Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupÀev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja lÀbivaatamine
3-18-529 19. mai 2020 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Nele Parrest ja JĂŒri PĂ”ld MITTETULUNDUSĂHINGU ARB ja Eesti Looduskaitse Seltsi kaebus riigihalduse ministri 13. veebruari 2018. a kĂ€skkirjade nr 1.1-4/40 ja 1.1-4/41 ning 14. veebruari 2018. a kĂ€skkirja nr 1.1-4/43 tĂŒhistamiseks Kaebajad: 1) MITTETULUNDUSĂHING ARB ja Eesti Looduskaitse Selts, esindajad vandeadvokaadid Piret Blankin ja Edgar-Kaj Velbri 2) Kohila vald Vastustaja Rahandusministeerium, esindajad vandeadvokaadid Martin Triipan ja Kaisa Laidvee Kolmas isik osaĂŒhing Rail Baltic Estonia, esindajad Marko Kivila, vandeadvokaadid Ergo Blumfeldt ja Sandor Elias Kaasatud haldusorganid: 1) Keskkonnaministeerium, esindaja Triin Nymann 2) Keskkonnaamet, esindaja Maiu Paloots Tallinna Ringkonnakohtu 21. juuni 2019. a otsus MITTETULUNDUSĂHINGU ARB ja Eesti Looduskaitse Seltsi kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
2.TĂŒhistada Tallinna Halduskohtu 7. septembri 2018. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 21. juuni 2019. a otsus osas, millega kohtud jĂ€tsid tervikuna rahuldamata MITTETULUNDUSĂHINGU ARB ja Eesti Looduskaitse Seltsi kaebuse riigihalduse ministri
13.veebruari 2018. a kĂ€skkirja nr 1.1-4/40 tĂŒhistamiseks. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada MITTETULUNDUSĂHINGU ARB ja Eesti Looduskaitse Seltsi kaebus osaliselt ja tĂŒhistada riigihalduse ministri 13. veebruari 2018. a kĂ€skkiri nr 1.1-4/40 trassilĂ”ikude 3A, 4A ja 4H osas. ĂlejÀÀnud osas jĂ€tta haldus- ja ringkonnakohtu otsused muutmata.
3.VÔtta asja juurde Rahandusministeeriumi 25. veebruaril 2020 esitatud dokumendid.
4.MĂ”ista Rahandusministeeriumilt vĂ€lja menetluskulud MITTETULUNDUSĂHINGU ARB kasuks 20 894 eurot ja Eesti Looduskaitse Seltsi kasuks 15 eurot.
3-18-529
5.Tagastada kautsjonid.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KĂIK
1.Riigihalduse minister kehtestas 13. veebruari 2018. a kÀskkirjaga nr 1.1-4/40 PÀrnu maakonnaplaneeringu (MP), kÀskkirjaga nr 1.1-4/41 Harju MP ja 14. veebruari 2018. a kÀskkirjaga nr 1.1-4/43 Rapla MP, millega mÀÀrati kindlaks Rail Balticu (RB) raudteetrassi asukoht.
2.MITTETULUNDUSĂHING ARB (ARB) ja Eesti Looduskaitse Selts (ELKS) esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid tuvastada kĂ€skkirjade tĂŒhisus vĂ”i need tĂŒhistada. Koos kaebusega esitasid kaebajad esialgse Ă”iguskaitse taotluse. ARB ja ELKS leidsid, et planeeringute avalikud vĂ€ljapanekud kestsid liiga lĂŒhikest aega ja poleks tohtinud toimuda puhkuste ja pĂŒhade ajal. Planeeringumaterjalid olid vĂ€ga mahukad. Sellega piirati Ă”igusvastaselt avalikkuse vĂ”imalust osaleda menetluses. PĂ€rnu MP avalikul arutelul ei arutatud kĂ”iki ARB ettepanekuid ja vastuvĂ€iteid. Vastustaja ei vĂ”imaldanud ARB-le ligipÀÀsu olulistele dokumentidele.
2.1.Ăigusakte muudeti menetluse kestel ja selle tulemusena kehtestas planeeringud sama haldusorgan, kes nende ĂŒle jĂ€relevalvet tegi. See on vastuolus riigivĂ”imu omavoli keeluga ja hea halduse pĂ”himĂ”ttega. Vaidlustatud otsused on tĂŒhised.
2.2.Planeeringute lĂ€hteseisukohtades on pĂ”hjendamatult ja avalikkust kaasamata otsustatud Ă€ra kavandatava raudtee tehnilised parameetrid, sh projektkiirus 240 km/h, mille pĂ”hjal vĂ€listati mitmed trassialternatiivid. Ă rhusi konventsiooni kohaselt tuleb avalikkus kaasata varakult, enne lĂ”plike lahenduste vĂ€ljatöötamist. LĂ€hteseisukohtades paika pandu piiras ka alternatiivide hindamist keskkonnamĂ”ju strateegilise hindamise (KSH) menetluses. KĂ”rvale jĂ€eti nĂ€iteks vĂ”imalus kombineerida erinevaid piirkiiruseid ja kasutada vesinikkĂŒtusel sĂ”itvaid ronge.
2.3.Trassi asukohta valides ei kaalutud olemasolevat trassi. Olemasoleva trassi kasutamise korral oleks raudtee mĂ”ju inim- ja looduskeskkonnale vĂ€iksem. Koostatud on analĂŒĂŒs Röa-PĂ€rnu lĂ”igu kohta, kuid see on pealiskaudne ega tugine vastustaja enda mÀÀratud alternatiivide vĂ”rdlemise kriteeriumitele. Kaaluti ĂŒksnes uue raudtee rajamist olemasoleva kĂ”rvale, mitte asemele. Arvestatud pole raudtee kasutamiseks vajaliku taristu ehituskuludega. AnalĂŒĂŒsis on peetud oluliseks ehitiste lammutamise kulu, kuid eelistatud trassivariandi puhul pole seda kulu vĂ€lja toodud.
2.4.Ka KSH aruandes on jĂ€etud kĂ€sitlemata mitmed alternatiivsed trassid. Trassikoridor valiti vĂ€lja juba enne KSH programmi heakskiitmist ning ĂŒksnes vĂ€ljavalitud trassi hinnati tĂ€ies mahus. KĂ”iki alternatiive tulnuks hinnata sama pĂ”hjalikult. KSH kĂ€igus ei uuritud piisavalt elusloodust, valdavalt tugineti olemasolevale teabele. Hinnates mĂ”ju elusloodusele, ei oleks tohtinud keskenduda ĂŒksnes kaitsealadele ja kaitsealustele liikidele. CO2 heidet pole kĂ€sitletud piisava pĂ”hjalikkusega. Ekslikult on lĂ€htutud eeldusest, nagu kasutataks ka tulevikus maanteetranspordis vaid fossiilseid kĂŒtuseid. Lisaks ei kinnita tasuvusuuring seda, et kaubavedu RB-l suudaks konkureerida maanteevedudega.
2.5.KSH aruandes vĂ€lja pakutud leevendusmeetmed pole tĂ”husad. Tarade ja elektriliinide mĂ€rgistamine ei aita vĂ€ltida lindude hukku. Plaanitud on teha ehitustöid ajal, mil linnud ei pesitse, kuid see ei ole piisav aasta ringi ĂŒhes kohas elavate liikide kaitseks. Plaan koostada keskkonnakorralduskava pole piisavalt mÀÀratletud ega tĂ”hus leevendusmeede.
2.6.MÔjusid hinnates rikuti Natura alade kaitsenÔudeid. Mitmed trassilÔigud kulgevad Natura alade servas, mÔjutades seega kaitsevÀÀrtusi. Natura hindamine ei pÔhinenud parimatel teadussaavutustel ega vÔimalda vÀlistada pÔhjendatud kahtlusi selle suhtes, et kavandatav tegevus kahjustab Natura alade terviklikkust. Osasid mÔjutatavaid Natura alasid (nÀiteks Tolkuse, Laiksaare ja TaarikÔnnu) 2(19)
3-18-529 pole kunagi korralikult inventeeritud. TĂ€helepanuta on jĂ€etud need liigid, kelle kaitse pole seatud Natura ala moodustamise eesmĂ€rgiks, kuid kes on olulised ala terviklikkuse seisukohalt. Hinnatud pole kumulatiivseid mĂ”jusid (nĂ€iteks Harku-Lihula-Sindi kĂ”rgepingeliiniga, Via Balticaga, intensiivse metsamajandamisega, turbakaevandamisega, tuuleenergeetikaga, jahindusega). Uuritud on ĂŒksnes raudtee mĂ”ju lindude pesapaikadele, kuid tĂ€helepanuta on jĂ€etud lindude liikumisteed ja toitumisalad. Arvestatud pole mĂŒra mĂ”juga lindudele. Tolkuse loodusala juures on trass planeeritud lĂ€bi elujĂ”ulise metsiste elupaiga. Luitemaa linnualal jĂ€eti raudtee mĂ”ju linnustikule hindamata. TaarikĂ”nnu-Kaisma linnualal on metsiste kaitseks kavandatud leevendusmeetmeks nimetatud hoopis hĂŒvitusmeedet (pĂŒsielupaiga piiride muutmine).
3.Kohila vald esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse riigihalduse ministri 14. veebruari 2018. a kĂ€skkirja nr 1.1-4/43 tĂŒhistamiseks vĂ”i tĂŒhisuse tuvastamiseks (haldusasi nr 3-18-526). Tallinna Halduskohus liitis haldusasjad nr 3-18-526 ja 3-18-529. Liidetud asja numbriks jĂ€i 3-18-529.
4.Tallinna Halduskohus jÀttis 26. mÀrtsi 2018. a mÀÀrusega ARB ja ELKS esialgse Ôiguskaitse taotluse rahuldamata. 7. septembri 2018. a otsusega jÀttis halduskohus kaebused rahuldamata.
4.1.Kehtiv seadus ei vĂ”imalda vaidlustada MP-sid populaarkaebusega. ARB-l ja ELKS-l on kaebeĂ”igus valitsusvĂ€liste keskkonnaorganisatsioonidena. Kohus jĂ€tab seetĂ”ttu kĂ€sitlemata ARB ja ELKS vĂ€ited, mis puudutavad planeeringu vastuolu riiklike huvidega. Kohus ei analĂŒĂŒsi, kas Vabariigi Valitsuse otsus RB rajada on kĂ”ige otstarbekam ja kas projekt vĂ”ib minna Eesti riigile rohkem maksma kui esialgu plaanitud.
4.2.ĂiguspĂ€rane ja asjakohane oli kavandada RB kolme MP-ga, mille menetlemist koordineeris juhtkomitee. Maavalitsuste ĂŒlesannete ĂŒleandmise tĂ”ttu planeerimismenetluse kestel sai Rahandusministeeriumist 2018. a alguses nii planeeringu menetleja kui ka jĂ€relevalvaja. See ei tekitanud huvide konflikti. Nii maavanemad kui ka ministeeriumid teostavad tĂ€itevvĂ”imu, lĂ€htudes riiklikest huvidest. Maavanemad esitasid planeeringud jĂ€relevalve teostamiseks 2017. aastal, mil toimus ka jĂ€relevalvemenetlus.
4.3.Planeeringute avalikud vĂ€ljapanekud toimusid seaduses sĂ€testatud miinimumaja, nelja nĂ€dala vĂ€ltel. Avalikke vĂ€ljapanekuid ei ole keelatud korraldada suvel vĂ”i jĂ”ulude ajal. Planeeringumaterjalid olid mahukad, mistĂ”ttu vĂ”inuks avalik vĂ€ljapanek kesta kauem. LĂŒhikest vĂ€ljapanekuaega kompenseeris aga see, et planeeringumaterjalid olid avalikkusele juba varem kĂ€ttesaadavad. Euroopa Komisjonile esitatud rahastamistaotlus, riikidevaheline rahastamisleping ja ehitusmaksumuse kalkulatsioon ei ole planeeringumaterjalid. Ka ornitoloog A. Jairi 2014. a analĂŒĂŒs tehti jĂ€relepĂ€rimise peale kĂ€ttesaadavaks. Trassialternatiivid olid teada enne avalikku vĂ€ljapanekut ning neid oli tutvustatud varasematel avalikel aruteludel. Planeeringu avalikul vĂ€ljapanekul selgus ĂŒksnes planeeringu vastuvĂ”tja lĂ”plik valik ja pĂ”hjendused. ARB ja ELKS said menetluses osaleda, nende kirjalikele pöördumistele vastati ja ARB-le korraldati ka eraldi suuline Ă€rakuulamine. ELKS ei osalenud menetluses aktiivselt, seega ei ole tal alust vĂ€ita, et tema Ă€rakuulamisĂ”igust on rikutud. ARB ja ELKS ei vĂ”i tugineda sellele, et avalikkuse osalemise vĂ”imalus oli piiratud.
