X kaebus (esitatud seadusliku esindaja A poolt) Tallinna Vangla toimingute (alasti läbiotsimine pikaajalisele kokkusaamisele tulles) õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, seaduslik esindaja A Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ning tunnistada Tallinna Vangla tegevus 04.08.2020 ja 10.09.2020 pikaajalisele kokkusaamisele eelnevalt alaealise X alasti läbiotsimisel õigusvastaseks.
2.Mõista Tallinna Vanglalt X kasuks välja menetluskulud summas 15 eurot.
3.Kohtulahendi Riigi Teatajas avaldamisel asendada kaebaja X ning tema vanemate A ja B nimed tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 23.09.2021. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.X (edaspidi kaebaja või tütar) külastas 04.08.2020 ja 10.09.2020 koos ema Bga (edaspidi ema või abikaasa) pikaajalise kokkusaamise raames Tallinna Vanglas viibivat isa A (edaspidi kinnipeetav või isa). Enne pikaajalisele kokkusaamisele lubamist teostati nii kinnipeetava abikaasale kui ka 8-aastasele kaebajale alasti läbiotsimine.
2.Kaebaja isa esitas Tallinna Vanglale 29.09.2020 pöördumise, milles taotles lapse ja abikaasa suhtes inimväärikust alandavate läbiotsimismeetmete kohaldamise lõpetamist. Tallinna Vangla jättis 04.11.2020 otsusega nr 5-18/20/21226-2 (edaspidi 04.11.2020 otsus) lapse osas taotluse rahuldamata ning abikaasa osas läbi vaatamata. Tallinna Vangla leidis otsuses, et õigus isikute läbiotsimiseks tuleneb vangistusseaduse (edaspidi VangS) §-st 27 ning vältimaks keelatud ainete ja esemete liikumist vanglasse pööratakse erilist tähelepanu pikaajalisele kokkusaamisele tulnud isikutele. Pikaajalisele kokkusaamisele tulnud isikutele teostatakse lahti riietumisega läbiotsimist, sest see on ainuvõimalik meede keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Alternatiivseteks viisideks lahti riietumisele oleks ainult kompimine ja teenistuskoer, kuid nende kasutamine ilma lahti riietumiseta ei saavuta sama tulemust, mis lahti riietumisega läbiotsimine. Teenistuskoerad avastaksid üksnes neid aineid, mille avastamiseks on neid treenitud. Üksnes vahetu visuaalse kontrolliga on võimalik leida kehale kleebitud aineid ja esemeid. Kokkusaamisele tulnud isikul on õigus läbiotsimistoimingust igas etapis loobuda, sellisel juhul peab ta aga arvestama, et teda ei pruugita kokkusaamisele lubada. Ka lapsi võidakse keelatud esemete ja ainete sissetoomiseks vanglasse ära kasutada, mistõttu on vajalik ka nende läbiotsimine. Vangla korraldab laste läbiotsimist lapsesõbralikult, austades nende inimväärikust, tagades laste psühholoogilise ja füüsilise turvalisuse.
3.Kaebaja isa esitas 04.11.2020 otsusele vaide, mis jäeti 22.12.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/378-2 rahuldamata. Vaidemenetluses jäi vangla 04.11.2020 otsuses toodud seisukoha juurde.
4.X esitas 22.01.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse 04.08.2020 ja 10.09.2020 toimunud alasti läbiotsimise õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebajat esindab kohtumenetluses ema nõusolekul isa.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja seisukoht
5.1.Õige on vangla seisukoht, et VangS § 27 võimaldab läbiotsimist, kuid õigusaktid ei reguleeri alasti läbiotsimist. Tallinna Vangla kodukorras (edaspidi kodukord) on punkt 12.2.8, mille kohaselt kinnipeetav riietub lahti ja ta otsitakse läbi enne pikaajalisele kokkusaamisele viimist ja pärast kokkusaamist. Kahtluste korral võidakse kontrollida kinnipeetava narkojoovet (kodukorra punkt 12.2.8), katkestada kohtumine (kodukorra punkt 12.2.10) Samuti on vanglal õigus kontrollida kokkusaamise ajal kinnipeetava ja külastaja kohalolu ja seisundit (kodukorra punkt 12.2.11). Kodukorras ei ole punkti, mille kohaselt külastaja peab enne pikaajalist kokkusaamist lahti riietuma. Seega on külastajate alasti sundimine ebaseaduslik ning laste sunniviisiline lahtiriietamine lubamatu.
