X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 01.11.2022 otsusele nr 12205240054-1
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja JK Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja RL
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 23.02.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
18.04.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 23.02.2023 otsuse haldusasjas nr 3-22-2509 resolutsiooni p 3 osas, milles Politsei- ja Piirivalveametilt mõisteti kaebaja kasuks välja tõlgikulu 150 eurot. Jätta see tõlgikulu kaebaja enda kanda.
3.Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, kuid muuta Tallinna Halduskohtu 23.02.2023 otsuse haldusasjas nr 3-22-2509 resolutsiooni p-i 2 ning kohustada vastustajat andma kaebajale rahvusvaheline kaitse.
4.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt X apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulude katteks välja 4500 eurot. Muus osas jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.
5.Kohtulahendi avaldamisel asendada tähemärgiga X, Y ja Q nimed ning „DDD“, „TTT“, „YYY“, „FFF“, „QQQ“, „AAA“, „ZZZ“, „CCC“ ja „RRR“ nimetused.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.06.2024. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-22-2509 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Venemaa Föderatsiooni (VF) kodanik X (kaebaja) saabus Eestisse 21.04.2022 lühiajalise (C-liiki) viisa alusel. Ta esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) 26.04.2022 taotluse anda uus viisa, millest PPA keeldus 10.05.2022. Kaebaja esitas 24.05.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse, mida põhjendas tagakiusamisega poliitiliste veendumuste tõttu ja seotuse tõttu opositsionäär Qga.
2.PPA luges 01.11.2022 otsusega nr 12205240054-1-1 rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 alusel põhjendamatuks ning lükkas selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi (resolutsiooni p 1), tegi kaebajale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks VF-i vabatahtliku täitmise tähtajaga kümme päeva, mis kuulub täitmisele seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (resolutsiooni p 2), ning kohaldas VSS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel sissesõidukeeldu kuueks kuuks alates lahkumiskohustuse täitmisest (resolutsiooni p 3). Kaebajat ei saa tunnustada pagulasena. Tema ütlused on üldjoontes usutavad, kuid usutav pole kaebaja järeldus, et teda hakatakse VF-s taga kiusama. Kaebaja on olnud poliitiliselt aktiivne 2006. a-st, kuid seni pole teda selle tõttu väärkoheldud. PPA ei kahtle, et kaebaja on VF riigivõimu suhtes kriitiline, ta on osalenud poliitilistel meeleavaldustel ning talle on määratud meeleavaldusel osalemise eest rahaline karistus, kuid sellest ei saa järeldada tagakiusamise ohtu. Tagakiusamiseks ei saa pidada juhuslikku kinnipidamist meeleavaldusel ning sellest ei saa järeldada ka kaebaja kõrget poliitilist profiili. Kaebaja on teinud sotsiaalmeedias VF sisepoliitikat ja Ukraina sõda kritiseerivaid avaldusi, kuid varjunime all. Seega ei ole neid avaldusi võimalik seostada kaebajaga. Puuduvad andmed, et VF-i riigivõim oleks kaebaja vastu nende postituste tõttu huvi tundnud. Riigivõimust erineva arvamusega inimesi on VF-s palju. Päritoluriigi teabe järgi on olukord VF-s muutunud ja igasugune riigivõimu kritiseerimine ei too tingimata kaasa võimude kõrgendatud tähelepanu või tagakiusamist. On usutav, et kaebaja on vabatahtlikuna tegutsenud organisatsioonides DDD ja TTT, sh DDDt rahaliselt toetanud, kuid need ei ole VF-s keelatud organisatsioonid, kuigi DDD lisati 2021. a septembris nn välisagentide nimekirja. Pole selge, kas VF ametivõimud on praegu teadlikud kaebaja seotusest nende organisatsioonidega, aga kui see on nii, pole usutav, et kaebaja võidakse samuti kanda välisagentide nimekirja. Kui kaebaja kantaks sellesse nimekirja, kaasneksid sellega piirangud, kuid mitte nii suured, et ületada tagakiusamise künnist. Kaebaja väide, et politsei käis teda registreeritud elukohas otsimas ja on talle korduvalt helistanud, on usutav. Samas ei saa politsei suulisi hoiatusi pidada tagakiusamiseks ning pole tõendatud, et politsei külastused ja telefonikõned olid seotud kaebaja aktivismiga. Kaebaja sai takistusteta VF-st lahkuda. Kaebaja lõpetas pärast keelavate seaduste vastuvõtmist oma turvalisuse huvides poliitilistel meeleavaldustel osalemise, mistõttu pole 2(15)
3-22-2509 alust arvata, et ta osaleks keelatud tegevustes ka VF-i tagasi pöördudes. Pealegi selgitas kaebaja, et kui ta ei saa Eestis rahvusvahelist kaitset, siis lahkub ta mõnda kolmandasse riiki. Kokkuvõttes ei ole kaebaja profiil ning tema poliitilise meelsuse tähtsus ja püsivus sellised, et teda võidakse päritoluriigis selle tõttu taga kiusata. Kaebaja kardab tagakiusamist ka oma poja poliitilise tegevuse tõttu: Y elab alates 2021. a maist Eestis ja on Q Youtube’i kanali „YYY“ tehnilise toe spetsialist, samuti on töötanud Qga seotud FFFis ja QQQis. Puudub päritoluriigi teave, mille kohaselt kiusatakse taga Qga seotud ühingute töötajate pereliikmeid, olenemata nende tegevusest või profiilist. Kaebaja poeg võib olla VF-i võimude huviorbiidis, kuid see ei tähenda kavatsust kaebajat taga kiusata, sest sellise soovi korral oleks seda tehtud juba varem. Y pole Qga seotud ühingutes nn võtmeisikuks. Kaebaja ärakuulamisel antud selgitused ei muuda PPA seisukohta. Kaebaja esitatud tõendid, mille järgi avaldati survet Q kaastööliste peredele, puudutavad prominentseid opositsionääre, kelle hulka kaebaja poeg ei kuulu. Pereliikmetele ei ole ka tekkinud olulisi kahjulikke tagajärgi, nt vangistus. Suurem osa asjaoludest, mille tõttu kaebaja kardab tagakiusamist, esinesid juba tema VF-s elamise ajal ning pärast tema VF-st lahkumist ei ole toimunud olulisi muutusi. Kaebaja ei vaja ka täiendavat kaitset.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 01.11.2022 otsuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi. Kaebaja poeg on töötanud erinevates Qga seotud vabaühendustes. Praegu töötab ta FFF (FFF) ja tema ülesanne on sotsiaalmeedia kanali „YYY“ tehnilise poole administreerimine. Kaebaja poeg lahkus 2021. a-l VF-st, kui Qga seotud QQQ tunnistati ekstremistlikuks organisatsiooniks. FFF on kantud VF-s ebasoovitavate välisorganisatsioonide nimekirja ning selle tegevuse korraldamine või rahastamine on kriminaalkorras karistatav (sh vangistusega). Kaebajat võidakse taga kiusata, et survestada tema poega, sest FFF ja Qga seotud ühingute võrgustik tegutsevad aktiivselt ja püsivalt VF-s valitseva režiimi vastu. Pole alust arvata, et VFi eriteenistus ei tea, kes FFF-s töötavad ja milline on nende taust. Töötajate mõjutamiseks võidakse survestada ka nende pereliikmeid. Kaebaja on konsulteerinud ja koolitanud vabatahtlikult „YYY“ saatejuhte. PPA ei ole hinnanud kaebaja vabatahtlikku tegutsemist FFF-s ning järeldus, et VF-s ei juhtunud kaebajaga oma poja tõttu midagi, on meelevaldne. Kui kaebaja lahkus VF-st, ei olnud ta ise veel seotud ekstremistlikuks või ebasoovitavaks kuulutatud organisatsioonidega. Kaebaja on korduvalt öelnud, et tema tagakiusamise eesmärk oleks tema poja mõjutamine, kuid kaebaja ei ole ekspert, kes oskaks täpselt selgitada VF-i politsei motiive ja loogikat. Kaebaja püüdis anda ausat teavet ilma seda „sobivamaks“ tõlgendamata. Samas on raske mitte märgata ajalist ja loogilist seost kaebaja poja VF-st lahkumise ja ametivõimude visiitide vahel. Kaebaja poeg ei pruugi olla küll Qga seotud nn võtmeisik, kuid päritoluriigi teabe järgi on eriteenistused püüdnud värvata ka sellistes ühendustes töötanud taustainimesi, kellel on ligipääs teabele ja isikuandmetele.
4.PPA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud otsuse põhjenduste juurde.
