seda, kas kostja osutatud õigusteenus oli asjatundlik ning AdvS § 44 lg 1 p-le 1 ja VÕS § 620 lg-tele 1 ja 2.
Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja leidis, et on hagis üksikasjalikult loetlenud eksperdi poolt leitud puudused ning tuginenud ka asjaolule, et sellised puudused ei ole tavapärased 10.a vanuses elamus ega vasta heale ehitustavale. Kohus aga ei hinnanud seda. Hageja esitas kohtule ka ekspertiisiakti, mistõttu jäi selgusetuks kohtu väide, nagu talle ei oleks esitatud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude kohta. Kohtu etteheide, et hageja ei esitanud kostjate vastuväiteid on põhjendamatu, kuna nõudeid ei esitatudki. Samas selgitas kohus 27.01.2015.a kohtuistungil, et C ja Q
5(12)
Tsiviilasi nr 2-13-6457 vastuväidetele tuleb tugineda kostjal mitte hagejal. Ainus vastuväide oli C-l katuse läbijooksule ning seegi aegumine. Samas katuse amortiseerumisest tulenev puudus ei olnud aegunud, kuid seda pole kohus samuti hinnanud. Sisuliselt puudub käesolevas menetluses vaidlus, kas hagejal oli nõue kostja vastu või mitte. Ka kostja leidis, et ainest oli nii hagiks kui ka apellatsiooniks. Küll aga on vaidlus, kas ning kuidas tuli kostjal hagi esitada nõude aluseks olevad asjaolud. Kuigi kostja leidis, et ta on esitanud kõik nõuetekohaselt, siis Tallinna Ringkonnakohus pole seda piisavaks pidanud. Eeltoodud kohtu põhjendustel on kohus aga jätnud kõik hagi väited hindamata. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada ja tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
7.Hageja esitas kostja suhtes raha maksmisele suunatud hagi, tuginedes sellele, et kostja osutas hagejale ebakvaliteetset õigusteenust, mistõttu jättis kohus hageja hagi, mille koostas kostja ja mille menetlemisel kostja hagejat esindas, rahuldamata ja mille tõttu jäi hageja ilma võimalusest esitada kinnisasja müüjate suhtes kinnisasja lepingutingimustele mittevastavusega seoses nõudeid, mille tõttu tuli hagejal endal maja korda teha ja mille tõttu tuli hagejal hüvitada selle kohtuasja, mille hageja kaotas, menetluskulud, samuti vastavate menetluskulude sissenõudmisest tekkinud kulud ja menetluskulude tasumisega viivitamisest tingitud viivis. Hageja tugines käesoleva hagi puhul sellele, et ta pöördus kostja kui advokaadi poole murega, et ostetud maja ei vasta lepingu tingimustele. Hageja väitis, et ta ostis vaidlusaluse kinnisasja 2006.a novembris, et maja soojapidavuse ja katuse läbijooksu probleemid ilmnesid 2007.a veebruaris ja et hageja pöördus õigusabi saamiseks kostja poole 2007.a märtsis.
8.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et advokaadiga sõlmitava teenuse osutamise lepingu sisu ja lepingu sõlmimise asjaolusid saab tõendada üksnes kirjalike tõenditega. Kuigi iseenesest ei ole välistatud see, et seaduses nähakse ette, et mingit asjaolu saab tõendada teatud kindlat liiki tõenditega, siis advokaadi ja kliendi vahelise lepingu puhul sellist piirangut kehtestatud ei ole. Seega saab advokaadi ja kliendi vahelise õigussuhte sisu määratlemise aluseks olevaid asjaolusid tõendada kõikide tõenditega, mida saab tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tõendina arvestada. Kuigi advokatuuriseadus viitab sellele, et advokaadi ja kliendi vaheline leping peaks olema kirjalikus vormis, ei tulene seadusest, et kirjaliku vorminõude järgimata jätmise korral oleks leping tühine, või et leping tekiks alles siis, kui pooled annavad lepingule kirjaliku vormi. Seega saab hageja tõendada hageja ja kostja vahelise õigusteenuse osutamise lepingu sisu kõikide võimalike tõenditega.
