Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. veebruar 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-161
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla poolt alasti läbiotsimise õigusvastasuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24. augusti 2021. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, esindaja Y Vastustaja – Tallinna Vangla
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Vangla apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24. augusti 2021. a otsus haldusasjas nr 3-21-161 muutmata.
Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. märtsil 2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
1.Tallinna Vangla kinnipeetavat Y külastasid 04.08.2020 ja 10.09.2020 pikaajalisel kokkusaamisel abikaasa ja 8-aastane tütar X, kes otsiti kokkusaamisele eelnevalt alasti läbi.
2.Kaebaja isa esitas Tallinna Vanglale 29.09.2020 pöördumise, milles taotles lapse ja abikaasa suhtes inimväärikust alandavate läbiotsimismeetmete kohaldamise lõpetamist.
3.Tallinna Vangla jättis 04.11.2020 otsusega nr 5-18/20/21226-2 lapse osas taotluse rahuldamata, leides, et õigus isikute läbiotsimiseks tuleneb vangistusseaduse (VangS) §-st 27 ning vältimaks keelatud ainete ja esemete liikumist vanglasse, pööratakse erilist tähelepanu pikaajalisele kokkusaamisele tulnud isikutele. Pikaajalisele kokkusaamisele tulnud isikud otsitakse läbi lahti riietumisega, sest see on ainuvõimalik meede keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Alternatiivseteks viisideks oleks kompimine ja teenistuskoer, kuid nende kasutamine ilma lahti riietumiseta ei saavuta sama tulemust. Teenistuskoerad avastaksid üksnes neid aineid, mille avastamiseks on neid treenitud. Üksnes vahetu visuaalse kontrolliga on võimalik leida kehale kleebitud aineid ja esemeid. Kokkusaamisele tulnud isikul on õigus läbiotsimistoimingust igas etapis loobuda, sellisel juhul peab ta aga arvestama, et teda ei pruugita kokkusaamisele lubada. Vangla korraldab laste läbiotsimist lapsesõbralikult, austades nende inimväärikust, tagades laste psühholoogilise ja füüsilise turvalisuse.
4.X esitas 22.01.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse 04.08.2020 ja 10.09.2020 toimunud alasti läbiotsimise õigusvastaseks tunnistamiseks. VangS § 27 võimaldab läbiotsimist, kuid õigusaktid ei reguleeri alasti läbiotsimist. Tallinna Vangla kodukorra p 12.2.8 kohaselt riietub kinnipeetav lahti ja ta otsitakse läbi enne pikaajalisele kokkusaamisele viimist ja pärast kokkusaamist. Kodukorras ei ole punkti, mille kohaselt külastaja peab enne pikaajalist kokkusaamist lahti riietuma. Seega on külastaja alasti sundimine ebaseaduslik ning lapse sunniviisiline lahtiriietamine lubamatu. Vangla julgeoleku tagamine on väga tähtis, kuid julgeoleku tagamise meetodid ei saa olla piiramatud. Pikaajalisel kokkusaamisel väljendas kaebaja ühemõtteliselt, et talle selline läbiotsimise meetod ei meeldi, ta tunneb stressi ja hirmu. Kuigi külastajal on igal etapil õigus läbiotsimisest keelduda, siis tähendab see ka seda, et kokkusaamist ei võimaldata. Pikaajalisele kokkusaamisele tulnute alasti läbiotsimine toimub iga kord ja ka siis, kui kinnipeetava juurest ei ole keelatud aineid ega esemeid leitud. Harju Maakohtu 14.04.2020 otsuse nr 4-20-1008 kohaselt tuvastab vastustaja kasutatav kehaskanner Safe Scout Provision L3 inimese kehal peidetud esemed suurusega 3–5 mm. Seega, kui keha skaneerimisel ei ole tuvastatud ilmselgelt kahtlaseid esemeid aluspükste piirkonnas, siis külastaja sundimine aluspükste äravõtmiseks on põhjendamatu. Lisaks keha skaneerimisele võib läbi otsida ainult seda keha või riiete osa, kus skanneri abil kahtlane ese tuvastati. Riigikohus tuvastas 18.05.2021 otsusega nr 3-19-549 kehaõõnsuste läbiotsimise õigusvastasuse, kuna justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 31 lg-s 5 ei ole selline läbiotsimise meetod ette nähtud. Samast põhimõttest peaks lähtuma ka alasti läbiotsimisel.
Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata.