5.Tallinna Halduskohus tühistas 23.02.2023 otsusega PPA 01.11.2022 otsuse ja kohustas PPA-d kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlust uuesti läbi vaatama (resolutsiooni p-d 1 ja 2) ning mõistis vastustajalt kaebaja menetluskulude katteks välja 3270 eurot (resolutsiooni p 3). Halduskohus määras, et otsuse võib avaldada osaliselt (resolutsiooni p 4). Vaidlustatud haldusaktis leiti õigesti, et enne VF-st lahkumist kaebajaga toimunu (kinnipidamine, ülekuulamine ja kohtlemine politseijaoskonnas; trahvimine ja kohtu poolt selle tühistamata jätmine; politsei poolne ähvardamine, otsimine ja helistamine perioodil 2021–2022 kuni riigist lahkumiseni; üldine poliitiliste vaadete avaldamise vabaduse piirang) ei ole ka kogumis sellise raskusastmega, et küündida tagakiusamiseni VRKS § 4 lg 1 mõttes. 3(15)
3-22-2509 Sellega on teatud reservatsioonidega nõustunud ka kaebaja. Nõustuda ei saa aga eeltoodu põhjal tehtud järeldusega, et kaebajat ei ootaks tõenäoliselt tagakiusamine VF-i tagasipöördumise korral, sh põhjusel, et tal oli võimalik viisaga probleemideta oma pärioluriigist lahkuda. Viimati nimetatud asjaolu võib näidata, et kaebaja polnud oma pärioluriigis tagaotsitav või kantud selliste isikute nimekirja, kelle riigist lahkumist soovitakse tõkestada. PPA väide tugineb eeldusele, et VF-i võimud on huvitatud kõigi opositsiooniliste vaadetega inimeste riigis hoidmisest, mis ei pruugi olla tõsi. Seega ei saa riigist seaduslikult lahkumisele omistada üleliia suurt tähtsust. Tagakiusamise ohu tuvastamisel ei ole ka määrav, kas isikut on enne päritoluriigist lahkumist juba taga kiusatud. Hinnata tuleb ka pärast isiku päritoluriigist lahkumist muutunud olukorda. Nõustuda ei saa PPA hinnanguga, et VF-s on hakatud võime kritiseerivate kodanike käitumisele leebemalt reageerima ning VF-i kohtud on asunud tagama võime kritiseerivate inimeste kodanikuõigusi, jättes haldus- ja kriminaalkaristused poliitilise iseloomuga tegude eest kohaldamata. Õige pole PPA järeldus, et riigivõimu suhtes kriitiliste vaadete laiem levik tähendab, et võimud kohtlevad poliitilisi aktiviste leebemalt. PPA järelduste aluseks olev päritoluriigi info on selles osas ebapiisav ega kinnita PPA väiteid. Pole alust pidada kaebajat üldiselt ebausaldusväärseks. Tema seletustes ei ole märkimisväärseid vastuolusid. Vestluste protokollidest nähtub, et kaebaja ei elanud politsei külaskäikude ajal registrijärgses elukohas ja on püüdnud loogiliselt tuletada, keda ja mis põhjusel võidi taga otsida, samuti on andnud edasi ema poolt vahendatut. Seega selles osas on selgituste ebatäpsus mõistetav. Kuna kaebaja ei elanud registreeritud elukohas, pole täpselt teada, kui palju kordi käis politsei kaebajat otsimas. PPA pole pidanud kaebaja poliitilist meelsust piisavalt tähtsaks ja tema elu lahutamatuks osaks ning on leidnud, et päritoluriiki naastes hoiduks kaebaja tõenäoliselt turvalisuse kaalutlustel oma poliitilise meelsuse avalikust väljendamisest. Kohtumenetluses tuvastatu kohaselt on kaebaja riigivõimu suhtes kriitiline poliitiline meelsus püsiv ja pikaajaline (ligi 15 aastat) ning pigem on tõenäoline, et kaebaja jätkab VF-s oma meelsuse väljendamist. Reaalse tagakiusuohu tuvastamiseks ei ole nõutav, et tegevus seisneks kohest vahistamist kaasa toovas provokatsioonis. Isegi kui võimude huvi kaebaja vastu oli varem mõõdukas ega küündinud tagakiusuni, tuleks PPA-l uuesti hinnata kaebaja poliitilisest meelsusest ajendatud tegevust Eestis koosmõjus minevikusündmustega ning arvestades kaebaja poja tegevust. Lähtuda tuleks eeldusest, et Eestis avalikult poliitilise meelsuse väljendamisega on kaebaja tõenäoliselt sattunud VF-i võimude huviorbiiti ja seetõttu ei saa välistada piiril tema suhtes põhjalikuma kontrolli läbiviimist. Hinnata tuleks, mis võiks olla selle tagajärjeks. Kaebaja on pärast 01.11.2022 otsuse tegemist jätkanud vabatahtlikuna koostööd „YYY“ programmi tegeva meeskonnaga, jätkanud tööd DDD, aidanud korraldada ja osalenud CCC miitingutel (nt 21.01.2023 meeleavaldus Ukraina sõja vastu ja poliitiliste vangide vabastamiseks), osalenud FFF-i üritustel, sh abistanud nende organiseerimisel. Seega on kaebaja teinud koostööd VF-i poolt ebasoovitavaks või ekstremistlikuks tunnistatud ühingute töötajatega. Kaebaja on sattunud meelevalduse osalejana ka meediasse (kohtuistungil esitatud foto ajalehes). Pole põhjust eeldada, et see avalik info pole teada VF-i vastava kompetentsiga ametnikele. PPA järeldused on kohati tendentslikud. Näiteks on PPA leidnud, et ametivõimudel on piisava huvi korral võimekus üles leida kaebaja ema, ükskõik kus ta VF-s ka ei ela. Teisalt on PPA seadnud kahtluse alla VF-i eriteenistuste võimekuse koguda infot selle kohta, kes on ZZZ-i töötajad (vastus kaebusele, p 2.7). PPA möönab 01.11.2022 otsuses, et kaebaja poeg on VF-i võimude huviorbiidis, kuid põhjendab kohtumenetluses, et nn madala profiiliga isikud, olgugi nn ekstremistlike ja ebasoovitavate organisatsioonide kasuks töötavad, ei lange tagakiusu alla ning seda pole karta ka nende lähedaste või pereliikmete puhul. Kaebaja on vestlusel välja toonud, et tema pojaga sama tööd tegev tehniline töötaja on perekondlikel põhjustel VF-i 4(15)
3-22-2509 naasmisel kinni peetud ja viibib eeluurimisvanglas (21.07.2022 vestluse p 10). Kohtuistungil täpsustas kaebaja, et poja töökaaslase saatus on praegu teadmata. Kuna tegu on täpselt samasuguse profiiliga isikuga nagu kaebaja poeg, pole võrdluseks kohane viidata üksnes üldisele päritoluriigi infole, vaid võrdluseks tuleb võtta analoogne olukord. Samuti on ainuüksi selle juhtumi põhjal võimalik järeldada, et VF-i võimudele on teada, kes ja kus hoiavad töös kanalit „YYY“. Kaebajaga saab nõustuda, et pole välistatud, et VF-i naastes represseeritakse teda poja tegevuse tõttu ning üritatakse Eestis viibivat poega seeläbi survestada või koostööle sundida. Kaebaja enda tegevus annab selleks võimudele piisavalt võimalusi. Infot sellise stsenaariumi võimalikkuse kohta saab PPA küsida mh kaebaja pojalt. Kuigi üksnes poliitiliste vaadete omamine ei ole tagakiusuohu tuvastamiseks piisav, võib tagakiusamine seisneda nt riigi poolt ebaproportsionaalses süüdimõistmises ja karistamises, kui riigivõimule saavad isiku vaated teatavaks või riik omistab isikule need vaated. Õigus omada poliitilist veendumust ja sõnavabadus on fundamentaalsed vabadusõigused. Inimeselt ei saa oodata, et ta taganeks oma poliitilistest veendumustest või varjaks neid, et vältida tagakiusu oma päritoluriigis. Seetõttu ei tule analüüsida mitte seda, kuidas kaebaja peaks käituma või võiks päritoluriiki naastes käituda, et tagakiusu vältida, vaid hinnata tuleb tema eeldatavat (eelkõige sisemisest veendumusest ajendatud) käitumist ja sellega kaasnevat tagakiusuohtu. Praegusel juhul puudub vaidlus, et sõjavastased ja sõjaväge diskrediteerivad avaldused on VF-s jätkuvalt keelatud ja karistatavad. Karistused võivad ulatuda