Muud › CMR

Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja sõlmisid 27.04.2017.a autoveolepingu nr 17051, mille kohaselt Osaühing Spitak Krunk (vedaja) pidi teostama OÜ Dolanest tellimisel viimistlusvahendite ( brutokaal kuni 20 T) veo Maardust Moskvasse. Veotasuks leppisid pooled kokku 1000 eurot. Vormistati autoveosaatekiri (CMR) nr 14041. Hageja teostas veo ja ja väljastas 12.05.2017.a arve nr 112, mis on kostja poolt tasutud. Kauba laadimine toimus 27.04.2017.a. Samal päeval andis kostja esindaja Marika Lauer hageja esindajale Evgeniya Persitskayale Skype teel korralduse, et autojuht saab vajalikud dokumendid kätte laadimiskohas. Nagu hiljem selgus oli autojuht kätte saanud järgmised dokumendid: CMR saateleht, tollideklaratsioon, kauba ostu-müügi arve nr 000018 ja käsundi (koopia originaaldokumendist). Vedajal tekkis kaubaga Eesti-Vene piiri ületamisel probleem. Nimelt osutusid kostja poolt kaubaga kaasa antud dokumendid puudulikult vormistatuks, mistõttu kandis hageja varalist kahju. Varaline kahju koosneb: - rahatrahv nõuetekohaste dokumentide puudumise eest 2417,63 eurot; - rahatrahviga seotud komisjonitasu 40,29 eurot; - sõiduki hoiustamine tollitsooni parklas 77,16 eurot; - piiri ületamise tasu 16,10 eurot; - tasu seisupäevade (4) eest 400 eurot; - võla kohtuvälisele sissenõudmisele kulunud tasu 180 eurot, kokku kogu kahju suurusega 3131,20 eurot. Vedajale koostati haldusõigusrikkumise protokoll nr 53302007892, mille kohaselt oli rikkumise sisuks kontrolli käigus nõuetele mittevastava käsundi esitamine. Selle oli autojuht saanud oma valdusesse kostja juhendamisel kauba laadimidkohast. Haldusõigusrikkumise määruse kohaselt puudus vedu teostaval juhil originaalpitsatiga ja allkirjaga varustatud luba kauba veoks Venemaale. Nimetatud määrusega nr 53302007888 karistati autojuhti haldustrahviga 150 000 rubla so 2417,63 eurot. Taotleb mõista välja Dolanest OÜ-lt kahju põhisummas 3131,20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 20,59 eurot, kokku 3151,78 eurot Spitak Krunk OÜ kasuks. Kostja vastuväited Kostjal ei vaidle autoveolepingu nr 17051 sõlmimise ja veo teostamise osas. Muus osas kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Leiab, et hageja ei ole kahju tekkimist põhjendanud ega tõendanud. Haldusõigusrikkumise protokolli ja määruse kohaselt puudus autojuhil hoopis õige veoluba. Veoluba taotleb vedaja ja saades teada, et kostja esitas käsundi ärakirjana tuli vedajal otsustada, millist veoluba ta kasutab. Vedaja kasutas vale veoluba.