5.2.Õige on ka see, et vangla julgeoleku tagamine on väga tähtis, kuid julgeoleku tagamise meetodid ei saa olla piiramatud. Kaebaja nõustub õiguskantsleri arvamusega, et on vaja juurutada meetmed, mis on eesmärgiga proportsionaalsed (õiguskantsleri 20.01.2020 kiri nr 77/191420/2000290). Õiguskantsleri kirjast nähtub, et vanglaametnikud ei ole külastajate suhtes, kelle hulgas on ka lapsi, nii sõbralikud kui vangla seda esitab. Samuti on arusaamatu, kuidas on võimalik inimväärikust alandavaid läbiotsimise meetodeid rakendades rääkida sellest, et seda tehakse sõbralikult ja inimväärikust austavalt. Pikaajalisel kokkusaamisel väljendas kaebaja ühemõtteliselt, et talle selline läbiotsimise meetod ei meeldi, ta tunneb stressi ja hirmu. Kuigi külastajal on igal etapil õigus läbiotsimisest keelduda, siis tähendab see ka seda, et kokkusaamist ei võimaldata.
2 (7)
5.3.Vastustaja väide, et isa tõttu on kambritesse sattunud keelatud aineid ja esemeid on absurdsed ning väite tõendamiseks ei ole vangla viinud läbi ühtegi menetlust. Vastustaja korraldab kõigile pikaajalisele kokkusaamisele tulnud isikutele alasti läbiotsimise ning seda ka siis, kui kinnipeetava juurest ei ole keelatud aineid ja esemeid leitud. Lähtudes Harju Maakohtu 14.04.2020 otsusest nr 4-20-1008 tuvastab vastustaja kasutatav kehaskanner „Safe Scout Provision L3“ inimese kehal peidetud esemed suurusega 3–5 mm. Sama otsuse lehekülgedel 3–4 on ära toodud Tallinna vangla selgitus, kus vangla selgitab: „kuna kehaskannerit opereerib vanglaametnik, võib inimlikust eksimusest juhtuda, et keelatud ese jääb inimese kehal või kehaõõnsuses tuvastamata. Kehaskanner ei näita, kas miski ese on keelatud või mitte, seda peab hindama vanglaametnik.“. Eeltoodust lähtuvalt tuleb välja, et kehaskanner tuvastab väga väikeseid detaile ning arvatavasti ka nende täpset paiknemist. Seega kui keha skaneerimisel ei ole tuvastatud ilmselgelt kahtlaseid esemeid aluspükste piirkonnas, siis külastaja sundimine aluspükste mahavõtmiseks näib täiesti mõttetu ja suisa küüniline. Sellises olukorras tundub loogilisema ja korrektsemana eetilisest seisukohast lähtudes otsida lisaks keha skaneerimisele läbi ainult seda keha ja/või riiete osa, kus skanneri abil kahtlane ese tuvastati.