kuni 15 aasta pikkuse vangistuseni. PPA 01.11.2022 otsuses (lk 10–12) analüüsitud päritoluriigi info põhjal saab järeldada, et karistusi praktikas ka rakendatakse. Kaebaja tegevus ei piirdu sotsiaalmeedias varjunime all avaldatud sõjavastaste või sõjaväge diskrediteerivate avaldustega, vaid sellele lisandub vabatahtlikkuse alusel koostöö nn ekstremistlikuks tunnistatud organisatsiooniga ning avalik osalemine ebasoovitava välisorganisatsiooni tegevuses, avalikel meeleavaldustel osalemine ja nende organiseerimine. Ei ole tõenäoline, et kaebaja taganeks päritoluriigis oma vaadetest või loobuks nende väljendamisest. Samas on pigem tõenäoline, et kaebaja tegevus Eestis on VF-i esindajatele silma jäänud. Kaebajale ei saa ette heita, et ta realiseerib oma inimõigusi Eestis. Pole põhjust arvata, et õiguste kasutamise eesmärk oleks lihtsalt provotseerida ja tekitada alus rahvusvahelise kaitse saamiseks. Tagakiusuohu tõendamise standard ei ole rahvusvahelise kaitse asjades nii kõrge, et esinema peaks täielik kindlus või asjaolude tekkimine peaks olema väljaspool mõistlikku kahtlust, vaid piisab, kui põhistatakse, et esineb arvestatav võimalus, et oht realiseerub. Pagulasena tunnustamiseks ei pea taotleja juba olema kogenud põhiliste inimõiguste ränka või korduvat tõsist rikkumist, vaid varjupaika võib taotleda sellise tagakiusuriski vältimiseks. Pagulase staatuse omamiseks ei pea isik olema kriminaalmenetluses kahtlustav või sellise staatuse omandamine selgelt ettenähtav, nagu leiab PPA. Kaebaja alustas enda sõnul VF-s aktivistina tegutsemist 2006. a-l seoses keskkonnateemadega. 2011., 2018. ja 2019. a-tel oli tema tähelepanu keskmes valimistega seonduv. Kaebaja osales 2018. a presidendivalimistel vaatlejana, kus oli tunnistajaks mitmetele rikkumistele, juhtides neile tähelepanu. 2018. a-l pärast valimisi kolis kaebaja registreeritud elukohast turvalisuse kaalutlustel ära. Kaebaja tõi kohtuistungil selle põhjenduseks, et nägi, kuidas avalikult represseeritakse ja jälitatakse võimudele tülikaid inimesi. Samuti ei avaldanud kaebaja õiget elukohta last kooli pannes. Politsei poolse huvi tekkimise järel on ta loobunud ametlikult töötamisest. 2019. a-l osales kaebaja kõigil meeleavaldustel, kuna sõltumatuid kandidaate ei lubatud valimistele. Kaebaja selgitas kohtuistungil, et poliitilise meelsuse avaldamine pole tema igapäevane tegevus, kuid ta tegeleb sellega püsivalt muude tegevuste kõrvalt nii individuaalselt kui ka erinevates gruppides – olles osaline miitingute korraldamises, jagades lendlehti, kogudes allkirju, toetades rahaliselt ja tööpanusega inimõiguste kaitsega tegelevaid organisatsioone, eelkõige DDDt, andes kõnekoolitusi „YYY“ meediakanali saatejuhtidele, jagades sotsiaalmeedias 5(15)
3-22-2509 võimukriitilist infot jms. Kaebaja avaldas kohtuistungil arvamust, et tema tegevus poliitilise aktivistina viis selleni, et poeg kandideeris tööle Q meediakanalisse. Kaebaja tegevus alates 2006. a-st ning kohtuistungil antud emotsionaalne selgitus poliitilise meelsuse avaldamise möödapääsmatust vajadusest veenab, et poliitilise meelsuse väljendamine on kaebaja jaoks fundamentaalse tähtsusega. Meelevaldne on PPA seisukoht, et taotlejaga vestlusest ei ilmnenud, et ta sooviks tegeleda avaliku poliitilise tegevusega. Kaebaja on väljendanud enda poliitilist meelsust VF-s korduvalt avalikult ja saanud selle eest ka karistada. Kaebaja väljendab poliitilist meelsust avalikult ka Eestis ning on sattunud sellega meediasse. Kaebaja väide, et ta ei kavatse varjupaigataotluse rahuldamata jätmise korral VF-s elada, vaid proovib minna mõnda kolmandasse riiki, ei välista rahvusvahelise kaitse vajadust, sest ükski aus varjupaigataotleja ei taotle varjupaika, kui ta tegelikult sooviks naasta oma päritoluriiki. Vaidlustatud otsuses välja toodud päritoluriigi infost nähtub, et VF-s on inimesi süüdi mõistetud palju vähema eest kui kaebaja tegevus VF-s ja Eestis. Seetõttu ei oma määravat tähtsust, kas VFs sanktsioneerimata meeleavaldusel osalemise eest kaebajale määratud karistus on kustunud. PPA pole veenvalt näidanud, et kaebaja tegevus pole tõenäoliselt VF-i võimudele teada. PPA on alahinnanud VF-i teabekogumise võimekust. PPA välja toodud päritoluriigi teave ja kaebaja tegevus ei haaku PPA järeldusega, et kaebaja puhul on tagakiusuoht piisavalt välistatud. Kaebaja tegevus VF-s ja Eestis tooks päritoluriigis tõenäoliselt kaasa raskema tagajärje kui pelgalt diskrimineerimine ning võimaliku vangistuse puhul pole kohane arutleda, kas kaebaja saaks teenida elatist, omandada haridust või praktiseerida usku. Kaebajalt on võetud põhivabadus enda poliitilise meelsuse väljendamiseks ning juhul, kui ta seda siiski teeb, mis on pigem tõenäoline, ei saa välistada, et teda võib ähvardada vanglakaristus, arvestades PPA 01.11.2022 otsuses analüüsitud VF-i seadusi ja nende kohaldamise praktikat. PPA toob 01.11.2022 otsuses välja, et VF-i seadusi on täiendatud viisil, et Ukraina sõjast ja vene vägedest oleks võimalikult keeruline rääkida. Samas viidatakse, et kriitika on muutunud levinumaks ja järeldatakse, et väidetava erioperatsiooni sõjaks nimetamine ja VF-i võimude tegevuse kritiseerimine ei too enam kohe kaasa võimude kõrgendatud tähelepanu või tagakiusamist. 30.01.2023 menetlusdokumendis toob PPA samas välja, et VF-s on Facebook koos Instagrami ja teiste platvormidega tunnistatud äärmusorganisatsiooniks ja blokeeritud. Ka inimõigusi käsitlev, sõltumatu, vahatahtlikkuse alusel toimiv meediaprojekt DDD, kus kaebaja tegutseb, on 2021. a septembrist kantud välisagentide nimekirja (31.01.2023 menetlusdokument, p 4.2). Seega ei viita miski võimuvastase kriitika aktsepteerimisele VF-s. On usutav, et kõiki kriitikuid tõepoolest ei suudeta vahistada ja vangistada, ning nõustuda saab ka sellega, et pelgalt hoiatamine ja ähvardamine ei kvalifitseeru tagakiusuks. Kaebaja puhul ei seisneks aga võimalik tagakius üksnes sõjateemalise kriitika väljendamisega kaasnevates riskides. Päritoluriigi teabest ei nähtu olukorra märkimisväärset paranemist. Sellest, et kriminaalkoodeksi alusel süüdimõistmisi sõjateemalise väärinfo levitamise asjades ei ole veel massiliselt toimunud, ei saa järeldada, et karistusi ei määrata, kui aega nõudvad menetlused on läbi viidud. Ka PPA 30.01.2023 menetlusdokumendis on märgitud, et suvel alustatud uurimiste kohta pole uut teavet ilmnenud (viide 34). VF-i kohtute poolt õiglase kohtupidamise tagamine ja poliitiliselt motiveeritud tegude eest karistuste määramata jätmine pole kuigi tõenäoline. Freedom House’i raporti kohaselt on VF-i kohtusüsteem poliitilise survestamise vahend ja sellel puudub autonoomia täitevvõimust. 30.01.2023 vastuses kohtunõudele on PPA viidanud (viide 33), et kohtud ei mõista inimesi armee diskrediteerimise asjades alati süüdi. Artiklis tuuakse välja, et 5159 juhtumist 127 otsust on tühistatud ja 409 asja saadetud tagasi politseile. Artiklist nähtub aga, et peamised põhjused asjade tagasisaatmisel on menetluslikud vead. Samuti on artiklis leitud, et enamus 6(15)