9.Eluliselt usutav on see, et klient pöördub advokaadi poole elulise murega, näiteks murega, et ostetud kinnisasjal asuv maja ei pea sooja ja katusel esineb läbijooks. Sellises olukorras tuleb advokaadil analüüsida, kas konkreetses situatsioonis oleks kliendil perspektiivi õigussuhte teise poole suhtes mingit nõuet esitada ja millise nõude esitamine oleks kliendi jaoks kõige õigem ja kõige kohasem. Ringkonnakohus on veendunud, et advokaadi ja kliendi vahelise õigusteenuse osutamise lepingu sisu hulka kuulub ka advokaadi kohustus analüüsida ja hinnata ka seda, kas konkreetse asjaga tasub üleüldse kohtusse pöörduda ja kui siis millise nõudega tuleks kohtusse pöörduda. Seejuures tuleb advokaadil hinnata, millest hagi rahuldamine sõltub,
6(12)
Tsiviilasi nr 2-13-6457 mis on tõendamisele kuuluvad asjaolud ja kas hagejal on tõendid, millega vajadusel hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendada. Juhul, kui kohtusse pöördumine või mingi konkreetse nõudega kohtusse pöördumine ei ole arvestatava tõenäosusega perspektiivikas, tuleb advokaadil vastavad asjaolud kliendile avaldada ning lasta kliendil vastavate asjaolude pinnalt kujundada informeeritud otsustus edasise osas.
10.Konkreetsel juhul sõlmis hageja kostjaga lepingu kinnisasja müüja suhtes hinna alandamise nõude esitamiseks. Kostja väitis kohtule, et hageja pöörduski tema poole just hinna alandamise nõude esitamiseks. Kostja väite õigsust eeldades oleks ikkagi tulnud advokaadist kostjal analüüsida, kas hinna alandamise nõue on kõige õigem nõue, mida hageja konkreetsete asjaolude pinnalt saab kinnisasja müüja või müüjate suhtes esitada. Juhul, kui kostjale jäid mingid asjaolud ebaselgeks, oleks kostjal tulnud vastavaid asjaolusid täpsustada. Juhul, kui hageja pöörduski kostja poole sooviga sõlmida kliendileping just hinna alandamise nõude esitamiseks, ei tähenda, et kostja oleks saanud ilma igasuguse kaalumise, analüüsimise ja hagejale selgituste andmiseta mittejuristist hageja esimesena esitatud soovi järgi kliendilepingu ülesande määratleda ja selle alusel tegutsema hakata. Advokaadist kostjal oleks tulnud kliendilepingu sõlmimisel hinnata, kas vastav ülesanne on korrektselt määratletud või peaks õigusteenuse sisu olema määratletud teisiti. Juhul, kui hageja oleks jäänud enda juurde ja nõudnud justnimelt hinna alandamise nõude esitamiseks kliendilepingu sõlmimist, oleks advokaadist kostjal tulnud selgitada hagejale, et lisaks hinna alandamisest tulenevale nõudele on veel teisigi nõudeid, mille esitamist tuleks konkreetses olukorras kaaluda, ning et kohase õigusteenuse osutamise raames tuleb advokaadil esmalt analüüsida, kas üldse ja mis nõude esitamine oleks kõige kohasem. Advokaadist kostjal tulnuks hagejale selgitada ka seda, millised spetsiifilised riskid kaasnevad hinna alandamise nõude esitamisega, mida näiteks kahju hüvitamise nõude esitamisega ei kaasne.
