Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-76-04 Otsuse kuupäev Tartu, 14. juuni 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Tampuu Kohtuasi Olevi 36 korteriühistu hagi Margarita Vesselova vastu soojusenergia võlgnevuse 5233 krooni 36 sendi ja korteri keskküttesüsteemi taastamise kohustamise nõudes. Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. jaanuari 2004. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-26/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Olevi 36 korteriühistu kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 17. mai 2004. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
27.jaanuari 2004. a otsus korteris keskküttesüsteemi taastamise kohustamise nõude rahuldamata jätmise osas ja saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
3.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Tagastada Olevi 36 KÜ-le 26. veebruaril 2004. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Olevi 36 korteriühistu esitas 22. mail 2002. a hagiavalduse Ida-Viru Maakohtule, milles palus Margarita Vesselovalt välja mõista TsK § 174 alusel 5233 krooni 36 senti. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt kuulub M. Vesselovale korteriomand Kohtla-Järve linnas Olevi 36 asuvas elamus. Hageja asutasid 20. detsembril 1997. a Olevi 36 korteriomanikud. 14. juunil 1999. a andis korteriühistu üldkoosolek lisaks mittetulundusühingute seaduse § 27 lg-s 1 sätestatud esindusõigusele õiguse ühistu juhatusele sõlmida lepinguid. 7. detsembril 1999. a sõlmisid Olevi 36 KÜ ja AS Kohtla-Järve Soojus soojusenergia ostu-müügilepingu. Selle lepingu järgi kohustus AS Kohtla-Järve Soojus varustama elamut soojusenergiaga, hageja aga kohustus tasuma tarbitud soojusenergia eest esitatud arvete alusel. Hageja sai tarbitud soojusenergia eest tasuda korteriühistu siseselt arvestatud ja kogutud summadest. Kostja korteriomandi omanikuna ei ole hagejale soojusenergia eest tasunud. Väidetav alternatiivküttele üleminek oli vastuolus Olevi 36 KÜ 19. juuli 2001. a üldkoosoleku otsusega. Hagejal polnud kostja korteri elektriküttele üleviimist kuni 24. maini 2003. a võimalik kontrollida. Seega kasutas kostja kuni nimetatud kuupäevani soojusenergiat selle eest tasumata. Hageja palus kohustada kostjat asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 3 ja § 72 lg 1 alusel omal kulul taastama korteris endine olukord, st paigaldama keskkütteradiaatorid ja taastama keskkütte tarbimise.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja lasi enne 2001 - 2002. aasta kütteperioodi algust demonteerida keskkütteradiaatorid ja isoleerida korterit läbivad keskküttetorud. Kostja teavitas nendest toimingutest korteriühistut. Kostja leidis, et tema korteris asunud keskkütteradiaatorid koos korterisiseste jaotustorudega on korteriomandi reaalosa. Kostja on jääkkoormuse eest maksnud otse tootjale 465 krooni 85 senti.
3.Maakohus rahuldas 2. oktoobri 2003. a otsusega hagi osaliselt. Kohus kohustas kostjat omal kulul
taastama Kohtla-Järve linnas Olevi 36 asuva elamu korteris nr 24 endine olukord, s.t paigaldama keskkütteradiaatorid ja taastama keskkütte tarbimise selles korteris vastavalt hoone projektdokumentatsioonile ning kandma kõik sellega seonduvad lisakulud. Soojusenergia võlgnevuse katteks mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 35 krooni 25 senti. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 alusel on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Olevi 36 KÜ 19. juuli 2001. a üldkoosolekul otsustati mitte lubada üleminekut teisele küttesüsteemile ilma ühistu nõusolekuta. Kostja korteris lõigati keskküttesüsteemi radiaatorid välja pärast korteriühistu keelava otsuse jõustumist. AÕS § 72 lg 1 alusel kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kostja lülitas keskkütteradiaatorid välja omavoliliselt korteriühistu juhatuse loata ja korteriühistu liikmete otsuse vastaselt. Kostja tegevus kahjustab teiste korteriomanike õigusi, tsirkuleerimishäirete tagajärjel kahju tekitamisest rääkimata. Kuna elamus on ettenähtud tsentraalne keskküttesüsteem, peab kostja omal kulul taastama korteris endise olukorra.