Vastustajal tuleb tagada vanglas julgeolek, sh see, et keelatud ained ja esemed ei satuks kinnipeetavate kätte, mistõttu on põhjendatud ka pikaajalisele kokkusaamisele tulnud isikute täielik läbiotsimine. Kaebaja isa kannab karistust suures koguses narkootilise aine 2(9)
3-21-161 ebaseadusliku grupilise käitlemise eest ning tema vangistuse jooksul on tema kambritest korduvalt leitud keelatud aineid ja esemeid. Kinnipeetavad on keelatud esemete ja ainete vanglasse organiseerimisel leidlikud ning väljapoolt vanglat üritatakse vanglasse toimetada keelatud esemeid ja aineid erinevatel viisidel. Kuna pikaajalised kokkusaamised toimuvad vangla territooriumil pideva järelevalveta privaatsetes ruumides, sh puuduvad kokkusaamise ruumides ka kaamerad, annab see kokkusaajale soovi korral hõlpsa võimaluse keelatud ainete ja esemete üleandmiseks. Kui keelatud ese või aine suudetakse toimetada kokkusaamisruumi, on vanglal juba keeruline tõkestada selle jõudmist kinnipeetavate eluosakonda. Vanglaametniku õigus kinnipeetavaga kokkusaamisele tulnud isiku ja tema asjade läbiotsimiseks tuleneb VangS §-st 27 ja määrusest nr 44 ning ükski õigusakt ei tee erandit alaealise läbiotsimisele. Kuna ükski muu meede peale vahetu visuaalse kontrolli ei ole keelatud esemete leidmiseks tõhus, on ainuvõimalik riieteta läbiotsimine. Alternatiivsetest meetmetest keelatud esemete vanglasse sattumise vältimiseks ei piisa. Teenistuskoer suudab tuvastada vaid talle tuttavad ained, mis tähendab, et veel tundmatu narkootiline aine jääb leidmata. Metalliotsija abil on võimalik leida teatud kriitilist massi ületavat metallilist ainet sisaldavaid esemeid, kusjuures metalliotsijat võivad eksitada tavapärased ja lubatud asjad – riiete needid, lukud jms. Kompamise efektiivsus sõltub muu hulgas ka riiete materjaliomadustest, sh kanga paksusest ja struktuurist. Ka kohtupraktikas on leitud, et isikute läbiotsimine lahti riietumisega on sobiv, vajalik ja mõõdukas meede vanglas keelatud esemete ja ainete avastamiseks, kuna muud vahendid ei pruugi anda samaväärset tulemust. Kohus on rõhutanud lahendis 3-15-566, et läbiotsimine kujutab endast rutiinset kontrolli, mille jaoks ei ole vaja eraldi põhjendust. Avalik huvi (korra ja julgeoleku tagamine vanglas) on läbiotsimisel kaalukam isiku õigustest (isiku ja eraelu puutumatus) ja seda ka alaealiste puhul.
6.Tallinna Halduskohtu 24.08.2021 otsusega rahuldati kaebus, tunnistati Tallinna Vangla tegevus 04.08.2020 ja 10.09.2020 pikaajalisele kokkusaamisele eelnevalt kaebaja alasti läbiotsimisel õigusvastaseks ning mõisteti vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 15 eurot. VangS § 27 sätestab, et vanglateenistuse ametnikul on õigus kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isik ja tema asjad läbi otsida. Määruse nr 44 § 31 täpsustab, et vanglateenistuse ametnikul on õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast väljuv isik või vanglas viibiv isik (lg 1). Läbiotsimise tõhustamiseks võib kasutada metallidetektorit, riideid ja keha pealispinda läbivalgustavat seadet ning muid tehnilisi vahendeid või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera (lg 4). Neist normidest nähtub, et vanglal ei ole läbiotsimise kohustust ja vanglal on seega kaalutlusõigus. Vangla seisukohast nähtub, et kaalutlusõigust ei teostatud ja alasti läbiotsimine toimub alati. Tegemist on kaalutlusveaga, mis võis mõjutada asja otsustamist. Ekslik on arusaam, et õigusaktid ei tee läbiotsimisel erandit alaealiste suhtes. Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht asjas nr 3-15-566 (p 10) on ekslik. Lisaks vangistusseadusele ja selle alusel antud määrustele tuleb vanglal oma tegevuses juhinduda lastekaitseseadusest (LasteKS) ning ÜRO lapse õiguste konventsioonist. Perekonnaseaduse kohaselt on lapsel õigus suhelda oma vanemaga ning vanemal on kohustus ja õigus suhelda oma lapsega. LasteKS § 5 p 3 sätestab, et lapse õiguste ja heaolu tagamisel tuleb lähtuda ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud põhimõttest, et kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb esikohale seada lapse huvid. LasteKS § 21 lg 1 sätestab, et kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel tuleb selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Lapse huvidest tuleb lähtuda ka pikaajalisele kokkusaamisele eelnevalt läbiotsimise üle otsustamisel. Lapse 3(9)