11.Hinna alandamise nõude esitamisel tuleb hagejal lisaks nendele asjaoludele, mis tuleb ka kahju hüvitamise nõude esitamisel tõendada, tõendada ka seda, mis oli kokkulepitud soorituse väärtus ja mis oleks olnud puudustega lepingueseme turuväärtus ning milline on puudustega lepingueseme turuväärtuse suhe selle turuväärtusesse, mida hagejale lepingu alusel lubati. Hinna alandamisest tulenevaid nõudeid saab esitada üksnes siis, kui isik, kelle suhtes on lepingut rikutud, on hinda alandanud. Hinna alandamine on kujundusõigus, st hinna alandamise korral võtab isik, kelle suhtes lepingut rikuti, vastu mittenõuetekohase soorituse. Mittenõuetekohase soorituse vastuvõtmise korral kaotab isik, kelle suhtes lepingut rikuti, võimaluse esitada asja lepingutingimustele mittevastavusest tulenevaid nõudeid, sest ta võtab mittekohase soorituse vastu. Juhul, kui kinnisasja ostja suudab küll tõendada, et talle tehti mittekohane sooritus kuid kui ta ei suuda tõendada, milline oleks olnud mittekohase soorituse väärtus, ei ole välistatud, et hinna alandamisele rajatud hagi jäetakse rahuldamata. Reeglina kinnisvara turul sooja mittepidavaid ja läbijooksva katusega aastaringseks elamiseks mõeldud majadega kinnisasju ei müüda ja müügiks ei pakuta. Seega võib sellise maja puhul hinna alandamise nõude esitamisel tekkida tõsised tõendamisraskused, mille tõttu ei ole välistatud, et hinna alandamisele tuginev hagi jäetakse rahuldamata või hagi rahuldatakse hageja jaoks ettearvamatus ulatuses. Reeglina ei saa hinna alandamisest tuleneva nõude määratlemisel lähtuda sellest, et lepingutingimustele mittevastava asja väärtus on sama, mis lepingutingimustele vastava asja väärtus, millest on maha arvestatud puuduste likvideerimise kulud. Eriti võib see nii olla sooja mittepidavate majade puhul, mida saaks müüa ja kasutada kui suvemaju, mitte kui aastaringseks kasutamiseks mõeldud maju. Suvemajade turg on täiesti olemas, kuid suvemajade hinnad erinevad oluliselt aastaringseks kasutamiseks mõeldud majade hindadest. Seega, esimene probleem, millega oleks advokaadist kostjal tulnud juba esimese konsultatsiooni käigus ja hagejaga kliendilepingu koostamisel tegeleda, oli see, kas
7(12)
Tsiviilasi nr 2-13-6457 kliendilepingu piiramine üksnes hinna alandamise nõude esitamisega on üleüldse kliendi huvides ja kas keskmine õigusteenuse osutaja nii teeks. Kostja ei ole käesoleva menetluse raames tuginenud sellele, et ta oleks hagejale seletanud, et hinna alandamise nõude esitamine ei tarvitse olla hageja huvides. Kostja ei ole seda ka tõendanud. Kostja ei ole väitnud ka seda, et hageja, kostja piisavatest selgitustest hoolimata nõudis kostjalt igal juhul just ainult hinna alandamise nõude esitamist. Kostja väitis, et hageja pöördus kostja poole hinna alandamise nõude esitamiseks ja kostja tegutses vastavalt sellele, mida hageja soovis. Ilma kohaste selgitusteta ühe võimaliku nõude esitamine ja ainult selle ühe nõude esitamise eesmärgil tegutsemine võib olla advokaadi ja kliendi vahelise lepingu rikkumine.
12.Esmane küsimus, mida advokaadil tuleb kliendile õigusteenuse osutamisel hinnata, on see, kas kliendi murega tasub edasi tegeleda, kas kliendi mure pinnalt on võimalik perspektiivseid nõudeid esitada, mis asjaolud tuleks kohtu ette tuua selleks, et hagi võiks kuuluda rahuldamisele, mis asjaolud tuleks selleks tõendada ja kas hagejal on hagi rahuldamise eelduseks olevad tõendid olemas. Juhul, kui hagejal tõendeid ei ole või kui asjaolud on segased, tuleb advokaadil asjaolud selgeks teha. Enne kui advokaat hagi kliendi nimel kohtusse esitab, tuleb advokaadil hinnata, kas konkreetses asjas on perspektiivi kohtusse pöörduda. Kohtusse pöördumisel tekivad kliendil mitmed riskid. Hagi esitamisel tuleb hagejal tasuda riigilõiv, hagejal tuleb tasuda enda esindajale honorari ja kui hagi jäetakse rahuldamata või suures osas rahuldamata, tuleb kliendil kanda ka vastaspoole menetluskulud. Vastavad kulud jääksid kõik ära juhul, kui perspektiivitut hagi kohtusse ei esitata. Seega, sõltumata sellest, kas hagejal oli üleüldse kohtus edulootust, võib hagejat esindanud advokaadi tegevus olla kvalifitseeritav kliendilepingu rikkumisena juhul, kui hageja advokaadist esindaja koostas ja esitas sellise hagi, mis suure tõenäosusega ei saanud rahuldamisele kuuluda ja ei selgitanud seejuures vaidluse väljavaateid adekvaatselt oma kliendile. Sellisel juhul võib hagejat esindanud advokaadi kliendilepingu rikkumisest tulenev vastutus hõlmata kõiki neid negatiivseid tagajärgi, mis kaasnesid hagejale kohtusse pöördumisega ja mis oleksid jäänud olemata, kui hagi ei oleks kohtusse esitatud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohuga selles, et käesolev hagi võiks rahuldamisele kuuluda üksnes juhul, kui hageja tõendab, et sellel hagil, mille kostja hageja nimel koostas, oleks mingitel asjaoludel olnud edulootust. Hageja käsitles käesoleva tsiviilasja raames kahjuna ka neid negatiivseid tagajärgi, mis tekkisid hagejale sellest, et hagi jäeti rahuldamata. Sellega on hõlmatud ka need negatiivsed tagajärjed, mis tulenesid sellest, et hagi üleüldse esitati.
