EestiVabariiginimel Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.10.2023, Tallinnas
Haldusasja number
3-23-1317
Haldusasi
Q.Pi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti YY.YY.YYYY rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamis otsuse nr XXXXXXXXXXX tühistamiseks ning PPA kohustamiseks taotluse uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt PPA kohustamiseks kaaluma sissesõidukeelu mittekohaldamist või selle vähendamist
Menetlusosalised
Kaebaja Q.P, esindajad Kertu Tuuling ja Uljana Ponomarjova Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Andrei Krassilnikov
Asja läbivaatamine
Kinnine istung 26.09.2023
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.11.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise (p 1), tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise (p 2) või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (p 3). Ka täiendava kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava raskuse künnise, mis reeglina eeldab tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed viited). Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13).
39.2
Ehkki seni pole Venemaa Föderatsiooni võimuorganid kaebaja suhtes võtnud meetmeid, mis ületaks oma raskuselt või korduvuselt tingimata tagakiusamise künnise, piisab kaebaja pagulase staatuse jaatamiseks siiski üksnes kahtlusest, et sellised rasked tagajärjed võivad Venemaa Föderatsiooni naasmisel kaasneda ehk hinnata tuleb ka isiku suhtes rakendada võidavate meetmete ja karistuste raskust. Direktiivi 2011/95/EL art 9 järgi võib tagakius esineda mitte üksnes juhul, kui rikutakse raskelt isiku olulisi, EIÕK art 15 lg-s 2 loetletud põhiõigusi, vaid ka juhul, kui päritoluriigi käitumine on kogum mitmesugustest meetmetest, hõlmates inimõiguste rikkumist, mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samasugusel viisil nagu eelnimetatud põhiõiguste rasked rikkumised. Artikli 9 lg 2 punktide b ja c järgi võib tagakius eksisteerida ka õigus-, haldus-, politseija/või kohtumeetmete kujul, mis on olemuselt diskrimineerivad või mida rakendatakse diskrimineerival viisil, ning süüdimõistmise ja karistamise kujul, mis on ebaproportsionaalne või diskrimineeriv. Sellest sättest nähtuvalt ei ole pagulase staatuse omandamise eelduseks põhjendatud kartus, et taotleja mõistetakse kriminaalkorras süüdi. Tagakius võib seisneda ka sellega järjepidevas ähvardamises, kriminaalmenetluse alustamises ja selle käigus isiku õiguste pikemaajalises raskes rikkumises, nt koduaresti kohaldamises, läbiotsimistes ja nende käigus ähvardamistes jm ähvardava iseloomuga menetlustoimingutes. Tähelepanuta ei saa jätta ka artikli 9 lg 2 p e, mille järgi võib tagakiusamine seisneda ka süüdimõistmises või karistamises sõjaväeteenistusest keeldumise korral kokkupõrkes, mille puhul sõjaväeteenistus hõlmaks kuritegusid.
39.3
Tuleb ka arvestada, et päritoluriigi ametivõimude käitumise hindamisel tagakiusuks tagajärgede raskuse järgi ei ole oluline, et senised ametivõimude ähvardused või tegevus on piisavalt leebed, et mitte sundida isikut poliitiliste vaadete avaldamisest loobuma. Lisaks tuleneb kohtu praktikast (Euroopa Kohtu 05.09.2012 otsus liidetud kohtuasjades nr C-71/11 ja C-99/11: Y ja Z vs Saksamaa Liitvabariik), et varjupaigataotluse tagasilükkamise põhjuseks ei või olla usulise tagakiusu korral isiku võimalus loobuda päritoluriigis teatud usuliste toimingute tegemisest. Euroopa Kohus käsitles seda küsimust kolmandale eelotsuse küsimusele vastamisel (p 73 jj) ja selgitas, et kui on tõendatud, et
pärast tagasipöördumist teeb isik usulisi toiminguid, mille tõttu esineb tegelik tagakiusamise oht, tuleb talle anda pagulasseisund. Üldjuhul ei ole oluline asjaolu, et ta võib ohtu vältida, loobudes teatud usuliste toimingute tegemisest (p 79). Need seisukohad on laiendatavad ka muudele juhtudele peale usulise tagakiusamise, sh poliitiliste vaadete tõttu tagakiusamisele.
(allkirjastatud digitaalselt) Andreas Paukštys
OSALISELT JÕUSTUNUD RIIGIKOHTU 15. MAI 2025 KOHTUOTSUSEGA.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.