4.4.Vastustajal tuli lĂ€htuda 2012. a augustis kehtestatud ĂŒleriigilisest planeeringust âEesti 2030+â, mille kohaselt on oluline parandada Eesti seotust Euroopa Liidu (EL) tuumikpiirkondadega, sh luua LÀÀnemere idarannikul RB raudtee. Tallinnast piirkiirusel 240 km/h vĂ”imalikult otse lĂ”unasse kulgev rong peaks viima inimesed ja kauba kiiresti Riiga ja sealt edasi. Ăleriigilise planeeringu joonisel on nĂ€idatud raudtee suund Tallinn-PĂ€rnu. RB plaan ĂŒleriigilises planeeringus oli ajendatud Euroopa Komisjoni 29. aprilli 2004. a otsusest integreerida Balti riigid EL raudteetranspordisĂŒsteemi. Riigikogu kinnitatud 2006.Ë2013. a ja 2014.Ë2020. a transpordi arengukavades on RB-d nimetatud olulisima arenguprojektina. 3(19)
3-18-529
4.5.Poliitiline otsus RB rajada tugines konsultatsioonifirma AECOM Ltd. 2011. a raportile ehk teostatavus-tasuvusanalĂŒĂŒsile, mille eesmĂ€rgiks oli anda ka EL asutustele ĂŒlevaade projekti teostatavuse kohta. AnalĂŒĂŒsis vĂ”rreldi nelja trassivarianti (lĂ€bi Tartu vĂ”i lĂ€bi PĂ€rnu, uus trass vĂ”i olemasolev trass) ja peeti nii investeerimiskulude, kokku hoitud aja, tulude, laiema majandusliku kasu kui ka keskkonna seisukohalt parimaks lĂ€bi PĂ€rnu kulgevat uut trassi.
4.6.Planeeringulahenduse vÀljatöötamisel tuli lÀhtuda Euroopa Parlamendi ja nÔukogu
11.detsembri 2013. a mÀÀrusest nr 1315/2013 ĂŒleeuroopalise transpordivĂ”rgu arendamist kĂ€sitlevate liidu suuniste kohta (TEN-T mÀÀrus), mille kohaselt peavad uued kiirraudteed olema elektrifitseeritud ja rööpmelaiusega 1435 mm. TEN-T mÀÀruse I lisa kaartidel on mĂ€rgitud, et raudtee kulgeb Iklast lĂ€bi PĂ€rnu Tallinnasse. 31. jaanuaril 2017 sĂ”lmisid Balti riigid lepingu, et hakkavad RB-d arendama vastavalt TEN-T mÀÀruses sĂ€testatud parameetritele projektkiirusega 240 km/h marsruudil Tallinnast lĂ€bi PĂ€rnu Riiga. Riigikogu ratifitseeris lepingu. Planeerimismenetluses, sh lĂ€hteĂŒlesannet seades, ei pidanud kaaluma alternatiive, mis ei olnud eeltoodud dokumentidega kooskĂ”las. Lisaks AECOM Ltd. raportile arvestati planeerimismenetluses 2017. a valminud raportit âRail Baltic Global Project CostBenefit Analysisâ. Kohtule ei nĂ€htu, et majandusliku tasuvuse vĂ”i teostatavuse kaalumine oleks olnud ilmselgelt meelevaldne.
4.7.LĂ€hteĂŒlesandele vastavaid trassialternatiive vĂ”rreldi kriteeriumite pĂ”hjal, mis jagunesid jĂ€rgmistesse gruppidesse: mĂ”jud inim- ja looduskeskkonnale, tehniline teostatavus, ehitusmaksumus, sotsiaalmajanduslik tulu ja kulu. LĂ€htepunktiks vĂ”eti lĂŒhim vĂ”imalik teekond, trassi geomeetrianĂ”uded ja majanduslik tasuvus. Ăldjuhul vĂ€lditi trassialternatiive visandades hoonestust, kalmistuid, looduskaitsealuseid objekte, Natura alasid, kultuurimĂ€lestisi ja detailplaneeritud alasid, kuhu oli vĂ€ljastatud ehitusluba. Menetluse kĂ€igus tĂ€iendati alternatiive avalikustamise kestel vĂ€ljapakututega. Alternatiive kaaludes jĂ€rgiti planeerimisseaduse (PlanS) nĂ”udeid. KSH tehti samal ajal MP-de koostamisega ning see vĂ”imaldas kujundada planeeringulahendust. Olemasoleva raudteetrassi kĂ”rvalejĂ€tmine oli pĂ”hjendatud, kuna see ei vasta lĂ€htetingimustele. Selleks et trass vastaks kiirraudtee geomeetrianĂ”uetele, oleks olemasolevat trassi vaja suures ulatuses Ă”gvendada, mis tĂ€hendaks, et vaja oleks lammutada hulk hooneid ja ĂŒmber korraldada kohalik elu. Olemasoleva trassi kasutamine tooks kaasa olulise mĂ”ju inim- ja looduskeskkonnale, vaja oleks rajada rohkem sildu ja viadukte. Lisaks tĂ€hendaks olemasolevale trassile ehitamine Tallinna-Viljandi rongiliikluse katkemist mitmeks aastaks.
4.8.KSH algatati raudtee trassi asukoha mÀÀramiseks. KSH aruanne on kolmel planeeringul ĂŒhine. VĂ€lja valiti KSH soovitustele vastav alternatiiv. Kasutati nii olemasolevat kui ka uute uuringutega kogutud teavet. KSH andis piisavalt teavet MP-de kehtestamise ĂŒle otsustamiseks. KSH kĂ€igus ei pidanud hindama kĂ”iki alternatiive sama detailselt. Kui juba vĂ€iksema hulga andmete pĂ”hjal selgus mĂ”ne alternatiivi ilmne sobimatus, vĂ”is selle kĂ”rvale jĂ€tta. Hinnata tuleb mĂ”istlikke alternatiive. VĂ€lja valitud trassialternatiivile tehti tĂ€psem analĂŒĂŒs, eelprojekti tĂ€psusastmes. Muid alternatiive vĂ”is sellegipoolest hinnata KSH meetodil. KSH tegid pĂ€devad eksperdid. KSH aruande kiitsid heaks Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet.
4.9.RB mĂ”ju kliimale on hinnatud piisavalt. Positiivne mĂ”ju kaasneb autotranspordi vĂ€henemisega. MĂ€rgalade kuivendamisega seonduvat hinnati KSH-le vajalikus tĂ€psusastmes ja mahus, arvestades seda, et pole veel teada, millist tehnikat mĂ€rgalade lĂ€bimisel kasutatakse. KSH aruande kohaselt ei tohi kahjustada pinna- ja pĂ”hjaveereĆŸiimi. Vastustaja selgitas istungil, et RÀÀma raba kavandatakse ĂŒletada silla abil, tĂ€psem lahendus selgub projekteerimise kĂ€igus. KSH aruandes on arvestatud metsa raadamise ĂŒhekordset mĂ”ju CO2 sidumisele.
4(19)
3-18-529
4.10.Elektriliinide mÔju linnustikule on KSH kÀigus kÀsitletud, leevendavaid meetmeid saab tÀpsustada edaspidi. Kavas on koostada tarakatkestuste uuring ja metsiseuuring.
4.11.KSH tulemusena paika pandud leevendusmeetmed on Ôiguslikult siduvad. Leevendusmeetmeid vÔib tÀpsustada edaspidistes loamenetlustes. Leevendusmeetmete koondamiseks koostatakse keskkonnakorralduskava, mis on keskseks andmekoguks ja eri osapoolte vahelise kommunikatsiooni vahendiks.
4.12.Leevendava meetmena on ette nĂ€htud ehitus- ja hooldustööde tegemine ajal, mil linnud pole hĂ€irimise suhtes tundlikud. Sama nĂ”ue tuleneb ka looduskaitseseadusest (LKS). See meede ei leevenda ĂŒksnes raudtee mĂ”ju rĂ€ndlindudele, vaid ka paigalindudele, kes on vĂ€ljaspool pesitsusaega palju liikuvamad. Ăldjuhul on lindudel vĂ”imalik ĂŒmber paikneda lĂ€hedastesse elupaikadesse. HĂ€irimistundlikud metsised kasutavad pesitsusvĂ€lisel ajal kuni 30 km2 suurust ala, mistĂ”ttu on nende ĂŒmberpaiknemine vĂ”imalik.
4.13.KSH aruande kohaselt ei kahjusta raudtee leevendusmeetmete rakendamise korral Natura alade kaitse eesmĂ€rke. Natura alade puhul on KSH jĂ€reldustes mainitud, et edasises menetluses tuleb kaaluda keskkonnamĂ”ju hindamise (KMH) vajalikkust. Natura hindamine on planeeringute menetluses tehtud nĂ”utavas tĂ€psusastmes ja Natura kaitsevÀÀrtuste kohta on kogutud piisavalt andmeid. Natura hindamine sisaldab Luitemaa linnuala eelhinnangut, samuti on vĂ€lja pakutud leevendusmeetmed. Olulist negatiivset mĂ”ju linnualale pole tuvastatud. Laiksaare ja Tolkuse alasid on inventeeritud 2000. aastate alguses Eesti metsakaitsealade vĂ”rgustiku moodustamise projekti raames, seega ei saa vĂ€ita, et neid alasid pole kunagi korralikult inventeeritud. TaarikĂ”nnu-Kaisma linnualal ette nĂ€htud meede â metsistele uute elupaikade loomine â on leevendusmeede, mitte hĂŒvitusmeede, kuna planeering ei too kaasa elupaigakadu. Seega ei ole vaja lĂ€bi viia loodusdirektiivi (nĂ”ukogu 21. mai 1992. a direktiiv 92/43/EMĂ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) art 6 lg-s 4 ette nĂ€htud menetlust.
5.ARB ja ELKS esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid halduskohtu otsuse tĂŒhistada ja kaebuse rahuldada.
6.Tallinna Ringkonnakohus jĂ€ttis 21. juuni 2019. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nĂ”ustus halduskohtuga, et vaidlustatud kĂ€skkirjade peale ei vĂ”inud esitada populaarkaebust. Seega on sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte puudutavad argumendid asjakohased ĂŒksnes ulatuses, milles neid on kaalutud vĂ”rdluses keskkonnakaitseliste argumentidega. Keskkonnaorganisatsiooni kaebeĂ”iguse eesmĂ€rgiks on kaitsta bioloogilist mitmekesisust ning inimese tervise- ja heaoluvajadusi.
6.1.Raudteed kavandades tuli lĂ€htuda ĂŒleriigilisest planeeringust âEesti 2030+â ning Balti riikide valitsuste vahel sĂ”lmitud kokkuleppest. Arvestada tuli ka AECOM Ltd. raportiga, mis ei olnud siiski Ă”iguslikult siduv. Planeeringute koostamise eest vastutavad organid olid kindlaks mÀÀratud selgelt ja Ă”iguspĂ€raselt. See, et oma seisukohti on vĂ€ljendanud ka juhtrĂŒhm ja Vabariigi Valitsus, ei tĂ€henda, et maavanemate roll olnuks vaid nĂ€ilik.
6.2.ARB ja ELKS kaasati planeerimismenetlusse ja nende seisukohad kuulati Ă€ra. See, kas teised keskkonnaorganisatsioonid vĂ”i ĂŒldsus said menetluses osaleda, ei ole seotud ARB ja ELKS keskkonnakaitseliste eesmĂ€rkidega. Avalikud vĂ€ljapanekud kestsid seaduses ettenĂ€htud aja. Lisaks toimus planeeringute menetluses lĂ€hteseisukohtade, trassialternatiivide, KSH programmi ja planeeringu eskiislahenduse avalikustamine ning avalik arutelu. Planeeringute ja KSH materjalid olid internetis kĂ€ttesaadavad.