13.Seega tuleb eristada seda, kas selle hageja mure pinnalt, et hageja poolt ostetud maja ei vastanud lepingutingimustele, esitatav hagi oleks mingitel tingimustel rahuldamisele kuulunud, seda, kas see hagi, mille kostja, hageja esindajana esitas, võis rahuldamisele kuuluda. Juhul, kui hageja ei oleks mitte mingil juhul saanud maja lepingutingimustele mittevastavusest tulenevat nõuet edukalt esitada, siis ei saaks hageja nõuda käesolevas asjas kostjalt kahju hüvitist selle eest, et ta ei saa enam kostja tegevuse tõttu kinnisasja lepingutingimustele mittevastavusest tulenevat nõuet maksma panna. Kuid sellest tuleb eristada seda küsimust, kas konkreetne, kostja poolt hageja nimel koostatud hagi võis arvestatava tõenäosusega rahuldamisele kuuluda. Seda saab hinnata muuhulgas kostja poolt hageja nimel koostatud hagiavaldust, teisi kostja poolt, hageja esindajana eelnevas tsiviilasjas (2-08-5034) tehtud toiminguid ja eelnevas tsiviilasjas tehtud kohtute otsuseid hinnates. Tsiviilasjas nr 2-08-5034 jäeti hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei tõendanud, millistele tingimustele pidi vastama see maja, mille pidid kinnisasja müüjad hagejale üle andma. Hagejal tulnuks tõendada, et maja pidi vastama mingitele kindlatele ehituslikele nõuetele, näiteks, et majal pidi olema teatud kindlas paksuses villsoojustust, et katus pidi vastama mingitele kindlatele nõuetele jne. Teiseks tulnuks hagejal tõendada, et müügilepingu ese (elamuga hoonestatud kinnisasi) vastavatele nõuetele ei
8(12)
Tsiviilasi nr 2-13-6457 vastanud. See, millele ehitis täpselt vastama pidi ja mis seisundis ehitis tegelikult oli, tulnuks hagiavalduses esile tuua detailselt ja üksikasjalikult. Vaidlusalune hagiavaldus on koostatud kolmel lehel (vt t I kd lk 24 jj), millest poolel lehel on menetlusosaliste andmed ja kolm neljandikku viimasest lehest hõlmavad riigilõivu ja allkirja ning lisasid puudutavad viited. Seega kogu käsitlus enam kui poole miljonilisest ehituspraagist tulenevast nõudest on esitatud ca 1,5 lehel. Hagiavalduse raames ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mille alusel saaks kohus jõuda veendumusele, et mis nõuetele ostetud maja ehituslikult vastama pidi. Samuti ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mille alusel saaks kohus jõuda veendumusele, et asi lepingutingimustele ei vastanud. See, et mingi spetsialist on esitanud väite, et ehitis nõuetele ei vasta, ei ole piisav, sest selle järelduse, et asi ei vasta lepingutingimustele, peab tegema kohus. Asjaolud, mille alusel saab kohus sellise järelduse teha, peab kohtu ette tooma hageja. Hagimenetluses tuleb eristada hagi rahuldamise eelduseks olevate asjaolude kohtu ette toomise kohustust asjaolude tõendamise kohustusest. Kohus ei saa tõenditest ise asjaolusid otsima hakata ja vastupidi. Kõik need asjaolud, millele hageja soovib oma hagi rajada, peavad olema hagiavalduses kohtu ette toodud. Seejuures tuleb kõik asjaolud, millele hageja soovib hagi rajada, kohtu ette tuua võimalusel juba algses hagiavalduses, sest hilisem asjaolude täiendamine võib olla problemaatiline või välistatud. Selle väite raames, et hagejale lubati nö uusehitist, ei toonud kostja hageja esindajana eelnevas menetluses kohtu ette mitte ühtegi väidet selle kohta, mis ehitulikele nõuetele täpselt uusehitis tollel ajal vastama pidi. Selle väite raames ei avanud kostja hageja esindajana, kui paks soojustus pidi majal olema, kui paks või kui sügav vundament pidi