3-21-161 õigustega ei ole kooskõlas, kui tal tuleb valida vanemaga vanglas kohtumise ja alasti läbiotsimise talumise vahel. Ehkki kaebajal oleks olnud võimalik täieliku läbiotsimisest keeldumisel kohtuda isaga lühiajalise kokkusaamise vormis või suhelda temaga telefonis, ei asenda need suhtlemisvõimalused pikaajalist kokkusaamist. Alasti läbiotsimine ei ole proportsionaalne meede. Seda ei õigusta asjaolu, et olemasolev eritehnika ei pruugi võimaldada markeerida kõiki keelatud aineid ja esemeid. Tallinna Vanglas tehakse läbiotsimist lisaks täielikule lahtiriietamisele ka teenistuskoeraga, kehaskanneriga, röntgeniseadmega, metalliotsijaga ja kompamisega. Kehaskänneri tuvastamisvõimekus erineb oluliselt metallidetektorist. See tuvastab isiku rõivastes ja inimese kehas peidetud esemeid, sh metalli ja plastikut, alates mõõtmetest 3–5 mm. Alasti läbiotsimisel võivad kaasneda samasugused inimlikud vead kui kehaskänneriga läbiotsimisel. Määruse nr 44 § 32 p 2 ja Tallinna Vangla kodukorra p 12.2.8 kohaselt on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik pärast pikaajalist kokkusaamist. Seega on loodud süsteem, mis peaks oluliselt vähendama võimalust, et vanglasse satub kokkusaamise järel keelatud aineid ja esemeid. Samuti näeb kodukorra p 12.2.8 ette, et pärast pikaajalist kokkusaamist tehakse kinnipeetavale narkotest. Tubakatoodete tarbimist on võimalik tuvastada nt suitsuandurite vms abil ning alkoholijoovet indikaatorvahendiga. Seega on võimalik vanglas julgeolekut tagada ka külaliste õigusi oluliselt vähem riivates. Kaebaja alasti läbiotsimist ei õigusta ka see, et kaebaja isa kambrist on leitud keelatud aineid ja esemeid ning ta viibib Tallinna Vanglas suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku grupilise käitlemise eest. Tallinna Vangla ei ole esitanud tõendeid selle koha, et kambritest leitud keelatud ained ja esemed oleksid kindlasti kuulunud kaebaja isale, et need pärinevad väljastpoolt vanglat ning nende toimetamiseks kaebaja isale oleks kasutatud kaebaja või tema ema abi. Samuti ei nähtu Tallinna Vangla vastusest ja esitatud tõenditest, et pärast kaebaja ning abikaasaga kohtumist oleks kaebaja isa juurest leitud keelatud aineid või esemeid. Seejuures on kaebaja abikaasaga kohtunud pikaajaliselt korduvalt. Samuti ei nähtu, et Tallinna Vangla oleks koostanud mingi riskihinnangu, mille alusel võiks pidada kaebajat julgeolekuohu allikaks ning tema igakordne alasti läbiotsimine on sel põhjusel vajalik. Täieliku lahtiriietamisega läbiotsimist võivad õigustada nt vanglale eelnevalt teadaolev info, et külastajat võidakse ära kasutada keelatud esemete ja ainete sisseviimiseks või on selline soov külastajal endal, külastajate varasem käitumine, vanglas külastuse eel või selle ajal ilmnenud asjaolud. Selline info tuleb säilitada viisil, et see oleks hiljem kontrollitav. Seda ei ole vangla teinud. Kas inimene on vaja läbi otsida teda täielikult lahti riietades, tuleb hinnata üldjuhul kohapeal ja alles siis, kui ametnikel tekib kokkusaajate suhtes põhjendatud kahtlus: näiteks viitab sellisele vajadusele leebemate läbiotsimismeetodite (kompamisega, skänneriga läbiotsimine jmt) kasutamisel selgunud info. Samuti võib alaealise lapse täieliku lahtiriietamisega läbiotsimine olla õigustatud siis, kui last on proovitud keelatud ainete ja esemete sissetoomiseks ära kasutada. Sellise asjaolude esinemist praegusel juhul ei nähtu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Tallinna Vangla apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 24.08.2021 otsus ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. Läbiotsimine ei toimu kaalutlusõiguse alusel. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 37 lg 2 ja § 40 järgi otsitakse enne ja pärast kokkusaamist kinnipeetav ja kokkusaaja läbi. Seega on vanglal läbiotsimise kohustus. VangS § 66 lg-st 1 tuleneb vanglale kohustus korraldada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab VangS ja 4(9)