3-22-2509 kohtunikest järgib seaduse kohaldamisel kõrgemalt poolt antud juhiseid. Sõltumatu meediaplatvorm Mediazona vahendab 08.02.2023 artiklis aktivisti ja ajakirjaniku MP suhtes toimuvat kohtumenetlust, kus kriminaalasjas kohtualust võib oodata 9-aastane vanglakaristus ning artiklis on toodud inimõigusadvokaadi PT arvamus, et VF-i kohtud on võtnud rangema hoiaku sõjaväe kohta nn valeuudiste levitamise asjades ning tal pole illusiooni kohtumenetluse tulemuse osas. Eelneva põhjal ei saa nõustuda PPA järeldustega VF-s olukorra paranemisest. PPA-l tuleb arvesse võtta kaebaja tegevus kogumina, sh tema poja tegevusest lähtuvat ohtu, ning hinnata seda koosmõjus päritoluriigi teabega ning kaebaja ja tema poja olukorraga sarnanevaid konkreetseid teadaolevaid juhtumeid arvesse võttes. Kokkuvõttes pole PPA haldusmenetlust läbi viinud vajaliku hoolsusega ning haldusaktis tehtud järeldused ei haaku seal toodud päritoluriigi infoga ega ole veenvad. Kohtumenetluse ajal on lisandunud uusi asjaolusid, mida tuleb hinnata koosmõjus olemasoleva teabega ning vajadusel koguda uut päritoluriigi teavet. Kohtul pole eeltoodu tõttu võimalik teha ise rahvusvahelise kaitse andmiseks kohustavat otsust. Kuna rahvusvahelise kaitse andmisest keelduv otsus tühistatakse, tuleb tühistada HKMS § 5 lg 1 p 1 alusel ka sellega õiguslikult seotud otsused, millega tehti kaebajale vabatahtliku täitmise tähtajaga lahkumisettekirjutus ning määrati sissesõidukeeld. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.PPA palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. PPA pole väitnud, et kõiki kaebaja ütlusi tuleb pidada ebausaldusväärseks. PPA ei pidanud usutavaks kaebaja väiteid temale VF-s osaks saava tagakiusamise kohta. Politsei külaskäikude kohta antud ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Kaebaja selgitas, et ähvardused nn fabritseeritud kriminaalasjade kohta jõudsid kaebajani ema vahendusel 2021. a-l enne Eestisse lahkumist. Kui kaebajal oli reaalne hirm VF-i tagasi pöörduda, ei ole arusaadav, miks ta ei taotlenud Eestis kohe rahvusvahelist kaitset, sh pärast viisa kehtivusaja lõppemist. See viitab, et kaebaja lahkumine Venemaalt ei olnud sunniviisiline ja ta ei tunne hirmu politsei külaskäikude ees. Kaebaja Eestis viibimise ajal ei ole tulnud infot, et keegi otsiks kaebajat või tema poega taga. Alates 2022. a veebruarist on Euroopa Liitu sisenenud ligikaudu 1,4 miljonit VF-i kodanikku ning peaaegu sama palju on VF-i tagasi pöördunud, kuid usaldusväärses päritoluriigi teabes ei ole andmeid kehtetu viisaga tagasi pöördunud VF-i kodanike tagakiusamise kohta. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, mis puudutab kaebaja poega. Y kolis Eestisse 2021. a mais ning kaebaja ligikaudu aasta hiljem. Kaebaja ei väida, et pärast poja lahkumist oleks keegi teda sundinud koostööle riigivõimu esindajatega. Kaebaja pole oma poja tegevuse tõttu ohus, arvestades mh kaebaja endaga seotud asjaolusid. PPA ei pea uurima kaebaja poja kaastöötajate pereliikmete käekäigu kohta, samuti ei saa lähtuda üksnes huvitatud isiku ütlustest, mille paikapidavust ei saa kontrollida. PPA lähtus usaldusväärsest päritoluriigi teabest. DDD, mis kogub andmeid represseeritute kohta, ei ole toonud ühtki näidet, kus ekstremismis süüdistatud inimeste pereliikmeid oleks taga kiusatud (sh Q või tema meeskonna liikmete puhul). Sellist infot pole ka Human Rights Watch’i 2023. a raportis. Kohus lähtus ainult kaebaja ütlustest ega arvestanud päritoluriigi teabega. Kaebaja poja kaastööline oli kanali „YYY“ tehniline direktor, mistõttu ei ole tema profiil võrreldav kaebaja pojaga. Päritoluriigi teabe järgi võetakse vastutusele eeskätt Q meeskonna juhtivaid figuure. VF pole õigusriik, kuid ainult selle tõttu pole alust anda kaebajale rahvusvahelist kaitset. Kui karistus poliitilise meelsuse avaldamise eest on rahaline ja riigil puudub võimekus võtta kõiki isikuid vastutusele või neid vangistada, puudub tagakiusamise oht. Päritoluriigi teabe järgi on 7(15)
3-22-2509 ekstremismi süüdistustega kriminaalasjades süüdi mõistetud inimeste hulk VF-i rahvaarvu arvestades marginaalne. Kohus ei arvestanud sõjaväe diskrediteerimise eest karistamise praktikaga. Enamasti on karistuseks rahaline trahv, mis ei anna välja tagakiusamise mõõtu. Ka sõjaväe diskrediteerimisega seotud süüteomenetluste arv on rahvaarvu arvestades marginaalne. Seega päritoluriigi teabe järgi ei karistata süstemaatiliselt inimesi, kes mõistavad VF-i agressiooni hukka. Halduskohus tõlgendas päritoluriigi teavet meelevaldselt. Vangistusega karistatud isikute profiilid on kaebaja omadest erinevad. PPA ei eelda, et kaebaja peaks oma poliitilisi veendumusi varjama või nende väljendamisest loobuma, kuid ajalehele antud intervjuu oli sihilik tegevus kohtu mõjutamiseks. Pole usutav, et umbes 90 osalejaga meeleavaldusel on juhuslikult just kaebaja see, kellest tehakse eraldi tema tuvastamist võimaldav foto, võetakse intervjuu ja lisatakse kaebaja täisnimi avalikku meediasse. Kaebaja meeleavaldusel osalemine võib olla seotud tema poliitilise meelsuse väljendamisega, kuid kõnealuse intervjuu andmine ja nime avaldamine ei ole poliitiliselt motiveeritud ning kaebaja peab arvestama selle tagajärgedega. Isikuandmete avaldamine ei ole olnud kaebajale omane, sh teeb ta sotsiaalmeedias postitusi varjunime all ja opositsiooniliikumiste juures tegutseb vabatahtlikuna. Seega on kaebaja asunud looma rahvusvahelise kaitse saamise alust. VF-i agressiooni ja režiimi hukka mõistvad meeleavaldused toimuvad kogu maailmas ja pole alust arvata, et VF-i võimud teavad igast inimesest, kes seal osaleb. Politsei andmetel ei ole 21.01.2023 meeleavalduse korraldaja kaebaja, nagu ta väidab, vaid teine isik. Kaebaja koostöö ekstremistliku organisatsiooniga seisneb selles, et ta on hariduselt lavakõne pedagoog ning on konsulteerinud ja koolitanud vabatahtlikult „YYY“ saatejuhte. Pole eluliselt usutav, et sellise tegevusega satuks ta VF-i võimude huviorbiiti, eriti kui kaebaja väitel ei kajastatud kuskil tema nime, vaid ta on osalenud erinevate organisatsioonide tegevuses mitteametlikult. Kohtuistungil pingelises olukorras võib inimene muutuda emotsionaalseks ja hakata nutma, kuid see ei anna automaatselt tema ütluste suuremat kaalu, vaid võib tähendada ka kohtu usalduse ärakasutamist. See, et kaebaja osaleb erinevatel (sh poliitikaga mitteseotud) meeleavaldustel 2006. a-st, ei tähenda, et tema jaoks oleks tegemist fundamentaalset tähtsust omava küsimusega. Kaebaja saab oma meelsust väljendada ka VF-s, sest seal korraldatakse meeleavaldusi ning kõik seal osalejad ei ole tagakiusamise ohus. Inimesed annavad intervjuusid ja mõistavad režiimi avalikult hukka. Venelaste toetus sõjategevusele Ukrainas on vähenenud. Kaebaja kasuks väljamõistetud menetluskulud on ülemäärased.