4.Kohus rahuldas hagi summas 35 krooni 25 senti. Kostja demonteeris radiaatorid 2001. a juulisaugustis. Seega ei saanud kostja kasutada tsentraalkütet. Kostja sai tegelikult kasutada 9,6% ulatuses keskkütteteenust ja pidi selle eest hagejale tasuma 502 krooni 40 senti. Kostja on hagejale tasunud 467 krooni 15 senti. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Viru Ringkonnakohus tühistas 27. jaanuari 2004. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata.
6.Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste järgi ei ole pooled apellatsiooni korras vaidlustanud maakohtu otsuse järeldusi selle kohta, et kütteperioodil 2001. aasta oktoobrist kuni 2002. aasta aprillini ei olnud kostja korteris keskkütteradiaatoreid ja sellest tulenevalt sai kostja kasutada keskkütteteenust vaid 9,6% ulatuses ja ta on tasunud soojusenergia eest 467 krooni 15 senti.
7.Maakohtu järeldus selle kohta, et kostja pidi hagejale tasuma soojusenergia tarbimise eest 502 krooni 40 senti ei ole kooskõlas asjas olevate tõenditega ega kostja väidetega, et hageja esitas 2002. aasta aprillikuu kütte eest tasumata jätmisega seotud haginõude enne tasumise tähtaja saabumist.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 91 järgi peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid soojusenergia maksete arvestamise korra, tariifi kujunemise ja maksetähtaegade, sealhulgas korteriühistu liikme soojusenergia makse tasumise kohustuse tähtaja kohta. Seega ei ole hageja usaldusväärselt tõendanud, et kostja pidi aprillikuu soojusenergia eest hagejale tasuma 1. maiks 2002. a või hagiavalduse esitamise ajaks, s.o 22. maiks 2002. a.
9.Hageja esitatud tõendi kohaselt oli aprillikuu soojusenergia tariif 9,15 krooni/m2 ja summa, mille kostja peab tasuma, lähtudes maakohtu otsuses esitatud arvestuse metoodikast, on 76 krooni 90 senti.
See summa tuleb maha arvata maakohtu arvestatud võlasummast 502 krooni 40 senti. Kostja võlg hagi esitamise ajal oli seega 425 krooni 50 senti (502,4-76,9). Kostja on maksnud 467 krooni 15 senti. Kuna kostja on soojusenergia eest maksnud rohkem kui oli võlg, siis on temalt 35 krooni 25 sendi väljamõistmine alusetu. Selles osas tuleb hageja nõue jätta rahuldamata.
10.Maakohtu otsus on põhjendamatu ja seaduse ning asjas olevate tõenditega vastuolus osas, millega kohustati kostjat omal kulul taastama korteri keskküttesüsteem. Maakohus ei ole oma otsuses märkinud, milliseid hageja seadusest või põhikirjast tulenevaid õigusi rikkus kostja oma tegevusega talle kuuluvast korterist radiaatorite eemaldamisega ja elektriküttele üleminekuga. Seadus ei kohusta korteriomanikku taotlema korterist radiaatorite eemaldamiseks korteriühistu juhatuse luba.
11.Põhiseaduse § 32 järgi on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 järgi on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Vastavalt AÕS § 72 lg-le 1 valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühisest asjast. Kaasomandi valdamine ja kasutamine on üksnes kaasomanike õigus. Korteriühistu üldkoosoleku või juhatuse otsused ei saa asendada kaasomanike kokkuleppeid asja valdamise, kasutamise või käsutamise kohta, muuhulgas ka korteris ehitustööde tegemise, radiaatorite väljalõikamise ja alternatiivküttele ülemineku lubamise või keelamise kohta. Kuna korteriühistu ei ole Olevi 36 elamu ega selle mõtteliste osade omanik, siis ei ole tal õiguslikku huvi esitada kohtule avaldust, mis käsitleb korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi.
12.Korteriühistu on korteriomanike poolt loodud korteriomandite eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõtteliste osade majandamiseks ja ta vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Korteriühistu vara tekib põhiliselt korteriomanike maksetest. Korteriühistu majandusalane tegevus ei ole samastatav AÕS § 72 lg-s 1 ja § 74 lg-s 1 sätestatud kaasomanike kokkuleppega.