5(19)
3-18-529
6.3.JĂ€rgitud on nĂ”uet kaaluda joonehitise trassi asukohta mÀÀrates mitut vĂ”imalikku asukohta (PlanS varasema, planeeringute algatamise ajal, 2012. aastal kehtinud redaktsiooni (edaspidi PlanS v.r) § 291 lg 2). Alternatiivide valikul on lĂ€htutud asjakohastest eeldustest (raudtee tehnilised nĂ”uded, vĂ”imalikult lĂŒhike teekond, majanduslik tasuvus) ja baaskriteeriumitest. Ăhe alternatiivina on analĂŒĂŒsitud olemasolevat trassikoridori, selle kĂ”rvalejĂ€tmine oli pĂ”hjendatud.
6.4.KSH aruande tĂ€psusastmest piisas. Kumulatiivseid mĂ”jusid on hinnatud. KSH kĂ€igus koguti piisavalt andmeid looduse kohta. Eluslooduse uuringus analĂŒĂŒsiti erinevaid trassivariante kokku 700 km ulatuses. Andmebaaside, ekspertidega tehtud intervjuude ja vĂ€liinventuuride abil hinnati raudtee mĂ”ju elusloodusele. Tuvastati konfliktkohad, pakuti vĂ€lja lahendusmeetmed ja soovitused trassivalikuks. Eelistatud trassi kohta koostatud loomastiku uuringu kĂ€igus tehti veel vĂ€litöid, tuvastati konfliktalad ja soovitati lahendusi. Kombinatsioonis teiste meetoditega kasutati asjakohast ja teaduslikult pĂ”hjendatud elupaikade modelleerimise meetodit.
6.5.KSH aruandes kirjeldatud leevendusmeetmed ei ole ilmselgelt ebapiisavad. Kuna raudtee tĂ€pne tehniline lahendus ei ole veel teada, ei saagi meetmeid kuigi tĂ€pselt kirjeldada. Leevendusmeetmed vaadatakse ĂŒle projekteerimise kĂ€igus. Aruandes on ette nĂ€htud, et RÀÀma raba lĂ€bides tuleb sĂ€ilitada olemasolev veereĆŸiim. Eeldatud on, et raudtee rajatakse muldele. Kas sellega on vĂ”imalik seatud eesmĂ€rki saavutada, ei ole praeguse vaidluse esemeks. Tehniliselt teostatavaks alternatiivseks lahenduseks on sild.
6.6.Natura hindamine oli nĂ”uetekohane. Luitemaa linnuala eelhinnangus tuvastas ekspert, et ebasoodsat mĂ”ju ala kaitse eesmĂ€rgiks olevatele linnuliikidele pole. Hinnanguga on nĂ”ustunud Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet. Trass kulgeb linnuala vahetus lĂ€heduses, kuid mitte linnualal. Ekspert on leidnud, et raudtee rajamisega vĂ”ivad kaasneda linnuala mĂ”jutavad hĂ€iringud, mis aga ei nĂ€ita, et ekspert oleks tuvastanud olulise negatiivse mĂ”ju. Planeeringukaartidel on mĂ€rgitud Luitemaa lĂ€hedal kulgeva trassi juurde tingmĂ€rk âkitsad oludâ, mis tĂ€hendab, et trass tuleb hoida vĂ”imalikult kitsas ning piiratud on vĂ”imalust nihutada trassi kaitstava ala suunas. Trassi nihutamine on planeerimisdiskretsiooni teostamine, mitte leevendusmeede. Luitemaa loodusala Natura hindamisel on hinnatud ka planeeringu mĂ”ju linnuala jaoks olulistele elupaikadele.
6.7.Natura hindamisel tugineti peamiselt ajakohastes andmebaasides ja kaitsekorralduskavades sisalduvale teabele. Pea kÔikide Natura alade kaitsekorralduskavasid on viimaste aastate jooksul uuendatud ning tehtud on uusi inventuure. Paikades, mille kohta ei leitud piisavalt informatsiooni, tehti vÀlitöid.
6.8.Tolkuse loodusala, mille juures asub KĂ”veri metsise pĂŒsielupaik, kaitse eesmĂ€rgiks on vanade loodusmetsade, mitte metsiste kaitse. Metsistega ei tulnud arvestada ka vanade loodusmetsade tunnusliigina.
6.9.Ringkonnakohus jÀttis vastustaja menetluskulud tema enda kanda, kuna vaidlus ei vÀlju vastustaja pÔhitegevuse raamidest ja planeeringu kehtestanud haldusorgan peab olema suuteline kohtus oma tegevust Ôigustama.
MENETLUSOSALISTE PĂHJENDUSED
7.ARB ja ELKS esitasid kassatsioonkaebuse, milles palusid haldus- ja ringkonnakohtu otsused tĂŒhistada ja kaebuse rahuldada. Kassatsioonkaebuse kohaselt pole arusaadav, milline kohtukoosseis asja lahendas. Ringkonnakohus on oma otsusesse ulatuslikult kopeerinud Tallinna Ringkonnakohtu
13.juunil 2019 asjas nr 3-18-551 tehtud otsuse pÔhjendusi. Teise kohtukoosseisu tehtud otsusega tutvumine kahjustab kohtu siseveendumuse kujunemist ja asja erapooletut lahendamist. 6(19)
3-18-529
7.1.Kohtud oleksid pidanud aktsepteerima ka populaarkaebust. PlanS v.r kohaselt vĂ”is maakonnaplaneeringut populaarkaebusega vaidlustada. Kehtiva PlanS kohaselt tulnuks RB kavandada riigi eriplaneeringuga, mille peale saab samuti esitada populaarkaebuse. Ka PlanS v.r alusel olnuks vĂ”imalik ja asjakohane kavandada raudtee ĂŒleriigilise planeeringuga. Ringkonnakohus mĂ”istis keskkonnaorganisatsiooni kaebeĂ”igust liiga kitsalt. KaebeĂ”iguse raames tuleb keskkonna mĂ”istet tĂ”lgendada laialt.
7.2.Kohus oleks pidanud vĂ€lja nĂ”udma tasuvusanalĂŒĂŒsid, ehituskalkulatsioonid, rahastamiskokkulepped ja -taotlused, millest nĂ€htuksid RB projekti kulud. Vastasel juhul pole vĂ”imalik kontrollida, kas majanduslikud argumendid on keskkonnakaitsest kaalukamad. UurimispĂ”himĂ”tte, kaalutlusĂ”iguse ja avalikkuse pĂ”himĂ”tte jĂ€rgimiseks pidanuksid ehitusmaksumust kajastavad dokumendid olema planeeringumaterjalide hulgas. Vabariigi Valitsus sekkus Ă”igusvastaselt maavanemate otsustuspĂ€devusse, rikkudes menetluse lĂ€bipaistvuse ja avalikkuse nĂ”uet. Lisaks sekkus planeeringute menetlusse juhtkomitee, mille moodustamise kord ja pĂ€devus pole Ă”igusaktidega kindlaks mÀÀratud. Avaliku vĂ€ljapaneku korraldamine ĂŒksnes seaduses sĂ€testatud miinimumtĂ€htaja vĂ€ltel oli Ă”igusvastane. Ăleriigiline planeering âEesti 2030+â kehtestati mitu kuud pĂ€rast RB MP-de algatamist, seega ei saanud see olla MP-de Ă”iguslikuks aluseks. Balti riikide vaheline leping ei mÀÀranud Ă€ra raudtee asukohavalikut planeerimismenetluses, kus tuleb muu hulgas arvestada KSH tulemusi.
7.3.Olemasolevat trassi kĂ”rvale jĂ€ttes on eiratud sÀÀstva maakasutuse pĂ”himĂ”tet. Olemasoleva trassi kasutamise vĂ”imalikkust pole piisavalt analĂŒĂŒsitud. Harjumaal vĂ€listati olemasolev trass (alternatiiv 12A) Vabariigi Valitsuse kabinetinĂ”upidamise tulemusel. Ringkonnakohus vĂ€itis, et trass jĂ€eti kĂ”rvale kohalike omavalitsuste vastuseisu tĂ”ttu, kuid ei viidanud seejuures ĂŒhelegi tĂ”endile. Arvestamata jĂ€eti asjaolu, et juba 2017. a suvel otsustati lĂ”petada raudteereisijate vedu Tallinna-PĂ€rnu liinil. Ringkonnakohus tugines tĂ”endamata vĂ€itele, et olemasoleva trassi kasutamise korral on mĂŒra ja vibratsiooni kahjulik mĂ”ju suurem. Olemasoleva trassi suurema kulukuse argument pole kontrollitav.
7.4.Juba KSH algatamise ajaks oli alternatiivide valikut Ă”igusvastaselt kitsendatud. SeetĂ”ttu ei mĂ”jutanud KSH planeerimismenetlust ega tĂ€itnud oma eesmĂ€rki. KSH kĂ€igus anti tĂ€psem hinnang ja koostati leevendusmeetmed ĂŒksnes ĂŒhele trassikoridorile. Teiste puhul ei selgitatud vĂ€lja nende tehnilist teostatavust, pĂ”hjustatavate keskkonnahĂ€iringute ulatust ega leevendamise vĂ”imalusi.
7.5.MP-d on ehitusprojektide koostamise aluseks, tĂ€psemaid planeeringuid nendele ei jĂ€rgne. MP-des tuli vĂ€lja selgitada kohased leevendusmeetmed. MP kehtestajal ei olnud infot, mis vĂ”imaldanuks otsustada raudtee kulgemine ĂŒle RÀÀma raba. MP-de menetluses tehtud eluslooduse uuringus on sedastatud, et vĂ€liuuringuid ei tehtud piisavalt.
7.6.Natura hindamine polnud nÔuetekohane. Luitemaa linnuala puhul ei ole kindlaks tehtud, et raudtee linnuala ei mÔjuta. Trassikoridori nihutus oli leevendav meede, millega ei oleks tohtinud Natura eelhinnangu etapis arvestada.
7.7.Vastustaja on loodusdirektiivist valesti aru saanud. Natura ala lÀbimine mingis ulatuses vÔi mingis kohas vÔib elupaiku vÔi liike oluliselt vÀhem kahjustada kui vahetult ala kÔrval toimuv tegevus. Oluline on see, et looduslikud elupaigad ja liigid oleksid kaitstud.
7.8.Tolkuse loodusala Natura hinnangus oleks tulnud arvestada ka metsisega, kes on vanade loodusmetsade tunnusliigiks. Metsise kadumine alalt mÔjutab ala terviklikkust. Ekspert A. Jair oli vastu sellele, et raudtee rajataks asukohta, kus see hÀvitab Tolkuse loodusalaga suures osas kattuva 7(19)
3-18-529 KĂ”veri metsise pĂŒsielupaiga. Eksperdi soovitust raudtee asukohta muuta ei jĂ€rgitud majanduslikel kaalutlustel. Rakendada oleks tulnud loodusdirektiivi art 6 lg-s 4 ette nĂ€htud menetlust. Natura aladele avalduvaid kumulatiivseid mĂ”jusid pole hinnatud.
7.9.Luitemaa linnuala Natura hindamise tegemata jĂ€tmine pole selline viga, mida saaks kĂ”rvaldada kohtumenetluses. Keskkonnaasjades on menetlusnormide jĂ€rgimine eriti oluline ning nende eiramise tagajĂ€rjeks on vaidlustatud haldusakti Ă”igusvastasus ja tĂŒhistamine. Kohus ei vĂ”i vastustaja asemel kaalutlusĂ”igust teostada, see oleks vastuolus vĂ”imude lahususe pĂ”himĂ”ttega. KaalutlusĂ”iguse alusel tuleb lahendada kĂŒsimused, kas raudteetrassi asukohta tuleks mĂ”jude vĂ€ltimiseks vĂ”i vĂ€hendamiseks muuta, milliseid leevendusmeetmeid oleks otstarbekas rakendada ja kas on pĂ”hjust kohaldada keskkonnamĂ”ju hindamise ja keskkonnajuhtimissĂŒsteemi seaduse (KeHJS) § 45 lg-s 3 nimetatud erandit. Euroopa Kohus on korduvalt rĂ”hutanud, et liikmesriigid peaksid hoiduma sammudest, mis vĂ”iksid kahjustada loodusdirektiivi ja Natura hindamise kasulikku mĂ”ju. Kui mĂ”jusid hinnataks halduskohtumenetluses, ei oleks tagatud avalikkuse kaasamine ja tĂ€iemahuline kaebeĂ”igus. Lisaks tooks see kaasa riski, et keskkonnaorganisatsioonidel tuleks vĂ€hemalt osaliselt kanda hindamisega seotud kulud, mis on vastuolus pĂ”himĂ”ttega, et saastaja maksab. Seega tuleks PĂ€rnu MP Luitemaa linnuala Natura hindamise tegemata jĂ€tmise tĂ”ttu tĂŒhistada. Kuna planeeringud on omavahel seotud, tuleb tĂŒhistada ka teised vaidlustatud MP-d.