5.4.Riigikohus tuvastas 18.05.2021 otsusega nr 3-19-549 kehaõõnsuste läbiotsimise õigusvastasuse, kuna justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (edaspidi määrus nr 44) § 31 lg-st 5 ei ole selline läbiotsimise meetod ette nähtud. Samast põhimõttest peaks lähtuma ka alasti läbiotsimisel. Riigikohus märkis otsuses nr 3-19-549, et asjas nr 3-3-1-32-12 asuti seisukohale, et alasti läbiotsimine on kooskõlas VangS §-ga 68 ja justiitsministri 01.04.2004 määruse nr 23 § 27 lg-ga 2 (3-19-549/98, punkt 19). Kuid nagu Riigikohus märgib, siis määruses nr 44 ei kehtestata erinevaid läbiotsimise viise (täielik läbiotsimine ehk riidest lahti võtmisega või mittetäielik), vaid selles kehtestatakse läbiotsimise kord, mille juures tuleb läbiotsimisel kasutada metallidetektorit, skännerit ja teisi tehnilisi vahendeid või väljaõppe saanud teenistuskoera (3-19-549/98, punkt 21). Jah, vangla kodukord näeb ette läbiotsimist lahti riietumisega (kodukorra punktid 4.7 ja 12.2.8), kuid selline läbiotsimine ei ole külastajate suhtes ette nähtud mitte ühegi õigusaktiga. Seega, sarnaselt kehaõõnsuste läbiotsimise õigusvastaseks tunnistamisele, tuleks õigusvastaseks tunnistada ka vanglasse pikaajalisele kokkusaamisele saabunud külastajate läbiotsimine paljaks võtmisega. Vangla turvalisuse tagamiseks piisab normide rakendamisest, mis on sätestatud justiitsministri määruse nr 44 § 31 lg-s 5 ja kodukorras.
6.Vastustaja seisukoht
6.1.Vastustaja jääb 04.11.2020 otsuses ja vaideotsuses toodud seisukohtade juurde. Vastustajal tuleb tagada vanglas julgeolek, sh et keelatud ained ja esemed ei satuks kinnipeetavate kätte, mistõttu on põhjendatud ka pikaajalisele kokkusaamisele tulnud isikute täielik läbiotsimine. Kaebaja isa kannab karistust suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku grupilise käitlemise eest ning tema vangistuse jooksul on tema kambritest korduvalt leitud keelatud aineid ja esemeid. Ei saa välistada, et ta võib käituda vanglas kehtivat korda eirates.
6.2.Kinnipeetavad on keelatud esemete ja ainete vanglasse organiseerimisel leidlikud ning väljapoolt vanglat üritatakse erinevatel viisidel esemeid ja aineid vanglasse toimetada. Pikaajalised kokkusaamised on üheks selliseks võimaluseks. Seetõttu pöörab vastustaja erilist tähelepanu ka pikaajalistele kokkusaamistele tulnud isikute läbiotsimisele. Kuna pikaajalised kokkusaamised toimuvad vangla territooriumil pideva järelevalveta privaatsetes ruumides, sh puuduvad kokkusaamise ruumides ka kaamerad, annab see kokkusaajale soovi korral hõlpsa
3 (7)
võimaluse keelatud ainete ja esemete üleandmiseks. Kui keelatud ese või aine suudetakse toimetada kokkusaamisruumi, on vanglal juba keeruline selle kinnipeetavate eluosakonda jõudmist tõkestada. Seega vältimaks pikaajaliste kokkusaamiste kaudu keelatud esemete vanglasse sattumist, otsitakse kokkusaajad enne kokkusaamist läbi.
6.3.Vanglaametniku õigus kinnipeetavaga kokkusaamisele tulnud isiku ja tema asjade läbiotsimiseks tuleneb VangS §-st 27 ja määrusest nr 44 ning ükski õigusakt ei tee erandit alaealise läbiotsimisele. Läbiotsimiste näol on tegemist õiguspärase meetmega keelatud esemete avastamiseks. Kuivõrd ükski muu meede kui vahetu visuaalne kontroll, ei ole keelatud esemete leidmiseks efektiivne, on ainuvõimalikuks lahenduseks viia pikaajalisele kokkusaamisele tulnud isikute suhtes läbi lahti riietumisega kontroll. Siinkohal tuleb arvestada, et alternatiivsetest meetmetest keelatud esemete vanglasse sattumise vältimiseks ei piisa – alternatiivset meedet saaks pidada samaväärseks vaid sel juhul, kui selle abil oleksid riskid samaväärselt maandatud, kuid pikaajaliste kokkusaamiste puhul ei ole muud meedet kasutades võimalik täielikult välistada ohtlike ainete ja esemete sattumist vanglasse. Selgitame, et teenistuskoer suudab tuvastada vaid talle tuttavad ained, mis tähendab, et veel tundmatu narkootiline aine jääb leidmata. Metalliotsija abil on võimalik leida teatud kriitilist massi ületavat metallilist ainet sisaldavaid esemeid, kusjuures metalliotsijat võivad eksitada tavapärased ja lubatud asjad – riiete needid, lukud jms. Kompamise efektiivsus sõltub muuhulgas ka riiete materjaliomadustest, sh kanga paksusest ja struktuurist. Ka kohtupraktikas on leitud, et isikute läbiotsimine lahti riietumisega on sobiv, vajalik ja mõõdukas meede vanglas keelatud esemete ja ainete avastamiseks, kuna muud vahendid ei pruugi anda samaväärset tulemust. Kohus on rõhutanud lahendis 3-15-566, et läbiotsimine kujutab endast rutiinset kontrolli, mille jaoks ei ole vaja eraldi põhjendust. Ülekaalukas avalik huvi (korra ja julgeoleku tagamine vanglas) prevaleerib isiku õiguste (isiku ja eraelu puutumatus) riive üle läbiotsimise läbiviimisel ja seda isegi alaealiste puhul.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Tallinna Vangla tegevus ilma kaalutlusõigust teostamata kaebaja läbiotsimisel 04.08.2020 ja 10.09.2020 oli õigusvastane.