KOHTU PÕHJENDUSED

ei ole kohustatud kontrollima nende dokumentide ja andmete õigsust ja täielikkust. Saatja vastutab vedaja ees kahjude eest, mis on põhjustatud nende dokumentide ja andmete puudumisest, ebatäiuslikkusest või ebatäpsusest. Antud juhul kaup, mida Eestist veeti Venemaale oli saabunud Poolast. Selle kauba vedamisel Venemaale pidi vedaja omama veoluba, mis kehtib nii kolmanda maa kui ka Vene päritoluga kaupade veoks, siis oleks sobinud ka kostja poolt lisatud käsundi ärakiri. Sellist luba vedaja ei kasutanud, sest vedajal puudus informatsioon kauba päritolu kohta. Veo korraldaja oli teadlik, millal Venemaa nõuab korraldust (käsundit) saatja/saaja originaalallkirja ja pitsatiga. Kuid ta ei edastanud vedajale sellekohast infot korrektselt. Kuna kauba päritolu informatsiooni edastamine vedajale on veo korraldaja kohustus, siis peab ta olema ka kindel, et tema edastatud infot saab teabe vastuvõtja tõlgendada üheselt. Kuna käsundit edastatakse originaalina ja koopiana, oleks tulnud kasutada neid väljendeid. Kostja väidab, et poolte suhtlemisel kostja väitis, et on käsund, kuid ei väitnud kas originaal või mitte ja hageja ei oleks pidanud järeldama, et tegemist on originaaliga. Tegelikult oli kostja kohustus selgelt väljendada, kas tegemist on koopia või originaaliga. Kui ta seda üheselt mõistetavalt ei teinud, siis on see tema viga. Kostja väide, et vedaja oleks pidanud oletama, et kostja nii kiiresti originaali ei saa, on asjassepuutumatu ning kohus jätab selle tähelepanuta. Hageja on selgitanud, et kostjaga oli koostöö selliselt, et kui veo tellijal puudus originaalkäsund, siis kasutasid nad veoluba, mis oli mõeldud kolmandast riigist pärit kauba veoks, kui oli käsundi originaal siis kahepoolset luba. Antud juhul oli vedajal info, et kasutatakse käsundit (mitte koopiat tl 50). Kostja seisukoht, et kui autojuht sai laadimiskohas dokumendid, oleks ta pidanud ise kontrollima käsundit ja otsustama, millise veoloa ta kaasa võtab, on ekslik. Ükski seadus, ei pane vedajale (veel vähem autojuhile) sellist kohustust. Autojuht oli talle väljastatud veoloaga juba alustanud vedu, kui jõudis pealelaadimisele ja tulenevalt CMR art-st 11 p-st 2 ei pidanud vedaja kontrollima veo tellija poolt üleantud dokumentides andmete õigsust. Eesti Logistika ja Ekspedeeriise Assotsiatsioon (ELEA; www.elea.ee) on avaldanud oma kodulehel Ekspedeerija käsiraamatu, milles on veokorraldaja (ekspedeerija) ühe olulisema ülesandena välja toodud kaubasaadetise valdamiseks vajalike dokumentide loovutamine, veokirja väljastamine veolepingu tõendamiseks ning andmete andmine eksporditava kauba päritolust. Oluliseks peetakse dokumentide õigeaegset valmimist, eriti juhul, kui need soovitakse lisada veodokumentidele. Ühtlasi tõdetakse, et ekspedeerija poolt vajalike dokumentide õigeaegne ja täpne täitmine saab vähendada vedaja ajakulusid dokumentidega tegelemise arvelt (lk 36-37). Seega on kohus tuvastanud, et puudused, mis põhjustasid Venemaal haldusõigusrikkumise karistuse määramise vedaja autojuhile ja sellega täiendavad kulud vedajale, on põhjustatud puudustest kostja kui veotellija töös. Veo tellija vastutab vedaja kahjude eest tulenevalt CMR art-st 11 p-st 2.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi 4. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja 08.01.2018.a esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 300 eurot, lepingulise esindaja kulu 750 eurot (ilma käibemaksuta) ja hagiavalduse lisade tõlkekulu 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on hagiavalduses taotlenud märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Asjas 09.01.2018.a toimunud istungil kohustas kohus hagejat esitama seni esitamata tõendid, saata kohtule ja vastaspoolele. Samas kohustas kohus kostjat esitama vastus hiljemalt 23.01.2018.a (tl 70). Kostja on esitanud 23.01.2018.a vastuse (tl 82-83), kuid vastuväiteid hageja menetluskuludele esitanud ei ole. Riigikohtu 11.02.2015.a määruses nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Hinnates hageja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et õigusabi osutamisel rakendatud keskmine tunnitasumäär 100 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades juristi tasuna mõistlik. Kohus peab põhjendatuks järgmist ajakulu: 1) Alusdokumentatsiooniga tutvumine ja hagiavalduse koostamine – kokku 3,5 tundi; 2) I vastuse koostamine - 45 minutit; 3) II vastuse koostamine - 1 tund ja 15 minutit. Muus osas peab kohus kulusid ülemääraseks ja põhjendamatuks. Kohus selgitab, et põhjendatud ei ole hageja poolt menetluskulude nimekirjas kajastuvale toimingule „menetluskulude avalduse koostamine“ kulunud aeg mahus 0,5h. Kohus viitab Riigikohtu 06. mai 2015.a lahendile tsiviilasjas 3-2-1-4-15, milles kolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu, asja keerukust ja olemust ning menetluses tehtud toiminguid, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 550 eurot (s.o 5 tunni ja 30 minuti eest). Menetluskulude nimekirjas väljatoodud kulu hagiavalduse lisade tõlkimisele on põhjendatud ja vajalik.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 300 eurot, õigusabikulud 550 eurot ja tõlkekulu 100 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.