3-21-161 VSKE täitmise ning üldise julgeoleku vanglas. Sestap tuleb vanglal VangS § 15 lg 2 alusel tagada, et kinnipeetavate kätte ei satuks keelatud ained ja esemed, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja korda. Vanglas leitakse kinnipeetavatelt keelatud esemeid, mis saavad vanglasse jõuda vaid vanglaväliste isikute tegevuse tulemusel. Arvestades, et uue Tallinna Vangla arhitektuurilise eripära tõttu on territooriumile ülevisete teel keelatud esemete ja ainete toimetamine praktiliselt võimatu, on suure tõenäosusega keelatud esemete territooriumile transportimisel kasutatud füüsiliste isikute abi. Pikaajalised kokkusaamised toimuvad vangla territooriumil pideva järelevalveta privaatsetes ruumides, mis annab kokkusaajale hõlpsa võimaluse keelatud ainete ja esemete üleandmiseks. Seetõttu pöörab vangla pikaajalistele kokkusaamistele tulnud isikute läbiotsimisele erilist tähelepanu. Vanglal tuleb valida läbiotsimise viis ja kontrolli ulatus, mis aitab läbiotsimise eesmärki tagada. Lahti riietumisega läbiotsimine on keelatud esemete leidmiseks ainus tõhus viis. Apellant selgitas halduskohtus, et kehaskänneri kasutamine ei ole võimeline kõiki keelatud esemeid tuvastama. Kuna vangla on pidanud julgeoleku ja vanglas viibivate isikute turvalisuse tagamiseks ainuvõimalikuks meetmeks viia pikaajalisele kokkusaamisele tulnud isikute suhtes läbi lahti riietumisega kontroll, puudus vajadus veel täiendavaks isikupõhiseks kaalumiseks. Kohus on rõhutanud otsuses asjas nr 3-15-566, et läbiotsimine kujutab endast rutiinset kontrolli, mille jaoks ei ole vaja eraldi põhjendust. Ülekaalukas avalik huvi (korra ja julgeoleku tagamine vanglas) prevaleerib isiku õiguste (isiku ja eraelu puutumatus) riive üle läbiotsimisel ja seda isegi alaealiste puhul. Isikute läbiotsimine lahti riietumisega on sobiv, vajalik ja mõõdukas meede vanglas keelatud esemete ja ainete avastamiseks, kuna muud vahendid ei pruugi anda samaväärset tulemust. Reeglina puudub vanglal enne isiku läbiotsimist teave, kas isikul on keelatud esemed või mitte. Kui kinnipeetav ja kokkusaaja on huvitatud keelatud esemete või ainete jõudmisest vangla territooriumile, ei ole võimalust, et see teave jõuab vanglani. Halduskohtu otsus välistaks teatud tüüpi esemete või ainete avastamise vanglasse toomisel. Kui kokkusaajal õnnestub keelatud ese või aine toimetada kokkusaamisruumi, on vanglal keeruline eseme või aine kinnipeetavate eluosakonda jõudmist tõkestada ja selle liikumisteekonda tuvastada. Keelatud esemeid või aineid ei pruugi kinnipeetavad lasta proovida vanglasse tuua üksnes enda tarbeks, vaid ka teistele kinnipeetavatele. Näiteks võidakse seda teha kaaskinnipeetavate abistamiseks, teiste kinnipeetavate surve või sunni tõttu või ka kauplemise eesmärgil. Ära võidakse püüda kasutada ka olukordi, kus mõne kaaskinnipeetavaga luuakse näiliselt head suhted, et see isik tunneks endal hiljem mõne teene küsimisel moraalset kohustust kaaskinnipeetava palvele vastu tulla. Seetõttu ei saa lahtiriietumisega läbiotsimine olla erandlik ja vaid eelinfole põhinev. Keelatud esemed ja ained ei ole üksnes suureks ohuks vangla julgeolekule, vaid kätkevad endas potentsiaalset ohtu vanglas viibivate isikute elule ja tervisele. Isikuid, kes viibivad kinnipidamiskohas, peetakse eriti haavatavas seisundis olevaiks ning avalikul võimul on kohustus kaitsta nende tervist ja heaolu. Olukorras, mil kaebajaga koos kokkusaamisele tulnud lapsevanem on andnud nõusoleku kaebaja läbiotsimiseks, ei ole vangla käitunud õigusvastaselt. Kaebaja otsiti läbi ema juuresolekul. Kaebaja eemaldas esmalt riided ülakehalt ning pärast ülakehale riiete tagasi panemist eemaldas riided alakehalt, misjärel sai kaebaja juba riidesse panna. Mõlema läbiotsimise juures lisaks kaebaja vanemale viibinud naisametnik kaebajat ei puudutanud. Arvestades, et vanglaametnikele kaebajaga seonduvalt midagi tavapäratut meelde ei jäänud, võib järeldada, et igapäevaselt kaebajaga koos elav lapsevanem ega ka 9-aastane kaebaja ise läbiotsimises midagi erakorralist ei täheldanud. Kaebaja ja tema ema on pikaajalistel kokkusaamistel käinud ka 2021. aastal.