8.VangS § 27 sätestab, et vanglateenistuse ametnikul on õigus kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isik ja tema asjad läbi otsida. Määrus nr 44 § 31 täpsustab, et vanglateenistuse ametnikul on õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast väljuv isik või vanglas viibiv isik (lg 1). Läbiotsimise tõhustamiseks võib kasutada metallidetektorit, riideid ja keha pealispinda läbivalgustavat seadet ning muid tehnilisi vahendeid või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera (lg 4). Nimetatud normidest ei nähtu, kuidas pikaajalisele kokkusaamisele tulnud isikut läbi otsida tohib, kuid nendest nähtub, et läbiotsimine (sh alasti läbiotsimine) on vanglateenistuse kaalutlusõigus, mitte igakordne kohustus. Sellele viitab normide sõnastuses läbivalt kasutatud sõnad „on õigus“. Praegusel juhul nähtub vangla vastusest, et pikaajalisele kokkusaamisele saabuvate isikute läbiotsimisel kaalutlusõigust ei teostata1, vaid iga isik, kes pikaajalisele kokkusaamisele tuleb, otsitakse vangla julgeolekule viidates alasti läbi. Sedasi toimis vangla ka praegusel juhul, mistõttu on tegemist olulise kaalutlusveaga – kaalutlusõiguse kohaldamata jätmisega – ning kaebaja alasti läbiotsimine tuleb tunnistada õigusvastaseks juba ainuüksi sel põhjusel.
Vt ka Tallinna Vangla kaebuse vastuse lisa 1.
4 (7)
9.Kohtu hinnangul on väär vangla arusaam, mille kohaselt ei tee õigusaktid erandit alaealise läbiotsimisele, mistõttu ei nõustu kohus ka Tallinna Ringkonnakohtu vastava seisukohaga asjas nr 3-19-544 (punkt 10). Lisaks vangistusseadusele ning selle alusel antud määrustele tuleb vanglal oma tegevuses juhinduda ka lastekaitseseadusest ning ÜRO lapse õiguste konventsioonist. Perekonnaseaduse kohaselt on lapsel õigus suhelda oma vanemaga ning vanemal on kohustus ja õigus suhelda oma lapsega. Lastekaitseseaduse § 5 punkt 3 sätestab, et lapse õiguste ja heaolu tagamisel tuleb lähtuda järgmistest ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud põhimõtetest, et kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb esikohale seada lapse huvid. Lastekaitseseaduse § 21 lg 1 sätestab, et kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel tuleb selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Eelnevad põhimõtted kehtivad ka sellisete otsuste tegemisel, mis puudutavad alaealise lapse alasti läbiotsimist pikaajalisele kokkusaamisele eelnevalt. Kohtu hinnangul ei saa pidada lapse õigustega kooskõlas olevaks vangla töömeetodit ja seisukohta, mille kohaselt on pikaajalisele kokkusaamisele tuleval alaealisel valida, kas kohtuda lapsevanemaga vanglas ning taluda selleks alasti läbiotsimist, või läbiotsimisega mittenõustudes jääda kohtumisõigusest ilma. Ehkki kaebajal oleks olnud võimalik täieliku läbiotsimisest keeldumisel kohtuda isaga lühiajalise kokkusaamise vormis või suhelda temaga telefonis, siis ei asenda need suhtlemisvõimalused pikaajalist kokkusaamist. Samuti ei saa alternatiivsete suhtlusvõimaluste olemasolu õigustada õigusvastast praktikat, kus kaalutlusõigust teostamata otsitakse eranditult kõik pikaajalisele kokkusaamisele tulnud isikud alasti läbi.