7.X palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. Kaebaja edastas PPA-le VF-i politsei külaskäikude kohta ausalt kogu teabe, mis tal oli. Kaebaja Eestis toimuva poliitilise tegevuse eesmärk ei ole kohtu mõjutamine – selline väide on laimav ja alandav. Kaebajal puudub kontroll ajalehe toimetuse tegevuse üle ja ta ei tundnud isiklikult teda intervjueerinud ajakirjanikku. PPA väide, et korraldajaid oli teisigi, pole oluline, sest ilmselgelt ei saa nii suure meeleavalduse korraldajaks olla vaid üks isik. Korraldajateks olid CCC aktivistid. Kaebaja roll oli osalejate teavitamine, plakatite jagamine, avaliku sõnavõtuga esinemine. Kaebaja on aidanud korraldada veel mitut CCC meeleavaldust, millest kahel esines ka sõnavõttudega. Kuna Moskvas korraldatud meeleavaldustel oli palju rohkem osalejaid, oli seal võimalik osaleda suurema tähelepanuta. Tallinnas olid osalejad rohkem meedia tähelepanu all ning meeleavalduse usaldusväärsusele ei oleks mõjunud hästi, kui kaebaja oleks varjanud oma nime. Kaebaja pole kunagi teadlikult välistanud enda nime all esinemist, vaid lihtsalt pole selleks initsiatiivi üles näidanud. Kaebajale meeldib olla abistaja
8(15)
3-22-2509 rollis, kuid alates 2022. a veebruarist on ta aktiivsem. DDD veebilehel on sadu uudiseid selle kohta, kuidas aktivistide pereliikmeid kiusatakse taga.
8.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 28.06.2023 otsusega PPA apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistades halduskohtu 23.02.2023 otsuse resolutsiooni p 3 osas, milles PPA-lt mõisteti kaebaja kasuks välja tõlgikulu 150 eurot. Muus osas jäi halduskohtu otsus muutmata.
9.Riigikohus rahuldas 12.12.2023 otsusega PPA kassatsioonkaebuse osaliselt, tühistades ringkonnakohtu 28.06.2023 otsuse ning saates asja ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Riigikohus tõi otsuses esile järgmised asja lahendamisel olulised seisukohad. HKMS § 158 lg 31 tähendab nii faktiliste kui ka õiguslike asjaolude ex nunc hindamist, st kohustust võtta arvesse uusi asjaolusid, mis ilmnesid pärast vaidlusaluse otsuse vastuvõtmist. PPA-le taotluse uueks läbivaatamiseks tagasisaatmise asemel oleksid kohtud pidanud ise andma hinnangu kohtuotsuse tegemise hetkeks ilmnenud asjaoludele ja sellest lähtuvalt kas PPA otsuse jõusse jätma või pagulasstaatuses veendumuse korral kohustama PPA-d andma kaebajale rahvusvaheline kaitse. Pagulasseisundi hindamine ei ole kaalutlusõiguse küsimus, vaid hindamisotsus, ja kõike, mida on pärast PPA otsuse tegemist kohtumenetluse ajal võimalik hinnata, tuleb hinnata kohtul. Genfi konventsiooni ja direktiivi 2011/95/EL kohaselt ei pea pagulaseks tunnistamiseks või täiendava kaitse saamiseks rahvusvahelise kaitse taotleja olema lahkunud oma päritoluriigist põhjendatud tagakiusamishirmu või reaalse tõsise ohu tõttu. Isikut, kes ei olnud pagulane, kui ta oma riigist lahkus, kuid kellest hiljem saab pagulane, nimetatakse pagulaseks sur place. Asjakohased rahvusvahelise kaitse andmist põhjendavat asjaolud võivad seega tekkida pärast taotleja päritoluriigist lahkumist. Põhjendatud hirm tagakiusamise ees võib põhineda rahvusvahelise kaitse taotleja enda tegevusel, millega ta on tegelenud pärast päritoluriigist lahkumist. See, kas selline tegevus on piisav, et õigustada põhjendatud tagakiusamishirmu, tuleb kindlaks teha asjaolusid hoolikalt uurides. Eelkõige tuleks arvesse võtta, kas sellised tegevused võisid saada teatavaks isiku päritoluriigi ametiasutustele ja kuidas need ametiasutused neid tõenäoliselt hindavad. Samuti seda, kas tegevus, millele rahvusvahelise kaitse taotleja tugineb, on päritoluriigis omandatud veendumuste või suundumuste väljendus ja jätkamine. Kolmandate isikute tegevus (nt kaebaja poja tegevus) võib samuti mõjutada taotleja individuaalselt olukorda. Üldiselt on väga raske hinnata, kas isik on tõeliselt huvitatud kõnealusest tegevusest, olgu see siis poliitiline eesmärk või religioon, või kas isik on sellega tegelenud ainult selleks, et luua põgenemisjärgne alus asukohariiki jäämiseks. Nn omakasupüüdlik tegevus ei tekita põhjendatud hirmu tagakiusamise ees konventsiooni alusel taotleja päritoluriigis, kui sellise tegevuse oportunistlik iseloom on kõigile, sh sealsetele ametiasutustele, ilmne ja kui isiku tagasisaatmine ei tooks kaasa tõsiseid negatiivseid tagajärgi. Oluline on hinnata, kas päritoluriigi andmed on muutunud ja olukord halvenenud pärast seda, kui asukohariigi ametiasutused tegid väljasaatmist puudutava otsuse; seda kas päritoluriigis võetakse sageli kinni ja väärkoheldakse isikuid, kes osalevad rahumeelselt opositsiooniliikumises või inimõigustealases tegevuses, kas nende isikute hulgas on ainult poliitiliste organisatsioonide juhid ja muud kõrgetasemelised isikud või ähvardab igaüht, kes demonstreerib praegusele režiimile vastuhakkamist või on mingil muul moel sellele vastu, kinnipidamine ning väärkohtlemine või piinamine. Arvesse tuleb võtta nii üldist olukorda päritoluriigis kui ka taotleja isiklikku seisundit ja seda, kas taotleja põhilugu oli kogu menetluse vältel järjepidev. Pagulase sur place puhul tuleb hinnata, kas taotleja on pidevalt osalenud üha intensiivsemas tõelises poliitilises ja inimõigustealases tegevuses, ilmunud fotode ning nimedega nt 9(15)
3-22-2509 veebisaitidel ja telesaadetes, kas ta on muu hulgas väljendanud oma individuaalseid arvamusi inimõiguste küsimustes. Arvesse tuleb võtta, kas päritoluriigi võimud jälgivad tõhusalt internetisuhtlust ja režiimikriitikuid nii päritoluriigis kui ka väljaspool. Direktiivi 2011/95/EL art 5 lg 2 eesmärk on muu hulgas välistada varjupaigaõiguse kuritarvitamine tagakiusu teadliku provotseerimisega, eriti kui see toimub pärast rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsust. Kuritarvitamisega on tegu siis, kui poliitilise tegevuse alustamise või intensiivistamise ainus või peamine eesmärk on luua provokatsiooniga tagantjärele rahvusvahelise kaitse andmise eeldusi. Kui taotleja alustas poliitilise tegevusega alles eksiilis või muutis seda oluliselt intensiivsemaks, peab ta ära näitama veenvad põhjendused, et tema motiivid olid siirad.