13.Kuna hageja nõuet kostja vastu endise olukorra taastamiseks ei rahuldata seetõttu, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks oma tegevusega rikkunud hageja õigusi, siis ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks anda hinnangut sellele, kas kostja korteris olnud radiaatorid kuulusid kostja korteriomandi reaalosa või kaasomandi mõttelise osa hulka ja kas kostja tegevus radiaatorite korterist eemaldamisel ja elektriküttele üleminekul võis rikkuda teiste korteriomanike seaduslikke õigusi. Käesolevas tsiviilasjas ei ole ükski Olevi 36 elamu korteriomanik esitanud kohtule avaldust kostja poolt tema õiguste rikkumise kohta.
14.Korteriomandiseaduse § 25 lg 1 p 1 ja lg 3 järgi tuleb korteriomandi omanike omavahelisi õigusi ja kohustusi käsitlevad nõuded lahendada kohtus hagita menetluse sätete kohaselt ja menetlusosalisteks tuleb kaasata kõik korteriomanikud. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa nõuda endise olukorra taastamist ainuüksi karistusena omavolilise käitumise eest, kui korteri ümberehitus ei riku sisuliselt kellegi huve.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
15.Hageja palub kassatsioonkaebuses tühistada apellatsioonikohtu otsuse ja teha asjas uus otsus,
millega kohustada kostjat korteris taastama endine küttesüsteem. Hageja arvates on kohus rikkunud oluliselt protsessiõiguse normi ning kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi.
16.Ringkonnakohus rikkus TsMS § 6, s.o poolte võrdse kohtlemise põhimõtet, asetades hagejale tõendamiskoormise asjaolu suhtes, millest hageja sai teada alles ringkonnakohtu otsusega tutvudes. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kohus oleks pooltega AÕS § 72 lg 1 ja § 74 lg 1 tõlgendust arutanud ja andnud võimaluse selle kohta arvamust avaldada. Alles kohtuotsusest sai hageja teada, et kohus soovis, et ta esitaks tõendeid ja argumente selle kohta, et on olemas korteriomanikest kaasomanike kokkulepe ja et ta peab tõendama õigust nõude esitamiseks. Hagejal ei olnud võimalik seetõttu põhjendada, miks hageja nõue endise olukorra taastamiseks on proportsionaalne, st mõistlik, arvestades korteriühistu ning teiste kaasomanike ühist huvi keskküttesüsteemi kui terviku toimimisel ning kostja isiklikku soovimatust keskküttesüsteemi kasutada. Seega on tegemist pooltele üllatusliku seisukohaga, mida pooltega ei arutatud ja millele ei olnud hagejal võimalik mõistlikult esitada vastuväiteid.
17.Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et hagejal puudus pädevus nõude esitamiseks. Elamu küttesüsteemi puhul on tegemist kaasomanike ühiseks kasutamiseks mõeldud tervikliku seadmega KOS § 2 lg 2 mõistes. Hageja vastutab küttesüsteemi ühtlase toimimise tagamise eest elamus. Ringkonnakohus ei ole hinnanud, millised olid kaasomanike vahelised kokkulepped ning kelle õigusi ja kohustusi keskküttesüsteemi rikkumine mõjutab ja miks on kostja seadusega vastuolus olev tegevus õiguspärane. Keskkütteradiaatorite kasutamine eraldatuna elamu üldisest soojasüsteemist ei ole võimalik. Olukorras, kus kaasomanikud on kokku leppinud, et soojusenergia ostu-müügilepingu sõlmib ja täidab hageja, tuleb eeldada, et kaasomanikud soovisid korteriühistule anda kõik selle ülesande täitmiseks vajalikud volitused. Nimetatud volitused hõlmavad endas ka korteriühistu õigust pöörduda nõuetega nende kaasomanike ja kolmandate isikute vastu, kes oma tegevusega rikuvad keskküttesüsteemi. Kostja tegevus kahjustab otseselt hagejat, kuna oma tegevusega seab kostja ohtu hageja võimekuse täita elamu ühise majandamise kohustust korteriomanike ees. Ringkonnakohtu tõlgendus ühistu pädevusest korteriühistu liikmete ühisel esindamisel on otseses vastuolus korteriühistuseaduse eesmärgiga. Seadusega on kaasomanikele antud võimalus omaniku õiguste efektiivsemaks teostamiseks korteriühistute abil.