majal olema, mis tingimustele pidi täpselt katus vastama jne. Ainuüksi termograafia fotode alusel ei ole võimalik hinnata, milline pidi ehituslikult maja olema ja milline maja tegelikult oli. Isegi kui termograafia fotod oleksid indikeerinud, et majal on ilmselt soojapidavuse probleeme, ei saaks vastava foto alusel tuvastada, kui palju tuleb raha kulutada selleks, et maja lepingutingimustele vastavasse seisundisse viia. Hagiavalduse esitamisel ei saa lootma jääda sellele, et ehk suudab hageja peale hagiavalduse esitamist, hagimenetluse käigus hagi aluseks olevad asjaolud kohtu ette tuua ja vajalikud tõendid hankida. Esiteks ei tarvitse asjaolude täiendamine võimalik olla ja juhul, kui hiljem peaks selguma, et vajalikud asjaolud siiski ei selgu, on hagi juba esitatud ja hageja kaotab riigilõivu ning peab tasuma vastaspoole menetluskulud.
14.Käesoleva tsiviilasja raames on kohtule esitatud eelnevas tsiviilasjas, kostja poolt hageja nimel koostatud hagiavaldus ja eelnevas tsiviilasjas koostatud kohtuotsused. Need tõendid viitavad sellele, et kostja, hageja esindajana ei toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, mis võimaldanuks kohtul jõuda veendumusele ei hinna alandamise asjaoludes ega ka kahju hüvitamise nõude aluseks olevates asjaoludes. Selliseid asjaolusid ei toonud kostja, hageja esindajana kohtu ette ei hagiavalduses ega ka mitte hilisemas menetluses. See viitab aga sellele, et sõltumata sellest, kas maja lepingutingimustele mittevastavusest tulenev nõue võis rahuldamisele kuuluda või mitte, ei oleks suure tõenäosusega konkreetne, kostja poolt koostatud hagi saanud rahuldamisele kuuluda ja kostja esindus saanud olla kohtus edukas. Kuna käesolevas menetluses esinevad asjaolud, mis tekitavad eespool kirjeldatud kahtluse ja maakohus ei ole vastavate asjaolude osas seisukohta kujundanud ja asjaolude pinnalt järeldusi teinud, tuleb maakohtul asja uue arutamise käigus vastavaid asjaolusid hinnata ja nende pinnalt kohased järeldused teha.
15.Kostja väitis käesoleva menetluse raames vastuväitena, et hageja nimel ei oleks saanud kahju hüvitamise nõuet esitada, sest selleks oleks olnud liiga hilja. Konkreetsel juhul väitis hageja, et esimesed kahtlused sellest, et tema poolt ostetud majal võivad esineda puudused, tekkisid tal 2007.a veebruaris ja et õigusteenuse osutamiseks pöördus hageja kostja poole sama aasta märtsikuus. Kliendileping sõlmiti aprillis. Sellest tulenevalt oleks kostja saanud hinnata,
9(12)
Tsiviilasi nr 2-13-6457 kas ja kui siis milliseid kohtuväliseid nõudeid või teavitusi või pretensioone tuleks advokaadi kliendil maja müüjate suhtes esitada selleks, et hiljem ei tekiks ohtusid, et kinnisasja müüjad saaksid vastutuse välistamiseks tugineda sellele, et kinnisasja ostja ei teatanud müüjatele lepingutingimustele mittevastavusest nõutud aja jooksul. Seejuures tuleb eristada asja lepingutingimustele mittevastavusest teavitamist ja sellest tulenevalt nõuete esitamist. Need asjaolud viitavad sellele, et kostja oleks saanud rakendada kohaseid meetmeid hageja õiguste kaitseks, kui kostja oleks koheselt asunud hageja õigusi kaitsma. Asja uue arutamise käigus tuleb maakohtul anda kostjale võimalus kohtu ette tuua vastuväited, mis tulenevad sellest, et hageja õiguste kaitsmine oli piiratud seetõttu, et hageja pöördus kostja poole liiga hilja. Juhul, kui kostja peaks sellistele asjaoludele tuginema, tuleb maakohtul vastavaid asjaolusid asja uue arutamise käigus hinnata.