7.10.Euroopa Kohtult tuleks kĂŒsida eelotsust kĂŒsimustes, mis puudutavad mĂ”istlike alternatiivide mÀÀratlemist ja hindamist ning seda, milliseid meetmeid saab pidada leevendusmeetmeteks Natura hindamise kontekstis.
8.Vastustaja esitas kassatsioonkaebusele vastuse, milles palub kassatsioonkaebuse rahuldamata jĂ€tta. Raudtee ehituskalkulatsioone ja rahastamist puudutavaid dokumente polnud pĂ”hjust vĂ€lja nĂ”uda, kuna kohtuvaidlus ei toimu raudtee arendusprojekti ĂŒle. Vaidlus puudutab MP-sid, millega mÀÀrati trassikoridor. Planeerimismenetluse dokumentides kajastub trassivariantide vĂ”rdlus sotsiaalmajanduslike nĂ€itajate alusel, selliseid mĂ”jusid on analĂŒĂŒsitud ka MP-de seletuskirjades.
8.1.KSH aruandes kÀsitleti piisavalt alternatiive. Esmalt töötati vÀlja baaskriteeriumitele vastavad trassialternatiivid ja otsustati, millised uuringud tuleb teha. SeejÀrel vÔrreldi alternatiive, avalikustati vÔrdlustulemused ja korraldati avalikud arutelud. Alles siis hinnati tÀpsemalt eelistatud trassialternatiivi mÔjusid. Juba KSH programmi heakskiitmise ajaks olid KSH eksperdid trassialternatiividega suure töö Àra teinud. KSH programmi heakskiitmine viibis muudel pÔhjustel. PÀrast programmi heakskiitmist lisandus uusi trassialternatiive. KSH on olnud piisavalt pÔhjalik. Kus vÔimalik, on mÔjusid osaliselt hinnatud ka KMH tÀpsusastmes. See ei tÀhenda, et kogu hindamine tulnuks teha KMH tÀpsusastmes.
8.2.Leevendavad meetmed on vĂ€lja töötatud piisava detailsusega ning hinnatud on nende tĂ”husust. Kuna MP etapis ei ole veel teada projekti lĂ”plik lahendus, ei olnud vĂ”imalik leevendusmeetmeid detailsemalt paika panna. See ei olegi MP ĂŒlesanne. KSH-s on kirjeldatud potentsiaalsed keskkonnahĂ€iringud, negatiivsed mĂ”jud, mida tuleb leevendada vĂ”i vĂ€ltida, ja tingimused, mille tĂ€itmise korral on projekti vĂ”imalik ellu viia.
8.3.Natura hindamine tuleb teha, kui eelhinnangus tuvastatakse oluline negatiivne mÔju, sÔltumata sellest, kas seda mÔju oleks vÔimalik teatud meetmetega vÀltida vÔi vÀhendada. Olulist negatiivset mÔju Luitemaa linnualale eelhinnangus ei tuvastatud. Eksperdi jÀreldus, et Natura hindamine pole vajalik, nÀhtub sellest, et hindamist ei tehtud. KSH aruannet heaks kiites nÔustusid hindamata jÀtmisega ka Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet. Kui Riigikohus siiski leiab, et Luitemaa linnuala Natura hindamine oli vajalik, peab kohus vÀlja selgitama, kas hindamata jÀtmine mÔjutas
8(19)
3-18-529 asja otsustamist (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58), arvestades nii haldus- kui ka kohtumenetluses kogutud tÔendeid.
8.4.Luitemaa linnuala piirid kattuvad osaliselt Luitemaa loodusala omadega, viimasele avalduvat mĂ”ju on hinnatud. Arvestada tuleb sellega, et PĂ€rnumaa lĂ”unaosas oli trassialternatiive vĂ€ga keeruline leida. Baaskriteeriume ja muid asjaolusid arvestava planeerimise ja KSH kĂ€igus ei leitud piirkonnas ĂŒhtegi alternatiivi Luitemaa linnualast mööduvale trassikoridorile. PĂ€rnumaa maismaast on ligi 25% kaitse all. Valitud trassikoridor on PĂ€rnust lĂ”una pool sisuliselt ainus vĂ”imalus paigutada raudtee vĂ€ljapoole Natura alasid. Kui raudtee lĂ€biks Natura alasid, kahjustaks see neid otseselt, kuna raudtee alla jÀÀvad elupaigad ja liigid hĂ€viksid. LÀÀne pool ulatuvad kaitsealad mereni. Ida pool on samuti Natura alad ja mitmed kĂŒlad. Arvestada tuleb ka trassigeomeetria ja teepikkuse kaalutlustega. Luitemaa kĂ”rval kulgeva trassilĂ”igu 4A alternatiiviks oli lĂ”ik 4G, mis aga ei vĂ”imaldanud peatust PĂ€rnu linnas. Eeltoodu pĂ”hjal ei saanud vĂ”imalik menetlusviga mĂ”jutada asja lĂ”pptulemust.
8.5.Praeguseks on raudtee mĂ”ju Luitemaa linnualale hinnatud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellis OĂ-lt Rewild hinnangu, mis valmis 2018. a lĂ”pus. Eksperdid leidsid, et raudtee rajamisega kaasnevad mĂ”jud ei takista ala kaitse eesmĂ€rkide saavutamist, kui raudtee rajatakse nĂŒĂŒdisaegseid keskkonnanĂ”udeid jĂ€rgides. KSH koostanud eksperdid tĂ€iendasid 2020. aastal KSH-d Luitemaa linnuala Natura hindamisega, milles leidsid, et kui rakendatakse KSH lisas III-6 (leevendavate meetmete register) nimetatud leevendavaid meetmeid, siis ei kahjusta raudtee rajamine linnuala kaitse eesmĂ€rke.
8.6.Tolkuse loodusala juures asuv KĂ”veri metsise pĂŒsielupaik ei ole Natura ala, seega ei tulnud sellele avalduvat mĂ”ju hinnata lĂ€htuvalt Natura hindamise reeglitest. Metsise kaitse ei ole Tolkuse loodusala kaitse eesmĂ€rgiks. Keskkonnaministeerium on pidanud raudtee kulgemist valitud trassil lubatavaks, kui ette nĂ€hakse elupaikade parandamine ja taastamine. Sellest tulenevalt on KSH aruandesse sisse kantud tingimus, et enne projekti elluviimist tuleb elupaigakao kompenseerimiseks teha taastamistööd KĂ”veri piirkonna metsise elupaikades. Piirkonnas on kavas vĂ”tta metsise kaitseks looduskaitse alla uusi alasid.
8.7.Kumulatiivseid mĂ”jusid on hinnatud korrektselt. KSH aruandes on kumulatiivsete mĂ”jude kohta eraldi peatĂŒkk, samuti on andmed kumulatiivsete mĂ”jude kohta esitatud KSH lisades (mĂ”ju hindamise tabelid ja mĂŒrahinnang). Euroopa Kohtult pole vaja eelotsust kĂŒsida. Kui kohus peaks leidma, et PĂ€rnu MP menetluses on tehtud viga, mille tĂ”ttu tuleb PĂ€rnu MP tĂŒhistada, ei mĂ”juta see Rapla ja Harju MP-de Ă”iguspĂ€rasust.
9.Keskkonnaministeerium esitas Riigikohtule vastuse, milles jĂ€i seisukohale, et Luitemaa linnuala Natura hindamine ei olnud eelhindamise tulemuste pĂ”hjal vajalik. Kui kohus siiski leiab, et Natura hindamine oli vajalik, ei ole eelhinnangu ja Luitemaa loodusala Natura hindamise pĂ”hjal alust asuda seisukohale, et tegu oleks sellise menetlusveaga, mis tĂ”i kaasa sisult vale otsuse. KeskkonnamĂ”ju hinnanud eksperdirĂŒhm peaks esitama Luitemaa linnuala Natura hindamise aruande uue tĂ”endina, mida kohus saaks koos teiste tĂ”enditega hinnata. KSH on tervik, mistĂ”ttu on oluline, et ka tĂ€iendava hinnangu koostaksid samad eksperdid.
10.Kolmas isik OĂ Rail Baltic Estonia esitas kassatsioonkaebusele vastuse, milles selgitas, et planeeringuid koostades pöörati keskkonnakĂŒsimustele suurt tĂ€helepanu. Juba planeerimismenetluse ajal koostati raudtee eelprojekt ja töötati vĂ€lja eeldatavad leevendusmeetmed. 29. mĂ€rtsil 2019 algatati raudtee pĂ”hi- ja tööprojekti KMH-d Ălemiste ja Muuga raudteeharudest kuni LĂ€ti piirini. Nii riik kui ka kolmas isik soovivad arvestada vĂ”imalike keskkonnamĂ”judega Ă”igel ajal. 350 m laiune trassikoridor annab vĂ”imaluse nihutada 50Ë60 m laiust raudtee ehitamiseks vajalikku maa-ala vastavalt vajadusele. 9(19)
3-18-529
10.1.KSH kĂ€igus on Luitemaa linnuala nĂ”uetekohaselt kĂ€sitletud. RB ei lĂ€bi linnuala ja juba eelhinnangu faasis sai veenduda, et tingimuste jĂ€rgimise korral pole ebasoodsat mĂ”ju linnualale. Projekteerimise ĂŒhe eeltööna on Eesti OrnitoloogiaĂŒhing koostanud LĂ”una-PĂ€rnumaa metsiseasurkonna soodsa seisundi tagamise rakenduskava. Selles on leitud lahendused nii juba praegu piirkonda mĂ”jutava intensiivse metsaraie kui ka RB mĂ”ju leevendamiseks. Keskkonnakaitse meetmete tegelik rakendamine on olulisem kui ĂŒhes konkreetses dokumendis kajastatud arvamus. Keskkonnakaitselistes kĂŒsimustes esinebki erinevaid arvamusi.
10.2.Tehtud on strateegiline valik hoiduda raudtee ehitamisest Natura 2000 vÔrgustiku aladele. Nende alade piires asuvad kÔige esinduslikumad kaitsmist vÀÀrivad elupaigad. Raudtee naabrusesse jÀÀvaid Natura alasid kaitstakse KSH kÀigus vÀlja töötatud leevendusmeetmete abil.
10.3.Kui planeering kas vĂ”i osaliselt kehtetuks tunnistataks, oleks sel projektile vĂ€ga kahjulikud tagajĂ€rjed. VĂ”imalik poleks jĂ€rgida Euroopa Komisjoni rakendusotsuse 2018/1723 art-s 2 sĂ€testatud tĂ€htaegu ja Balti riikide vahelise lepingu art-s 3 sĂ€testatud eesmĂ€rki alustada raudtee kasutamist 2026. aastal. Tekiksid olulised lisakulud. PĂ€rnu maakonnas on plaanis alustada ehitamist 2021. aastal. Selleks on vaja ehituslube, maa kasutamise Ă”igust ja ehitusprojekti. Uue planeeringu koostamine vĂ”taks aega aastaid. Teha tuleks ka uus projekteerimishange ja koostada uus projekt koos KMH-ga. Ka maade omandamine on pikaajaline protsess. Parimal juhul vĂ”iks PĂ€rnu MP tĂŒhistamise korral uuesti praegusesse seisu jĂ”uda nelja aastaga. RB trass on 213 km pikk, 110 km sellest jÀÀb PĂ€rnu maakonda. Paljud senised kulutused osutuksid asjatuteks ning EL vĂ”ib nĂ”uda juba antud toetused tagasi. Projekti peatamise korral jÀÀks Eestil saamata enam kui miljard eurot EL toetust. RB liiklusjuhtimist ja raudtee elektrifitseerimist pole vĂ”imalik kavandada, kui pole selge, kus ĂŒks osa raudteest paikneb.