10.PPA täiendas 28.03.2024 seoses Riigikohtu 12.12.2023 lahendiga oma seisukohti, jäädes ka algse apellatsioonkaebuse juurde. Kaebaja elukäiku iseloomustavad artiklid, teatud olulised vastuolud kaebaja ütlustes, erinevate ekstremistlike organisatsioonidega kokkupuudete afišeerimine ning rahvusvahelise kaitse taotluse koheselt mitteesitamine viitavad selgele tagakiusuhirmu puudumisele ning soovile luua kunstlikult juriidiliselt korrektne viibimisalus Eesti Vabariigis. Kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse enne oma aktivistliku tegevuse algust Eestis. Esialgse tagakiusuhirmu põhjuseks oli see, et VF võib kaebajale survet avaldada poja tegevuse tõttu. Kaebaja loobus VF-s meeleavaldustel osalemisest väidetavalt VF võimude ähvarduste tõttu, kuid samas oli ta nõus tegema koostööd VF riigivõimu poolt hallatavate projektidega. Kaebaja ei ole poja tegevuse tõttu ohus. 2023. a-t käsitav Human Rights Watch toob esile, et opositsionääride pereliikmeid karistatakse kättemaksuks Tšetšeenias. Taolistest sündmustest mujal Venemaal pole kirjutatud. Kuigi teisitimõtlejate pereliikmete survestamist võib pidada VF-le iseloomulikuks, ei ole see praktika niivõrd laialdaselt levinud, et selline kohtlemine võiks saada osaks kaebaja profiiliga isikule. Peale kaebaja poja lahkumist Eestisse 2021. a-l pole ette võetud ühtegi tõsist sammu, et avaldada kaebajale survet tema poja tegevuse tõttu. Mediazonas avalikustatud VF-s tagaotsitavaks kuulutatud isikute seast ei leia kaebajat ega tema poega. Kohtumenetluses selgus, et kaebaja kardab tagakiusamist ka oma kohtumenetluse ajal tekkinud aktivistliku tegevuse tõttu. Siiraks ei saa pidada käitumist, kus isikul puuduvad enne rahvusvahelise kaitse taotluse sisseandmist sarnased ja järjepidevad mustrit ning tugev avalikult meelsuse avaldamise soov tekib isikul alles pärast PPA-lt keelduva otsuse saamist. Meeleavaldustel osalemine võib olla küll seotud oma meelsuse väljendamisega, kui piketeerimised VF saatkonna ees viisil, et see oleks isikuliselt tuvastatav ja meedias afišeeritav, ei ole poliitiliselt motiveeritud teod. Kaebaja varasem avalik protest VF võimude vastu piirdus harvade sündmustega ning seetõttu on tema Eestis käitumise motiiv väga küsitav. Ei nähtu, et kaebaja vältis Venemaal oma tõekspidamiste ja väärtushinnangute avalikult demonstreerimist hirmu tõttu tagakiusamise ees. Esmakordselt sai ta trahviga karistada alles 2021. a-l, kuid väidetavalt ulatub tema aktivistlik tegevus 2006. a-sse. Jätkates oma tavapärast tegevust Venemaal, poleks kaebaja ohus olnud. Rahvusvahelise kaitse aluste kunstlik tekitamine ja nende Eesti meedias süsteemiselt ja teadlikult afišeerimine on Eesti riigiasutuste ja asüüliprotsessi manipuleerimine. Puuduvad igasugused viited, et kaebaja oleks VF võimude huviorbiidis. Halduskoormuse suuruse tõttu tundub ebausutav, et pea miljoni Venemaa kodaniku tegevust jälgitakse üksiku kodaniku täpsusega. Kohtumenetluses pole leitud näiteid isikutest, kes oleks Venemaale 10(15)
3-22-2509 naastes mõistetud vangi välisriigis meeleavaldustel osalemise tõttu. Venemaa on võtnud vastu repressiivseid seadusi ühiskonna võimuvastasuse mahasurumiseks, kuid kui sõjavastaseid madalama profiiliga inimesi soovitaks ka tegelikkuses reaalset vanglakaristust kandma panna, oleks neid kindlasti rohkem kui 267. DDD andmetel on vahemikus 24.02.2022–22.01.2024 sõjavastaste vaadete eest vahistatud 19 850 inimest. Kõigist aastatel 2022–2023 algatatud poliitiliselt motiveeritud kriminaalsüüdistustest on valdav enamus seotud sõjavastaste vaadetega. Päritoluriigi informatsioon ei anna siiski alust arvata, et tegemist oleks süsteemse ja järjepideva praktikaga ning Venemaal oleks ressurssi taolise praktika loomiseks. Venemaal ei toimu elanikkonna valimatut ja ulatuslikku represseerimist. Kui ka eeldada, et VF võimud saavad kaebaja tegevusest Eestis teada, siis võib sellele teoreetiliselt järgneda sanktsioon nt rahalise karistuse näol. Pole usutav, et kaebajat karistataks reaalse vangistusega. Hollandi migratsiooniameti 2023. a märtsi raportis on väidetud, et need välismaal elavad Venemaa aktivistid, kes omavad usaldusväärset infot, et nad pole kodumaal kriminaaluurimise all, julgevad lühikesteks visiitideks Venemaal käia. Sellest nähtub, et kuigi VF piirivalve teeb piiril valikulisi ülekuulamisi, ei kaasne sellega kohe võimude poolset tagakiusamist või vangistust. Pagulasstaatuse andmine on põhjendatud vaid juhul, kui viibimine päritoluriigis on muutunud väljakannatamatuks. Venemaa polnud ka enne sõda sõnavabadust austav riik. Jääb selgusetuks, miks peaks kaebaja viibimine päritoluriigis muutuma väljakannatamatuks olukorras, kus ka enne sõda üritas kaebaja vältida riigiga konflikti sattumist. Kaebaja varasema käitumise pinnalt ei saa väita, et Venemaa piirangutega kohanemine mõjutaks teda üliraskelt Genfi konventsiooni tähenduses.
11.X jääb varasemate seisukohtade juurde. Kaebaja on seotud organisatsioonidega, mis on Venemaal tunnistatud ekstremistlikeks või ebasoovitavateks. VF kriminaalkoodeksi järgi on ekstremistlikus või ebasoovitavas organisatsioonis tegutsemine karistatav kuni 10-aastase vangistusega. Venemaale naasmine on poliitiliste aktivistide jaoks praegu äärmiselt ohtlik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus jääb 28.06.2023 otsuses avaldatud alljärgnevate seisukohtade juurde. 12.1 PPA on õigesti määranud kaebaja tagakiusamise alusena poliitilise veendumuse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajat saab pidada üldiselt usaldusväärseks ja tema poliitilisi veendumusi püsivaks, ega korda selles osas halduskohtu otsuse põhjendusi (HKMS § 201 lg 4).
12.2.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse p-s 9.1 toodud seisukohaga, et kaebaja isiklikud asjaolud ja temale osaks saanud kohtlemine enne VF-st lahkumist eraldi võetuna ei annaks alust tunnustada teda pagulasena. Rahvusvahelise kaitse vajadus võib aga tekkida ka pärast taotleja päritoluriigist lahkumist – näiteks kui oluliselt muutub olukord päritoluriigis või kui selleks annab aluse taotleja tegevus pärast päritoluriigist lahkumist (nn pagulane sur place, vt VRKS § 19 lg 4 ja direktiivi 2011/95/EL art 5). Sel juhul tuleb PPA-l rahvusvahelise kaitse andmise otsustamisel hinnata tõenäosust, kui rasked tagajärjed kaasneksid taotlejale päritoluriiki tagasipöördumise korral, arvestades kogumis taotleja varasemat tegevust päritoluriigis ja pärast päritoluriigist lahkumist muutunud asjaolusid.
12.3.Praeguses asjas on olulised järgmised pärast kaebaja VF-st lahkumist ilmnenud asjaolud: Eestis viibimise ajal kaebaja emalt saadud info, et politsei otsib taga kaebaja poega; kaebaja poliitiline tegevus Eestis, sh kohtumenetluse ajal; olukorra muutumine VF-s. Halduskohus
11(15)
3-22-2509 selgitas õigesti, et neid asjaolusid tuleb hinnata kogumis kaebaja profiiliga ja tema tegevusega VF-s, arvestades ka kaebaja poja tegevust.
12.4.PPA ei ole seadnud kahtluse alla kaebaja selgitusi, et tema poeg asus pärast keskkooli lõpetamist tööle Qga seotud organisatsioonis, pakkudes tehnilist tuge sotsiaalmeedia kanalile „YYY“. Pärast seda, kui Qga seotud organisatsioonid kuulutati VFs ekstremistlikuks ja nende tegevus peatati ning mitmete töötajate suhtes alustati kriminaalmenetlus, lahkus Y VF-st, saabus 2021. a mais Eestisse ja töötab alates 01.01.2022 FFF-s, mille kaudu hoitakse käigus kanalit „YYY“. FFF kanti VF-s 29.07.2022 ebasoovitavate välisorganisatsioonide nimekirja. Lisaks on Y osalenud Qga seotud FFFi ja QQQi tegevuses, millest viimane on samuti kuulutatud ekstremistlikuks organisatsiooniks. Pole põhjust kahelda ka kaebaja selgituses, et 2021. a septembris (s.o kaebaja VF-s viibimise ajal) käisid VF ametivõimud Yt otsimas. Pärast VF-st lahkumist sai kaebaja ema kaudu teate, et VF politsei on käinud kaebaja registreeritud elukohas ja jätnud sinna Y jaoks kirju (kutseid võtta ühendust politseiga). Kaebaja ema tegi kirjadest fotod ja saatis kaebajale, kes esitas fotod haldusmenetluses ka PPA-le.