16.See, et kostja ei esitanud hageja nimel apellatsioonkaebust, ei saa tähendada, et kostja vastutus oleks välistatud. Hagi perspektiivikust tuleb hinnata enne hagi esitamist, kõik hagi rahuldamiseks vajalikud asjaolud tuleb esitada juba esimeses hagiavalduses, tõendid tuleb esitada maakohtus, eelmenetluses. Seega, juhul kui hagi jääb rahuldamata põhjusel, et hagejat ei esindatud maakohtus kohasel viisil, ei saa apellatsioonkaebuse esitamine või esitamata jätmine kostjat vastutusest vabastada, sest ringkonnakohus kontrollib seda, kas maakohus tegi menetlusosaliste poolt maakohtus kohtu ette toodud asjaolude ja tõendite alusel õige otsuse. Kostja vastutus võiks olla apellatsioonkaebuse esitamata jätmisega seoses välistatud juhul, kui kostja toob käesoleva tsiviilasja raames kohtu ette asjaolud, mille alusel saab kohus jõuda veendumusele, et juhul, kui eelmises tsiviilasjas oleks esitatud nõuetekohane apellatsioonkaebus, oleks hagi rahuldatud. Sellisel juhul tuleb aga kostjal kohtu ette tuua ka asjaolud ja esitada tõendid, mille alusel saab kohus järeldada, et kostja tegi esimesel võimalusel peale maakohtu otsuse kättesaamist kohaseid pingutusi selleks, et hagejaga kontakti saada ja kostja selgitas või oleks selgitanud hagejale asjaolusid, mille alusel oleks hageja pidanud mõistma, et kostja vahendusel apellatsioonkaebuse esitamine oleks edukas. Eelduslikult tuleb advokaadil võtta peale maakohtu otsuse saamist kliendiga ühendust ja selgitada õiguslikku olukorda, mis tekib peale maakohtu otsuse kuulutamist. Seda eriti siis, kui maakohtu otsus oli kliendile kahjulik. Juhul, kui tekivad raskused kliendiga ühenduse saamisel, tuleb advokaadil tõendada pingutust, mida ta kliendiga ühenduse saamiseks tegi. Eelduslikult soovis hageja kostjalt õigusteenust saada.