10.4.KĂ”ik vaidluskĂŒsimused on vĂ”imalik lahendada kohtumenetluses. Seejuures saab arvestada ka KMH ja ehituslubadega. MP tĂŒhistamise korral tekiks keeruline Ă”iguslik olukord, kuna planeerimismenetluse normid on vahepeal palju muutunud. Praegu ei saaks RB raudteed enam MPga kavandada, selleks tuleks teha riigi eriplaneering. KĂŒsitav on, kas MP menetlust oleks vĂ”imalik uuendada. Kogu juba tehtud töö uuesti tegemine poleks pĂ”hjendatud. Seega peaks kohus juhul, kui tuvastab menetluses mingid vead, tervikpilti arvestades tĂ”siselt kaaluma, kuivĂ”rd need mĂ”jutasid asja otsustamist ja kas on proportsionaalne nĂ”uda planeerimismenetluse kordamist. LoodusvÀÀrtustele avalduva mĂ”ju vĂ€ltimise vĂ”i vĂ€hendamise probleemid on vĂ”imalik lahendada pĂ”hiprojekti koostamise ja KMH kĂ€igus. Ei ole ĂŒhtki olulist otsust vĂ”i toimingut, mida oleks vaja ruumilise planeerimise faasis uuesti teha. TĂ”enĂ€osus, et Luitemaa linnuala piirkonnas oleks vaja teha teistsugune trassivalik, on olematu.
11.ARB ja ELKS esitasid seisukoha, milles leidsid, et vastustaja esitatud tĂ”endid tuleb tagastada. Dokumentide esitamine kassatsiooniastmes on vastuolus menetlusnormidega ja rikub ARB ja ELKS menetlusĂ”iguseid. Vastustaja ei ole selgitanud, miks on eksperdiarvamus raudtee mĂ”ju kohta Luitemaa linnualale koostatud alles 2020. aastal ning miks ei olnud varem vĂ”imalik esitada detsembris 2018 koostatud analĂŒĂŒsi. Vastustaja ei vĂ”i tugineda sellele, et Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet kooskĂ”lastasid otsuse jĂ€tta Luitemaa Natura hindamine tegemata, kuna otsuse Ă”iguspĂ€rasuse eest vastutab siiski tema.
11.1.Vastuseks kolmanda isiku seisukohale leidsid ARB ja ELKS, et kohtumenetluses pole asjakohane kĂ€sitleda toiminguid ja sĂŒndmusi, mis leidsid aset pĂ€rast MP-de kehtestamist, sh KMH-d. Oluline pole ka see, millised majanduslikud tagajĂ€rjed MP-de tĂŒhistamine kolmandale isikule kaasa tooks. Riigikontrolli 2019. a auditi kohaselt on projekt, sĂ”ltumata praegusest kohtuvaidlusest, ĂŒletamas nii sellele seatud tĂ€htaegu kui ka eelarvet. Luitemaa linnuala Natura hindamisel tehtud veale 10(19)
3-18-529 juhiti vastustaja tĂ€helepanu juba planeerimismenetluse kĂ€igus. Kolmanda isiku oletused tulevase menetluse kestuse kohta on spekulatiivsed. Ka LĂ€tis on trassivaliku planeering vaidlustatud ning menetlus ĂŒlemkohtus pooleli.
11.2.Planeerimismenetluses tehtud vigu ei ole vĂ”imalik kĂ”rvaldada kohtumenetluses. Keskkonnaotsuste Ă”iguspĂ€rasuse ja kĂ”rgetasemelise keskkonnakaitse tagab kĂ”igi menetlustoimingute, sh KSH nĂ”uetekohasus. KMH tehakse vaid ĂŒhele trassivariandile, lisaks ei uurita KMH kĂ€igus mĂ”jusid sama laialt kui KSH kĂ€igus. Hiljem tehtud uuringud ei vĂ”imalda samavÀÀrselt keskkonnamĂ”jusid leevendada, kuna trassi asukoht on juba paika pandud. Seejuures on hilisemate uuringutega leitud trassikoridori alalt, eriti LĂ”una-PĂ€rnumaalt, seni registreerimata kaitsealuste liikide (metsiste) elupaiku.
11.3.Trassi asukohta valides on kÔrvale jÀetud kÔik Natura alad, samas on suhtutud pealiskaudselt nendesse Natura aladesse, mille lÀhistel raudteetrass kulgeb. Luitemaa linnuala on seejuures reljeefseim nÀide. Kui keskkonnamÔjusid oleks hinnatud sisuliselt, mitte formaalselt, oleks olnud vÔimalik vÀlja selgitada, millises vÔimalikus koridoris (kas juba hÀiringuid tekitava maantee kÔrval vÔi puutumatul loodusmaastikul) oleks raudtee mÔju loodusvÀÀrtustele vÀikseim.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium nĂ”ustub haldus- ja ringkonnakohtuga, et ARB ja ELKS kaebus tuleb Harju ja Rapla MP-de kehtestamise otsuste tĂŒhistamise nĂ”ude osas rahuldamata jĂ€tta. PĂ€rnu MP kehtestamise otsuse tĂŒhistamise nĂ”ue tuleb osaliselt rahuldada. PĂ€rnu MP tuleb tĂŒhistada trassilĂ”ikude 3A, 4A ja 4H osas. Haldus- ja ringkonnakohtu otsused tuleb osaliselt tĂŒhistada materiaalĂ”iguse vÀÀra kohaldamise tĂ”ttu (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 230 lg 1).
13.Kolleegium ei pea vajalikuks kĂŒsida asja lahendamiseks eelotsust Euroopa Kohtult. Praegusel juhul saab EL Ă”igusega seotud Ă”iguslikud probleemid lahendada Euroopa Kohtu senisele praktikale toetudes.
14.Kolleegium vĂ”tab asja juurde vastustaja 25. veebruaril 2020 esitatud dokumendid: OĂ Rewild analĂŒĂŒsi âRail Baltica raudtee mĂ”ju Luitemaa linnualaleâ (14. detsembrist 2018) ning OĂ Hendrikson & Ko hinnangu âRail Baltic raudtee eelistatud trassivariandi Natura asjakohane hindamine Luitemaa linnualaleâ (koostatud 2020. aastal). Tegemist on asjakohase teabega, et hinnata kohtumenetluse korrakohasust ja tĂ€iendavate tĂ”endite kogumise vĂ”imalusi haldus- ja ringkonnakohtus. Kolleegium ei kasuta neid dokumente faktiliste asjaolude tuvastamiseks, vaid lĂ€htub kohtute tuvastatud asjaoludest (HKMS § 229 lg 2).
15.Kolleegium selgitab esmalt, milliste alama astme kohtute pĂ”hjendustega ta nĂ”ustub (I osa). SeejĂ€rel pĂ”hjendab kolleegium seda, miks oleks PĂ€rnu MP menetluses tulnud koostada Natura hindamine (st KeHJS § 45 v.r-s sĂ€testatud erisusi hĂ”lmav hinnang), selgitamaks vĂ€lja, millist mĂ”ju avaldab kavandatav raudtee Luitemaa linnualale (II osa). Edasi selgitab kolleegium, miks Luitemaa linnuala kaitse eesmĂ€rgiks olevaid linnuliike puudutav analĂŒĂŒs KSH raames ei vastanud Natura hindamise nĂ”uetele ega vĂ”imaldanud selgitada, kas kavandatav tegevus ohustab Luitemaa linnuala terviklikkust (III osa). Viimaks lahendab kolleegium menetlusosaliste taotlused (IV osa).
I
11(19)
3-18-529
16.Ringkonnakohus ei rikkunud menetlusnorme, kui kasutas otsuse pÔhjendavas osas teise kohtuotsuse pÔhjendusi. Kuna kohtuasjades olid vaidlustatud samad haldusaktid ning suuresti tuli lahendada samu Ôiguslikke probleeme, vÔis ringkonnakohus jÀrgida varasema otsuse pÔhjendusi, olgugi et eelmise otsuse oli teinud teine kohtukoosseis.
17.Kolleegium nĂ”ustub haldus- ja ringkonnakohtuga jĂ€rgmistes punktides ega pea vajalikuks korrata kohtute esitatud pĂ”hjendusi. 1) Vaidlustatud otsuse peale ei vĂ”i esitada populaarkaebust (vt kolleegiumi otsus nr 3-16-1472/92, p 15). 2) Kohtud vĂ”isid asja lahendada, nĂ”udmata vĂ€lja kassatsioonkaebuses mĂ€rgitud dokumente. 3) Vastustaja oli haldusorgan, kelle pĂ€devuses oli otsustada planeeringu kehtestamise ĂŒle. 4) Avalikkuse kaasamine toimus Ă”iguspĂ€raselt. Kolleegiumi hinnangul ringkonnakohus eksis, leides, et keskkonnaorganisatsioon ei vĂ”i tugineda vĂ€itele, et ĂŒldsusele ei olnud tagatud piisavat vĂ”imalust menetluses osaleda. Ăldsuse osalemisĂ”igus, mis tuleneb âKeskkonnainfo kĂ€ttesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises ĂŒldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooniâ (Ă rhusi konventsiooni) art-st 6, samuti keskkonnaseadustiku ĂŒldosa seaduse §-st 28, on keskkonnakaitselistel eesmĂ€rkidel kehtestatud menetluslik Ă”igus. SeetĂ”ttu saab keskkonnaorganisatsioon tugineda sellele, et vaidlustatud haldusakt on Ă”igusvastane pĂ”hjusel, et ĂŒldsus ei saanud nĂ”uetekohaselt menetluses osaleda (vt kolleegiumi otsus nr 3-16-1472/92, p 17). 5) Planeeringut koostades ja kehtestades tuli arvestada ĂŒleriigilise planeeringuga âEesti 2030+â ja rahvusvahelise lepinguga âEesti Vabariigi valitsuse, LĂ€ti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu/Rail Baltica raudteeĂŒhenduse arendamise kokkulepeâ. 6) Olemasoleva trassi kĂ”rvalejĂ€tmine ei olnud meelevaldne. 7) Suuremalt jaolt on trassivalikul uuritud Ă”iguspĂ€rase kaalutlusotsuse tegemiseks piisavalt alternatiivseid lahendusi. Vaid PĂ€rnu MP puhul esineb probleeme, mida kolleegium kĂ€sitleb allpool. 8) KSH kĂ€igus kogutud andmed, analĂŒĂŒsitud mĂ”jud ja kehtestatud leevendusmeetmed olid Harju ja Rapla MP-de kehtestamiseks piisavad. 9) ĂiguspĂ€rane oli lahendus, mille kohaselt seati planeeringuga tingimus, et RÀÀma rabas tuleb sĂ€ilitada veereĆŸiim, ent jĂ€eti lahtiseks see, millist tehnilist lahendust raba ĂŒletamiseks kasutatakse. Oluline on see, et eesmĂ€rgi saavutamist vĂ”imaldavad lahendused on olemas ja pĂ”himĂ”tteliselt teostatavad. 10) Tolkuse loodusala terviklikkuse sĂ€ilimist hinnates ei tulnud metsistega arvestada. KĂŒll aga vĂ”ib osutuda vajalikuks selgitada vĂ€lja raudtee mĂ”ju Tolkuse loodusala metsiseelupaikadele niivĂ”rd, kuivĂ”rd nende kahjustamine vĂ”ib mĂ”jutada Luitemaa linnuala kaitse eesmĂ€rke (vt kĂ€esoleva otsuse p 32). II
18.KeHJS § 33 lg 1 p 4 v.r jĂ€rgi tuli Natura hindamine algatada juhul, kui kavandatav tegevus avaldab Natura vĂ”rgustiku alale eeldatavasti olulist mĂ”ju. Pooled on ĂŒksmeelel selles, et Luitemaa linnuala kohta pole Natura hindamist tehtud, piirdutud on eelhindamisega. Euroopa Kohtu jĂ€rjepideva praktika kohaselt, mis sai alguse kohtuasjast C-127/02: Waddenzee, tuleb Natura hindamine korraldada, kui kavandatava tegevuse oluline mĂ”ju Natura alale pole objektiivsete asjaolude pĂ”hjal vĂ€listatud (otsuse p-d 44 ja 45). Seega on ekslik ringkonnakohtu ja vastustaja seisukoht, et Natura hindamine oleks olnud nĂ”utav ĂŒksnes juhul, kui ekspert oleks tuvastanud olulise negatiivse mĂ”ju. Natura hindamine tuleb teha alati, kui eelhinnangu pĂ”hjal ei ole vĂ”imalik vĂ€listada kavandatava tegevuse olulist mĂ”ju Natura alale. Euroopa Kohus selgitas Waddenzee asjas, et kui kavandatav tegevus ohustab asjaomase ala kaitse eesmĂ€rke, tuleb seda pidada alale tĂ”enĂ€oliselt olulist mĂ”ju avaldavaks. MĂ”ju olulisuse ĂŒle otsustades 12(19)
3-18-529 tuleb eelkĂ”ige arvestada asjaomasele alale iseloomulikke tunnuseid ja keskkonnatingimusi (otsuse p-d 47Ë49). Euroopa Komisjoni (mittesiduvate) selgituste kohaselt sĂ”ltub mĂ”ju olulisus sellistest teguritest nagu mĂ”ju suurus, liik, ulatus, kestus, intensiivsus, avaldumise aeg (ajastus), tĂ”enĂ€osus ja kumulatiivsus ning asjaomaste elupaikade ja liikide haavatavus (teatise âNatura 2000 alade kaitsekorraldus â Elupaikade direktiivi 92/43/EMĂ artikli 6 sĂ€ttedâ p 4.5.2, Euroopa Liidu Teataja C 33, 25. jaanuar 2019). Natura hindamise vĂ”ib seega tegemata jĂ€tta kahel juhul: (1) kui on kahtlusteta selge, et kavandatav tegevus ei mĂ”juta ala neid tunnuseid, mis on selle kaitse eesmĂ€rkide seisukohalt olulised, vĂ”i (2) kui tegevus vĂ”ib kĂŒll mĂ”jutada ala sellised tunnuseid, kuid mĂ”ju on selgelt ebaoluline, arvestades ka alal valitsevat olukorda ning kaitstavate elupaikade ja liikide haavatavust.