18.Ringkonnakohus ei andnud hinnangut hageja väitele, et keskküttesüsteem on elamu kui terviku osa ja ei ole korteriomandi reaalosa. Keskkütteradiaatorid on korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed KOS § 2 lg 2 mõttes. Ringkonnakohus on materiaalõigust vääralt kohaldades leidnud, et keskküttesüsteemi rikkumine võib mõjutada kaasomanike õigusi, mitte aga korteriühistu õigusi. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et asja rikkumine võib lisaks asja omaniku õiguste rikkumisele puutuda ka isiku õigusi, kelle õiguste ja kohustuste täitmiseks on vajalik, et asi oleks tervik.
19.Vastavalt AÕS § 72 lg-le 1 valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises majas. Kui korteriomandi omanikud asutavad korteriühistu, valitsevad nad KOS § 8 lg 1 järgi kaasomandi eset
korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Seega tuleb korteriühistuseaduse sätteid vaadelda kui erinorme korteriomandiseaduses sätestatud kaasomandi valitsemise sätete suhtes ning korteriomandiseaduse sätteid tuleb omakorda vaadelda kui erinorme asjaõigusseaduse kaasomandi sätete suhtes. Asjaõigusseaduse sätteid kohaldatakse korteriomanike suhtes niivõrd, kuivõrd korteriomandiseadusest ja korteriühistuseadusest ei tulene teisiti.
20.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohus on võlanõude osas võtnud otsuses seisukoha. Taastamisnõude osas leidis kohus, et tegemist on mittevastava hagejaga ja kohus ei pidanudki vastama apellatsioonkaebuse väidetele, sest hagi kohta sisulist otsust ei tehtud. Kostja on tasunud enda poolt kasutatud soojusenergia eest kohtutoimikus oleva jääksoojuse arvestuse kohaselt. Korteriomanikud pole andnud hagejale volitusi pöörduda kohtusse nõudega nende kaasomanike vastu, kes oma tegevusega rikuvad keskküttesüsteemi. Korteriühistuseaduse §-s 2 kirjeldatud korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine võib toimuda ainult korteriühistu põhikirjas sätestatud piires. Korteriühistu majandusalane tegevus pole samastatav AÕS § 72 lg-s 1 ja § 74 lg-s 1 sätestatud kaasomanike kokkuleppega. Protsessiosalistel olid võrdsed võimalused oma väidete ja vastuväidete tõendamiseks ja selleks andis kohus piisavalt aega. Nad olid end kindlustanud õigusabiga.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
21.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 1 alusel osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue kohustada M. Vesselovat taastama korteri küttesüsteem. Tühistatud osas tuleb asi saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
22.Ringkonnakohus leidis, et kuna hageja ei ole Olevi 36 elamu ega selle mõttelise osa omanik, siis ei ole tal õiguslikku huvi esitada kohtule avaldust, mis on seotud korteriomanike omavaheliste õiguste ja kohustustustega. Korteriühistu majandusalane tegevus ei ole samastatav AÕS § 72 lg-s 1 ja § 74 lg-s 1 sätestatud kaasomanike kokkuleppega. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks oma tegevusega rikkunud hageja õigusi, siis tuleb hagi endise olukorra taastamiseks jätta rahuldamata.
23.Kassatsioonkaebuses leiab hageja, et ringkonnakohtu seisukoht korteriühistul nõude esitamiseks pädevuse puudumise osas on ekslik. Ta leiab, et elamu küttesüsteem on KOS § 2 lg 2 mõtte kohaselt kaasomanike ühiseks kasutamiseks mõeldud tervik. Korteriühistuseaduse § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused seoses elamu majandamise ja säilitamisega korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kostja tegevus kahjustab korteriühistu huve, kuna oma tegevusega seab kostja ohtu hageja kohustuse täita elamu ühise majandamise kohustust korteriomanike ees, s.o elamu varustamise soojusenergiaga. Seega on õiguslik vaidlus selle üle, kas korteriühistul on õigus esitada enda nimel korteriomaniku vastu korteri keskküttesüsteemi taastamise nõue, s.t kas korteriühistu on kohane hageja.