5(9)
3-21-161 Metallidetektori, kompamise, röntgenseadme, kehaskänneri või teenistuskoera kasutamisega ei pruugi avastada esemeid või aineid, mis on erinevaid meetodeid kasutades peidetud kehale, mistõttu on vaja läbiotsimisel kasutada ka isiku lahti riietumist. Seega kaalub keelatud esemete vanglasse toimetamise oht üles kokkusaaja ebamugavustunde, mis kaasneb külastaja läbiotsimisega. Oht keelatud esemete ja ainete vanglasse toomiseks on suur.
8.X palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. Halduskohtu otsus on kooskõlas õiguskantsleri 20.01.2020 arvamusega nr 7-7/191450/2000290 „Pereliikmete vastuvõtmine vanglas“. Õiguskantsler väljendas halduskohtuga sama seisukohta ka 2021. a tegevuse ülevaates.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Halduskohtu otsus on õige ja põhjendatud. Apellatsioonkaebus ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid HKMS § 201 lg 4 alusel korrata.
10.VangS § 68 lg 3 sätestab, et vanglateenistuse ametnikul on õigus vanglasse saabuvad ja vanglast väljuvad isikud ning nende asjad läbi otsida. Läbiotsimist teostab isikuga samast soost vanglateenistuse ametnik. VangS § 27 lg 1 ls 1 näeb ette, et vanglateenistuse ametnikul on õigus kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isik ja tema asjad läbi otsida. Sama lõike kolmas lause nõuab, et läbiotsimise viib läbi külastajaga samast soost vanglateenistuse ametnik. VSKE § 37 lg 2 ja § 40 järgi otsitakse enne ja pärast kokkusaamist kinnipeetav ja kokkusaaja läbi. Seega ei ole vanglal kaalutlusruumi otsustamisel, kas pikaajalisele kokkusaamisele saabuv või sealt lahkuv isik läbi otsida, küll aga ei ole õigusaktidega ette nähtud, millisel viisil läbiotsimine aset leiab. Selle otsustamisel on vanglal kaalutlusruum.
11.Kaalutlusõiguse alusel isiku läbiotsimise viisi valikul tuleb arvestada, et mida intensiivsem on isiku põhiõiguse piirang, seda kaalukamad ja enam põhjendatud peavad olema piirangut õigustavad asjaolud. Samuti peavad eriti intensiivsed põhiõiguste piirangud olema demokraatia põhimõttest tulenevalt sätestatud seadusega, mitte selle alusel antud määrusega. Kui seadusandja ei ole ette näinud kinnipeetavat külastavate isikute alasti läbiotsimist iga kord, tuleb vanglal läbiotsimise viisi valikul pidada seda kui eriti intensiivset läbiotsimise viisi erandlikuks, mis nõuab konkreetsete asjaoludega seostamist. Halduskohus viitas asjakohaselt LasteKS § 21 lg-le 1, mis nõuab laste huvidega arvestamist ja nende huvide esikohale seadmist.