19.Vaidlustatud maakonnaplaneeringute KSH, sh Natura eelhindamiste ja Natura hindamiste kĂ€igus on eristatud raudtee otsest ja kaudset mĂ”ju. Otsene mĂ”ju esineks KSH jĂ€rgi juhul, kui trass kulgeks Natura alal ja hĂ€vitaks fĂŒĂŒsiliselt kaitse eesmĂ€rgiks oleva elupaigatĂŒĂŒbi vĂ”i kaitstava liigi elupaiga vĂ”i kasvukoha. Kaudseks mĂ”juks on nimetatud mĂ”ju, mida avaldab Natura ala kaitsevÀÀrtustele ala kĂ”rval kulgev trass. Euroopa Kohtu selgituste kohaselt vĂ”ib Natura alale olulist mĂ”ju avaldada nii ala territooriumil kui ka vĂ€ljaspool seda toimuv tegevus (vt Euroopa Kohtu otsus asjas C-142/16: komisjon vs. Saksamaa, p 29). Kolleegium rĂ”hutab, et kavandatava tegevuse kaudne mĂ”ju Natura alale ei pruugi olla vĂ€hem oluline kui otsene mĂ”ju. Kaitsealuse linnuliigi elupaik vĂ”ib samavÀÀrselt hĂ€vida lindude jaoks oluliste tingimuste (niiskusreĆŸiim, inimeste vĂ”i sĂ”idukite liikumine piirkonnas, mĂŒra) muutumise tĂ”ttu nagu elupaiga peale ehitamise tĂ”ttu. Samuti vĂ”ib elupaiga kvaliteet halveneda raudteerajatiste ja rongi pĂ”hjustatava suremusohu ning asurkondade killustumise tĂ”ttu. Natura eelhinnangut andes tuleb analĂŒĂŒsida Natura ala olukorda ja kavandatava tegevuse tagajĂ€rjel ilmneda vĂ”ivaid muutusi. Otseste ja kaudsete mĂ”jude eristamisel on seejuures teisejĂ€rguline tĂ€hendus.
20.RB trassilĂ”ik 4A kulgeb Luitemaa linnuala kĂ”rval. KSH aluseks olnud eluslooduse uuringu kohaselt mĂ”jutab raudteemĂŒra ja muu inimtegevus kĂ”ige rohkem linde. Uuringus on mĂ€rgitud, et erinevad hĂ€iringud vĂ”ivad mĂ”jutada metsa- ja mĂ€rgalalinde (sh kotkaid, must-toonekurgi, metsiseid) kuni ĂŒhe kilomeetri raadiuses (uuringu lk 6, digitoimiku leht (dtl) 2010). Luitemaa linnuala eesmĂ€rgiks on muu hulgas merikotka, must-toonekure ja metsise kaitse. KĂ”igi nende liikide elupaigad jÀÀvad KSH aruande kohaselt Luitemaa linnuala kĂ”rvalt mööduva RB trassi ĂŒhekilomeetrisesse mĂ”jusfÀÀri (vt KSH lisa IV âNatura hindamineâ tabel 3.1, dtl 2095Ë2096). PĂ€rnu MP seletuskirja tabeli 3.6.1 kohaselt asub merikotka pesa 550 m kaugusel raudteest, must-toonekure oma 670 m kaugusel, metsiste tegutsemispiirkonnad jÀÀvad 1000 m piiresse (dtl 2885).
21.KSH programmi kohaselt on RB nĂ€ol tegemist mastaapse projektiga, mille puhul saab eeldada, et see vĂ”ib avaldada olulist mĂ”ju vĂ€hemalt programmis loetletud Natura aladele. Loetellu kuulub ka Luitemaa linnuala (programmi lk 74, dtl 1534 ja lk 124, dtl 1584). KSH lisa IV âNatura hindamineâ tabelis 3.1 âPlaneeritava Rail Baltic raudtee trassikoridoride mĂ”jusfÀÀri jÀÀvad Natura 2000 vĂ”rgustiku alad, alade kaitse-vÀÀrtused ning hinnang kaitsevÀÀrtustele otsese vĂ”i kaudse mĂ”ju esinemiseleâ on Luitemaa linnuala kohta mĂ€rgitud jĂ€rgmist. Raudtee ei hĂ€vita otseselt linnualal asuvaid kaitsealuste lindude elupaiku. Eeldada vĂ”ib aga seda, et raudtee rajamisega ja toimimisega vĂ”ivad kaasneda elupaikade kvaliteeti halvendavad hĂ€iringud. Ekspert on soovitanud nihutada trassi hĂ€iringute vĂ€hendamiseks linnualast vĂ”imaluse korral eemale, minimeerida mĂŒra ning vĂ€ltida suuremahulisi ehitustöid lindude pesitsusperioodil (dtl 2095Ë2096).
13(19)
3-18-529 PĂ”hjendusi selle kohta, miks loobuti KSH programmis vĂ€ljendatud plaanist teha Luitemaa linnualale Natura hindamine, ei ole eelhinnangus ega muudes planeerimismenetluse materjalides esitatud. Vastustaja selgitas Riigikohtule, et kuigi eelhinnangus pole selle koostanud eksperdi seisukohta, et kavandatav raudtee Luitemaa linnualale olulist mĂ”ju ei avalda, nĂ€htub eksperdi selline jĂ€reldus asjaolust, et linnualale Natura hindamist ei tehtud. Kolleegium vastustaja arutlusega ei nĂ”ustu. Olukorras, kus ekspert on leidnud, et raudtee rajamine toob eeldatavasti kaasa kaitsealuste liikide elupaikade kvaliteeti halvendavad hĂ€iringud, tohiks Natura hindamise tegemata jĂ€tta vaid juhul, kui eksperdi selgelt vĂ€ljendatud jĂ€reldused ei jĂ€taks ĂŒles mingit teaduslikult pĂ”hjendatud kahtlust selle kohta, et nimetatud hĂ€iringud vĂ”iksid olla olulised. Ăksnes Natura hindamise tegemata jĂ€tmise fakt selliseid kahtlusi ei kĂ”rvalda.
22.KSH lisa II-3 âTrassinihutused PĂ€rnumaalâ (dtl 6460Ë6464) kohaselt nihutati Luitemaa linnuala kĂ”rvalt kulgevat trassilĂ”iku 4A linnuala piirist 70Ë110 meetrit kaugemale ĂŒhes kahest kohast, kus see piirneb Luitemaa linnualaga. Nihutuse eesmĂ€rgiks oli tekitada raudtee mĂ”ju vĂ€hendamiseks puhverala. 70Ë110-meetrine nihutus ei viinud siiski trassi nii kaugele, et Luitemaa linnualal paiknevad lindude elukohad oleksid jÀÀnud raudteest ĂŒhe kilomeetri kaugusele ulatuvast mĂ”jualast vĂ€lja. KSH lisas III-5 (dtl 4661) on mĂ€rgitud, et metsis, must-toonekurg ja kotkas on hĂ€irimistundlikud liigid, mille isendid vĂ”ivad pesitsus- vĂ”i paaritusperioodil olla ĂŒlitundlikud ka vĂ”rdlemisi kaugel paiknevast inimtegevusest pĂ”hjustatud hĂ€iringute suhtes. Samas dokumendis on nĂ€iteks sedastatud, et ka pĂ€rast trassinihutust on raudtee merikotka pesale nii lĂ€hedal, et projekti kavandamisel tuleb hĂ€iringutega arvestada. Nenditud on, et raietööd ja muud olulisemad ehitustööd pesitsusajal tooksid suure tĂ”enĂ€osusega kaasa merikotka pesa hĂŒlgamise, samuti vĂ”ivad pesa hĂŒlgamise pĂ”hjustada raudtee kasutamisega seotud hĂ€iringud pesitsusajal. Seega ei vĂ€lista ka planeerimismenetluse kĂ€igus tehtud raudteetrassi nihutus seda, et raudtee rajamine ja kasutamine avaldab Luitemaa linnualale olulist mĂ”ju.
23.Euroopa Kohus on selgitanud, et Natura eelhindamise etapis, kus otsustatakse Natura hindamise vajalikkuse ĂŒle, ei tohi arvestada mĂ”ju leevendavate meetmetega. Asjaolu, et hindamisvajaduse ĂŒle otsustades vĂ”etakse arvesse meetmeid, mille eesmĂ€rk on vĂ€ltida vĂ”i vĂ€hendada projekti kahjulikku mĂ”ju alale, viitab sellele, et oluline mĂ”ju on tĂ”enĂ€oline. JĂ€relikult tuleb hindamine korraldada. Leevendusmeetmete tĂ€ieulatuslikku ja tĂ€pset analĂŒĂŒsi ei tule teha mitte eelhindamise etapis, vaid just Natura hindamise etapis. Selliste meetmete arvesse vĂ”tmine eelhindamise etapis vĂ”ib kahjustada loodusdirektiivi kasulikku mĂ”ju, kuna tekib oht, et hindamisest hiilitakse kĂ”rvale (C-323/17: People Over Wind ja Sweetman, p-d 35Ë37). Luitemaa linnuala Natura eelhinnangus mĂ€rgitud mĂŒra minimeerimise ja ehitustööde ajastamise nĂ”uded on leevendusmeetmed, mille asjakohasuses saab veenduda alles pĂ€rast seda, kui nĂ”uetekohane Natura hindamine on tehtud. Trassikoridori asukoha muutmine planeerimismenetluses ei olnud seevastu mitte raudtee mĂ”ju leevendav meede, vaid planeeringu pĂ”hilahenduse korrigeerimine. Kui nihutus oleks vĂ”imaldanud jĂ€reldada, et raudtee enam linnualale olulist mĂ”ju avaldada ei saa, oleks olnud eelhindamise etapis langetatud Natura hindamise tegemata jĂ€tmise otsustus Ă”iguspĂ€rane.