17.Kuna hageja rajas oma kostja suhtes esitatud nõude osaliselt ka sellele, et hageja jäi kostjapoolse, ebakvaliteetse õigusteenuse tõttu ilma võimalusest nõuda kinnisasja müüjatelt ehitise parandamiseks vajalikku hüvitist, tuleb käesoleva tsiviilasja raames hinnata ka seda, kas hageja nõuded, kui ta 2007nda aasta esimeses pooles pöördus advokaadist kostja poole ehitise puudustest tuleneva murega, oleksid võinud rahuldamisele kuuluda. Seda juhul, kui hagejale oleks osutatud asjatundlikku ja nõuetekohast õigusteenust. Vastavaid asjaolusid ei ole maakohus hinnanud. Maakohus väitis lühidalt, et selliseid asjaolusid, mille alusel saanuks kohus jõuda veendumusele, et ehitise lepingutingimustele mittevastavusest tulenev nõue oleks suure tõenäosusega rahuldamisele kuulunud, ei ole hageja käesoleva tsiviilasja raames kohtu ette toonud. Maakohus väitis, et hageja ei toonud käesoleva hagi rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid kohtu ette hoolimata sellest, et maakohus täitis selgitamiskohustust. Ringkonnakohus ei saa nõustuda maakohtuga selles, et maakohus oleks käesolevas asjas nõuetekohaselt täitnud selgitamiskohustust. Kostja viitas apellatsioonkaebuses sisuliselt sellele, et ta ei saanud aru, mida veel täiendavalt oleks tal tulnud kohtu ette tuua või kohtus teha. Selgitamiskohustuse täitmisel tuleb hinnata, kas menetlusosaline, kelle suhtes selgitamiskohustust täidetakse, kohtu selgitustest ka aru saab. Käesoleval juhul esitas hagi füüsiline isik. Hagejal ei olnud lepingulist esindajat. Sellest võib ka aru saada, sest eelmise kohtuasja, mida hageja vandeadvokaadist
10(12)
Tsiviilasi nr 2-13-6457 esindaja vahendusel ajas, hageja kaotas. Maakohus selgitas hagejale 27.01.2015.a kohtuistungil asjaolusid, mida tuleks hagi rahuldamise eeldusena kohtu ette tuua, viisil, mis oleks kohane juhul, kui kohus täidaks selgitamiskohustust kvalifitseeritud advokaadi suhtes. Kuid juhul kui selgitamiskohustust tuleb täita mittejuristi suhtes, tuleb hagi rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid selgitada mitte abstraktselt, vaid konkreetse vaidluse asjaolusid arvestades. Selle raames tuleb kohtul hoolitseda selle eest, et hageja mõistaks, mida konkreetselt hagejal, hagi rahuldamiseks kohtu ette tuua tuleb. Seaduse tekstist abstraktsete eelduste ette lugemine ei tarvitse täita selgitamiskohustuse standardit. Tegelikult nähtub käesoleva tsiviilasja materjalidest (tõenditest), millele võiks hageja tugineda soovida. Enamus asjaoludest, mille menetlusdokumendis hagi aluseks olevate asjaoludena esitamise korral võiks hagi võib-olla rahuldamisele kuuluda, on käesoleva tsiviilasja raames hagi või muude menetlusdokumentide lisadena esitatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagi aluseks olevate asjaoludena saab käsitleda üksnes neid asjaolusid, mida hageja menetlusdokumendis esile toob ja et kohus ei saa ise asjaolusid hagi lisadest otsida. Kuid juhul, kui hageja on mittejuristist inimene, kes esitab hagi sedavõrd keerulises asjas nagu advokaadi vastu ebakvaliteetsest õigusteenuse osutamisest tulenev kahju hüvitamise nõue, ja kui hagis ei ole kõiki asjaolusid kohaselt kohtu ette toodud, võib kohtu selgitamiskohustus ulatuda selleni, et kohus küsib hagejalt, kas ta soovib tugineda konkreetsetele asjaoludele, millele tuginemise võimalik, eeldatav soov tsiviilasja materjalidest nähtub. Seda eriti olukorras, kus kohtule peab ilmselgelt olema äratuntav, et hageja on hagi rahuldamise eelduseks olevate asjaolude kohtu ette toomisega raskustes ja hageja õiguskaitse vajadus on tõenäoline. Nii näiteks nähtub käesoleva tsiviilasja raames esitatud menetlusdokumentide lisadest, et hageja soovis eelmises tsiviilasjas tugineda sellele, et kinnisasja oluliseks osaks olev maja pidi vastama mingitele kindlatele nõuetele, et maja nendele nõuetele ei vastanud, et konkreetsete puuduste kõrvaldamiseks tuli teha rahalisi kulutusi mingis kindlas summas, et kostjal hageja esindajana tuli enne hagi esitamist välja selgitada kõik puudused, millele oleks saanud tugineda ning välja selgitada parim nõue, mida esitada, et kostja hageja esindajana ei teinud endale enne hagi esitamist kõiki puudusi selgeks, et kostja oma töö aruandes ise ka märkis, et asjas hangitud spetsialisti arvamus oli halva kvaliteediga, et asjaolud said selgemaks alles kohtumenetluse ajal jne. Nende ja muude asjaolude raames saab hageja kohtu ette tuua konkreetsed faktiväited, mis võimaldavad hagi rahuldamist.