10.Kohtu hinnangul ei ole alaealise lapse alasti läbiotsimine ka proportsionaalne meede ning samuti ei õigusta seda asjaolu, et olemasolev eritehnika ei pruugi võimaldada markeerida kõiki keelatud aineid ja esemeid. Tallinna Vanglas tehakse läbiotsimist lisaks täielikule lahtiriietamisele ka teenistuskoeraga, kehaskanneriga, röntgeniseadmega, metalliotsijaga ja kompamisega2. Seega on väär 04.11.2020 otsuses ning vaideotsuses toodud väide, et täieliku lahtiriietamise alternatiiviks on vaid kompamine ja teenistuskoer. Samuti jätab vangla kohtule esitatud vastuses tähelepanuta, et lisaks metallidetektorile ja teenistuskoerale on vangla kasutuses ka kehaskänner, mille tuvastamisvõimekus erineb oluliselt metallidetektorist. Vastustaja ei ole vaidlustanud kaebaja väidet, et vanglas on kasutusel kehaskänner, mis tuvastab isiku rõivastes ja inimese kehas peidetud esemeid, sh metalli ja plastikut, alates mõõtmetest 3–5 mm. Et kasutusel olev kehaskänner suudab tuvastada erinevaid materjale tõendab ka Tallinna Vangla esitatud selgitus kehaskänneri margi ja spetsifikatsiooni kohta3. Kuigi vanglaga võib nõustuda, et inimlikust eksimusest võib juhtuda, et keelatud ese võib jääda kehaskänneri abil inimese kehal või kehaõõnsuses tuvastamata, siis selline asjaolu võib juhtuda ka alasti läbivaatusel. Kohus nõustub kaebajaga, et määruse nr 44 § 32 punkti 2 ning kodukorra punkti 12.2.8 kohaselt on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik pärast pikaajalist kokkusaamist. Seega on loodud süsteem, mis peaks vähendama oluliselt võimalust, et vanglasse satub kokkusaamise järel keelatud aineid ja esemeid. Sel põhjusel on ka alusetu vangla väide, et kui keelatud ese või aine suudetakse toimetada kokkusaamisruumi, siis on vanglal keeruline selle kinnipeetavate eluosakonda jõudmist tõkestada. Samuti näeb kodukorra punkt 12.2.8 ette, et pärast pikaajalist kokkusaamist tehakse kinnipeetavale narkotest. Tubakatoodete tarbimist on võimalik tuvastada nt suitsuandurite vms abil ning alkoholijoovet indikaatorvahendiga. Seega on võimalik vanglas julgeolekut tagada ka külaliste õigusi oluliselt vähem riivates.
Vt Tallinna Vangla kaebuse vastuse lisa 1. Vt lisaks ka Tallinna Vangla 08.07.2021 vastuse lisa 3.
5 (7)
Eelnevast tulenevalt jääb kohtule arusaamatuks ning seda ei nähtu ka 04.11.2020 otsusest, vaideotsusest või vastusest kaebusele ja kohtu täiendavatele küsimustele, miks tuli praegusel juhul kaebaja alasti läbi otsida, mitte piirduda kehaskänneriga riiete kontrolli, asjade läbivalgustamise, metallidetektori ning koeraga narkootiliste ainete otsimisega.