12.5.Halduskohus selgitas õigesti, et kaebaja usaldusväärsust ei vähenda haldusmenetluses antud ütlused VF-i politsei külaskäikude kohta tema registreeritud elukohta. Kaebaja selgitas, et sai info nende külaskäikude kohta oma emalt, kes ei elanud külaskäikude ajal kaebaja registreeritud elukohas ega kohtunud isiklikult kirju jätnud isikutega, vaid leidis ukse alt sisse lükatud kirjad kaebaja korteri külastamise käigus. Seetõttu ei saanudki kaebaja külaskäikude ja kirjade jätmise asjaolusid kuigi täpselt teada. Kaebaja esitas haldusmenetluses vastuseks PPA küsimusele oma versiooni, mis võis olla nende külaskäikude põhjus: kuna kaebaja poeg on seotud Qga, võib poeg olla VF-i ametivõimude huviorbiidis; kaebaja pojani jõudmiseks võidakse survestada ka kaebajat, sest praktikas on selline teguviis VF-i riigivõimule omane. See ei tähenda, et kaebaja on andnud kirjade ja külaskäikude kohta valeütlusi, sest tuleb eristada valeväiteid faktiliste asjaolude kohta (mille esitamist ei ole PPA kaebajale ette heitnud) ning neile taotleja poolt antud subjektiivseid hinnanguid.
12.6.Halduskohtu otsuses toodud põhjendustel, sh arvestades seal viidatud päritoluriigi teavet, on usutav, et Y pakub oma tegevuse tõttu VF-i riigivõimule huvi ja tema survestamiseks võidakse ära kasutada ka kaebajat, eriti kuna kaebaja on samuti olnud juba aastaid poliitiliselt aktiivne ja tema riigivõimu suhtes kriitilisi poliitilisi vaateid saab lugeda püsivateks. Ringkonnakohtu 13.06.2023 istungi ajal töötas Y jätkuvalt FFF-s, sh oli osalenud 04.06.2023 Tallinnas Q toetuseks korraldatud meeleavaldusel. Seega on halduskohtu järeldused seoses Yga jätkuvalt asjakohased. Kuigi Yt ei saa pidada avalikkuses laialdaselt tuntud opositsionääriks või Qga seotud liikumiste võtmeisikuks, on kaebaja asjakohaselt välja toonud, et Yl on oma tööalase tegevuse tõttu juurdepääs Qga seotud isikute andmetele jms teabele, mis võivad VF-i riigivõimule huvi pakkuda. Seega pole kaebaja pelgalt Qga seostatud ühingus tehnilist tööd tegeva isiku poliitikakauge pereliige, kelle tagakiusamine VF-i ametivõimude poolt võiks PPA välja toodud päritoluriigi teavet arvestades olla ebatõenäoline.
12.7.Kaebaja on ka ise olnud aastaid poliitiliselt aktiivne. Kaebaja alustas 2006. a-l keskkonnaalaste protestidega. Hiljem on kaebaja olnud seotud mitmesuguste meelevaldustega, mis on suunatud ebaausate valimiste ja Ukraina sõja vastu või korraldatud Q toetuseks. 23.01.2021 Q toetuseks korraldatud meeleavaldusel peeti kaebaja kinni ja talle määrati rahaline karistus, mille kohtus vaidlustamine ei olnud edukas. Trahvi maksis kaebaja eest Q fond. Kaebaja on haldusmenetluses selgitanud, et pärast trahvi maksmist tundis politsei tema vastu jätkuvalt huvi, sh helistas ja käis teda kodust otsimas. Alates 2019. a-st on kaebaja kaasa löönud ka inimõiguste kaitseks ja poliitilise tagakiusamise jälgimiseks 2011. a-l loodud DDD tegevuses, sh on regulaarselt annetanud sellele ühingule raha ja tegutsenud seal vabatahtlikuna. 2022. a aprillist alates osales kaebaja ka Ukraina sõjaga seotud poliitvangide 12(15)
3-22-2509 toetamisele keskendunud Musta veebruari tegevuses. Kaebaja on neis ühingutes vabatahtlikuna mh toimetanud uudiseid, aidanud mobilisatsiooni eest põgenevaid VF-i kodanikke ja koostanud ülevaateid VF-i kohalike omavalitsuste volikogude kandidaatide poliitilistest vaadetest. VF lisas DDD 2021. a septembris välisagentide nimekirja, kuid organisatsioon tegutseb edasi. Musta veebruari tegevus VF-s on alates 2022. a septembrist peatatud selle juhi suhtes alustatud kriminaalmenetluse tõttu. Kaebaja on vabatahtlikuna lisaks seotud kanaliga „YYY“, sh on kirjutanud esinejatele stsenaariume ja andnud neile esinemiskoolitusi. Kaebaja on avaldanud VF-i riigivõimu suhtes kriitilisi seisukohti ka sotsiaalmeedias, kuid varjunime all. PPA ei ole eeltoodud faktilisi asjaolusid kahtluse alla seadnud.
12.8.Kaebaja osales 21.01.2023 Tallinnas VF-i suursaatkonna ees toimunud meeleavaldusel, millel nõuti Q ja teiste poliitvangide vanglast vabastamist ning millega seoses avaldati kaebajaga intervjuu Eestis ilmuvas ajalehes (viide dtl 235). Pole alust arvata, et kaebaja osales sellel meeleavaldusel, sh esines seal sõnavõtuga, halduskohtu manipuleerimiseks. Ringkonnakohtul ei ole kahtlust, et kaebaja poliitilised vaated on püsivad ning sellisel meeleavaldusel osalemine ei ole tema jaoks ebaharilik. Kaebaja on andnud ka meeleavaldust puudutava intervjuu ilmumise kohta loogilise selgituse: ta ei tundnud intervjuud küsinud ajakirjanikku, kuid ürituse tõsiseltvõetavuse nimel ei olnud sobilik intervjuust, sh oma nime avaldamisest, keelduda, eriti kuna kaebaja ei pidanud Eestis poliitilise meelsuse avaldamist ohtlikuks. Kuna kaebaja väitel jagas ta kohapeal osalejatele plakateid ja korraldajate sõnumeid ning esines sõnavõtuga, on usutav, et kaebajalt küsiti intervjuud põhjusel, et teda seostati meeleavalduse korraldamisega. Kaebaja ei ole väitnud, et tema ainuisikuliselt korraldas meeleavalduse, vaid ta on enda sõnul selle korraldamisele ja läbiviimisele kaasa aidanud. Seetõttu ei ole tähtsust, et avaliku koosoleku luba ei taotlenud või selle peamise korraldajana ei ole PPA andmebaasis märgitud kaebaja. Kaebaja selgituste järgi on korraldajaks CCC, mis on Ameerika Ühendriikides registreeritud kodanikuühenduse RRR Eesti üksus (vt viide apellatsioonkaebuse p-s 7). RRR on samuti kantud VF-s ebasoovitavate organisatsioonide nimekirja. Kaebaja selgitas vastuses apellatsioonkaebusele (p 8) ja ringkonnakohtu 13.06.2023 istungil, et on osalenud VF-i suursaatkonna ees toimunud poliitilise sisuga meeleavaldustel ka 24.02.2023, 08.04.2023 ja 29.04.2023 ning Tammsaare pargis 04.06.2023, sh esinenud mitmel meeleavaldusel sõnavõtuga. Ajakirjanduses on kaebajat 28.02.2023 ilmunud artiklis mainitud kui CCC ühte võtmeisikut (vt viide apellatsioonkaebuse vastuse p-s 8). Lisaks selgitas kaebaja 13.06.2023 kohtuistungil, et on andnud seoses oma poliitilise tegevusega intervjuu veel kahele väljaandele, kuid need ei ole veel ilmunud.
12.9.Kaebaja tegevus enne ja pärast VF-st lahkumist näitab tema poliitiliste vaadete püsivust. Ühtlasi annab see aluse arvata, et kaebajale on aktivism, sh oma poliitiliste vaadete avaldamine, oluline. Kaebaja on andnud usutava selgituse, et vahetult enne VF-st lahkumist lõpetas ta mõneks ajaks meeleavaldustel osalemise VF-s sellist tegevust keelustavate seaduste vastuvõtmise tõttu ja ka põhjusel, et kartis oma lähedasi ohtu seada. VF-i tagasi pöördudes tuleks kaebajal enda ja oma lähedaste turvalisuse huvides poliitilise meelsuse avaldamisest taas hoiduda – mida ei saa rahvusvahelise kaitse taotlejalt oodata, nagu ka halduskohus õigesti märkis –, või päritoluriigi teavet arvestades riskida oluliselt tõsisemate tagajärgedega kui pelgalt diskrimineerimine või mõningad ebamugavused, millele viitab PPA. Kaebaja on seotud organisatsioonidega, mis on tunnistatud ekstremistlikuks või ebasoovitavaks. Arvestades korduvaid VF-i Tallinnas asuva suursaatkonna ees toimunud meeleavaldusi ja kaebaja rolli neis, ei saa pidada ebatõenäoliseks, et kaebaja isik ja tema tegevus on saanud VF-i ametivõimudele teatavaks. Koostoimes asjaoluga, et kaebaja on Q meeskonnas töötava isiku ema ja kaebaja poeg võib samuti olla VF-i riigivõimu huviorbiidis, ei saa seetõttu nõustuda PPA järeldusega, et VF-i huvi kaebaja vastu (sh VF-i piiri ületamisel) ei ole usutav.