24.Arvestades asjakohast Euroopa Kohtu praktikat, tuleb eeltoodust jÀreldada, et hÀiringud vÔivad vÀhemalt leevendamata kujul olla olulised. Kas raudtee rajamise ja toimimisega kaasnevat mÔju on vÔimalik leevendada, kuidas seda teha ning millist mÔju avaldab raudtee linnuala terviklikkusele leevendusmeetmete rakendamise korral, tuleb selgitada Natura hindamise kÀigus. Seda, et raudtee mÔju ei ole selgelt ebaoluline, kinnitab KSH dokumentides mÀrgitu, mille kohaselt Luitemaa linnualal kaitstavad liigid on hÀirimistundlikud ning nende elupaigad ja tegutsemispiirkonnad jÀÀvad raudtee mÔjutsooni (vt kÀesoleva otsuse p-d 20 ja 22). 14(19)
3-18-529 Eeltoodu pÔhjal leiab kolleegium, et PÀrnu MP menetluses jÀeti Luitemaa linnuala Natura hindamine Ôigusvastaselt tegemata. III
25.Praegusel juhul ei ole tegemist juhtumiga, kus kavandatava tegevuse mĂ”ju Luitemaa linnuala kaitse eesmĂ€rgiks olevatele linnuliikidele poleks ĂŒldse hinnatud ega arvestatud. Erinevates uuringutes, KSH aruandes ja selle lisades on muu hulgas kĂ€sitletud ka raudtee mĂ”ju Luitemaa linnualal raudtee eeldatavasse mĂ”jutsooni jÀÀvatele linnuliikidele (must-toonekurg, merikotkas ja metsis). Seda pĂ”hjusel, et tegu on ka LKS § 10 lg 3 alusel kaitstavate liikidega. Must-toonekurg ja merikotkas kuuluvad I kaitsekategooriasse, metsis II kaitsekategooriasse (Vabariigi Valitsuse mÀÀrus nr 195 âI ja II kaitsekategooriana kaitse alla vĂ”etavate liikide loeteluâ). Menetlusosalised ei vĂ€ida, et KeHJS ja loodusdirektiivi nĂ”uetele vastav Natura hindamine oleks olnud PĂ€rnu MP kehtestamise ajaks Luitemaa linnuala kohta tehtud. Siiski selgitab kolleegium jĂ€rgnevalt, miks ei asenda KSH raames tehtud muud analĂŒĂŒsid praegusel juhul Natura hindamist, st uuringuid, kas kavandatav tegevus mĂ”jutab ebasoodsalt Luitemaa linnuala terviklikkust ja kaitse eesmĂ€rke (vt ka KeHJS § 45 lg 2 v.r, Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-418/04: komisjon vs. Iirimaa, p 231). Kolleegium mĂ€rgib, et ei arvesta HKMS § 229 lg-st 2 lĂ€htudes siinkohal uuringuid, mille vastustaja esitas kassatsioonimenetluses, vaid tugineb haldus- ja ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludele.
26.Natura alale avalduvat mĂ”ju hinnates tuleb arvestada eelkĂ”ige ala kaitse eesmĂ€rki ja ala terviklikkust (KeHJS § 45 lg 1 p 1 v.r koosmĂ”jus lg-ga 2). Euroopa Kohus on selgitanud, et ala terviklikkust ei kahjustata, kui selle kaitsestaatus jÀÀb soodsaks. See tĂ€hendab, et pĂŒsivalt sĂ€ilivad ala olemuslikud tunnused, mis on seotud nende looduslike elupaigatĂŒĂŒpide esinemisega, mille kaitseks ala Natura vĂ”rgustikku arvati (Câ441/17: BiaĆowieĆŒa mets, p 116). Linnualad on kaitsealadeks klassifitseeritud vaadeldava linnuliigi sĂ€ilimise ja paljunemise eesmĂ€rgil, mille tagamiseks peavad jĂ€tkusuutlikult sĂ€ilima linnuliigi elupaiga olemuslikud tunnused (C-164/17: Grace ja Sweetman, p 35). Euroopa Kohus on rĂ”hutanud, et Natura hindamise aruandes toodud jĂ€reldused ei tohi olla lĂŒnklikud. JĂ€reldused peavad olema tĂ€ielikud, tĂ€psed ja lĂ”plikud ning hajutama kĂ”ik teaduslikult pĂ”hjendatud kahtlused kavandatud tööde mĂ”ju suhtes (C-441/17: BiaĆowieĆŒa mets, p 114). Hindamine peab tuginema ajakohastele andmetele ning kasutada tuleb parimat vĂ”imalikku tehnikat ja parimaid vĂ”imalikke meetodeid (C-127/02: Waddenzee, p-d 52â54 ja 59; C-43/10: Nomarchiaki Aftodioikisi Aitoloakarnanias, p 115).
27.Natura hindamise nĂ”uete jĂ€rgimiseks oleks tulnud koguda Luitemaa linnualal kaitstavate linnuliikide kohta parimaid vĂ”imalikke meetodeid kasutades ajakohaseid, kvaliteetseid ja usaldusvÀÀrseid andmeid. KSH kĂ€igus on raudtee mĂ”jusfÀÀri jÀÀvad Luitemaa lindude elupaigad tuvastatud keskkonnaregistri ja sellega seotud Eesti Looduse InfosĂŒsteemi andmebaasi andmetele tuginedes. Seejuures on aga vajalikuks peetud tĂ€psustavaid uuringud lindude elupaikade kaardistamiseks (âRail Baltic KSH vahearuanneâ, lk 111, dtl 4503) ning sedastatud, et enne projekti realiseerimist tuleb KĂ”veri piirkonna metsise elupaikades (sh Luitemaal, Tolkusel) teha elupaigakao kompenseerimiseks ulatuslikud elupaikade uuringud ja nende alusel kavandada taastamistööd (KSH aruanne, p 16.3.1, dtl 1996). Seega olid PĂ€rnu MP kehtestamise ajaks Luitemaa linnuala loodusvÀÀrtuste kohta kogutud andmed lĂŒnklikud. Uuringute edasilĂŒkkamine ei vasta ka KSH menetlusele kehtestatud nĂ”uetele. Kolleegium selgitas otsuses nr 3-16-1472/92, et strateegiliste valikute tegemiseks vajalik teave olemasoleva keskkonna kohta tuleb vĂ€lja selgitada arendustegevuse vĂ”imalikult varases staadiumis KSH kĂ€igus (otsuse p 31). 15(19)
3-18-529
28.KSH aruande p-s 16.3.4 on ette nĂ€htud, et enne ehitusetappi tuleb teha tarakatkestuste uuring, st uuring selle kohta, kus ja kui palju oleks loomade vaba liikumise sĂ€ilitamiseks vĂ”imalik loobuda trassi piiravatest taradest (dtl 1997Ë1998). Tarakatkestus on ĂŒheks meetmeks, mida KSH aluseks olnud eksperdiarvamustes on soovitatud ka Luitemaa linnuala metsiste kaitseks, kuid PĂ€rnu MP-s on leevendava meetmena ette nĂ€htud ĂŒksnes tarade mĂ€rgistamine. Natura hindamise kĂ€igus tulnuks uurida, kas Luitemaa linnuala terviklikkuse kaitseks on vaja tarakatkestust. Kui vajadust tarakatkestuse jĂ€rele ei saa vĂ€listada, tulnuks enne maakonnaplaneeringu kehtestamist veenduda selles, et tarakatkestusi on pĂ”himĂ”tteliselt, raudtee-ehitusele seatud tehnilisi kriteeriumeid arvestades vĂ”imalik teha. Tarakatkestuste tĂ€psema asukoha ja teostuse vĂ”ib lahendada edasistes loamenetlustes.
29.KSH kĂ€igus ei ole vĂ€lja selgitatud, milline on merikotka, must-toonekure ja metsise olukord ning nende elupaikade seisund Luitemaa linnualal tervikuna ning kuidas mĂ”jutab raudtee rajamine ja kasutamine linnuala terviklikkust. Hinnates kavandatava tegevuse mĂ”ju ala terviklikkusele, tuleb uurida ka seda, millises seisus on ala need tunnused, mis on olulised kaitstavate linnuliikide sĂ€ilimiseks alal. Sellest sĂ”ltub, mil mÀÀral vĂ”ivad uued mĂ”jutegurid kaitse eesmĂ€rke kahjustada. Kui elupaik on juba enne halvas seisus vĂ”i haavatav, vĂ”ib ka vĂ€hese intensiivsuse vĂ”i ulatusega mĂ”ju osutuda ala terviklikkuse sĂ€ilimise seisukohalt oluliseks (vt kolleegiumi otsus nr 3-17-740/46, p 23). A. Jair on 2014. aastal metsiste kohta koostatud eksperdiarvamus osutanud sellele, et linnualal pole ka seni suudetud hoiduda vĂ€hemalt metsiste elutingimuste halvendamisest (kuivendus, raied). Natura hindamise kĂ€igus tuleb vastata kĂŒsimusele, kas kavandatavate leevendavate meetmete abil on vĂ”imalik tagada Luitemaa linnuala terviklikkuse kaitse ning linnuliikide elupaiganĂ”udlustele vastavate tingimuste jĂ€tkusuutlik sĂ€ilimine alal. NĂ€iteks on A. Jair pidanud vajalikuks seda, et kuivendusest juba varem kahjustatud MĂ”tuse metsise pĂŒsielupaiga (asub Luitemaa linnualal) looduslik veereĆŸiim taastataks (dtl 2239). Planeeringus on aga leevendava meetmena ette nĂ€htud ĂŒksnes olemasoleva veereĆŸiimi sĂ€ilitamine (PĂ€rnu MP seletuskiri, p 4.2, dtl 2892).
30.KSH ja maakonnaplaneeringute Ă”iguslikult siduva lisa III-6 âLeevendavate meetmete registerâ (dtl 992) kohaselt vĂ”ib tarastatud raudteetrass metsakanaliste elupaikade lĂ€hedal viia lindude suremuse suurenemiseni, mida aitab leevendada tarastuse nĂ€htavaks tegemine. Luitemaa kontaktalal tuleb kasutada tarastamislahendusi, mis muudavad tarad lindudele nĂ€htavaks. Seejuures on mĂ€rgitud, et selle meetme tĂ”husus ei ole selge. Registris esitatud selgituste kohaselt on raudteetaristu ĂŒheks osaks elektriliinid, mille olemasolu linnustikule olulistes elupaikades vĂ”ib viia linnustiku suremuse suurenemiseni. Elektriliinidele on trassilĂ”igul 4A ette nĂ€htud paigaldada nĂ€htavust parandavad mĂ€rgised. Sellegi meetme tĂ”husust on hinnatud ebaselgeks. Kolmandaks on ette nĂ€htud, et 1 km tsoonis linnualast ei tohi 15. veebruarist juuni lĂ”puni teha ehitustöid ja olulisemaid hooldustöid, millega kaasneb inimeste liikumine piirkonnas. Seda meedet on hinnatud tĂ”husaks. Viimaks on seatud tingimus, mille kohaselt tuleb kaitstavate loodusobjektide ja Natura alade naabruses tagada veereĆŸiimi sĂ€ilimine. Seda meedet on samuti hinnatud tĂ”husaks. PĂ€rnu MP seletuskirjas on mĂ€rgitud ka tingimus, et Luitemaa linnuala kĂ”rval kulgevas lĂ”igus tuleb trassikoridor elupaikade kahjustamise vĂ€ltimiseks hoida vĂ”imalikult kitsas (p 3.5.3 alapealkiri âKitsad olud Ilvese kĂŒlas, dtl 2859). KSH aruandes pole hinnangut selle kohta, kas kehtestatud leevendavad meetmed vĂ”imaldavad kaitsta Luitemaa linnuala terviklikkust.
31.Planeeringu vÔib kehtestada juhul, kui asjakohase hindamise tulemusel on kujunenud veendumus, et kavandatav tegevus ei kahjusta Natura ala terviklikkust ega kaitse eesmÀrke (KeHJS § 45 lg 2 v.r, vt ka loodusdirektiiv art 6 lg 3 ja Euroopa Kohtu otsus C-127/02: Waddenzee, p 61). KSH kÀigus esitatud Luitemaa linnuala kaitse eesmÀrgiks olevate linnuliikide kÀsitluse pÔhjal ei saa sellist veendumust kujuneda. Olemasolevat olukorda ei ole nÔuetekohaselt uuritud. Kehtestatud 16(19)
3-18-529 leevendusmeetmed vÀhendaks, kuid ei vÀlistaks raudtee vÔimalikku kahjulikku mÔju Luitemaa linnuala kaitse eesmÀrkidele, samuti ei ole selge kÔigi kavandatud meetmete tÔhusus.