11.Kaebaja alasti läbiotsimist ei õigusta ka see, et kaebaja isa kambrist on leitud keelatud aineid ja esemeid ning ta viibib Tallinna Vanglas suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku grupilise käitlemise eest. Tallinna Vangla ei ole esitanud tõendeid selle koha, et kambritest leitud keelatud ained ja esemed oleksid kindlasti kuulunud kaebaja isale, et need pärinevad väljastpoolt vanglat ning nende toimetamiseks kaebaja isale oleks kasutatud kaebaja või tema ema abi. Samuti ei nähtu Tallinna Vangla vastusest ja esitatud tõenditest, et pärast kaebaja ning abikaasaga kohtumist oleks kaebaja isa juurest leitud keelatud aineid või esemeid. Seejuures on kaebaja abikaasaga kohtunud pikaajaliselt korduvalt4. Samuti ei nähtu, et Tallinna Vangla oleks koostanud mingi riskihinnangu, mille alusel võiks pidada kaebajat julgeolekuohu allikaks ning tema igakordne alasti läbiotsimine on sel põhjusel vajalik. Kinnipeetavate lähedased on väga erineva taustaga inimesed ning on meelevaldne eeldada, et kõigi kinnipeetavate ja neid külastama tulnud lähedaste puhul on ühtviisi kõrgendatud oht keelatud esemete ja ainete vanglasse toimetamiseks.
12.Vastustaja peab suutma korraldada töö selliselt, et isikute õiguste riive oleks minimaalne ning üksnes reaalse vajaduse korral sekkutakse intensiivselt enesemääramisõigusesse. Praegusel juhul ei ole Tallinna Vangla fikseerinud ega ka põhjendanud, miks oli kaebaja täielik alasti läbiotsimine vajalik. Täieliku lahtiriietamisega läbiotsimist võivad õigustada nt vanglale eelnevalt teadaolev info, et külastajat võidakse ära kasutada keelatud esemete ja ainete sisseviimiseks või on selline soov külastajal endal, külastajate varasem käitumine, vanglas külastuse eel või selle ajal ilmnenud asjaolud, kuid selline info tuleb siiski säilitada viisil, et see oleks hilisemalt kontrollitav. Seda vangla teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt ei nähtu, et kaebaja alasti läbiotsimiseks oleks esinenud mingi eriline põhjendatud kahtlus ning vangla kaalutlusõigus oleks redutseerunud nullini.
13.Asjakohatud on ka vangla kirjeldused keelatud ainete ja esemete vanglasse toimetamisest, kuivõrd need ei ole seostavad konkreetse vaidlusega. Aastate jooksul keelatud esemete ja ainete leidmine, mis ei ole seotud kokkusaajatega, ei õigusta iga kord täieliku lahtiriietamisega läbiotsimist. Sellisel juhul tuleb vanglal teha muid samme töökorralduse muutmiseks. Kas inimene on vaja läbi otsida teda täielikult lahti riietades, tuleb hinnata üldjuhul kohapeal ja alles siis, kui ametnikel tekib kokkusaajate suhtes põhjendatud kahtlus: näiteks viitab sellisele vajadusele leebemate läbiotsimismeetodite (kompamisega, skänneriga läbiotsimine jmt) kasutamisel selgunud info. Samuti võib alaealise lapse täieliku lahtiriietamisega läbiotsimine olla õigustatud siis, kui last on proovitud keelatud ainete ja esemete sissetoomiseks ära kasutada või on laps ise soovinud vangistuses vanemale heameelt teha. Sellise asjaolude esinemist praegusel juhul aga ei nähtu.
14.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Tallinna Vangla tegevus kaebaja 04.08.2020 ja 10.09.2020 alasti läbiotsimisel oli õigusvastane. Vangla tegevust ei muuda õiguspäraseks ka asjaolu, et lapsega koos pikaajalisele kokkusaamisele tulnud ema andis läbiotsimiseks nõusoleku.
Vt Tallinna Vangla kaebuse vastuse lisa 1.
6 (7)
Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab kaebuse, siis tuleb kaebaja kantud menetluskulud mõista vajalikus ja põhjendatud ulatuses välja vastustajalt. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. See tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Menetlusabi andmisega kaasnenud kulud jäävad riigi kanda.
16.Kooskõlas HKMS § 175 lg-ga 3 asendada kaebaja ning tema vanemate nimed tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.