24.Pooled ei vaidle selle üle, et kostjale kuulub korteriomand Kohtla-Järve linnas Olevi 36 asuvas elumajas. Vastavalt KOS § 1 lg-le 1 on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimuses kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. Seega kohaldataks
korteriomandile eelkõige korteriomandiseaduse sätteid. Korteriomandiseaduse § 15 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduses või korteriomanike kokkuleppes ei ole ette nähtud teisiti. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis sama seaduse § 8 lg 1 teise lause kohaselt valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Sel juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes korteriomandiseadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Pooled ei vaidle ka selle üle, et Olevi 36 korteriomanikud on asutanud korteriühistu. Seega tuleb kaasomandi eseme valitsemise küsimuses kohaldada eelkõige korteriühistuseaduse sätted.
25.Korteriühistuseaduse § 1 lg 1 sätestab korteriühistu õigusliku seisundi. Korteriühistu eesmärk on sätestatud KÜS §-s 2. Selle paragrahvi 1. lõike kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistul on seega kaks eesmärgipärast ülesannet, s.o korteriomandi eseme mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest. Mõtteliste osade ühine majandamine tähendab KÜS § 15 ja § 151 järgi nii majandustegevuse kava, aruandeid kui ka majandamiskulusid. Majandamiskulud on korterühistuseaduse tähenduses vastavalt KÜS §151 lg-le 1 korteriühistu vajalikud kulutused eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. Sama paragrahvi 2. lõike järgi loetakse eluruumi hoolduseks korteriühistu seaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Seega on elamu tehnosüsteemide või nende osade paigaldamine või eemaldamine eluruumi hooldus ja sellega hoitakse kaasomandi ese kasutuskõlblikus seisundis ning see on korteriühistu majandustegevusest tulenev kohustus.
26.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 5 lg 1 p 2 järgi algatab kohus tsiviilasja teiste isikute õiguste ja vabaduse kaitset taotleva isiku avalduse alusel, kui õigus teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks on temale antud seadusega. Korteriühistuseaduse § 2 lg 1 järgi on korteriühistu eesmärk ka korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu liikmete ühiseks huviks võib olla ka elamu küttesüsteemi korrasolek. Kui korteriomanik rikub teiste korteriomanike õigusi, mis tulenevad korteriomandi mõtteliste osade majandamist, siis KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistul õigus esitada oma nimel hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks.
27.Kuna ringkonnakohus leidis, et korteriühistul puudub õiguslik huvi nõude esitamiseks, siis ei andnud ta hinnangut sellele, kas kostja korteris olnud keskkütteradiaatorid ja jaotustorud kuulusid kostja korteriomandi reaalosa või kaasomandi mõttelise osa hulka. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata ka hageja väidet keskküttesüsteemi kui elamu terviku osa kohta. Vastavalt KOS § 2 lg-le 2 ei ole korteriomandi eseme reaalosa ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või
ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosal.
28.Kolleegium on jätkuvalt seisukohal, et korteriühistu majandusalane tegevus ei ole samastatav AÕS § 72 lg 1 kohase kaasomanike kokkuleppega (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-105-02, RT III 2002, 25, 290). Korteriomandi mõtteliste osade ühise majandamisega seotud küsimustes on otsustusi pädev vastu võtma korteriühistu korteriühistuseaduses ja korteriühistu põhikirjas sätestatud korras. Vastavalt KÜS § 13 lg-le 4 on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majanduskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriomandiseaduse § 10 seab ka korteriomandi eseme kasutamisel piirangud. Vastavalt KOS § 10 lg-le 1 ei saa korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega.
29.Ringkonnakohus ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet ega ka esitanud pooltele üllatuslikku seisukohta. Vastavalt TsMS §-le 228 otsustab kohus, millist seadust või seaduse alusel antud õigusakti tuleb asjas kohaldada. J. Luik, L. Laarmaa, T. Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.