12.Pikaajalisele kokkusaamisele tulevaid isikuid, eriti alaealisi, ei ole üldjuhul karistatud õigusrikkumise eest. Neist lähtuv oht ei saa seetõttu olla võrreldav pikaajalisel kokkusaamisel viibivast kinnipeetavast lähtuva ohuga. Seetõttu ei saa eriti alaealiste külastajate poolt õigusrikkumiste toimepanemise – vanglasse keelatud esemete toimetamise – tõenäosust pidada sedavõrd suureks, et õigustada nende läbiotsimist sõltumata konkreetsest juhtumist eriti intensiivsel viisil. Ka ei ole vangla välja toonud, et pikaajalisel kokkusaamisel käivate laste läbiotsimisel leitud keelatud esemete hulk või protsentuaalselt nende leidmise sagedus oleks suur. Halduskohus viitas õigesti määruse nr 44 § 32 p-le 2 ja Tallinna Vangla kodukorra p-le 12.2.8, mis näevad ette kinnipeetava läbiotsimise kohustuslikkuse pärast pikaajalist kokkusaamist. Seega on pikaajalisel kokkusaamisel käivate laste kaudu vanglas keelatud esemete vangla eluosakonda toimetamine ülimalt ebatõenäoline ka juhul, kui lapsi ei otsita läbi alasti.
6(9)
3-21-161
13.Mõistagi tuleb vanglal hoolitseda ka selle eest, et pikaajalise kokkusaamise ajal ei oleks kinnipeetavate käsutuses vanglas keelatud aineid ja esemeid. Vanglasse saabuvate külastajate ebapiisava läbiotsimise korral ei ole välistatud kokkusaamise ajaks kinnipeetava kasutusse keelatud esemete ja ainete sattumine. Arvestada tuleb aga sellega, et teised läbiotsimise viisid nagu metallidetektor, kompamine, röntgenseade, kehaskänner ja teenistuskoer võimaldavad suurel määral hoida selle ohu ära. Kokkusaamiseks mõeldud ruumidesse võib muid läbiotsimise viise ja vahendeid hoolikalt kasutades keelatud aineid ja esemeid sattuda väga vähestel juhtudel ja erandina. Keelatud esemete või ainete eluosakonda toimetamist aitab sellisel juhul vältida konkreetse kinnipeetava isikuga seotud ohtude hindamine ja võimalus kinnipeetav, mitte teda külastav isik, eriti alaealine, alasti läbi otsida. Alaealiste alasti läbiotsimine saab olla vaid äärmiselt erandlik meede.
14.Ohu korral, et kinnipeetav, kelle juurde alaealine pikaajalisele kokkusaamisele läheb, kasutab last ära õigusrikkumise toimepanemiseks, on enam põhjendatud kokkusaamise võimaldamisest keeldumine, sest last õigusrikkumise toimepanemiseks ära kasutava vanemaga koosviibimine ei ole lapse huvides. Lapse kokkupuuteid vanemaga, kes suunavad teda õigusrikkumises osalema, tuleb vanglal vältida.
15.Ringkonnakohtu seisukohta toetavad õiguslikult mittesiduvad Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT) ja õiguskantsleri seisukohad. CPT taunis täieliku lahtiriietamisega läbiotsimise regulaarset kasutamist 2019. a soovituses CPT/Inf (2019) 31 Eestile (p 84),1 küll kinnipeetavate läbiotsimisse puutuvalt.