18.Maakohus leidis küll õigesti, et selleks, et hinnata, kas algne hagi oleks võinud rahuldamisele kuuluda, oleks tulnud hinnata ka vastuväiteid, mida algse hagiasja kostja hagile vastuväidetena esitas. Kuid maakohus eksis selles, kellel vastavad vastuväited kohtu ette tuua tuleb. Hagejal tuleb kohtu ette tuua kõik asjaolud, millele hageja kohtus tugineda soovib. Hageja soovib hagi rahuldamist. Järelikult tuleb hagejal kohtu ette tuua asjaolud, mis räägivad selle kasuks, et esialgne hagi oleks kuulunud rahuldamisele. Asjaolud, mis võiksid rääkida selle kasuks, et hagi jääb rahuldamata, tuleb, soovi korral kohtu ette tuua kostjal.
19.Ringkonnakohus rõhutab, et tutvudes tsiviilasjas nr 2-08-5034 tehtud otsustega, tuleb järeldada, et vastavas asjas ei jäänud hagi rahuldamata mitte seetõttu, et oleks tuvastatud, et hagejal igal juhul nõuet ei olnud, või et hageja nõude maksmapanek oleks olnud välistatud, vaid hagi jäi rahuldamata põhjusel, et hageja, läbi oma tehingulise esindaja ei teinud seda, mida oleks hagi rahuldamine eeldanud. Seejuures on oluline, millistele tingimustele pidi müüdud maja vastama ja kas hageja teadis, et maja vastavatele tingimustele ei vasta. See asjaolu, et maja ei olnud võib-olla uusehitis, ei ole määrav, sest teise väitena, väitis eelneva tsiviilasja kostja, et hageja pidi teadma, et maja ehitati uuesti üles või renoveeriti kapitaalselt. Ka kapitaalselt remonditud majad peavad vastama mingitele ehituslikele nõuetele. See, kui hageja oleks teadnud, et maja ei ole algusest peale uuena ehitatud vaid vana maja on kapitaalselt
11(12)
Tsiviilasi nr 2-13-6457 renoveeritud, ei tähenda iseenesest veel, et hageja pidi leppima ükskõik millistele tingimustele vastava majaga, või et müügilepingu osaks muutus kokkulepe selle kohta, et maja ei vasta mitte ühelegi ehituslikule nõudele. Eelmise tsiviilasja raames tugineti kostja esindamisel sellele, et hageja maja katus jooksis läbi. Katuse läbijooks viitab ehitusvea olemasolule. Hagejal, läbi advokaadist esindaja oleks olnud võimalik konkreetselt esile tuua, milles seisnes see ehituslik viga, mille tõttu katus läbi sadas. See väide, et katuse läbijooksu sai tõkestada mõne tuubi liimi kasutamise abil, ei tarvitse tähendada veel seda, et katusel ehitusvigasid ei olnud. Nõuetele vastavate katuste puhul läbijooksusid ei esine ja reeglina ei ole katuse läbijooksu põhjus mitte paari tuubi liimi puudumine katusel, vaid mingid ehitus- või konstruktsiooni vead, mille puhul kasutatakse vahel esmase, probleemi leevendava abinõuna liimimist. Kuid katuse liimimine ei tarvitse kõrvaldada algset põhjust kui sellist. Põhjused, miks katus läbi jooksis ja miks katust liimiti, oleks kohtu ette pidanud tooma hageja, keda esindas käesoleva tsiviilasja kostja, kuid eelmises tsiviilasjas asus kohus seisukohale, et hageja ega tema esindaja seda ei teinud, mistõttu jäeti hagi rahuldamata. Seega, eelmises tsiviilasjas asusid kohtud seisukohale, et hageja ei toonud kohtu ette asjaolusid, mis oleksid võimaldanud hagi rahuldada.
20.Eespool toodust tulenevalt tuleb käesolevas asjas tehtud maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohtul tuleb asja uue arutamise käigus määratleda asjaolud, millest hagi rahuldamine või ka hagi osaline rahuldamine sõltub, maakohtul tuleb täita selgitamiskohustust, selgitades konkreetselt ja üksikute asjaolude kaupa, mida tuleb hagejal hagi rahuldamise eeldusena kohtu ette tuua ja hagejal tuleb seejärel hinnata hagi rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid ja tõendeid.
21.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt)
Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.