13(15)
3-22-2509
12.10.Päritoluriigi teabega seoses saab PPA-ga nõustuda, et ekstremismina käsitatava tegevuse ja armee diskrediteerimise eest süüdimõistetute arv ei ole VF-i üldist rahvaarvu arvestades väga suur ja ka karistusena mõistetakse vähemalt armee diskrediteerimise asjades enamasti rahatrahv (vt viited PPA apellatsioonkaebuse p-des 2.16–2.19). Samas näitavad kaebaja esitatud ajakohased andmed, et kriminaal- ja väärteomenetluste, vahistamiste ning karistuse saanud isikute arv on aja jooksul kasvanud, mis näitab nii VF-i riigivõimu jätkuvat huvi kui ka võimekust tegeleda selliste menetlustega (vt 11.06.2023 seisukoha lisad). Kaebaja selgitab ka õigesti, et süüteomenetluste ja karistuste arvu ei tuleks praegusel juhul võrrelda VF-i üldise elanikkonna arvuga ega ka üldiselt sõja vastu olevate elanike arvuga, vaid nende isikute eeldatava hulgaga, kes on seotud VF riigivõimu poolt ekstremistlikuks või ebasoovitavaks kuulutatud organisatsioonidega, kelle vastu sellised meetmed on eeskätt suunatud. Kaebaja ja tema poeg on seotud mitme sellise organisatsiooniga. Halduskohus märkis ka õigesti, et VF-i kohtuvõimu sõltumatusele ei saa poliitiliselt motiveeritud süüteomenetluste puhul loota.
12.11.Kaebajat ei ole alust pidada ebausaldusväärseks ainuüksi põhjusel, et ta ei taotlenud rahvusvahelist kaitset kohe pärast Eestisse jõudmist. Kaebaja saabus Eestisse seaduslikult lühiajalise viisa alusel. Kaebaja selgitas, et kuna Eestis elas tema poeg, lootis ta saada siin viibimiseks pikaajalise viisa perekonnaliikme juurde; kui PPA keeldus viisa väljastamisest, siis pärast juristiga konsulteerimist esitas kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ebatavaline, et kõigepealt otsitakse võimalust päritoluriigist seaduslikult lahkuda ning saada turvalises välisriigis viibimisalus muul viisil kui rahvusvahelise kaitse taotlejana. Isegi kui kaebaja oleks võinud esitada rahvusvahelise kaitse taotluse varem, ei oleks see rahvusvahelise kaitse andmist välistav asjaolu (VRKS § 22 lg 1). Kaebajaga seotud asjaolusid arvestades ei saa talle ette heita ka rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamist, mis annaks aluse lugeda tema taotluse selgelt põhjendamatuks (VRKS § 201 p 7).
12.12.Nõustuda ei saa PPA hinnanguga, et kaebaja poliitiliste vaadete väljendamine ei ole tema jaoks kuigi oluline ning negatiivsete tagajärgede vältimiseks võib kaebajalt VF-i tagasipöördumise korral oodata oma poliitilise meelsuse avaldamisel vaoshoitust. PPA on järjekindlalt rõhutanud, et enne kaebaja VF-st lahkumist ei saanud talle osaks kohtlemist, mis ületaks tagakiusamise künnise, kuid pärast päritoluriigist lahkumist on olukord muutunud.
13.Riigikohtu 12.12.2023 otsuse ning PPA poolt esitatud täiendava informatsiooni põhjal pole alust asuda eeltoodust erinevale seisukohale või hinnata kogutud tõendeid teisiti. Olukord Venemaal pole stabiliseerunud või paremaks muutunud. Samuti on kaebaja jätkuvalt poliitiliselt aktiivne ning ringkonnakohus jääb varasemas lahendis toodu juurde, et kaebaja käitumine ei ole seejuures ebasiiras või omakasupüüdlik. Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga, et Venemaale naastes võib kaebajat maksimaalselt ähvardada rahatrahv. Nagu ringkonnakohus oma 28.06.2023 lahendis selgitas, ei saa kaebaja puhul rääkida üksnes meeleavaldustel osalemisest. Ta on lisaks seotud selliste organisatsioonide tegevusega, mis on VF-s tunnistatud ekstremistlikeks või ebasoovitavateks. Samuti on tõendatud, et VF-i võimud on tundud huvi kaebaja poja tegevuse vastu. Seega pole asjakohane PPA väide, et kaebaja poeg ei oma FFF-is piisavalt olulist positsiooni. Kuna praegusel juhul esineb piisavalt tõsine oht, et VF-i naastes võib kaebajale osaks saada kinnipidamine ja väärkohtlemine, muudab ringkonnakohus halduskohtu 23.02.2023 otsuse resolutsiooni p-i 2 ning kohustab vastustajat kaebajale rahvusvahelist kaitset andma (HKMS § 41 lg 3). Ringkonnakohus selgitab, et käesolev otsus ei takista PPA-l pagulasseisundi kehtetuks tunnistamist VRKS § 49 alusel samas otsuses, millega ta kaitse annab.
14(15)
3-22-2509
14.PPA vaidles apellatsioonkaebuses vastu ka halduskohtu otsusega kaebaja kasuks välja mõistetud menetluskulude suurusele. Ringkonnakohus jääb 28.06.2023 otsuses võetud seisukohtade juurde. Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja menetluskulude katteks välja 3270 eurot, mis hõlmas riigilõivu (20 eurot), tõlgikulu (150 eurot) ja õigusabikulusid (3100 eurot). Halduskohtul on avar hindamisruum otsustamaks, millised on vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Arvestades vaidluse mahtu ja sisu, asja läbivaatamist kohtuistungil ning seda, et kaebaja menetlusdokumendid on üldiselt konkreetsed ja asjakohased, samuti on kaebaja selgitanud, et ligikaudu neljatunnine ettevalmistus halduskohtu istungiks hõlmas ajakohase päritoluriigi teave kogumist ja analüüsimist, ei ole halduskohus teinud kaebaja kasuks väljamõistetud õigusabikulude suuruse hindamisel ilmseid vigu, mida ringkonnakohtul oleks põhjust korrigeerida. Riigilõivu kulu oli samuti vajalik. HKMS § 109 lg 11 laieneb vaid HKMS § 103 lg 1 p-s 1 nimetatud kuludele, s.o esindaja kuludele. Tõlgi kulude väljamõistmiseks tuleb esitada kulu kandmist tõendav dokument, nt maksekorraldus. Kaebaja esitas halduskohtule tõlgi kulude kohta arved, kuid mitte nende tasumist tõendavat dokumenti. Seetõttu ei olnud see kulu vastustajalt väljamõistetav. Selles osas tuleb PPA apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada.
15.Kuna ringkonnakohus jätab vastustaja apellatsioonkaebuse sisulist vaidlust puudutavas osas rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Samuti tuleb jagada kassatsioonimenetluse kulud. Ringkonnakohtu 28.06.2023 otsusega päädinud menetluses olid kaebaja menetluskulud ringkonnakohtus 2620 eurot, millest 120 eurot oli tõlgikulu ja ülejäänu õigusabikulu. Ringkonnakohus jääb seisukoha juurde, et apellatsioonimenetluse käiku ja vaidluse sisu ning PPA apellatsioonkaebuse rahuldamise väga väikest osa arvestades on kaebaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 2000 eurot, mis tuleb vastustajalt välja nõuda. Riigikohtus taotles kaebaja esindajakulude hüvitamist 1400 eurot õigusteenuse osutamise eest seoses kassatsioonkaebusega tutvumisega, sellele vastamisega ja kaebaja nõustamisega. Kassatsioonimenetlusele järgnenud apellatsioonimenetluse kulud on 18.04.2024 ja 19.04.2024 menetluskulude nimekirjade kohaselt 2370 eurot, s.o õigusabikulu 2250 eurot ja tõlgikulu 120 eurot. Arvestades kassatsioonimenetluses ja sellele järgnenud apellatsioonimenetluses esitatud menetlusdokumente ning tehtud menetlustoiminguid, leiab ringkonnakohus, et vajalik ja põhjendatud menetluskulu on 2500 eurot. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista kokku 4500 eurot. Ülejäänud osas jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
16.Kaebaja identifitseerimise vältimiseks ja tema õiguste kaitseks tuleb avaldatavas kohtuotsuses asendada tähemärgiga kaebaja ja tema poja ning Q nimi ning nendega seotud ühingute ja liikumiste nimetused (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.