16.Õiguskantsleri Tartu Vangla 24.11.–26.11.2016 kontrollkäigu kokkuvõtte2 p-s 6.2 ja Tallinna Vangla 13.03–15.03.2017 kontrollkäigu kokkuvõtte3 p-s 6.3 paluti viitega EIK 26.09.2006 otsusele asjas Wainwright vs Ühendkuningriik, Mandela reeglitele, Bangkoki reeglitele ja Euroopa vanglareeglistikule „vanglal lahti riietamisega läbiotsimisele eelistada alternatiivseid läbiotsimisvahendeid ja -meetodeid (kompamisega läbiotsimine, inimeste ja asjade uurimiseks kasutusel olevad skännerid, teenistuskoera kasutamine jmt.) ning otsida kokkusaajad läbi lahti riietamisega üksnes siis, kui see on vältimatult vajalik.“
17.04.06.2020 kirjas nr 7-7/200219/2003282 Justiitsministeeriumile ja vanglatele4 leidis õiguskantsler: „Täieliku lahtiriietamisega läbiotsimise otsus peab põhinema ohuhinnangul, mille aluseks on konkreetse kinnipeetava käitumine. /.../ Kinnipeetavate riiete ja asjade seast on keelatud esemeid ja aineid võimalik avastada ka vähem intensiivsete meetmetega (skänneriga, kompamisega läbi otsides jne).“5
18.Õiguskantsler märkis 05.11.2019 kirjas nr 7-4/191395/1905411 Tallinna Vanglale,6 kuigi puutuvalt lühiajalistesse kokkusaamistesse, järgmist: „Kokkusaamistele eelnev igakordne täieliku lahtiriietamisega läbiotsimine ei ole lubatav. Inimese, iseäranis lapse õigusi sedavõrd piiravat meedet tuleb iga kord põhjendada konkreetsete asjaoludega. /.../ 2013. aasta
3-21-161 soovitustes Poolale7 (p 106) märkis CPT, et külaliste täieliku lahtiriietamisega läbiotsimine peab samuti olema erandlik ja põhinema faktide alusel tehtud otsusel. Kui mõni külastaja kujutab ohtu julgeolekule, tuleb vanglal kaaluda täieliku lahtiriietamisega läbiotsimise asemel eraldamisega või pideva järelevalve all kohtumise korraldamist. Kokkusaamistele eelnevat süstemaatilist kinnipeetavate ja külastajate täieliku lahtiriietamisega läbiotsimist taunis CPT selgelt nii 2016. aastal soovitustes Bosnia ja Hertsegoviinale8 (p 79) kui ka 2015. aastal soovitustes Tšehhile9 (p 143). Juhiseid, kuidas korraldada laste kohtumisi nende vangistuses olevate vanematega ja kuidas seejuures kohelda lapsi, annavad ka Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitused CM/Rec(2018)5.10 Vangla peab laste turvakontrolli korraldama lapsesõbralikult, austades laste inimväärikust ja õigust privaatsusele, samuti peab seejuures tagama laste psühholoogilise ja füüsilise turvalisuse. Igasugune ulatuslik (sh kehaõõnsuste) läbiotsimine on laste puhul keelatud (p 23). /.../ Aastate jooksul keelatud esemete ja ainete leidmine, mis ei ole seotud kokkusaajatega, ei õigusta iga kord täieliku lahtiriietamisega läbiotsimist. Kas inimene on vaja läbi otsida teda täielikult lahti riietades, tuleb hinnata üldjuhul kohapeal ja alles siis, kui ametnikel tekib kokkusaajate suhtes põhjendatud kahtlus: näiteks viitab sellisele vajadusele leebemate läbiotsimismeetodite (kompamisega, skänneriga läbiotsimine jmt) kasutamisel selgunud info.“
19.20.01.2020 kirjas nr 7-7/191450/2000290 Tallinna Vanglale11 märkis õiguskantsler järgmist: „Vangla ei ole suutnud veenvalt selgitada, millistel erandlikel asjaoludel oli põhjendatud pikaajalisele kokkusaamisele tulnud külaliste läbiotsimine neid kõiki täielikult lahti riietades. Vangla julgeolek on väga tähtis, ent inimese ja eriti lapse õigusi niivõrd piirava meetme kasutamist saab tingida vaid konkreetne ohuhinnang. See saab põhineda näiteks külalise varasemal käitumisel, vanglale eelnevalt teadaoleval infol, vanglas külastuse eel või selle ajal ilmnenud asjaoludel. Täieliku lahtiriietamisega läbiotsimine tuleb dokumenteerida nii, et selle põhjendatust saaks tagantjärele kontrollida. /.../ Vangla julgeolek on väga tähtis, ent selle tagamiseks tuleb rakendada meetmeid, mis on eesmärgi suhtes proportsionaalsed. Mida piiravam on meede, seda põhjalikumalt tuleb selle kasutamist kaaluda. Kui kõik külalised otsustatakse iga kord täieliku lahti riietamisega läbi otsida, viitab see kinnistunud reeglile ja kaalutluse puudumisele. Üldised viited julgeolekukaalutlustele, samuti aastate jooksul keelatud esemete ja ainete leidmisele (mis ei ole seotud just nende külastajatega) ei ole piisavad, et õigustada niivõrd piirava abinõu iga kord ja