32.Lisaks vĂ”ib Luitemaa linnuala terviklikkust metsise kaitsel ohustada vĂ€ljaspool linnuala piire asuvate metsise elupaikade kahjustamine. Euroopa Kohus on selgitanud, et Natura hindamise kĂ€igus tuleb analĂŒĂŒsida kavandatava tegevuse mĂ”ju sellistele elupaigatĂŒĂŒpidele ja liikidele, mis asuvad vĂ€ljaspool Natura ala piire, kui see mĂ”ju vĂ”ib kahjustada ala kaitse eesmĂ€rke (C-461/17: Holohan, p-d 39 ja 40). Raudtee hĂ€vitab Luitemaa linnuala lĂ€histel Tolkuse loodusala juures asuva suure ja elujĂ”ulise metsisemĂ€ngu. âLeevendavate meetmete registrisâ on mĂ€rgitud, et see mĂ”jutab ilmselt negatiivselt ka naabruskonna populatsioone. Eesti OrnitoloogiaĂŒhing on leidnud, et Tolkuse ja Luitemaa metsiseasurkonnad on funktsionaalselt seotud, mistĂ”ttu mĂ”jutab Tolkuse piirkonnas asuvate elupaikade kahjustamine Luitemaa linnuala kaitsevÀÀrtusi (dtl 5147). A. Jairi arvamuse kohaselt mĂ”jutab Tolkuse loodusala kĂ”rval asuva metsisemĂ€ngu hĂ€vitamine tĂ”enĂ€oliselt ka naabruses asuvate pĂŒsielupaikade populatsioone, kuna tegu on piirkonna metsise populatsiooni tuumikalaga (arvamuse lk 15, dtl 2242). Ekspert on pidanud metsistele oluliseks ohuteguriks isolatsiooni jÀÀmist ja elupaikade killustamist (arvamuse lk 4, dtl 2231). NĂ”uetekohane Natura hindamine peaks sisaldama hinnangut selle kohta, millist mĂ”ju avaldab Luitemaa linnuala terviklikkusele ĂŒmbruskonna metsiseasurkonna kahjustamine RB ehitamise ja kasutamise tagajĂ€rjel.
33.Kolleegium mĂ€rgib, et alati ei pruugi olla pĂ”hjendatud trassialternatiivide visandamise aluseks vĂ”etud eeldus, et raudtee mĂ”ju Natura aladele on vĂ€iksem juhul, kui raudtee ei lĂ€bi Natura ala, vaid kulgeb selle piiri taga (vt PĂ€rnu MP seletuskiri p 2.2, dtl 2799). Ekspert A. Jair on soovitanud vĂ”rrelda negatiivse keskkonnamĂ”ju suurust olukorras, kus trass kulgeb lĂ€bi metsaala, olukorraga, kus see kulgeks ĂŒle Luitemaa hoiuala niitude ja pĂ”ldude (dtl 2243). Natura alale ehitamise ĂŒle otsustades tuleb jĂ€rgida ala kaitse eesmĂ€rke ja ala terviklikkuse sĂ€ilimise nĂ”uet (vt kolleegiumi otsuse nr 3-17-740/46 p-d 18 ja 25), kuid see ei tĂ€henda, et Natura ala lĂ€biv trassialternatiiv ei vĂ”iks kuuluda analĂŒĂŒsitavate alternatiivide hulka. PĂ”hjalikumalt ei pea kaaluma ebarealistlikke alternatiive, kuid ainuĂŒksi planeerimismenetluses vĂ€ljatoodud asjaolu, et alternatiivne trass kulgeks lĂ€bi Natura ala, ei vĂ€lista veel selle vĂ”imalikkust. Planeerimismenetluses ei leitud Luitemaa linnuala kĂ”rval kulgevale trassilĂ”igule alternatiive ka idasuunal. Alternatiivide visandamise alusena on PĂ€rnu MP seletuskirjas ja planeeringu lisades nimetatud trassigeomeetria nĂ”uete ja planeeringu lĂ€hteseisukohtades paika pandud baastegurite jĂ€rgimise vajadust. Erandlikku olukorda, kus trassilĂ”igule pole leitud ĂŒhtki realistlikku alternatiivi, tuleks tĂ€psemalt selgitada (vt ka PlanS v.r § 291 lg 2).
34.Luitemaa linnuala Natura hindamise tegemata jÀtmine on oluline menetlusviga, mis vÔis mÔjutada PÀrnu MP kehtestamise otsuse sisu (HMS § 58, kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-86-06, p 24, vrd ka kolleegiumi otsus nr 3-16-1472/92, p 53). Kuna haldusmenetluses ei kogutud ÔiguspÀrase kaalutlusotsuse tegemiseks vajalikke andmeid, ei ole vÔimalik tehtud viga kÔrvaldada uute tÔendite kogumisega kohtumenetluses. Vastasel juhul asuks kohus haldusmenetluses uurimata jÀÀnud olulisi asjaolusid hindama ja nende alusel kaalutlusÔigust teostama tÀitevvÔimu asemel, mis oleks vastuolus HKMS § 158 lg-ga 3 ja vÔimude lahususe pÔhimÔttega (pÔhiseaduse § 4). Olenevalt Luitemaa Natura hindamise tulemustest vÔib osutuda vajalikuks ka KeHJS § 45 lg-s 3 nimetatud otsuse langetamine, mis eeldab Vabariigi Valitsuse nÔusolekut. IV
17(19)
3-18-529
35.PĂ€rnu MP tuleb tĂŒhistada osas, milles trassivalikut vĂ”isid mĂ”jutada Luitemaa linnuala kĂ”rval kulgeva trassilĂ”igu asukoha mÀÀramisel tehtud vead. Vastustajale peab jÀÀma piisav kaalumisruum tuvastatud vea kĂ”rvaldamiseks. SeetĂ”ttu tuleb MP tĂŒhistada trassilĂ”ikude 3A, 4A ja 4H osas. Suuremas ulatuses pole maakonnaplaneeringut pĂ”hjust tĂŒhistada. Tuvastatud viga ei muuda asjaolu, et vastustaja on trassivalikul pidanud pĂ”hjendatult oluliseks PĂ€rnu linnas peatuse tegemise vĂ”imalust. Ka ei mĂ”juta tuvastatud viga LĂ€ti piiri lĂ€histele jÀÀvate trassilĂ”ikude asukohta.
36.Kolleegium selgitab, et PĂ€rnu MP osalise tĂŒhistamise jĂ€rel on vastustajal vĂ”imalik valida, kas algatada uus vĂ”i uuendada vana planeerimismenetlus (vt kolleegiumi otsus nr 3-17-563/70, p 13). Kui vastustaja otsustab menetluse uuendamise kasuks, tuleb KSH-d tĂ€iendada Luitemaa Natura hindamisega ning teha sellega seotud ja selle jĂ€reldustest tulenevad menetlustoimingud. Juba tehtud menetlustoiminguid, millel tuvastatud veaga seost ei ole, kordama ei pea. Menetluse uuendamise korral tuleb planeerimismenetlusele kohaldada menetluse alguses kehtinud menetlusnorme (HMS § 5 lg 5, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 1).
37.Kolleegium teeb HKMS § 230 lg 5 p 5 alusel asjas uue otsuse, millega rahuldab ARB ja ELKS kaebuse osaliselt ja tĂŒhistab riigihalduse ministri 13. veebruari 2018. a kĂ€skkirja nr 1.1-4/40 sellega paika pandud trassilĂ”ikude 3A, 4A ja 4H osas.
38.Kolleegium muudab menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4).
38.1.Esimese astme kohtumenetluses palus ARB mĂ”ista vastustajalt vĂ€lja 37 548 eurot 84 senti (30 eurot riigilĂ”iv kaebuselt ja esialgse Ă”iguskaitse taotluselt, 1167 eurot 84 senti dokumentaalsete tĂ”endite saamise kulud ja 36 351 eurot Ă”igusabikulud) ning ELKS 30 eurot (riigilĂ”iv kaebuselt ja esialgse Ă”iguskaitse taotluselt) (dtl 5373, 5416 jj). Vastustaja arvates tuleb dokumentaalsete tĂ”endite hankimise kulu vĂ€hendada 267 euro 84 sendi vĂ”rra, sest selle eest hangitud dokumenti ei lĂ€inud menetluses vaja ja kohus ei vĂ”tnud seda asja juurde. Kolleegium nĂ”ustub sellega. Vastustaja leiab ka, et kohtuistungiga seotud menetluskulud olid liiga suured, kuna ARB-d ja ELKS esindas istungil viis esindajat. Selle vastuvĂ€itega kolleegium ei nĂ”ustu. Istungil viibisid ARB seaduslik esindaja, ARB ja ELKS kaks advokaadist esindajat, juristist esindaja SA-st KeskkonnaĂ”iguse Keskus (KĂK) ja ornitoloogist nĂ”ustaja. Asja sisu ja mahtu arvestades on see aktsepteeritav. Seega oli ARB pĂ”hjendatud menetluskulu esimese astme menetluses kokku 37 281 eurot ja ELKS oma 30 eurot.
38.2.Apellatsiooniastmes palus ARB mĂ”ista vastustajalt enda kasuks vĂ€lja menetluskulud 15 750 eurot 50 senti (sh 15 eurot riigilĂ”iv, 15 735 eurot 50 senti Ă”igusabikulu) (dtl 6026Ë6042 ja 6091Ë6096). ELKS menetluskuluks apellatsiooniastmes oli 15 euro suurune riigilĂ”iv.
38.3.Kassatsiooniastmes palus ARB vastustajalt vĂ€lja mĂ”ista Ă”igusabikulu 9651 eurot (dtl 6289, 6400 ja 6436). Vastustaja vaidles kassatsiooniastme menetluskuludele vastu. Ăigusabikulude arved sisaldasid 2280 eurot, mille ARB-d ja ELKS esindanud advokaadibĂŒroo tasus KĂK-le Ă”igusnĂ”u andmise eest. Vastustaja leidis, et kuna KĂK ei olnud kassatsiooniastmes kassaatorite esindajaks, KĂK juristid ei ole advokaadid ega tohi seetĂ”ttu Riigikohtus esindajaks olla, ei ole nende antud Ă”igusnĂ”uga seotud kulud pĂ”hjendatud. ARB ja ELKS esindajad selgitasid, et kasutasid KĂK ettevalmistatud materjale menetlusdokumente koostades ning selle vĂ”rra oli advokaadibĂŒroo osutatud teenuste maht ja arve vĂ€iksem. Kolleegium leiab, et tegu on praeguse kohtuasja sisu arvestades pĂ”hjendatud menetluskuluga (HKMS § 109 lg 6), mille vĂ€ljamĂ”istmist ei takista HKMS § 32 lg-s 2 sĂ€testatud esindusĂ”iguse piirang kassatsioonimenetluses. Kassaatoreid esindasid kassatsioonimenetluses advokaadid.
18(19)
3-18-529 Teiseks leidis vastustaja, et viimane tĂ€htaeg menetluskulude taotluse esitamiseks Riigikohtule oli 25. veebruar 2020. PĂ€rast seda esitatud taotlus (17. aprillil 2020 esitatud taotlus lisandunud Ă”igusabikulu 624 euro vĂ€ljamĂ”istmiseks) tuleb vastustaja arvates jĂ€tta rahuldamata. Riigikohus andis kĂŒll 6. aprilli 2020. a kirjaga pooltele uue vĂ”imaluse esitada oma seisukohti kavandatud istungi Ă€rajÀÀmise tĂ”ttu, kuid mitte vĂ”imaluse esitada uusi taotlusi. Kolleegium vastuvĂ€itega ei nĂ”ustu. Istung jĂ€i Ă€ra Vabariigi Valitsuse kehtestatud eriolukorra tĂ”ttu. Selle kompenseerimiseks andis kolleegium pooltele lisatĂ€htaja kirjalike seisukohtade esitamiseks. Sama tĂ€htaja jooksul vĂ”is esitada ka uusi taotlusi. Teistel menetlusosalistel oli vĂ”imalus taotlusega tutvuda ja sellele vastu vaielda. Eeltoodu pĂ”hjal peab kolleegium ARB ja ELKS kassatsiooniastme Ă”igusabikulusid pĂ”hjendatuks. Kokku on ARB pĂ”hjendatud menetluskulud 62 682 eurot ja ELKS menetluskulud 45 eurot.
38.4.Kolleegium arvestab menetluskulude jagamisel seda, millise osa kohtuvaidluse sisust moodustasid Ă”iguslikud kĂŒsimused, mille alusel kolleegium kaebuse osaliselt rahuldab (vrd kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-46-12, p 38). Kolleegium peab seetĂ”ttu pĂ”hjendatuks mĂ”ista ARB ja ELKS kasuks vĂ€lja 1/3 menetluskuludest. Vastustajalt tuleb seega ARB kasuks vĂ€lja mĂ”ista 20 894 eurot ja ELKS kasuks 15 eurot. Vastustaja menetluskulud tuleb jĂ€tta tema enda kanda, kuna planeerimisalase tegevuse korraldamine ja kehtestatud planeeringute Ă”iguspĂ€rasuse kontrollimise menetlustes osalemine kuulub vastustaja pĂ”hiĂŒlesannete hulka. Kassatsioonikautsjonid tuleb tagastada (HKMS § 107 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
19(19)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.