kõigi suhtest kasutamist. /.../ Meelevaldne on eeldada, et kõigi kinnipeetavate ja neid külastama tulnud lähedaste puhul on ühtviisi kõrgendatud oht keelatud esemete ja ainete vanglasse toimetamiseks. /.../ Õiguskantsleri kogutud andmetel on teiste riikide vanglate praktikas täieliku lahtiriietamisega läbiotsimine äärmuslik abinõu, mis tuleb kõne alla üksnes konkreetse ja põhjendatud kahtluse korral. Selleks, et vanglasse ei satuks keelatud esemeid ega aineid, otsitakse vajaduse korral pärast kokkusaamist läbi ennekõike kinnipeetav. See on tavapärane ka Eesti vanglates. Määruse „Järelevalve korraldus vanglas“ § 32 p 2 kohaselt on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik sh pärast pikaajalist kokkusaamist. Nii vähendatakse märgatavalt võimalust, et vanglasse satub kokkusaamise järel keelatud aineid ja esemeid. Kokkusaamise ajal keelatud ainete tarbimist saab tuvastada pärast kokkusaamist kohustusliku narkotestiga, tubakatoodete tarbimist saab kindlaks teha haistmise ja kokkusaamistuppa paigaldatud suitsuandurite abil. Kui leitakse keelatud aineid või esemeid, võib kokkusaamise ära jätta või edaspidi kokkusaamisi piirata. Samuti annab see põhjendatud kahtluse järgmistel kordadel konkreetsete külaliste ulatuslikumaks läbiotsimiseks. /.../ Seesugune läbiotsimine saab tugineda üksnes
3-21-161 konkreetsetele asjaoludele. Meetme rakendamise võib tingida näiteks vanglale eelnevalt teadaolev info, külastajate varasem käitumine, vanglas külastuse eel või selle ajal ilmnenud asjaolud. Info läbiotsimiste kohta tuleb talletada nii, et selle põhjendatust saaks tagantjärele kontrollida.“
20.15.12.2020 kirjas nr 7-4/202089/2007058 Viru Vanglale12 selgitas õiguskantsler: „Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 37 lg 2 näeb ette, et kinnipeetav ja külaline otsitakse läbi enne ja pärast kokkusaamist. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 31 ls 1 ütleb, et vanglateenistuse ametnikul on õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast väljuv isik või vanglas viibiv isik. Viidatud sätted ei näe ette, millise põhjalikkuse ja ulatusega tuleb pikaajalisele kokkusaamisele tulijad läbi otsida. Vangla julgeolek on väga tähtis. Keelatud ainete ja esemete vanglasse sattumise vältimiseks on vaja vanglasse sisenevate inimeste asjad ja riided üle vaadata. Selleks kasutatakse vanglates juba täna läbiotsimist teenistuskoera abiga, kehaskanneriga, röntgeniseadmega, metalliotsijaga ja kompamisega. Määruse „Järelevalve korraldus vanglas“ § 32 p 2 kohaselt on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik ka pärast pikaajalist kokkusaamist. Nii vähendatakse märgatavalt võimalust, et vanglasse satub kokkusaamise järel keelatud aineid ja esemeid. /.../ Kui vanglal tekib konkreetses olukorras põhjendatud kahtlus ning vajadus laps ilma riieteta läbi otsida, võib see viidata sellele, et last on proovitud keelatud ainete ja esemete sissetoomiseks ära kasutada või on laps ise soovinud vangistuses vanemale heameelt teha. Selleks, et last mitte seada veel haavatavamasse olukorda ega teha teda täiskasvanute tegude eest vastutavaks, tuleb vanglal kaaluda lapse alasti läbiotsimise asemel korraldada kokkusaamine muul viisil (nt järelevalve all). Tõsisemal juhul võib VangS § 25 lg 11 p 4 alusel kokkusaamise ära jätta.“
21.Praegusel juhul ei ole vangla kaebaja alasti läbiotsimist põhjendanud konkreetse juhtumi asjaoludega. Üksnes kuriteo iseloom, mille eest kaebaja isa vangistuses viibib, ei ole kaebaja suhtes kasutatud läbiotsimise viisi õigustamiseks piisav. Arvestades võimalusi kaebaja läbiotsimiseks pikaajalise kokkusaamise järel ja kaebaja läbiotsimise võimalust teistel, kaebaja õigusi vähem intensiivselt piiravatel viisidel, ei olnud ringkonnakohtu arvates vaidlustatud toimingud proportsionaalsed.
22.Eelnevat arvestades on halduskohus õigesti kaebuse rahuldanud. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks jääda nende seisukohtade juurde, mida ta väljendas haldusasjas nr 3-15-566.
23.Kuna pooled ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulude nimekirju esitanud ega kulude kandmist väitnud, jäävad need võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 109 lg 1).